1-12-10969/176 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. august 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-10969

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. juuni 2016

määrus Mario Simuste (ik 36609120304) tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Mario Simuste ja tema kaitsja

vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebused

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 20. juuni 2016 määrus muutmata ja määruskaebused

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 5. detsembri 2012 otsusega mõisteti Mario Simustele KarS § 184 lg 2 p 1 ja

§ 392 lg 2 p 2 järgi § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21. detsembri 2010 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti M. Simustele liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud

28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuse aeg karistuse hulka ning

loeti karistuse kandmise algusajaks 4. juuni 2012.

2. Viru Vangla esitas 31. mail 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Simuste

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 20. juuni 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. M. Simuste on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kannab

kuuendat vanglakaristust. Isik on kolmel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta

pani viimasel katseajal toime uue kuriteo. Vangistuses ei ole M. Simustel distsiplinaarkaristusi

ning ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Vabaduses on kinnipeetavale tagatud elu- ja

töökoht. M. Simuste käitumine vanglas ja tema võimalused vabaduses ei kaalu aga üles isiku

varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohtul ei olnud veendumust, et

isik suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt. Samuti riivaks M. Simuste ennetähtaegne

vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.

Määruskaebused

4. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse M. Simuste ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei

Politšev, kes taotlevad Viru Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

5. M. Simuste hinnangul on maakohtu määruses kaks faktiviga. Ekslikult on märgitud, et

prokuratuur ei toeta kinnipeetava vabastamist. Prokuratuuri kirjalikus seisukohas on

M. Simuste vabastamist toetatud. Lisaks on maakohus ekslikult märkinud, et kinnipeetaval on

kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Isikul ei ole distsiplinaarkaristusi. M. Simuste on täitnud

kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, mistõttu leiab ta, et vangistuse

eesmärgid on täidetud. Eelnevast tulenevalt ei riivaks kinnipeetava vabastamine ka ühiskonna

õiglustunnet. M. Simuste ei pea õigeks vangla riskihinnangut uute kuritegude toimepanemise

ohu kohta. Kuritegeliku käitumise riske on võimalik vähendada kriminaalhooldusele

allutamisega ning lisakohustuste panemisega. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata

M. Simuste vabastamist toetavad asjaolud. Süüdlane on veendunud, et suudab ennetähtaegselt

vabanedes jätkata elu seaduskuulekalt.

6. Kaitsja kaebuse kohaselt hindas maakohus peamiselt M. Simuste varasemat elukäiku. Selleks,

et hinnata, kas kinnipeetav hakkab vabaduses käituma seaduskuulekalt, tuleks hinnata

eelkõige tema käitumist pärast viimase kuriteo toimepanemist. Määruses viidatud Riigikohtu

praktika kohaselt on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal ennetähtaegse

vabastamise oluliseks tingimuseks. M. Simustel ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuigi

maakohus on ekslikult leidnud, et kehtivaid rikkumisi on kolm. Samuti on kinnipeetav

vangistuses läbinud kõik individuaalses täitmiskavas toodud tegevused. Vangla iseloomustuse

kohaselt on M. Simuste käitumine ja hoiakud oluliselt paranenud. Eeltoodu viitab, et karistuse

eesmärgid on saavutatud. Lisaks tuleks arvestada, et süüdlasel on diabeedi tõttu 50%

töövõime kaotus, mis kindlasti mõjutab tema edaspidist käitumist. Vabaduses on M. Simustele

tagatud elukoht ja perekonna toetus. Ka kaitsja ei nõustu vangla hinnanguga M. Simuste uute

kuritegude toimepanemise ohu kohta ning leiab, et kõiki riske aitab maandada

kriminaalhooldus. Ka prokurör toetab M. Simuste ennetähtaegset vabastamist.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ka ringkonnakohus ei vabasta M. Simustet vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub

üldjoontes maakohtu põhjendustega. Kuigi kinnipeetava puhul esineb tingimisi ennetähtaegset

vabastamist toetavaid aspekte, välistavad KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud kogumis süüdlase

vabastamise.

8. Esmalt tuleb märkida, et maakohtu määruses esineb tõepoolest vastuolusid. Kaebustes on

õigesti märgitud, et M. Simustel ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Maakohus on seda ka

märkinud, kuid määruse lõpupoole on ekslikult toodud välja kolme kehtiva

distsiplinaarkaristuse olemasolu. Õige on ka see, et prokuratuur toetab M. Simuste

ennetähtaegset vabastamist. Kuigi nende asjaolude osas esineb vaidlustatavas määruses

ebaselgusi, ei mõjuta need üldiselt M. Simuste ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on

märkinud, et peamiselt välistavad kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise tema varasem

elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud.

9. Ka ringkonnakohtu arvates ei võimalda M. Simuste varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise

asjaolud käesoleval ajal teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Isikut on

kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, ta kannab kuuendat vanglakaristust ning pani uue

raske kuriteo toime katseajal. Seoses isiku varasema elukäiguga tuleb M. Simuste

ennetähtaegsesse vabastamisse ja usaldamisse suhtuda ettevaatusega, sest varasemad

meetmed ei ole soovitud tulemusi andnud.

10. M. Simuste on vangistuses küll käitunud hästi, kuid iseloomustusest on näha, et isik ei

tunnista endale siiski veel kõiki uute kuritegude toimepanemist soodustavaid riske. Näiteks ei

taju M. Simuste narkootikumidega seotud probleemi tõsidust. Kuna isik kannab karistust just

narkokuriteo toimepanemise eest, tõstab see asjaolu oluliselt riski uue kuriteo

toimepanemiseks. Ka vangla hindab uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks ega toeta

M. Simuste ennetähtaegset vabastamist.

11. Kuigi õiguskuulekas käitumine vangistuses on karistusest ennetähtaegse vabastamise

oluliseks tingimuseks, ei too see asjaolu iseenesest kaasa vabastamist. M. Simustele on

korduvalt antud võimalus enda käitumist muuta, kuid ta on alati naasnud kuritegeliku eluviisi

juurde. Ka praegu esineb veel oluline risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seega ei saa

tema ennetähtaegse vabastamise puhul tugineda vaid nendele asjaoludele, mis on ilmnenud

pärast viimase kuriteo toimepanemist.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 20. juuni 2016 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk