2-15-13619/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-13619

Tsiviilasi

Kamel AS hagi Gert Goršanovi vastu üürilepingu eseme

ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kamel AS määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Kamel AS (registrikood

10085948), esindaja Ants Kuningas

Vastustaja

(kostja):

Gert

Goršanov

(isikukood

XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni

punktid 6 ja 7).

2. Jätta kuni 06.01.2016 maakohtus kantud menetluskulud (v.a hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv) Kamel AS enda kanda. Alates 06.01.2016 Kamel AS-i menetluskulud

maakohtus (k.a hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) jätta Gert Goršanovi kanda.

3. Välja mõista Gert Goršanovilt Kamel AS kasuks menetluskulud maakohtus 735 eurot.

4. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määrus muutmata.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kamel AS (hageja) esitas 14. septembril 2015 Tartu Maakohtule hagi Goodfellas Group OÜ

vastu, milles taotles Tartu tn 37 Võrus asuva üürilepingu eseme kostja ebaseaduslikust valdusest

väljamõistmist.

2. Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2016 määrusega lõpetati TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetlus hageja

hagis Goodfellas Group OÜ vastu ja menetluskulud jäeti hageja kanda ning menetlusse kaasati

kostjana Gert Goršanov.

Maakohus asus seisukohale, et kuna äriregistri andmetel on Goodfellas Group OÜ registrist

3. detsembril 2015 kustutatud ja kostja kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta, tuleb

menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada otsust tegemata.

3. Hageja esitas 18. jaanuaril 2016 Tartu Maakohtule hagi Gert Goršanovi (kostja) vastu, milles

taotles Tartu tn 37 Võrus asuva üürilepingu eseme kostja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmist.

4. Hageja esitas 19. jaanuaril 2016 Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2015 määruse peale

määruskaebuse, milles palus tühistada määrus osas, millega menetluskulud määrati hageja kanda,

ning teha asjas uus määrus, millega määrata menetluskulude jaotus kindlaks tsiviilasja lõpetavas

kohtulahendis.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21. märtsi 2016 määrusega hageja määruskaebuse.

Ringkonnakohus märkis, et asjaolu, et äriregistri andmetel on Goodfellas Group OÜ registrist

kustutatud ilma õigusjärglaseta, ei tähenda, et üürilepingust tulenenud õigused ja kohustused ei

oleks võinud eelnevalt üle minna kostjale ning, et nimetatud isik ei võiks olla käsitatav äriühingu

eriõigusjärglasena. Ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus hagi on esitatud sarnastel alustel

mitme kostja vastu ning menetlus lõpetatakse ühe kostja suhtes lõppemise (äriregistrist

kustutamise) tõttu, ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg 2, mille kohaselt jäetakse menetluskulud

hageja kanda juhul, kui kohus lõpetab menetluse määrusega ilma asjas otsust tegemata.

5. Hageja esitas 19. mail 2016 taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hageja poolt vaidlusaluse

valduse ülevõtmisega. Hageja võttis hoone ja kinnisasja valduse 21. jaanuaril 2016 üle, kuna kostja

ja temaga seotud isikud jätsid korduvalt hoone uksed lukustamata ja avatuks. Valdus võeti üle

kostja juuresolekul, kes ei allkirjastanud akti. Kostja kinnitas alles 5. mail 2016 toimunud

kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-15-15815, et valdus on hagejale üle läinud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Maakohus võttis 24. mai 2016 määrusega vastu Kamel AS taotluse hagist loobumiseks,

lõpetas tsiviilasjas menetluse ning jättis menetluskulud Kamel AS kanda ja Gert Goršanovi

menetluskulud kindlaks määramata.

Maakohtu määruses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja esitatud taotlus menetluse

lõpetamiseks käsitletav hagist loobumisena.

Maakohus selgitas, et TsMS § 168 lg 2 kohaselt kui menetlus lõpetatakse määrusega ja kõnealuse

paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti, kannab menetluskulud hageja. Hageja on menetluse

lõpetamise taotluses märkinud, et võttis hoone valduse üle 21. jaanuaril 2016. Kuna hageja

väljendatud seisukoha kohaselt on hageja valduse ise üle võtnud, leidis maakohus, et ei saa asuda

seisukohale, et kostja oleks TsMS § 168 lg 5 mõttes hageja nõude täitnud. Eeltoodu alusel jättis

maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel kostja kanda.

Maakohus märkis vastuseks hageja väitele, et menetluskulud tuleks välja mõista ka OÜ-lt Escobar

tulenevalt Goodfellas Grupp OÜ (registrist kustutatud) ja OÜ Escobar sõlmitud kokkuleppele, et

kohus saab menetluskulusid jagada ainult menetlusosaliste vahel ning asjaolu, ka kohtuväliselt on

võtnud mõni isik endale kohustuse tasuda menetlusosalise eest tema menetluskulud, ei oma mingit

tähtsust menetluskulude jaotuse kindlaks määramisel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hageja Kamel AS esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määruse

tühistamist osas, millega menetluskulud jäeti hageja kanda, ning uue määruse tegemist, millega

rahuldada hageja menetluskulude taotlus.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) peab kohtulahend vastama kehtivale õigusele ja olema põhjendatud. Kui kohtul puudus selgus

asjaolus, kas valduse ülevõtmist hageja poolt saab käsitleda kostjapoolse nõude rahuldamisena,

oleks kohus pidanud vastavat asjaolu täpsustama või pidama asjas TsMS § 431 lg 1 kohaselt

kohtuistungi. Kohus seda ei teinud, mis on viinud ebaõige, TsMS § 168 lg 5 põhimõtet rikkuva

ning hea usu põhimõttega vastuolus oleva kohtulahendi tegemisele;

2) oli hagi suunatud kõigi isikute vastu, kes Goodfellas Group OÜ-ga koos üürilepingu eset

valdasid. Kui selgus, et Gert Goršanov tunnistab kinnisasja valdamist füüsilise isikuna, esitas

hageja taotluse tema vastu kostjana kaasamiseks. Goodfellas Group OÜ juhatuse liikmena ja

eriõigusjärglasena ta teadis või pidi teadma, et hagi on suunatud ka tema kui füüsilise isiku vastu.

Seega põhjustas kostja alusetute vastuväidete esitamisega hagejale menetluskulusid, mida ta peab

nõude rahuldamise korral kandma;

3) avaldas kostja valduse üleandmiseks initsiatiivi 20. jaanuar 2016 ehk pärast seda, kui kohus

keelas hagi tagamise vahendina vaidlusaluselt kinnisasjalt vara eemaldamise. Kostja tegi hagejale

võimalikuks valdusele ligipääsu, ilmudes kinnisasjale ja andes üle võtmed. Enamus lukkudest olid

küll rikutud, kuid hageja esindajatel õnnestus uksed avada. Hoonesse sisenes ka kostja, kes ei

tundnud mingit huvi akti koostamise vastu, sest ruumid olid risustatud ja lõhutud. Kostja ei ole

hagejale tagastanud kinnisasja valduse üleandmise akti ja ei ole akti ka allkirjastanud. Eeltoodu

alusel ei saanud toimunut nimetada valduse üleandmiseks kostja poolt, vaid valduse ülevõtmiseks;

4) on kostja tegevus vaieldamatult käsitletav hageja nõude rahuldamisena TsMS § 168 lg 5

tähenduses, sest kostja kutsus hageja esindajad valdust üle võtma ning tegi võimalikuks ligipääsu

kinnisasjale, andes seejuures üle kinnisasjal paikneva hoone võtmed;

5) tuleb kõik menetluskulud põhjusel, et kostja on enda kinnitusel Goodfellas Grupp OÜ

(kustutatud) õigusjärglane, määrata kostja kanda.

8. Kamel AS esitas 16. juunil 2016 täiendava seisukoha, milles taotleb ringkonnakohtult seisukoha

võtmist selle osas, kas Tartu Maakohtu kohtunik Heiki Kolk on kohtumenetluses rikkunud hageja

põhiseaduslikke õigusi ja kas ta on olnud tsiviilasja läbivaatamisel erapooletu.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

9. Kostja Gert Goršanov vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei saa hageja valduse üleandmise kokkulepet võtta käesoleva menetluse toimingute aluseks, kui

ta seda ei aktsepteeri. Selguse mõttes tuleks selles küsimuses võtta ühtne seisukoht;

2) on äriregistri andmetel Goodfellas Group OÜ (kustutatud) lõppenud õigusjärgluseta. Maakohus

asus seisukohale, et kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas eriõigusjärglane TsMS § 210 lg 2

tähenduses. Juriidilise isiku suhtes menetluse lõpetamisel ei saa jätta menetluskulusid kindlaks

määramata ja hageja ettekujutuse kohaselt kostjana kaasatud füüsilise isiku kanda;

3) ei saa hageja tugineda valikuliselt üürilepingu lisale, milles on kokku lepitud, et kostjale on

Goodfellas Grupp OÜ (kustutatud) üürileping üle läinud. Ka ringkonnakohus on varasemalt

märkinud, et hageja on seisukohtades muutlik;

5) on Goodfellas Group OÜ (kustutatud) menetluskulud kokkuleppel võtnud enda kanda Escobar

OÜ. Kostja ei ole isiklikult tasunud antud tsiviilasja lahendamisega seotud menetluskulusid.

Kostja ei ole eraisikuna üürilepingu alusel vaidluse aluseks olevas hoones tegutsenud ning tal ei

olnud hoone kasutamise suhtes eraviisilisi huve. Valduse üleandmisel hagejale ning teistel

asjaajamistel seoses vaidluse aluseks oleva hoonega tegutses kostja kui Escobar OÜ juhatuse liige;

6) oleks hagejal olnud võimalik esitada hagi TsMS § 207 lg 1 p 3 järgi nii Goodfellas Group OÜ

(kustutatud) kui ka kostja vastu ühiselt, kuid ta ei teinud seda, mistõttu oleks ebaõiglane enne

6. jaanuari 2016 tekkinud kulusid määrata kostjale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määruse menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 6 ja 7) ning

jätab menetluskulud maakohtus alates 06.01.2016 Gert Goršanovi kanda.

11. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevas peatükist ja määruskaebuse

olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni

korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud.

Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust vaid menetluskulude jaotuse osas, muus osas

ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollibki

ringkonnakohus Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määruses kindlaksmääratud menetluskulude

jaotust.

12. Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel Kamel

AS-i (hageja) kanda, leides, et kohaldamisele ei kuulu TsMS § 168 lg 5.

Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud maakohtu seisukohaga.

TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Hageja on esitanud 19.05.2016 maakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks (II kd tl 48).

Maakohus on käsitlenud hageja nimetatud taotlust hagist loobumisena, on vaidlustatud määrusega

võtnud hagist loobumise vastu ja selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.

Hageja menetluse lõpetamise taotluses märgitust nähtub, et hageja sai menetluse kestel

(s.o 21.01.2016) valduse hoonele asukohaga Tartu 37 Võru linn ning kuna ta sai valduse

vaidlusalustele hoonetele, siis on hageja nõue rahuldatud.

Ringkonnakohtu arvates on asjas tuvastatav asjaolu, et hageja on hagist loobunud seetõttu, et

kostja on tema nõude rahuldanud. Hageja on taotluses märkinud, et hoone ja kinnisasja valdus

võeti üle kostja juuresolekul. Seega nähtub taotlusest, et hageja võttis hoone valduse üle ja juures

viibis kostja, kes valduse üle andis. Seetõttu on ebaõige maakohtu väide, et kuna hageja

väljendatud seisukoha kohaselt on ta valduse ise üle võtnud, siis ei ole kostja TsMS § 168 lg 5

mõttes tema nõuet rahuldanud. Asjaolu, et hageja võttis valduse üle ei tähenda, et kostja ei oleks

omakorda valduse hagejale üle andnud.

13. Hageja on määruskaebusele lisanud uusi tõendeid (TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid). Lisatud tõenditest (sms

sõnumid) nähtub, et kostja andis võtmed tunnistaja juuresolekul üle Ain Kukkerile (s.o hageja

seaduslikule esindajale). Võtmete üleandmist saab pidada valduse üleandmiseks AÕS § 36 lg 1

mõttes, kuna omandatakse tegelik võim abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle

(vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-46-09 p 10).

Lisaks eeltoodule on kostja tsiviilasjas nr 2-15-15815 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et

vaidlusaluse hoone valdus on üle antud (II kd, tl 56 ja 56 pöördel).

Seega on asja materjalide põhjal tuvastatav, et hageja loobus hagist, kuna kostja on hageja nõude

rahuldanud pärast hagi esitamist, ning seetõttu kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168

lg 5).

14. Asja materjalide kohaselt esitas hageja 14. septembril 2015 hagi Goodfellas Group OÜ vastu,

milles taotles Tartu tn 37 Võrus asuva üürilepingu eseme kostja ebaseaduslikust valdusest

väljamõistmist. 19. oktoobril 2015 taotles hageja maakohtult Gert Goršanovi kostjana kaasamist

(I kd tl 127, 128).

Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2016 määrusega lõpetati TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetlus hageja

hagis Goodfellas Group OÜ vastu ning menetlusse kaasati kostjana Gert Goršanov. Hageja esitas

hagiavalduse kostja vastu maakohtule 18.01.2016.

Ringkonnakohus leiab, et kuna Tartu Maakohus kaasas 6. jaanuari 2016 määrusega Gert

Goršanovi kostjana menetlusse, siis alates sellest ajast on ta menetlusosaliseks ning peab hüvitama

hagejal tekkinud õigusabikulud.

15. Põhjendamatu on määruskaebuses esitatud väide, et oli hagi suunatud kõigi isikute vastu, kes

Goodfellas Group OÜ-ga koos üürilepingu eset valdasid. Hagi on suunatud siiski konkreetse kostja

vastu, mitte määratlemata ringi isikute vastu.

Samuti on alusetu määruskaebuse esitaja seisukoht, et kostja Goodfellas Group OÜ juhatuse

liikmena pidi teadma, et hagi on suunatud ka tema kui füüsilise isiku vastu. Hageja ise ei esitanud

algselt hagi kostja vastu, vaid Goodfellas Group OÜ vastu.

16. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on kostja Goodfellas Group OÜ eriõigusjärglane.

Siinkohal ei ole määruskaebuses täpsustatud, millise õigussuhte (kelle vahel ja mis alusel)

eriõigusjärglane on kostja.

Hageja on ise menetluse kestel vastu vaielnud asjaolule, et ta üürileandjana oleks andnud

nõusoleku Goodfellas Group OÜ-ga sõlmitud üürilepingu üleminekuks kostjale, väites, et vastav

nõusolek on võltsitud (I kd tl 106).

Kostja seisukoha kohaselt andis Goodfellas Group OÜ talle üle hagejaga sõlmitud üürilepingust

tulenevad kohustused ja õigused hageja nõusolekul 19. detsembril 2014, s.o kostja tugineb lepingu

ülevõtmisele (VÕS §179).

VÕS § 179 lg 1 kohaselt lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust

tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Antud tsiviilasjas ei ole tuvastatud seda, kas kostja on Goodfellas Group OÜ-lt võtnud kehtivalt

üürilepingu üle (s.o kas on olemas hageja nõusolek selleks või mitte). Kuna on vaidlus üürilepingu

kehtivas ülevõtmises, siis ei saa asuda seisukohale, et kostja on eriõigusjärglane üürilepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste osas.

Lähtudes eeltoodust ei ole kostja käsitletav Goodfellas Group OÜ eriõigusjärglasena, kes vastutab

ka nende menetluskulude eest, mis tekkisid menetluses ajal, mil kostjaks oli Goodfellas Group

OÜ.

17. Iseenesest ei ole poolte vahel olnud vaidlust selles, et vaidlusalune hoone ja kinnisasi oli kostja

valduses. Nimetatud asjaolu nähtub muuhulgas Goodfellas Group OÜ kirjalikust vastusest

hagiavaldusele (I kd 103-105), samuti Goodfellas Group OÜ kirjalikust vastusest hageja taotlusele

(I kd tl 133). Samas ei ole jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu, kas kostja valdus oli

seaduslik või ebaseaduslik (s.o kas kostja valdusõigus hageja suhtes põhines mingil võlaõiguslikul

lepingul või mitte). Kuna kostja on menetluse kestel hageja nõude rahuldanud ning vaidlusaluse

hoone ja kinnistu valduse hagejale üle andnud ning hageja ei ole nõudnud kostja valduse

ebaseaduslikkuse tuvastamist, siis ei ole võimalik ringkonnakohtul võtta seisukohta selles, milline

oli kostja valdus (s.o kas seaduslik või ebaseaduslik).

18. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl 50) kohaselt moodustavad hageja

õigusabikulud maakohtus 1535 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud,

et kuna maakohtu 6. jaanuari 2016 määrusega kaasati Gert Goršanov kostjana menetlusse, siis

alates sellest ajast on ta menetlusosaliseks ning peab hüvitama hagejal tekkinud õigusabikulud.

Gert Goršanov ei pea hüvitama hagejale järgmiste toimingutega seotud kulud – kohtumäärusega

tutvumine, taotluse esitamine kostja kirjaliku seisukoha saamiseks, seisukohaga tutvumine, kostja

7. oktoobri 2015 hagi vastusega tutvumine, kliendiga konsultatsioon, konsultatsioon hagejaga,

kostja Gert Goršanovi kaasamise taotluse koostamine, Goodfellas Group OÜ vastuse ja lisa

koostamine, seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine. Nimetatud toimingud on tehtud enne

Gert Goršanovi kostjana kaasamist. Samuti ei pea Gert Goršanov hüvitama hagejale maakohtu

6. jaanuari 2016 määruse peale esitatud määruskaebuse koostamise kulusid. Vaidlustatud

määrusega lõpetas maakohus menetluse Kamel AS-i hagis Goodfellas Group OÜ vastu ning jättis

menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus tühistas 21. märtsi 2016 määrusega vaidlustatud

määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning määras, et menetluskulude

jaotuse määrab maakohus vastavalt asja lahendamise lõpptulemusele.

Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja kulud summas 260 eurot (2,6 h; hagiavalduse ja

hagi tagamise avalduse koostamine ja esitamine Gert Goršanovi vastu) on põhjendanud ning

vajalikud. Lisaks kuulub menetluskulude hulka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas

425 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kokku on menetluskulude

suuruseks, mis kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele, 735 eurot.

19. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

20. Hageja on esitanud 16.06.2016 ringkonnakohtule taotluse, milles palub hinnangu andmist

sellele, kas Tartu Maakohtu kohtunik Heiki Kolk on rikkunud hageja põhiseaduslikke õigusi ja

kas on alus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks.

Vastavalt Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-le 1 kui esimese või teise

astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova

akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise

astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise

põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule.

Hageja taotlusest ei ole selge, milline asjassepuutuv norm tuleks jätta kohaldamata, tunnistades

selle põhiseadusega vastuolus olevaks. Taotlusest nähtub rahulolematus kohtuniku tegevusega,

mis põhineb kohtunikupoolsel väidetaval menetlusnormi rikkumisel. Ringkonnakohus selgitab

hagejale, et kui tema arvates on kohus rikkunud menetlusõiguse normi, siis saab ta sellele tugineda

lahendi peale edasikaebamisel, kuid nimetatud asjaolu ei ole aluseks põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks.

Lähtudes eeltoodust jätab ringkonnakohus hageja 16.06.2016 taotluse tähelepanuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson