Legislator Case Law & Legislation
2-16-5398/10 AI generated

2-16-5398/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-16-5398/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata XXXXOÜ hagi XXXXOÜ vastu võla 2 277,13 eurot ja viivise teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

Legislator headnote

AI generated

2-16-5398/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. juuli 2016. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-5398

Tsiviilasi

XXXXOÜ hagi XXXXOÜ vastu võla 2 277,13 eurot ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXXOÜ (registrikood XXXX), lepinguline

esindaja Triin XXXX

Kostja: XXXXOÜ (registrikood XXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaidar XXXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XXXXOÜ hagi XXXXOÜ vastu võla 2 277,13 eurot ja viivise

nõudes.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Jätta

rahuldamata

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaks-

määramiseks.

4. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõista hagejalt XXXXOÜ (registrikood XXXX) kostja XXXXOÜ

(registrikood XXXX) kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1 010 eurot

(õigusabikulu 1 000 eurot ja tõlkekulu 10 eurot).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

2-16-5398

2 (7)

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

1. XXXXOÜ (hageja) esitas 6. aprillil 2016 hagiavalduse XXXXOÜ (kostja) vastu nõuetega

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2 277,13 eurot ja viivis 2 222,87 eurot. Hageja

vähendas 16. juunil 2016 viivise nõuet ning palus kostjalt välja mõista põhivõlalt viivise

390,51 eurot ja alates 17. juunist 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kohus määras 7. juuni 2016. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja

andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks

täiendavad seisukohad ja taotlused. Kohus lahendas 5. juuli 2016. aasta määrusega uued

taotlused ja määras ka selle, millisel kujul esitatud viivise nõudes menetlus jätkub.

2. Hageja põhiväited on järgmised:

− 27. märtsil 2012 sõlmisid pooled agendilepingu, milles hageja osales käsundiandjana

ja kostja agendina, kes pidi tegutsema hageja toodete vahendajana ja tal oli ainuõigus

müüa kokkulepitud tingimustel ja reeglite alusel kokkulepitud tootevaliku tooteid;

− kuni 2. jaanuarini 2014 tellis kostja tooteid hagejalt e-kirja teel, aga sel kuupäeval

saadeti kostjale e-kiri juhistega, kuidas hageja müügisüsteemis (CRM süsteem)

tellimusi teha. Kostjal oli õigus valida toode ja kogus, kuid hinnad olid fikseeritud;

− 2014. aasta algul tellis kostja CRM süsteemist hiljem arvel nr INV6024 märgitud

kaubad, aga muutis tellimuste tehes kahe toote hindu endale soodsamaks viisil, et valis

hinnakirja, mis talle ei kehtinud. Toote 38927 hind kostjale kehtestatud hinnakirjas oli

0,98 eurot, mille kostja muutis 0,588 euroks, ja toote 24370 puhul vastavalt

79,78 eurot 43,69 euroks. Varem ostis kostja samu tooteid talle kehtestatud hinnakirja

järgse hinnaga. Ekslikult oli kostjale tellimuse tegemise ajal CRM süsteemis nähtav

lisaks talle kehtestatule ka teise kliendi hinnakiri;

− 11. märtsil 2014 esitas hageja kostjale tellitud toodete eest arve nr INV6024 summas

5 310,41 eurot lähtudes tellimuses märgitud hindadest, mida hageja enne arve

väljastamist ei kontrollinud;

− kostjalt järgneva tellimuse saamisel avastas hageja, et kostja oli toodete hindu enda

kasuks muutnud, misjärel hageja kontrollis ka varasemaid tellimusi ning tõdes, et

kostja oli kasutanud arvel nr INV6024 märgitud toodetele valet hinnakirja;

− hageja teavitas sellest kostjat 4. aprilli 2014 nõupidamisel ja kostja lubas tasuda vahe

2 511,13 eurot;

− 7. mail 2014 väljastas hageja kostjale korrigeeritud hindadega arve, aga 14. mail 2014

tasus kostja algse ehk muudetud hindade alusel koostatud väiksema arve; hiljem tasus

kostja veel 234 eurot, mis arvestati sama arve katteks. Kostjal on eelneva põhjal veel

tasumata 2 277,13 eurot.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja kulud 1 200 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 850 eurot ja riigilõivust

2-16-5398

3 (7)

350 eurot. Esindaja tunnitasu hind on 85 eurot ilma käibemaksuta 10 töötunni eest. Hageja

palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Hageja ei soovi käibemaksu hüvitamist.

Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu.

3. Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised vastuväited on järgmised:

− pooled ei ole sõlminud agendilepingut, mh põhjusel, et kostja kanti äriregistrisse alles

pärast seda kuupäeva, mida hageja nimetab lepingu sõlmimise ajana;

− kostja ei ole CRM süsteemis hindu muutnud, vaid tellis kaubad nende hindadega, mis

olid süsteemis kajastatud;

− kostja ei ole hagejale lubanud täiendavat arvet tasuda, vaid on selgelt avaldanud, et ta

ei nõustu hindade muutmisega, aga on nõus tooted ostuhinnaga tagastama.

Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

lepingulise esindaja tasu 1 690 eurot 14 tunni ja 2 minuti eest keskmise tasumääraga

120,43 eurot tunnis. Kostja teatel ei sisalda kulud käibemaksu ja on seotud käesoleva asjaga.

Viivise väljamõistmist kuludelt kostja ei taotle.

Hageja menetluskulude nimekirjale vaidleb kostja vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

6. Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis kohus loeb TsMS § 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− kostja tellis hagejalt aastatel 2012 – 2014 kaupu, sh kasutas selleks alates 2014. aasta

algusest hageja ettepanekul CRM süsteemi, milles mh olid salvestatud kaupade hinnad;

− 2014. aasta algul tellis kostja CRM süsteemi kaudu hagejalt mh tooteid koodidega

38927 ja 24370, mille hinnad tellimuses olid vastavalt 0,588 eurot ja 43,69 eurot.

Toodet 24370 oli kostja varem ostnud hagejalt hinnaga 79,78 eurot (tl 39–45);

− 11. märtsil 2014 esitas hageja kostjale tellitud toodete eest arve nr INV6024 (tl 11)

summas 5 310,41 eurot lähtudes eelviidatud tellimuses märgitud hindadest, mida

hageja enne arve väljastamist ei kontrollinud;

− kostjalt järgneva tellimuse saamisel kontrollis hageja varasemaid tellimusi ning

teavitas kostjat 4. aprilli 2014 nõupidamisel, et soovib toodete 38927 ja 24370 eest

saada kõrgemat hinda – kokku arvel nr INV6024 märgitu eest 2 511,13 euro võrra

suurema summa (tl 12);

− 7. mail 2014 koostas hageja korrigeeritud hindadega arve (tl 13), aga 14. mail 2014

tasus kostja algse ehk tellimuses märgitud hindade alusel koostatud väiksema arve;

hiljem tasus kostja veel 234 eurot, mille hageja arvestas sama arve katteks (tl 12).

7. Hageja põhinõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1. Hagis märgitud

asjaolude järgi nõuab hageja kostjalt nendevahelisest väidetavalt 27. märtsil 2012 sõlmitud

2-16-5398

4 (7)

agendilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole

oma väidet agendilepingu sõlmimise kohta tõendanud ja põhjendab seda järgmiselt.

Kostja kanti äriregistrisse 20. juulil 2012 registrikoodiga 12318581 (tl 33). Hagiavalduse

lisana esitatud agendilepingu docx-formaadis failis on märgitud edasimüüja registrikood

12120264 ja lepingu sõlmimise aeg 27. märts 2012 (tl 6). Allkirjastatud lepingudokumenti

ega muid tõendeid hageja väidetud tingimustel lepingu sõlmimise kohta ei ole kohtule

esitatud. Seega kohus ei tuvasta, et pooled oleks sõlminud agendilepingu.

Samuti ei tuvasta kohus, et pooled oleks sõlminud mingeid raamkokkuleppeid hindade kohta.

Kostja on veel ka pärast vaidlusaluse tellimuse tegemist teinud hagejale ettepaneku

partnerluslepingu sõlmimiseks (tl 29–30), millest nähtub, et kostja teada poolel enne sellist

kokkulepet ei olnud. Hagi rajaneb mh väitel, et poolte oli kokkulepe hindade kohta sellistena

nagu need on märgitud hageja koostatud hinnakirjas (tl 143–149). Ka see väide ei ole edukas.

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud kostja tahteavaldust hinnakirjaga nõustumise kohta.

8. Hageja esitatud arvetele kantud teksti järgi on võimalik ka arveid käsitleda iseseisvate

lepingutena, kui need vastavad lepingu sõlmimiseks vahetatavate tahteavalduste üldistele

tunnustele. Pooled on üksmeelsed selles, et nende koostöö käigus esitas kostja hagejale

tellimusi, mille alusel hageja väljastas arved ja tarnis kostjale tellitud kauba.

Lepingu sõlmimine toimub tahteavalduste vahetamise teel (VÕS § 9 lg 1, tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1). Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse

tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene

lause). Ükski hageja esitatud arvetest (tl 11, 13, 39–45) ei kajasta kostja tahteavaldusi. Seega

ei saa ka arveid lugeda lepingudokumentideks.

9. Lõpuks tuleb kontrollida, kas kostja igakordse tellimuse esitamise ja selle hageja poolt

aktsepteerimisega võis kaasneda lepingu sõlmimine.

VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus

vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Poolte väidete järgi ja

eelmise kahe punkti järelduste põhjal sõlmisid pooled iga kostja tellimuse kohta

müügilepingu (VÕS § 208 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et alates 2014. aasta algusest toimus

tellimuste esitamine CRM süsteemi kaudu, milles hageja oli korraldanud nii toodete kui ka

hindade salvestamise. Hageja väitel oli süsteemis salvestatud mitu hinnakirja ja vaidluse

põhjustanud tellimuse tegemisel oli neid kostjale nähtav enam kui üks.

VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub

või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab

üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu

sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui

on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid

kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt

30. aprilli 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Müügilepingu puhul on VÕS

§ 208 lg 1 järgi ostuhind lepingu oluline tingimus.

Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68

lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg

(TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet

tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte

kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatavates tingimustes, siis

ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kui pooled ei ole VÕS § 9 lg 3 kohast kokkulepet

2-16-5398

5 (7)

sõlminud, siis peab lepingu sõlmimise tahteavalduses mh avalduma tahe lepingu oluliste

tingimuste kohta.

VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus

(aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kuna

CRM süsteem sisaldas enam kui ühte hinnakirja, siis ei saa sellise süsteemi haldamist ega

sellele juurdepääsu võimaldamist pidada müügilepingu sõlmimiseks vajaliku müüjapoolse

pakkumuse tegemiseks VÕS § 16 lg 1 tähenduses, sest müüja tahe ostuhinna kohta ei ole

piisavalt selgelt väljendatud. Pakkumuseks eelnevas kirjeldatud tähenduses tuleb lugeda ostja

(käesoleval juhul kostja) tellimus ja nõustumuseks müüja (hageja) kinnitus, arve või tegu

tellimuse alusel kauba tarnimisel. Kuna hageja väljastas kostja tellimuse alusel 11. märtsil

2014 arve nr INV6024, siis sellega oli müügileping arvel märgitud kaupade osas sõlmitud

tingimustel, mis kostja avaldas oma tellimuses ja hageja arvel.

10. Eelmises punktis tehtud järeldust kinnitab ka hageja 2. jaanuari 2013 (hageja väite järgi

2014. aasta) e-kiri juhistega CRM süsteemi kasutamiseks (tl 7–10). Juhises sisaldub mh

selgitus, et tellimuse tegemise järgselt tuleb tellijal väljal Status valida Created, aga hiljem on

seal võimalik näha, kas tellimus on hageja poolt Approved või Cancelled, st kas hageja on

tellimusega nõustunud või selle tagasi lükanud. Sellisest tutvustusest pidi mõistlik tellija aru

saama, et hageja kontrollib tellimust pärast selle saamist ja otsustab alles seejärel, kas anda

nõustumus lepingu sõlmimiseks.

Vastupidist järeldust ei saa kohus teha hageja soovitud viisil CRM süsteemi logist (tl 60–142),

toimingute tegemise kirjeldusest (tl 150), tellimuse ekraanikuvast (tl 154) ega süsteemi

salvestatud hinnakirjade väljatrükkidest (tl 151–152). Eelkõige ei nähtu ühestki neist

dokumentidest, et pooltel oli kokkulepe hageja poolt praegu soovitud hinnakirja

rakendamiseks. Hageja on ise möönnud, et kostjale oli süsteemis kättesaadav ka teine

hinnakiri (tl 153). Samuti väidab hageja, et hinnad oli CRM süsteemis fikseeritud. Sellises

olukorras võis kostja konkreetse hinnakokkuleppe puudumisel proovida osta CRM süsteemi

kaudu tooteid talle soodsama hinnaga ja hagejal oli tellimuse saamisel endal kohustus

kontrollida, kas ta nõustub selle hinnaga tooteid müüma.

11. Tõendamist ei leidnud hageja väide selle kohta, et kostja on hiljem nõustunud hageja

soovitud kõrgemate hindadega. CR andmebaasi väljavõte (tl 14) ei tõenda kostja tahteavaldusi.

Samas on kostja selgelt avaldanud, et ta ei nõustu muudetud hindadega (tl 31–32). Hageja ei

esitanud tõendeid 4. aprilli 2014 nõupidamisel tehtud avalduste kohta.

Hageja põhinõue jääb eeltoodud kaalutlustel rahuldamata.

12. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Kuna hageja põhinõue ei ole edukas, siis

ei ole kostja rikkunud rahalist kohustust, mis oleks viivise väljamõistmise eeldus. Viivise

nõue jääb samuti rahuldamata.

13. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 4 500 eurot. Hageja viivisenõude

vähendamine ei mõjuta asja hinda maakohtus.

14. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei saa rahuldada hageja taotlust tema

kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Kostja taotluse saab

kohus rahuldada osaliselt, mida põhjendab järgmiselt.

15. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja nõuab

2-16-5398

6 (7)

õigusabikuluna 1 690 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub

esindajatasust määraga 120,43 eurot tunnis 14 tunni ja 2 minuti eest.

Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et kostja esindaja kulud on eelneva järgi

põhimõtteliselt hüvitatavad ja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga.

Siiski ei ole kostja esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades

kõigis positsioonides põhjendatud, samuti ei ole esindaja tasumäär kõigi toimingute puhul

kohane.

16. Kotja esindaja tasumäärad on 100 eurot, 125 eurot ja 150 eurot tunnis (keskmine

120,43 eurot). Riigikohus on pidanud mõistlikuks esindajatasuks 153 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Tunnihinna ja

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb siiski hinnata iga kohtuasja raames

eraldiseisvalt (Riigikohtu 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14

teine lõik). Kohtu hinnangul on tunnitasu määr 100 eurot tunnis põhjendatud. Asja

materjalidest nähtuvalt on kostjal võimalik õigusteenust osta ka odavama hinnaga kui

125 eurot ja 150 eurot. Tulenevalt sellest peab kohus kostja esindaja põhjendatud tunnitasu

määraks 100 eurot tunnis.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kulud ei sisalda käibemaksu. Seega arvestab

kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma

käibemaksuta.

TsMS § 176 lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kostja on vastava kinnituse esitanud.

17. Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

Nr Kuupäev Toiming, ajakulu ja tasu

kostja taotluses

Hageja

vastuväited

Kohtu seisukoht

põhjendatud ja vajaliku

ajakulu ning tasu kohta

20.04.16 hagiavalduse ja selle

lisade läbitöötamine,

vastuse koostamine

1:54 mõistlik ajakulu ei

ületa kui 3 t võttes

arvesse, et 1 lk

kirjutamiseks kulub

keskmiselt 40 min

ja kostja sisuline

vastus oli 2 lk

arvestades nõuet,

hagiavalduse sisu ja

lisatud tõendeid ning

kostja vastuse sisu ja

tõendeid, on vajalik ja

põhjendatud ajakulu

kostja vastuse

koostamiseks 3 t

3:00

20.04.16 hagiavalduse ja selle

lisade läbitöötamine,

vastuse koostamine

0:36

21.04.16 kirja tõlkimine

0:18

vt otsuse p 18

21.04.16 vastuse koostamine ja

lisade

komplekteerimine

1:00

vt tabeli nr 1 ja 2

21.04.16

0:12

2-16-5398

7 (7)

Nr Kuupäev Toiming, ajakulu ja tasu

kostja taotluses

Hageja

vastuväited

Kohtu seisukoht

põhjendatud ja vajaliku

ajakulu ning tasu kohta

20.05.16 hageja arvamuse ja

lisade läbitöötamine;

seisukoha koostamine;

kliendile selgitavate

küsimuste saatmine

2:30 kostjal ei saanud

toiminguks kuluda

rohkem kui 2 t

arvestades hageja

arvamust ja kostja

vastust, on

põhjendatud ja vajalik

ajakulu 2 t

2:00

22.06.16 hageja 22.06.16

(dateeritud 16.06.16)

menetlusdokumendi ja

lisade läbitöötamine

0:42 neile toimingutele

võis kuluda mitte

enam kui 3 t

hageja arvamuse

läbitöötamise

põhjendatud ja vajalik

ajakulu on 1 t,

lisadega seonduv

põhjendatud ja vajalik

ajakulu on 3 t ja

kostja seisukoha

koostamise ja

esitamise põhjendatud

ja vajalik ajakulu on

1 t arvestades hageja

arvamuse sisu ja

lisade sisu ja mahtu

ning kostja vastuse

sisu (kokku 5 t)

5:00

27.06.16 analüüsi koostamine;

logifaili sisu välja-

selgitamine ja seos-

tamine tellimusega;

tõendite analüüs ja

vastuse koostamine

3:12

27.06.16

2:54

28.06.16

0:30

28.06.16 menetlusdokumendi

redigeerimine,

allkirjastamine,

esitamine ja e-postiga

hageja esindajale

saatmine

0:18 e-postiga hageja

esindajale saatmine

ei ole põhjendatud,

kuna ei vaja

juriidilisi teadmisi

Kokku (tund:minut) 14:06

Kokku (tund:minut) 10:00

(tundides) 14,10

(tundides) 10,00

18. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 18 minutit kirja tõlkimiseks

tunnihinnaga 125 eurot, st kokku 37,50 eurot. Kuivõrd dokumentide tõlkimine ei ole

õigusabikulu, siis hindab kohus tõlkekulu tõlketeenuse hinnaga ja lehekülgede kaupa. Esitatud

tõlge on sisuliselt pool lehekülge ning arvestades, et ühe lehekülje tõlke maksumus on

20 eurot, siis on põhjendatud tasu selle eest 10 eurot

19. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks

eelneva põhjal 1 010 eurot (1 000 eurot lepingulise esindaja tasu 10 tunni eest tasumääraga

100 eurot tunnis ja tõlkekulud 10 eurot). Rahuldamata jääb kostja taotlus 680 euro saamiseks

( = 1690 – 1010 eurot). Kohus leiab, et kostja kulude hüvitamine summas 1 010 eurot on asja

sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.

20. TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik