3-16-713/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Madis Ernits ja Tanel Saar

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. juuli 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-713

Haldusasi

AS ATEA kaebus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi

riigihankes

„Arvutivõrguseadmete

ostmine“

(viitenumber

170050)

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 30. märtsi 2016. a otsuse nr

3916/170050 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. mai 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS ATEA apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Võrguvara AS

esindaja v.adv Jana Reitsakas

Vastustaja (hankija) SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Kolmas isik AS ATEA

esindaja v.adv Marko Mehilane

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS ATEA apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 26. mai 2016. a otsus ja Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 30. märtsi 2016. a otsus nr 39 16/170050.

3. Teha uus otsus, millega jätta Võrguvara AS kaebus rahuldamata.

4. Muuta menetluskulude jaotust. Mõista AS-lt Võrguvara menetluskuluna AS

ATEA kasuks välja neli tuhat kaheksasada üheksakümmend viis (4895) eurot.

Ülejäänud osas jätta AS ATEA menetluskulud tema enda kanda. Jätta AS

Võrguvara ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum menetluskulud nende endi kanda.

5. Tagastada AS-le Atea Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2014 määrus

asjas nr 3-14-53014.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on

22. juuli 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Tartu Ülikooli Kliinikum avaldas 22. detsembril 2015 riigihangete registris riigihanke

hanketeate „Arvutivõrguseadmete ostmine“ (viitenumber 170050). Hankija

konkursikomisjoni 22. veebruari 2016. a otsusega kvalifitseeriti kõik pakkujad ja tunnistati

nende pakkumused vastavateks.

2. SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse 23. veebruari 2016. a otsusega nr 1.3-1/70 kinnitati

hankemenetluse tulemused ja tunnistati edukaks AS ATEA pakkumus.

3. Võrguvara AS esitas 6. märtsil 2016 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse, taotledes hankija otsuste, millega kvalifitseeriti AS ATEA ning tunnistati tema

pakkumine edukaks, kehtetuks tunnistamist. Võrguvara AS vaidlustas hankija otsused AS

ATEA vastavuse osas HT osa III p 2.2 alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele

(kolmanda isiku netokäibe osas) ja HT osa III p 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise

tingimustele (kolmandal isikul puudub tehniline ja kutsealane pädevus). Võrguvara AS leidis,

et AS ATEA pakkumus ei vasta majandusliku kvalifitseerimise tingimustele. Kuigi AS ATEA

majandusaasta aruannete kohaselt on 2012-2014 majandusaastatel olnud ettevõte käive

miljonites eurodes, siis arvutivõrguseadmete müügi osas käive ei küüni 500 000 euroni

(hankedokumendis oleva pakkumuse esitamise kutse p 1.2.1.1). Võrguvara AS-le teadaolevalt

ei ole AS ATEA üldse arvutivõrguseadmeid müünud. Juhul kui ettevõte on neid müünud, siis

on AS ATEA osalenud väiksemates projektides, kuid arvestades Eesti turu suurust, siis ei ole

väikeste projektidega võimalik hankes nõutud käivet saavutada. Võrguvara AS juhtis

tähelepanu, et AS ATEA põhirõhk on arvutite ja lõppkasutajaseadmete lahendustele, mis ei

hõlma arvutivõrguseadmete müüki. Sealjuures tuleb arvestada, mida loetakse

arvutivõrguseadmeteks.

4. VAKO rahuldas 30. märtsi 2016. a otsusega nr 39-16/170050 AS Võrguvara vaidlustuse ja

tunnistas kehtetuks hankeotsused, millega kvalifitseeriti riigihankes pakkujana AS ATEA ja

millega tunnistati tema pakkumus edukaks.

VAKO asus seisukohale, et kuivõrd hanketeate kohaselt oli kvalifikatsiooni tõendamiseks

nõutava netokäibe suuruse kontrollimise aluseks üksnes pakkuja kinnitus, puudus hankijal

alus kahelda AS ATEA poolt 10. veebruaril 2016 esitatud andmete tõele vastavuses ning

hankija leidis põhjendatult, et AS ATEA vastab hanketeate osa III p 2.2 alapunktis 1

kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Lisaks märkis VAKO, et vaidlustaja ei ole esitanud

tõendeid, millest nähtuks, et AS ATEA ei vasta nimetatud kvalifitseerimise tingimusele.

VAKO lisas, et vastavalt RHS-ile kontrollib VAKO hankija otsuste õigsust ega saa seega

hakata hankija asemel kontrollima kolmanda isiku vastavust kvalifitseerimise tingimusele,

nõudes välja lepinguid ning muid dokumente, mis tõendaksid tema esitatud

arvutivõrguseadmete andmete vastavust tegelikkusele.

VAKO asus seisukohale, et AS ATEA asendas sisuliselt pärast pakkumuse esitamist isiku, kes

hankija hinnangul ei vastanud HT osa III p 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise

tingimustes esitatud nõuetele (K. Tšaštšin), teise isikuga (B. Jänes) ning hankija on sellist

vahetust (pakkumuse asendamist või täiendamist) aktsepteerinud, mis on vastuolus

riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg-dega 1 ja 4 ning RHS § 58 lg-ga 1, samuti RHS § 3 p-s 3

kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttest tuleneva kohustusega kohelda pakkujaid

võrdselt.

5. AS ATEA esitas 11. aprillil 2016 kaebuse, milles palus tühistada VAKO 30. märtsi 2016. a

otsus nr 39-16/170050 osas, millega tunnistati kehtetuks SA Tartu Ülikooli Kliinikum otsused,

millega kvalifitseeriti AS ATEA ning tunnistati tema pakkumus edukaks.

AS ATEA märkis, et mõistis HT III 2.3 alapunkti 2 selliselt, et oluline oli esitada kinnitus, et

pakkujal on vähemalt üks hanketeates nõutule vastav spetsialist. Hanketeates ei olnud nõuet,

et pakkuja peaks ära määratlema konkreetse spetsialisti või spetsialistid, keda kavatseb

kasutada hankelepingu täitmiseks. Näitlikuna pandi kaasa ka kahe spetsialisti (K.Tšastšin, C.

Jõõts) osa sertifikaate, kuid sellega ei peetud silmas, et nemad on ainsad spetsialistid, kes on

olemas või ainsad, keda lepingu täitmiseks kasutada kavatsetakse. VAKO otsuses leiti

põhjendamatult, et üksnes K. Tšaštšin saab olla spetsialistiks, kellega AS ATEA oma vastavust

hanketeate III p 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele tõendada saab ning

et hankija poolt spetsialist B. Jänese andmetega arvestamine oli lubamatu. Hankijal oli õigus

küsida selgitust ja täpsustatavaid andmeid pakkuja spetsialisti/spetsialistide kohta. Vastusena

hankija päringule esitas AS ATEA andmed spetsialist B. Jänese kohta (tema 10 sertifikaati).

Hankija arvestas AS ATEA kvalifitseerimisel põhjendatult ja õiguspäraselt spetsialist B.

Jänese andmetega, mille pakkuja esitas selgituste kaudu.

AS ATEA märkis, et VAKO otsuse järeldused ei ole kooskõlas Riigikohtu 13. juuni 2013. a

lahendi nr 3-3-1-24-13 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2014. a määruse nr

31453014 tõlgendustega. Vastupidiselt VAKO seisukohale suunatakse 13. märtsi 2013. a

otsuses nr 3-3-1-24-13 hankijaid andma pakkujatele võimalus kvalifitseerimise dokumentides

esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

6. SA Tartu Ülikooli Kliinikum leiab vastuses kaebusele, et AS ATEA kaebus tuleb rahuldada.

Hankija jääb kõigi vaidlustusmenetluse käigus esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde

ning leiab, et hankija otsused on tehtud kooskõlas riigihangete seadusega.

Hankija ei ole kolmandalt isikult selgituste küsimisel välistanud K. Tšaštšini võimalikkust

spetsialistiks olla. Esitatud sertifikaatide alusel ei olnud hankijal võimalik võtta seisukohta,

kas kolmanda isiku spetsialistile on väljastatud ka tehnilise koolituse sertifikaat.

Hanketingimustes ei olnud sõnaselgelt määratletud, millised täpselt peavad sertifikaadid

olema, mis võis kolmandat isikut pakkumuse dokumentide komplekteerimisel ka eksitada.

Esitatud selgitustaotluse oli esitatud kujunenud olukorras otsuste tegemiseks vajaliku selguse

saamiseks ning kolmanda isiku kvalifitseerimistingimustele vastavuse kindlaks tegemiseks.

Hanketingimustes ei sisaldunud nõuet, et pakkuja peaks spetsialisti nimeliselt pakkumuses

kindlaks määrama ja selle nime pakkumusega esitama. Seega on VAKO etteheide selle kohta,

et hankija lähtus kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel dokumentidest, mis olid

esitatud isiku kohta, keda pakkumuses ei olnud nimetatud, alusetud.

Hankija hinnangul ei tulene RHS § 39 lg-test 1 ja 4, RHS § 58 lg-st 1 ja RHS § 3 p-st 3 seda,

et pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei võiks kvalifikatsiooni kohta esitada dokumente

erineva spetsialisti kohta kui see, kelle kohta algselt pakkumuses dokumendid esitati. Milline

on vastusega koos esitatav dokument, kas näiteks sama isiku kohta esitatav täiendav

dokument või teise isiku kohta esitatav nõutav dokument, ei ole kuskil ette kirjutatud, see

sõltub puuduse olemusest. Olukorras kus pakkumuses ei olnud nõutud spetsialisti nime

märkimine ning kolmas isik esitas vastuseks uued dokumendid teise spetsialisti kohta, ei

saanud hankija jätta laekunud dokumente arvestamata ja kontrollimata. Kuna B. Jänesele

väljastatud sertifikaadid olid vormistatud enne pakkumuste esitamise tähtaega, siis ei olnud

tegu ka situatsiooniga, kus kolmas isik oleks saavutanud hanketingimustes nõutava seisundi

alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Hankija on seisukohal, et ta ei saanud (poleks

olnud põhjendatud) käituda teistmoodi ning kolmanda isiku kvalifitseerimine on kooskõlas

riigihangete seadusega.

7. Vaidlustaja AS Võrguvara märkis vastuses AS ATEA kaebusele, et ta ei nõustu VAKO

seisukohaga, et VAKO ei pea sisuliselt kontrollima, kas kolmas isik vastab majandusliku

kvalifitseerimise tingimustele. VAKO-l peab olema kohustus kontrollida kolmanda isiku

väidete tõesust juhul, kui sellele on viidatud vaidlustuses. Vastasel juhul tekiks olukord, kus

riigihankes saavad osaleda ka need isikud, kellel tegelikkuses vajalik netokäive või muu

majanduslik kvalifikatsiooni tingimus puudub, kuigi nad kinnitavad selle olemasolu. Kuivõrd

VAKO ei kontrollinud sisuliselt kolmanda isiku netokäibe vastavust nõutud tingimustele, siis

palus vaidlustaja kontrollida kohtul, kas kolmas isik vastab hanketeate osa III p 2.2

alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.

Kolmas isik esitas sertifikaadid, mis ei tõenda üldse spetsialisti pädevust. Hanketingimustes

oli selgelt öeldud, et mis on kvalifitseerimise tingimus ja ka kohustus esitada seda tõendavad

sertifikaadid. Pakkuja peab nende sertifikaatidega tõendama, et ta vastab kvalifikatsiooni

nõuetele. Esitatud sertifikaadid seda ei tõendanud. Ka uued esitatud sertifikaadid ei tõenda

spetsialisti olemasolu. Kolmanda isiku esitatud sertifikaadid on mõeldud müügiinimestele ja

mitte isikutele, kes reaalselt saaksid häälestada seadmeid ja tarkvara. Kuna kolmandal isikul

puudub pakutavatele toodetele sertifitseeritud spetsialist, ei vasta kolmas isik hanketeate osa

II p 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Halduskohus jättis 26. mai 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus märkis esmalt, et antud haldusasjas on kaebajaks halduskohtus AS ATEA ning

kohus vaatab VAKO otsust läbi osas, milles on AS ATEA vastavalt halduskohtumenetluse

seadustiku nõuetele vaidlustanud selle. AS Võrguvara ei ole ettenähtud tähtaja jooksul VAKO

otsust vaidlustanud. Seega ei saa vaidlustaja esitada kohtule vastuse esitamise käigus sisuliselt

omapoolset kaebust VAKO otsusele ega AS ATEA majandusliku kvalifitseerimise

tingimustele vastavusele. Kui AS Võrguvara ei olnud mingis osas VAKO otsusega nõus, oli

tal võimalik esitada ettenähtud tähtaja jooksul kaebus halduskohtusse.

Halduskohus selgitas, et kohtumenetluses on vaidluse all küsimus, kas hanketeate järgi tuli

pakkujal oma kvalifikatsiooni tõendamiseks esitada kinnitus, et tal on vähemalt üks

hanketeates nõutule vastav spetsialist, või tuli esitada selle tõendamiseks ka tõendid

konkreetsete isiku või isikute kohta, keda konkreetselt kasutatakse hankelepingu täitmisel.

Hanketeate osa III p 2.3 alapunktis 2 sätestatud tingimuse sõnastus ei anna alust järelduseks,

et selles nõutakse ainult pakkuja kinnitust sertifitseeritud spetsialisti omamise kohta. Lisaks

kinnitusele, et pakkujal on vastav spetsialist olemas, on nõutud ka spetsialistide pädevuse

kohta sertifikaatide esitamist. Kuna sertifikaadid antakse konkreetsetele isikutele, siis oli

haldusohtu hinnangul igati loogiline, et sellega on pakkuja esitanud ka isiku või isikud, kes

võivad hangitavate seadmete ning tarkvara häälestamist läbi viia. Iseenesest on õige, et

hanketeates ei ole otseselt nõutud eraldi konkreetse isiku nime esitamist. Samas oli kohustus

esitada sertifitseeritud spetsialisti sertifikaadid, mis on nimelised. Oluline oli, et pakkumuses

oli kohustus esitada sertifitseeritud spetsialisti sertifikaadid, ehk konkreetsed tõendid, mis

pidid tõendama, et pakkuja omab isikut, kes on pädev läbi viima hangitavate seadmete ning

tarkvara häälestamise. Vastav nõue on selgelt hankedokumentides olemas ja puudub alus

väitele, et pakkuja võis sellest teisti aru saada või polnud selgelt määratletud, mis sertifikaate

tuleb esitada. AS-l ATEA oli hanketeates määratud ajaks täielikult esitamata vajalikud tõendid

tõendamaks, et pakkuja vastab nõutud kvalifikatsioonile.

Halduskohus nõustus VAKO seisukohaga, et hankija leidis juba 2. veebruaril 2016, et

K. Tšaštšin ei saa olla sertifitseeritud spetsialistiks, mida on hankija ka hiljem tunnistanud.

Vastusena hankija küsimusele esitas kolmas isik 10. veebruaril 2016 tõenduslikud

sertifikaadid mitte K. Tšaštšini kohta, vaid uue isiku, B. Jänese kohta. Pakkuja kontrollimisel

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimisel lähtus hankija B. Jänesele väljastatud

sertifikaatidest, seega tõenditest, mis olid esitatud peale pakkumuse esitamiseks ettenähtud

tähtaega.

Eelneva alusel nõustus halduskohus, et kolmanda isiku poolt pärast pakkumuse esitamist

isiku, kes ei vastanud hanketeate osa III p 2.3 alapunkti 2 kehtestatud kvalifitseerimise

tingimustes esitatud nõuetele, vahetamine teise isikuga, ning sellise vahetamise

aktsepteerimine hankija poolt oli vastuolus RHS § 39 lg-dega 1 ja 4, § 58 lgga 1 ning

riigihanke korraldamise üldpõhimõttest tuleneva kohustusega kohelda pakkujaid võrdselt.

Antud juhul ei ole kolmas isik esitanud selgitusi, vaid uusi tõendeid. RHS § 39 lg-s 41 on

üheseltmõistetavalt kirjas, et kui pakkuja on jätnud esitamata hanketeates nõutud

kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või ei esita hankija nõudmisel kvalifikatsiooni

tõendamiseks esitatud sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või

dokumenti ja need andmed või dokumendid pole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus

olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata. Kas

peale pakkumuste esitamise tähtaega esitatud tõendid kinnitavad, et B. Jänes on läbinud

vastavad DELL kursused ja on sertifitseeritud läbi viima hankes pakutud DELL seadmete ja

tarkvara häälestamist, ei olnud enam määrav. Eeltoodust tulenevalt ei olnud õiguspärane AS

ATEA kvalifitseerimine uute tõendite alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. AS ATEA esitas 6. juunil 2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 26. mai 2016. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada VAKO 30. märtsi

2016. a otsus nr 39-16/170050 osas, millega tunnistati kehtetuks SA Tartu Ülikooli Kliinikum

otsused AS ATEA kvalifitseerimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta riigihankes nr

170050.

10. AS ATEA märgib, et käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas hankija võis

arvestada AS ATEA kvalifitseerimisel pakkuja 10. veebruaril 2016 esitatud andmetega. VAKO

ja halduskohtu otsuse järeldus, et AS ATEA asus pärast pakkumuse esitamist oma

pakkumust/spetsialisti lubamatult asendama, on vastuolus tegelike asjaoludega. AS ATEA

selgitab, et ei asunud 10. veebruaril 2016. a selgitusega oma spetsialisti asendama, vaid

täpsustas üle, kes on tema pakutavate seadmete häälestamiseks sertifitseeritud spetsialist,

kelle olemasolu oli kinnitanud dokumendis „Pakkuja kinnitus spetsialistide kohta“.

11. AS ATEA hinnangul on ekslik ja isegi mõistetamatu VAKO otsuse p 20.5 järeldus, et

ATEA poolt toimus „pakkumuse asendamine või täiendamine“. Nii RHS § 58 lg 1 kui

aastatepikkuse tõlgenduspraktika kohaselt eristatakse rangelt pakkumust ja pakkuja

kvalifitseerimisdokumente, mistõttu ei saa pakkuja kvalifikatsiooni osas RHS § 39 lg 4 alusel

selgituse andmine olla isegi hüpoteetiliselt käsitletav pakkumuse asendamise või

täiendamisena. AS ATEA leiab, et VAKO ja halduskohtu otsuse kitsendav tõlgendus RHS

§ 39 lg-le 4 ei ole kooskõlas sätte tegeliku mõtte ning Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-24-13 ja

Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 3-14-53014 antud tõlgendusega.

12. AS ATEA hinnangul on VAKO ja halduskohtu otsuse järeldus, et hankija ei tohtinud

arvestada AS ATEA poolt 10. veebruaril 2016 esitatud täpsustavate andmetega, vastuolus

kvalifikatsiooni kontrollimise mõtte ja eesmärgiga ning riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega (RHS § 3). Kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk on tuvastada, kas pakkuja

on võimeline hankelepingut täitma. Vaidlust ei ole selles, et AS ATEA vastab sisuliselt

hanketeate osa III 2.3 alapunkt 2 kvalifitseerimistingimusele ja tema spetsialist B. Jänes on

26. jaanuari 2016 sertifikaatide kohaselt pädev läbi viima hankes pakutavate DELL seadmete

ja tarkvara häälestamist.

13. Vastuses apellatsioonkaebuses

nõustub SA Tartu Ülikooli Kliinikum

apellatsioonkaebusega ja märgib, et hankija jääb kõigi oma varasemalt väljendatud

seisukohtade juurde. Hankija leiab, et ei ole AS ATEA kvalifitseerimisel ja pakkumuse

edukaks tunnistamisel eksinud.

14. SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhib ringkonnakohtu tähelepanu, et vaidlustuse esitas

Võrguvara AS muuhulgas põhjendustega, mis puudutasid B. Jänesele väljastatud sertifikaatide

olemust. Küsimust sellest, nagu hankija ei oleks tohtinud AS-le ATEA selgitustaotlust esitada

või et AS ATEA põhimõtteliselt ühtki täiendavat dokumenti esitada ei tohtinuks, vaidlustaja ei

tõstatanud. Seda enam oli hankijale üllatuseks, kui alles VAKO oma otsuses leidis, et peamine

probleem, miks tehtud otsus tuleb kehtetuks tunnistada, on hoopis see, et VAKO hinnangul

hankija täiendavalt sertifikaate arvestada ei võinudki. SA Tartu Ülikooli Kliinikum leiab, et

VAKO ja halduskohus on asunud hindama asjaolusid, mis algselt vaidlustaja jaoks antud

vaidluse vajadust üldse ei tinginud.

15. SA Tartu Ülikooli Kliinikum leiab, et mingit tähtsust ei oma fakt, et AS ATEA esitas

sertifikaadid teise isiku koht kui algselt pakkumuste esitamise tähtajaks esitatud

sertifikaatidel. Hankija nõustub apellatsioonkaebusega, et kvalifitseerimisdokumentidega ei

ole võimalik pakkumust asendada või muuta. Hankija ei ole nõus halduskohtu seisukohaga, et

nn vahetamise aktsepteerimine hankija poolt oli vastuolu RHS § 39 lg 1 ja 4, § 58 lg-ga 1

ning riigihanke korraldamise üldpõhimõttest tuleneva kohustusega kohelda pakkujaid

võrdselt. Viidatud sätted ei keela mingil moel toimunud nn vahetust. Selle aktsepteerimisel

pole eelmärgitud sätetega mingit seost, mistõttu on väidetava rikkumise alusena nimetatud

paragrahvide kasutamine alusetu.

16. Võrguvara AS on vastuses apellatsioonkaebusele seisukohal, et nii VAKO kui ka

halduskohtu otsus on õiguspärane.

17. Vaidlustaja leiab, et AS ATEA apellatsioonkaebuses esitatud väide, et üksnes kinnituse

esitamine on vajalik kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, on meelevaldne. Võrguvara AS

hinnangul ei ole kaebaja väide usutav, kuna vastasel juhul ei oleks ta üldse mingeid

sertifikaate esitanud, kui ta leiaks, et kinnitus on peamine. Arusaamatuks jääb ka see, mida

soovis AS ATEA näidata näitlikuna saadetud sertifikaatidega. Kuivõrd esitatud olid

sertifikaadid, siis on ilmselge, et sellega üritas AS ATEA tõendada, et nemad on

sertifitseeritud spetsialistid. Õige on halduskohtu seisukoht, et sertifikaadid on nimelised ja

kui on nõutud sertifikaatide esitamine spetsialisti pädevuse kohta, siis lisatud sertifikaat just

tõendabki sertifitseeritud spetsialisti olemasolu. Seega leidis AS Võrguvara, et AS ATEA

pakkumusele lisatud sertifikaatidega soovis ta tõendada spetsialisti olemasolu ja dokumendid

olid esitatud seetõttu, et need olid hanketeates nõutud.

18. AS Võrguvara leiab, et apellatsioonkaebus viidatud Riigikohtu lahend antud asjas ei

kohaldu. Riigikohtu lahendis oli pakkujal esitamata tõend ja hankija pidi andma võimaluse

puudused kõrvaldada. Antud juhul ei olnud AS ATEA pakkumuses puudust, kuna nõutud

kinnitus ja sertifikaadid olid esitatud. Võrguvara AS leiab, et isegi kui ringkonnakohus leiab,

et AS-l ATEA oli õigus esitada uusi tõendeid ja hankijal kohustus nendega arvestada, siis uued

sertifikaadid ei tõenda sertifitseeritud spetsialisti olemasolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Ringkonnakohus leiab, et AS ATEA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu

Halduskohtu 26. mai 2016. a otsus tühistada. Ringkonnakohus analüüsib esmalt kohtuliku

kontrolli ulatust (I), kontrollib seejärel halduskohtu otsuse põhjendatust (II), hindab

halduskohtu otsuses käsitlemata AS Võrguvara väiteid (III) ning lahendab kaebuse (IV).

I

20. 2. mai 2016 määruses on halduskohus kooskõlas hankeasjades kujunenud kohtupraktikaga

määratlenud käesolevas asjas kaebajana AS Võrguvara, vastustajana SA Tartu Ülikooli

Kliinikum ja kolmanda isikuna AS ATEA. Samas on halduskohus otsuses leidnud, et kuna

halduskohtule Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsuse peale kaebuse esitajaks on

AS ATEA, siis kontrollib kohus VAKO otsust üksnes osas, milles AS ATEA selle on

vaidlustanud.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus määratlenud kohtuliku kontrolli ulatuse ekslikult,

kaldudes kõrvale 2. mai 2016 määruses sedastatust, et kohtuliku kontrolli objektiks on

hankija otsus ehk küsimus sellest, kas VAKO asus hankija otsuse õiguspärasuse küsimuses

õigele seisukohale.

21. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg-le 2 riigihangete

vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks

olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui riigihangete

vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Pärast seda, kui

VAKO otsusega on vaidlustusmenetluses vaidlustatud hankija otsused kehtetuks tunnistatud ei

riku need enam vaidlustaja õigusi. HKMS ei näe ette võimalust alustada kohtumenetlust

VAKO otsuse põhjenduste kontrollimiseks.

Vastupidises olukorras, s.t juhul, kui VAKO jätab vaidlustuse rahuldamata, on vaidlustajal

õigus alustada kohtumenetlust hankija otsuste õiguspärasuse kontrollimiseks kõigi

vaidlustuses esitatud väidete pinnal. Kohtuliku kontrolli ulatuse piiramine AS ATEA

halduskohtule esitatud edasikaebuses tooduga piiras seega oluliselt AS Võrguvara võimalusi

oma õiguste kaitseks kohtumenetluses.

Kuna AS Võrguvara on VAKO-le esitatud vaidlustuses taotlenud hankija otsuste kehtuks

tunnistamist, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks ka käesoleval juhul hinnata hankija

otsuste õiguspärasust tervikuna, mitte kitsalt AS ATEA edasikaebuses toodud motiividel.

Vastasel juhul tuleks vaidlustaja kaebeõiguse ebaproportsionaalse piiramise vältimiseks

jaatada vaidlustaja õigust alustada kohtumenetlust vaidlustuse rahuldamise korral, kui

vaidlustaja ei nõustu mõne VAKO põhjendusega või VAKO ei ole andnud õiguslikku

hinnangut osale vaidlustaja väidetele. On vähemalt kaheldav, kas see oleks kehtiva õiguse

järgi lubatav. Lisaks looks see menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus oleva olukorra, kus

oma õiguste hilisema kahjustamise vältimiseks tuleks vaidlustajal paljudel juhtudel alustada

kohtumenetlust sõltumata sellest, kas VAKO vaidlustuse rahuldab või mitte.

22. Toodud põhjustel peab ringkonnakohus põhjendatuks kontrollida hankija otsuste

õiguspärasust kaebajana määratletud AS Võrguvara kõigi halduskohtus esitatud väidete alusel,

eeldusel, et väited on esitatud ka VAKO-le vaidlustusmenetluses. Käesolevas asjas ei ole

halduskohus kontrollinud AS Võrguvara väidet, et AS ATEA ei vastanud majandusliku

kvalifitseerimise tingimusele arvutivõrguseadmete netokäibe osas. Väite kontrollimata

jätmine ei ole kohtule aga etteheidetav juhul, kui SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 22. veebruari

2016 otsuse AS ATEA kvalifitseerimise ja 23. veebruari 2016 otsuse nr 1.3-1/70 AS ATEA

pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kehtima jäämine ei olnud võimalik juba seetõttu, et

AS ATEA ei vastanud hanketingimuste osa III p 2.3 alapunktis 2 sätestatud kvalifitseerimise

tingimusele.

II

23. Hanketingimuste osa III p 2.3 alapunkti 2 kohaselt peab pakkujal olema vähemalt üks

eesti keelt kõnelev pakutavatele toodetele sertifitseeritud spetsialist, kes peab läbi viima

hangitavate seadmete ning tarkvara häälestamise.

Nii VAKO kui halduskohus asusid seisukohale, et hankija on eksinud riigihangete seaduse

(RHS) § 39 lg-de 1 ja 4 ning § 58 lg 1 nõuete vastu, arvestades AS ATEA kvalifitseerimisel

lubamatult vastuseks hankija järelepärimisele AS ATEA esitatud dokumentidega B. Jänese

sertifitseerituse kohta. Seejuures ei olnud AS ATEA pakkumuse esitamisel B. Jänest

sertifitseeritud spetsialistina nimetanud, osutades hoopis K. Tšaštsinile kui sertifitseeritud

spetsialistile.

Ringkonnakohus VAKO ja halduskohtu seisukohaga ei nõustu.

24. Asjas ei ole vaidlust selles, et ühes pakkumusega esitatud K. Tšaštsini kvalifikatsiooni

kinnitavad sertifikaadid ei tõenda, et K. Tšaštsin oleks pakutavatele toodetele sertifitseeritud

spetsialist, kes on nõutud korras tunnustatud läbi viima AS ATEA pakutud seadmete ning

tarkvara häälestamise. Seega ei esitanud AS ATEA pakkumisega koos osa hanketingimustes

nõutud dokumente oma tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks.

Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas selles olukorras oli hankija õigustatud

küsima AS-lt ATEA täiendavat selgitust tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta ning arvestama

vastuseks järelepärimisele esitatud dokumentiga.

25. AS Võrguvara ja VAKO on kohtupraktikale tuginedes (viitega RKHK 13. juuni 2013

otsusele asjas nr 3-3-1-24-13) leidnud, et kuna AS ATEA mittevastavus kvalifitseerimis-

tingimustele tulenes tema enda hooletusest, s.t esitatud dokumendid ei tõendanud AS ATEA

tehnilist ja kutsealast pädevust, siis ei olnud tegemist RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava

puudusega. Kõrvaldatava puudusega oleks olnud tegemist juhul, kui AS ATEA oleks jätnud

spetsialisti sertifikaadid üldse esitamata.

Ringkonnakohtu hinnangul on tõlgendus ekslik.

26. Riigihangete seaduse § 39 lg 4 sätestab, et hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist

võimaldavate andmete või dokumentide esitamist.

Riigikohus on toodud sätte kohaldamist selgitades sedastanud, et kui lugeda RHS § 39 lg-t 4

täht-tähelt, võib näida, et see võimaldab nõuda pakkujalt üksnes selgitusi või täiendavaid

dokumente ja andmeid, mis on vajalikud mõne konkreetse, juba esitatud dokumendi

selgitamiseks. Kolleegium leiab, et õige on tõlgendada RHS § 39 lg-t 4 ulatuslikumalt.

RHS § 39 lg 4 ega direktiivi 2004/18 art 51 sõnastus ei välista, et täiendavalt nõutakse tõendit

või dokumenti, mida nõuti hanketeates ning mis seetõttu oleks tegelikult tulnud esitada juba

koos pakkumusega. Kui pakkuja esitab tagantjärele puuduolevad dokumendid või andmed, ei

ole enam tegemist olukorraga, kus hanketeates nõutud dokument on esitamata (RHS § 39 lg

41 esimene alternatiiv). Sellisel juhul ei anna pakkuja viga enam alust pakkuja

kvalifitseerimata jätmiseks.1

Erinevalt pakkumuse tehnilistest üksikasjadest ning pakkumuses ära toodud hinnast ja

muudest lepingutingimustest ei ole täiendavad andmed või selgitused pakkuja kvalifikatsiooni

kohta andmeteks, mis saaksid esitatud pakkumust sisuliselt muuta. Muutuda võib küll

dokumentide koosseis, mille pakkuja hankijale esitab, kuid ei muutu tingimused, mille

valguses võtab pakkuja endale kohustuse kaupa tarnida või teenust osutada (hind, pakutavad

kauba või teenuse tehnilised andmed, lepingu täitmise tingimused jne). Selleks, et mitte anda

pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal

olema kaalukas põhjus. Hankija ei pea pakkujale andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks

näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata

teadlikult. Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel

dokumente ja andmeid. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud

dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja

on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava

puudusega ei ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei

vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele (RHS § 39 lg-s 3 sätestatud olukord), st puudus on

sisuline, mitte vormiline.2

1 Vt RKHK 13. juuni 2013 otsus asjas nr 3-3-1-24-13 (p 13, 14)

2 Sealsamas p-d 21-23

Riigikohtu seisukohast tulenevalt tuleb hankijal üldjuhul anda pakkujale võimalus oma

kvalifikatsiooni kohta täiendavate andmete ja selgituste esitamiseks juhul, kui puudus on

kõrvaldatav ja pakkuja ei ole puudulikke dokumente esitanud teadlikult.

27. Käesoleval juhul esitas AS ATEA vastuseks hankija päringule B. Jänesele väljastatud

erinevad Dell Partner Course Completion Certificate tunnistused (I kd, tl 89-97), mis on välja

antud 23. jaanuaril 2016, s.o enne pakkumuste esitamise tähtaja (2. veebruar 2016) saabumist.

10. märtsi 2016 vastuses vaidlustusele (I kd, tl 129) on vastustaja selgitanud, miks ta peab

esitatud tunnistusi kohasteks tõenditeks selle kohta, et AS-l ATEA on sertifitseeritud

spetsialist pakutavate seadmete ja tarkvara häälestamiseks. SA Tartu Ülikooli Kliinikum on

asjakohaselt tuvastanud, et tunnistuste järgi on B. Jänes omandanud oskused seadmetel

kasutatava tarkvara häälestamiseks ja tüüpprobleemide lahendamiseks. Seetõttu nõustub

ringkonnakohus, et AS ATEA 10. veebruari 2016 esitatud tunnistused B. Jänese läbitud

koolituste kohta on piisavad lugemaks AS ATEA vastavaks hanketingimuste osa III p 2.3

alapunkti 2 nõuetele. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et ülevaates koolituste

kohta on tootja märkinud need suunatuks müügiesindajatele või tehnilise müügi esindajatele

(I kd, tl 113-123), 12. mail 2016 väljastatud tootja kinnitusest (I kd, tl 143) nähtuvalt on B.

Jänes läbitud koolituste tõttu sertifitseeritud ja kompetentne paigaldama ja häälestama

konkreetselt AS ATEA pakutud seadmeid.

28. Seega vastas AS ATEA pakkumuse esitamise ajal sisuliselt hanketingimuste osa III p 2.3

alapunkti 2 nõuetele, mistõttu oli seda kinnitavate dokumentide esitamata jätmine kõrvaldatav

puudus. Kuigi spetsialisti kvalifikatsiooni kohta sertifikaatide esitamise nõue paratamatult

tingis ka spetsialisti nimelise äranäitamise, ei ole põhjendatud sellest järeldada, et pakkujal

tekkis kohustus täita pakkumuses näidatud kohustused üksnes nimetatud spetsialisti

kasutades. Ilmselt ei saa pakkuja garanteerida, et tal on võimalus kasutada just pakkumuses

nimetatud spetsialisti pärast pakkumuse esitamist, kuid pakkujal on kohustus tagada enda

jätkuv vastavus kvalifitseerimistingimusele. Selleks tuleb pidada lubatavaks teise samaväärse

spetsialisti kasutamist. Seetõttu ei ole alust pidada AS ATEA seotuks algselt esitatud

spetsialisti nimega, kui tegelikkuses oli tema teenistuses teine, nõuetele vastav spetsialist.

Ringkonnakohus nõustub hankijaga selles, et ainuüksi K. Tšaštsini nimetamisest spetsialistina

ja kohaste tunnistuste esitamata jätmisest ei saanud SA Tartu Ülikooli Kliinikum eeldada, et

AS ATEA ei vasta kvalifitseerimistingimusele ega ka seda, et AS ATEA oleks teadlikult

jätnud nõutavad dokumendid esitamata, s.t soovinud näidata enda tehnilist ja kutsealast

pädevust puudulikuna.

Seetõttu oli hankija RHS § 39 lg-st 4 tulenevalt õigustatud küsima AS-lt Atea täiendavaid

selgitusi ja dokumente tema kvalifikatsiooni kohta. Pärast B. Jänesele väljastatud tunnistuste

esitamist ei olnud aga tegemist enam olukorraga, kus nõutavad dokumendid on esitamata ja

puudus alus AS ATEA kvalifitseerimata jätmiseks RHS § 39 lg 41 järgi.

III

29. Olukorras, kus ringkonnakohus asus seisukohale, et AS ATEA vastas hanketingimuste osa

III p 2.3 alapunkti 2 tingimustele ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum oli õigustatud arvestama

selle kohta 10. veebruaril 2016 esitatud dokumentidega, tuleb täiendavalt kontrollida, kas AS

ATEA vastas kvalifitseerimistingimustele ka majandusliku- ja finantsseisundi osas. Täpsemalt

tuleb otsustada, kas hankija on õiguspäraselt hinnanud täidetuks nõude eelneva kolme aasta

netokäibe kohta arvutivõrguseadmete müügi osas.

30. AS Võrguvara hinnangul ei saanud AS ATEA möödunud kolme aasta käive

arvutivõrguseadmete osas küündida nõutava 500 000 euroni.

Hankija on lugenud AS ATEA netokäibe nõude täidetuks pärast seda, kui vastuseks hankija

päringule teatas AS ATEA (I kd tl 84), et tema arvutvõrguseadmete müügi netokäive

2012. aastal oli 452 041,81 eurot, 2013. aastal 991 666,17 eurot ja 2014. aastal 634 895,27

eurot. Algselt oli AS ATEA teatanud iga aasta kohta suurusjärgu võrra suuremad

käibenumbrid (I kd, tl 83), märkides, et tegemist on AS ATEA majandusaasta aruandes

kajastatud EMTAK kood 4651 kogu valdkonna käibega.

Hanketingimuste III osa p 2.2 kohaselt tuli pakkujatel nõude kontrollimise võimaldamiseks

esitada andmed viimase kolme majandusaasta netokäibe kohta Lisa 1 vormil III. Nimetatud

vorm (I kd, tl 55) on pealkirjastatud „Kinnitus pakkuja netokäivete kohta“. Vormil tuli ära

näidata üksnes käibe suurus. Täpsustavate andmete ega käivet tõendavate dokumentide

esitamise kohustus ei tulene vahetult hanketingimustest ega Lisa 1 vormist III. Seega on

hankija AS ATEA kvalifitseerimisel põhjendatult lähtunud viimase esitatud andmetest käibe

kohta ega pidanud nõudma täiendavaid andmeid olukorras, kus ei esinenud põhjust esitatud

andmete õigsuses kahelda.

31. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole AS Võrguvara vaidlustusmenetluses ega

kohtumenetluses esile toonud asjaolusid, millest ilmneks, et AS ATEA ei ole esitanud tõeseid

andmeid arvutivõrguseadmete netokäibe kohta eelnevatel majandusaastatel. Olukorras, kus

pole üheselt selge, milliseid seadmeid saab pidada hanketingimustes nimetatud

arvutivõrguseadmeteks ja AS ATEA käive arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara osas

eelneval kolmel majandusaastal kokku on olnud suurem kui 37 miljonit eurot, ei ilmne

ainuüksi esitatud andmetest, et arvutivõrguseadmete käive samal perioodil ei oleks võinud

ületada kahte miljonit eurot. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et hanketingimuste osa III p

2.3 alapunkti 1 kohaselt tuli pakkujatel arvutivõrguseadmete müügi, paigalduse ja hoolduse

tegevuskogemuse tõendamiseks esitada viimase kolme aasta jooksul nõuetekohaselt täidetud

olulisemate müügilepingute nimekiri, näidates muu hulgas ära ka lepingu maksumuse. Seega

sai vastustaja käibe kohta esitatud andmete tõepärasuse hindamisel kaudselt tugineda ka

lepingute nimekirjas esitatud andmetele.

Ringkonnakohus nõustub VAKO-ga, et toodud asjaoludel oli HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt

eelkõige AS Võrguvara kohustuseks esitada tõendid või andmed, mis kinnitaksid tema väidet,

et AS ATEA netokäive ei saanud sedavõrd suur olla. Ringkonnakohus möönab, et tõendite

esitamine teise äriühingu äritegevuse kohta on vähemalt raskendatud, kuid AS-l Võrguvara oli

võimalik esitada täpsemad andmed tema poolt võrguseadmeteks peetavate toodete kogukäibe

ja erinevate turuosaliste osa kohta geograafilisel turul, millel AS ATEA tegutseb. Ainuüksi

väide, et AS ATEA käive ilmselt jäi alla nõutud 500 000 euro piiri, ei ole piisav

tõendamiskoormuse hankijale ja kolmandale isikule üleminekuks. Ringkonnakohus osutab, et

ka vaidlusaluses hankemenetluses on AS ATEA teinud pakkumuse (I kd, tl 7), mis katab

olulise osa kolmel aastal kokku nõutud netokäibe summast, lisades samuti kaudselt usutavust

AS ATEA varasema käibe kohta esitatud andemetele.

32. Toodud asjaoludel on hankija põhjendatult tuvastanud, et AS ATEA täidab

hanketingimuste III osa punkti 2.1 nõude eelneva kolme majandusaasta netokäibe kohta.

Seega oli AS ATEA algselt esitatud dokumendid ka selles osas kõrvaldatava puudusega,

hankija oli õigustatud küsima pakkujalt tema kvalifikatsiooni selgitamiseks täiendavaid

andmeid ja dokumente ning pärast nende esitamist pakkuja kvalifitseerima.

IV

33. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et SA Tartu Ülikooli Kliinikum

22. veebruari 2016 protokolliline otsus AS ATEA kvalifitseerimise kohta riigihankes nr

170445 „Arvutivõrguseadmete ostmine“ on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kuna hanketingimuste IV osa punkt 2.1 järgi on hankes ainsaks hindamiskriteeriumiks

madalaim hind ja puudub vaidlus selles, et AS ATEA pakutud hind on kaheksa pakkumuse

hulgas madalaim (I kd, tl 7), siis on õiguspärane ka SA Tartu ülikooli Kliinikum 23. veebruari

2016 otsus nr 1.31/70, millega kinnitati riigihanke tulemused ja tunnistati edukaks AS ATEA

pakkumus.

Vastavalt on põhjendamatu VAKO 30. märtsi 2016. a otsuse nr 39 16/170050 ja Tartu

Halduskohtu 26. mai 2016 otsus

Ringkonnakohus rahuldab AS ATEA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu ja VAKO

otsuse ning jätab AS ATEA kaebuse rahuldamata. Seega lahendab kohus asja SA Tartu

Ülikooli Kliinikum kasuks.

34. Ringkonnakohus ei võta asja materjalide juurde AS ATEA 1. juulil 2016 esitatud Tallinna

Ringkonnakohtu 11. detsembri 2014 määrust asjas nr 3-14-53014, kuna see ei ole asja

lahendamisel oluline ja tagastab määruse kolmandale isikule.

35. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS §

109 lg 4). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi

nagu poolele (HKMS § 108 lg 8 ls 1). HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid.

36. 22. juunil 2016 esitas AS ATEA ringkonnakohtule menetlusdokumendi, milles muu hulgas

taotleb kaebajalt AS ATEA menetluskuludena kokku 6055 euro väljamõistmist, sellest

halduskohtus tasutud riigilõivu 1295 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

1280 eurot, õigusabi kulu halduskohtus 2120 eurot ja ringkonnakohtus 1360 eurot. Ühes

taotlusega on esitatud ka kuludokumendid. Halduskohtus kantud menetluskulude kohta on AS

ATEA esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ka halduskohtu antud tähtajaks.

37. 30. juunil 2016 on Võrguvara AS esitanud vastuväite AS ATEA menetluskulude

nimekirjale, leides, et kolmanda isiku õigusabikulud on põhjendamatult suured.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et olukorras, kus halduskohtumenetlusele eelnes

vaidlustusmenetlus VAKO-s ning silmas pidades käesolevas asjas vaidluse all olnud

asjaolusid ja tõendamismenetluse vähest ulatust ei saa AS ATEA õigusabikulusid osaliselt

vajalikeks ja põhjendatuteks pidada. Samadel menetlusetappidel on kaebaja õigusabikulud

olnud märgatavalt väiksemad. Seetõttu peab ringkonnakohus AS ATEA kulusid õigusabile

halduskohtus ja ringkonnakohtus põhjendatuks kahe kolmandiku ulatuses, arvestades

siinjuures siiski sellega, et AS ATEA edasikaebuste esitamise tõttu on olnud menetluses

aktiivsem osaline. Seega tuleb AS-lt Võrguvara AS ATEA kasuks menetluskulude katteks

välja mõista kokku 4895 eurot, millest 2575 eurot riigilõivu ja 2320 eurot õigusabikulu

katteks. Ülejäänud osas jäävad AS ATEA menetluskulud tema enda kanda.

38. SA Tartu Ülikooli Kliinikum ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente

esitanud, mistõttu vastustaja kasuks menetluskulusid tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 välja

ei mõisteta. AS Võrguvara kohtumenetluses kantud kulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-

le 1 tema enda kanda.

Kersti Kerstna-Vaks

Madis Ernits

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt