1-15-2829/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

15. juuli 2016, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number 1-15-2829

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas

Tõlk Svetlana Hamaza

Prokurör Elle Karm

Kohtuasi Viru Vangla materjalid Tomas Laine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

TOMAS LAINE, i.k. 37111122217, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 26.01.2004 ja lõpp 12.11.2020.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.07.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta Tomas Laine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Tomas Lainele ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 06.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tomas Laine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Tomas Laine on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 17.01.2005 otsusega nr 1-235/04 KarS §

114 p 1 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle KarS § 64 lg 1 kohaldamisega

15 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 04.04.2002 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 9 kuud 17 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõistis kohus Tomas Lainele 16 aastat 9 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 26.01.2004. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

Kohtuistung

Tomas Laine taotles enda tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et tal on olnud palju aega oma elu üle järele mõelda ja seda ümber hinnata ning ta kahetseb oma tegu. Palub kohtult veel ühte võimalust pöörduda tagasi normaalse elu juurde. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib oma seisukohas, et tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa prokuratuur karistuspoliitiliselt aktsepteerida isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetul tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata, sest vastasel juhul saaks kannatanu, tema lähedaste ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob kaasa endaga tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tomas Laine on kriminaalkorras karistatud neljal korral, seega ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele oritenteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks – vägivaldsuse aste on suureneud ja viimane kuritegu on mõrv. Kuritegude toimepanemise läbivaks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama isale kuuluvasse korterisse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kodukülastuse käigus on kindlaks tehtud, et tegemist on 4-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et vabanedes ootab kinnipeetavat toetav sotsiaalvõrgustik vanemate, vanaema, õe, venna ja täiskasvanud tütre näol. Vanemad on valmis isikut vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Positiivseks loeb kohus ka seda, et kinnipeetav töötab vangistuses olles xxxx metallitsehhis abitöölisena, seega sisustab isik vangistuses viibitavat aega otstarbekalt. Vabanemisjärgselt on Tomas Lainele garanteeritud töökoht OÜ’s xxxx ehitustöölisena. Oluline on ka asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad rahalised nõuded ja vabanemisfondis on hoiustatud 1450 eurot.

Tomas Laine käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav üldiselt tunnistab oma probleeme, kuritegude seotust alkoholiga ning üldiselt aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid norme.

Samas võib isik alkoholi tarvitades kaotada enesekontrolli ning lahendada probleeme vägivaldselt. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik ja ohustatud on ühiskond tervikuna. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem vaenulike suhete pinnal, alkoholi tarvitamise tagajärjel, aga ka siis, kui isikul on rahalised probleemid. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 17 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30 %. Kohus on seisukohal, et toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses.

Tomas Laine vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele, töökoha garanteeritus, toetav sotsiaalvõrgustik ning õiguskuulekas käitumine senise vangistuse jooksul ei ole piisav, õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus on seisukohal, et isiku puhul, kes kannab karistust raskeima isikuvastase kuriteo (mõrva), toimepanemise eest, tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist eriti põhjalikult kaaluda. Tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil.

Kohus märgib, et kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole varasem tingimuslik karistus talle mõju avaldanud ja kohtu hinnangul ei ole Tomas Laine õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Lisaks märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 4 aasta, mis on väga pikk aeg. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks Tomas Laine katseaja pikkus üle 4 aasta, mida ei saa aga pidada otstarbekaks. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva sedavõrd pika katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp Kohtunik