1-16-3855/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-3855

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. august 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-3855 Kohtukoosseis Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 6. juuni 2016. a otsus Andres Männiste süüdistuses KarS § 424 järgi üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Andres Männiste

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Andres Männiste apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 6. juuni 2016. a otsusega üldmenetluses tunnistati A. Männiste süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust A. Männistele Harju Maakohtu 29. aprilli 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 28 päeva võrra ja mõistis liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust algusega 6. detsembrist 2015. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti arestitud mootorsõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX koos 2 võtme ja puldiga.

2. A. Männiste tunnistati süüdi selles, et tema 27.11.2015 kell 16.43 juhtis tahtlikult Tallinnas Linnamäe teel mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (0.86 mg/l).

2(3) Samuti tunnistati A. Männiste süüdi selles, et tema 06.12.2015 kella 00.50 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas Kärberi tänaval mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (1.57 mg/g).

A. Männiste rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Eeltooduga pani A. Männiste toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Männiste, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Taotleb vähendada talle uue kuriteo eest mõistetud (10 kuud vangistust) karistuse tähtaega, sest süüdistatava hinnangul on talle mõistetud karistus põhjendamatult karm. Lisaks sellele taotleb ta tühistada kohtuotsus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja asendada see üldkasuliku tööga või jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata ning lugeda karistus kantuks.

Apellatsiooni motiivide kohaselt ei keeldunud ta eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemisest. Üldkasuliku töö tunnid jäid tegemata vaid seetõttu, et ta pani toime uued kuriteoepisoodid ja võeti seoses sellega vahi alla. Tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb puhtsüdamlikult. Tema poolt eelmise kohtuotsuse järgi toime pandud vargus ei olnud tahtlik, sest ta leidis rahakoti juhuslikult. Kahju on kannatanule hüvitatud. Tal on elukaaslane kahe lapsega, kes vajavad süüdistatava abi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo

3(3) kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Apellatsioonis märgitud asjaolusid on kohus karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud.

KarS § 424 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus mõistis A. Männistele karistuseks 10 kuud vangistust, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus arvestas karistuse mõistmisel põhjendatult seda, et A. Männiste on pannud toime kaks kuriteoepisoodi. Esimeses episoodis viibis joobes juhtimise ajal sõiduautos tema laps, keda ta lasteaiast koju sõidutas. Teises episoodis püüdis A. Männiste politsei eest põgeneda, kuid tabati. Samuti arvestas kohus karistuse mõistmisel A. Männiste joobeaste suurust.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel põhjendatult seda, et eelmine kord asendati A. Männistele mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid seda ta ära ei teinud, vaid pani katseajal toime uued kuriteoepisoodid. Puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna on kohus A. Männistele karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et

A. Männistele tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Kuna A. Männiste pani uue kuriteo toime ajal, mil ta oleks pidanud tegema üldkasulikku tööd, s.o katseajal, siis suurendas kohus mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis põhjendatult liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 4 kohaselt peab üldkasuliku töö tegemisel süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 69 lg 7 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise. Seega ei saanudki maakohus mõista A. Männistele teistsugust karistust kui reaalne vangistus.

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et A. Männistele mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/