3-14-51355/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.07.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51355

Haldusasi

Apricot OÜ kaebus Veterinaar- ja Toiduameti

Viljandimaa

Veterinaarkeskuse

haldusaktidega

põhjustatud kahju summas 23 368,19 eurot

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.05.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Apricot OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

04.05.2016

Menetlusosalised

Kaebaja Apricot OÜ

Seaduslik esindaja Silver Laido

Lepinguline esindaja v.-adv. Alice Salumets

Vastustaja Veterinaar- ja Toiduamet (VTA)

Lepinguline esindaja v.-adv. Jaanus Tehver

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu

25.05.2015. a otsus osas, milles jäeti kaebajale 2788,56 eurot kahjuhüvitist välja

mõistmata.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Veterinaar- ja

Toiduametilt kaebaja kasuks välja 2788,56 eurot varalise kahju hüvitisena.

Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata, asendades halduskohtu otsuse

põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Mõista Veterinaar- ja Toiduametilt kaebaja kasuks välja 2760,48 eurot

menetluskulu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 03.08.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja ostis Hiina päritolu mett, mis saabus 09.11.2011 laevaga Muuga piiripunkti, kust

kaup vabastati 14.11.2011 ühtse sisseveo veterinaardokumendiga (ÜVSD)

nr 11EEMUGI1089.

2. Kaebaja, kes on kohane toidu käitleja toiduseaduse mõttes, väljastas selle meepartii kohta

21.11.2011 mee vastavussertifikaadi, milles oli mh märge: „Parim enne: September 2013“

(tl 8). Mee edasiseks käitlejaks oli Toomas Kaubandus OÜ (tl 5-5p).

3. VTA Veterinaar- ja Toidulaboratoorium tuvastas 22.11.2011. a katseprotokolliga

nr TL1107977-KT kaebaja mees klooramfenikooli. Nimetatud katseprotokolli ja sellele

järgnenud VTA reaktsiooniga seoses on toimunud kaks halduskohtumenetlust.

Haldusasi nr 3-12-683

4. VTA Viljandi Veterinaarkeskus peatas 26.01.2012. a kontrollakti nr 2710/01/2012-TH

punktiga 2 ÜVSD nr 11-EEMUGI-1089 alusel sissetoodud meepartiist pärit mee kasutamise

toiduna, kuna sellest leiti klooramfenikooli, mis on keelatud ainete nimekirjas. VTA kohustas

kaebajat müüdud mett tagasi kutsuma.

5. VTA Viljandi Veterinaarkeskus tegi kaebajale 15.02.2012 korduva ettekirjutuse sunniraha

hoiatusega (nr 12.2-1.14/121) peatada antud partiist pärineva mee kasutamine toiduna ja

kutsuda tagasi sellest meepartiist pärit mesi. 28.03.2012. a kontrollaktiga nr 2710/02/2012-TH

tegi VTA kaebajale korduva ettekirjutuse peatada kontrollitud partiist pärineva mee

tarvitamine toiduna ja kutsuda see turult tagasi.

6. Kaebaja vaidlustas eelnimetatud ettekirjutused Tartu Halduskohtus, mis jättis

20.09.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata.

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 04.11.2013. a otsusega (tl 35-37) Tartu Halduskohtu

20.09.2012. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega tühistas VTA Viljandimaa Veterinaarkeskuse

26.01.2012. a kontrollaktis nr 2710/2012-TH sisalduva ettekirjutuse nr 2, 15.02.2012. a

korduva ettekirjutuse sunniraha hoiatusega nr 12.2-1.14/121 ja 28.03.2012. a kontrollaktis

nr 2710/02/2012-TH sisalduva ettekirjutuse p 8.1, sest proovi võtmisel oli rikutud

menetlusnorme. Ringkonnakohtu otsus jõustus 20.02.2014.

Haldusasi nr 3-12-858

8. VTA Harjumaa Veterinaarkeskus tegi 26.03.2012 Toomas Kaubandus OÜ-le ettekirjutuse

nr 12.2-1.1/1688 klooramfenikooliga saastunud mee käitlemise peatamiseks. Ettekirjutusest

nähtuvalt tuvastas VTA Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi katseprotokolliga

nr TL1107977KT ÜSVD nr 11-EEMUGI-1089 alusel sissetoodud Hiina päritolu meepartiis

klooramfenikooli sisalduse (tl 52).

9. VTA Harjumaa Veterinaarkeskus tegi Toomas Kaubandus OÜ-le 03.04.2012 korduva

ettekirjutuse nr 12.21.1/16882 koos sunniraha hoiatusega.

10. Toomas Kaubandus OÜ esitas 26.04.2012 kaebuse Tallinna Halduskohtule VTA

Harjumaa Veterinaarkeskuse 26.03.2012. a ettekirjutuse nr 12.2-1.1/1688 ja 03.04.2012. a

korduva ettekirjutuse nr 12.2-1.1/1688-2 tühistamiseks.

11. Tallinna Halduskohus jättis 03.07.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata (tl 54-58).

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.12.2012. a otsusega (tl 59-63) halduskohtu otsuse

osaliselt, tühistades 03.04.2012. a korduva ettekirjutuse nr 12.21.1/16882. Ülejäänud osas

jättis ringkonnakohus Toomas Kaubandus OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus jõustus 25.04.2013.

Käesolev haldusasi

12. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 02.07.2014 hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-3,

111113), milles palus mõista vastutajalt kaebaja kasuks välja VTA Viljandimaa

Veterinaarkeskuse põhjustatud kahjuhüvitise summas 23 368,19 eurot.

Ringkonnakohtu otsusega tühistatud ettekirjutuste täitmisega sai kaebaja kahju, mis seisnes

selles, et ettekirjutuste esemeks olnud meekogust (5 290 kg) ei saanud müüa ja mesi tuli

ladustada Viljandis. Ettekirjutuste ja kohtuotsuse jõustumise vahele jäänud aja jooksul oli

möödunud mee „parim enne“ kuupäev ja seega ei saanud mett müüa ka pärast kohtuotsuse

jõustumist. Kuna mett enam müüa ei saa, peab kaebaja mee transportima hävitamiseks

Tartusse. Lisaks pidi kaebaja transportima toiduna kasutamiseks keelatud mee Tallinnast

Viljandisse. Samuti kandis kaebaja kahju VTA järelevalvetasude tasumisega.

Antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja müüs meepartii Toomas Kaubandus OÜ-le,

sest poolte vahel 05.03.2012 sõlmitud lepingust (tl 5-5p) tulenevalt kohustub kaebaja

meepartii sama hinnaga tagasi ostma ja oma kuludega realiseerima või utiliseerima. Antud

juhul ei oma tähtsust ka Toomas Kaubandus OÜ-le tehtud VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse

26.03.2012. a ettekirjutus nr 12.2-1.1/1688 (tl 52), sest põhjuslikku seost ühe asjaolu

(kaebajale tehtud ettekirjutus) ja sellest tekkinud kahju vahel ei saa välistada teine asjaolu

(Toomas Kaubandus OÜ-le tehtud ettekirjutus), mis on ise esimesest asjaolust põhjustatud.

13. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastustes (tl 50-51, 84-85, 122-124) jätta kaebus

rahuldamata. Kaebaja nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud, sest kaebajale tehtud

ettekirjutuste esemeks olnud mesi võõrandati. Seda kinnitab kaebaja ja Toomas Kaubandus

OÜ vahel sõlmitud leping (tl 5-5p). Kuna mesi võõrandati, siis on alust eeldada, et kaebaja sai

müügitehingust ka tulu ja seega ei tekkinud kaebajale ka kahju. Kaebaja peab seega

tõendama, et vaatamata müügitehingule jäi tal kauba müügist tulu saamata ja see oli

põhjuslikus seoses vastustaja tegevusega.

Kuivõrd saastunud mesi oli üle antud, tegi VTA Harjumaa Veterinaarkeskus Toomas

Kaubandus OÜ-le 26.03.2012. a ettekirjutuse nr 12.2-1.1/1688 (tl 52), millega kõnealuse

meepartii edasine käitlemine peatati ja käitlejat kohustati mesi turult tagasi kutsuma. Tegemist

on kehtiva õigusaktiga, mille õiguspärasust tunnustas nii halduskohus kui ka ringkonnakohus

haldusasjas nr 3-12-858 (tl 54-63). Seega meepartii turustamise sõltus alates 26.03.2016

eelkõige Toomas Kaubandus OÜ-le tehtud ettekirjutusest. Järelikult oleks kahju tekkinud ka

juhul, kui ringkonnakohtu poolt asjas nr 3-12-683 tühistatud ettekirjutusi poleks tehtud,

mistõttu puudub põhjuslik seos tühistatud ettekirjutuste tegemise ja kahju tekkimise vahel.

Seepärast ei ole VTA Viljandimaa Veterinaarkeskusel kahju hüvitamise kohustust.

Asjaolu, et kaebajale on tekitatud kahju, peab kaebaja tõendama. Kaebaja väited kahju

tekkimisest on vastuolulised ja kahju rahaline suurus ei ole tõendatud. Toomas Kaubandus

OÜ esitatud arveid ei saa pidada usaldusväärseteks, sest tegemist on kaebajaga seotud isiku

poolt koostatud dokumentidega.

14. Tartu Halduskohus jättis 25.05.2015. a otsusega (tl 137-140) kaebaja kaebuse

rahuldamata.

Kaebaja esitas võõrandamise fakti kohta üksnes 05.03.2012. a lepingu (tl 5-5p), mis kajastab

aga alles lepingu väidetavalt allkirjastamisest hilisemalt tuvastatud asjaolusid, kuna lepingu

dateerimisest kuni Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2013. a otsuseni haldusasjas nr 3-12-683, mis

tühistas vastustaja haldusaktid, möödus ca kolmveerand aastat. Seega jääb arusaamatuks,

kuidas said Toomas Kaubandus OÜ ja kaebaja esindajad tõsikindlalt lepingut sõlmides

rääkida Viljandi Veterinaarameti ebaseaduslikust tegevusest kaebaja suhtes, mille suhtes ei

olnud veel jõustunud kohtuotsust.

Vaidlusaluse meepartii ebakvaliteetsus tingis ka VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse poolt

26.03.2012. a. Toomas Kaubandus OÜ-le ettekirjutuse nr 12.21.1/1688 koostamise

klooramfenikooliga saastunud mee käitlemise peatamiseks. Tallinna Halduskohus jättis

03.07.2012. a otsusega haldusasjas nr 3-12-858 Toomas Kaubandus OÜ kaebuse ettekirjutuse

tühistamiseks rahuldamata. Kohtuotsus haldusasjas nr 3-12-858 jõustus 25.04.2013. Nii nagu

haldus- ja ringkonnakohus asusid haldusasjas nr 3-12-858 seisukohale, et tegemist on sama

meepartiiga, leiab seda käesoleval juhul ka halduskohus, kuna vastupidist ei väida ega tõenda

ei kaebaja ega vastustaja. Seega on sama meepartii osas olemas kaks vastandliku sisuga

kohtuotsust, sest Tartu Ringkonnakohus tühistas 04.11.2013. a otsusega nr 3-12-683 VTA

Viljandimaa Veterinaariakeskuse haldusaktid menetlusnõuete rikkumise, st formaalse

õigusvastasuse tõttu haldusmenetluses.

Kaebajale vastustaja õigusvastase tegevusega kahju tekitamine ei ole nende tõenditega, mis

halduskohtule on esitatud, tõendatud. Puudub põhjuslik seos VTA tegevuse, kaebaja õiguste

rikkumise ning kahju tekitamise vahel, sest kaup on ringlusest kõrvaldatud Harjumaa

Veterinaarkeskuse õiguspäraste haldusaktide alusel. Nimetatud haldusaktid on ajaliselt

hilisemad kui Viljandimaa Veterinaarkeskuse omad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 25.06.2015 apellatsioonkaebuse (tl 148-150), milles

palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebaja kaebus ning

mõista vastustajalt välja kahjuhüvitis summas 23 368,19 eurot.

Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsusest haldusasjas nr 3-12-683 nähtub üheselt, et

vastustaja tegevus vaidlusaluse meepartii kontrollimisel oli ebakvaliteetne. Ei ole olemas

ühtki usaldusväärset tõendit, mille alusel öelda, et meepartii oli ebakvaliteetne. Kahju

tekkimiseni viinud põhjuslikkuse ahela käivitas vastustaja, kes eiras proovide võtmise ja

analüüsimise korda. Sellest hoolimata tegi vastustaja ühele ja samale ebausaldusväärsele ning

eelduslikult valele tulemusele (vaidlus puudub küsimuses, et kaks kordusproovi samast

meepartiist andsid negatiivse tulemuse) tuginedes mitu ettekirjutust kahele erinevale isikule,

Apricot OÜ ja Toomas Kaubandus OÜ-le. Seejuures tegutses vastustaja põhjendamatult

aeglaselt. Arvestades kahe kordusproovi negatiivset tulemust, on kaebaja veendunud, et kui

vastustaja oleks asja menetlenud kehtivale õigusele vastavalt, poleks kaebaja kandnud kahju,

mille hüvitamist ta nüüd nõuab. Eelnevast tulenevalt on ka põhjendamatud halduskohtu

etteheited kaebajale ja Toomas Kaubanduse OÜ-le seoses 05.03.2012. a lepingu sõlmimisega.

Lepingu sõlmimise hetkeks olid määrava tähtsusega asjaolud selged: positiivse tulemuse

(katseprotokoll nr TL1107977-KT) andnud proovi võtmisel meepartiist oli oluliselt rikutud

menetlusnorme ning kordusproovid andsid negatiivse tulemuse (katseprotokollid nr

TL1200012-KT ja TL1201039-KT). Arvestades vastustaja menetluslikke rikkumisi ja

tegelikke asjaolusid, eeldasid kaebaja ja Toomas Kaubandus OÜ lepingu sõlmimise hetkel

põhjendatult, et lõppastmes tuvastatakse vastustaja tegevuse ebaseaduslikkus.

Hüvitamisele kuuluv kahju on ka tulevikus kantavad mõislikud kulud. Seega ei takista kahju

hüvitise väljamõistmist see, kui tagasiostmise kohustus pole nõude esitamise hetkel veel

täidetud. Kaebaja ja Toomas Kaubandus OÜ leppisid kaebaja poolt mee tagasiostmise

kohustuses kokku, mida tõendab ka leping.

Viljandimaa Veterinaarkeskuse ja Harjumaa Veterinaarkeskuse poolt antud haldusaktid on

sama avaliku võimu kandja haldusaktid. Seega ei saa kahju tekitaja enda hilisem tegevus (uue

haldusakti andmine) välistada tema ebaseadusliku tegevuse tulemusena tekkivat kahju

hüvitamise kohustust seeläbi, et vastustaja „kaotab“ oma hilisema tegevusega põhjusliku

seose oma esmase ebaseadusliku tegevuse ja selle läbi haldusakti adressaadile tekkiva kahju

vahel. Lisaks on haldusaktid antud samale õigusvastasele alusele tuginedes – positiivse

tulemusega katseprotokoll nr TL1107977-KT, mis on saadud tänu vastustaja poolsetele

olulistele minetustele menetlusnormide järgimisel.

Harjumaa Veterinaarkeskuse koormavate haldusaktide edukas vaidlustamine veel lisaks juba

tuvastatud vastustaja tegevuse õigusvastasusele ei oleks mitte mingil viisil muutnud asjaolu,

et vastustaja tegevuse tõttu jäi kaebajal mesi müümata ning see tuli ladustada ja tuleb

hävitada.

16. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud

vastuses

(tl 158-159p) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

VTA ei ole õige vastustaja. Harjumaa ja Viljandimaa Veterinaarkeskused on valitsusasutused

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 39 lg 1 ja 3 tähenduses ning kõik kolm on eraldiseisvad

riigiasutused HKMS § 17 lg 1 tähenduses.

Kõnealuse mee käitlemine keelati mee mittenõuetekohasuse tõttu VTA Harjumaa

Veterinaarkeskuse 26.03.2012. a ettekirjutusega nr 1.21.1/1688. Kohtuotsusega haldusasjas

nr 312-858 tuvastati, et ettekirjutus on õiguspärane.

Vastustaja tegevuse (mida käsitleti haldusasjas nr 3-12-683) ja kaebajal tekkinud kahju vahel

puudub põhjuslik seos, mille välistavaks asjaoluks on VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse

26.03.2012. a ettekirjutusega nr 1.2-1.1/1688 kohaldatud mee käitlemise keeld.

05.03.2012. a leping ei sätesta mee tagasiostmisest tuleneva kaebaja rahalise kohustuse

suurust ja sellest lähtuvalt ei saa viidatud leping tõendada tulevikus kantava kulu summat.

Seega mee tagasiostmise kohustuse täitmise kohta tõendid puuduvad.

Käesolevas haldusasjas on vastustajaks tunnistatud üksnes VTA Viljandimaa Veterinaarkeskus

(tl 40-40p). VTA Harjumaa Veterinaarkeskust ega VTA menetluses vastustajateks ei

tunnistatud ning neid ei olnud menetlusse kaasatud. Ka kaebaja nõue oli suunatud üksnes

VTA Viljandimaa Veterinaarkeskuse vastu.

VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse 26.03.2012. a ettekirjutusest tuleneb, et kõnealust

meepartiid ei oleks saanud realiseerida ka juhul, kui vastustaja ei oleks teinud ettekirjutust,

mis haldusasjas nr 3-12-683 õigusvastaseks tunnistati. Kahju oleks kaebajal tekkinud ka ilma

VTA Viljandimaa Veterinaarkeskuse tegevuseta, sest põhjuseks oleks olnud VTA Harjumaa

Veterinaarkeskuse 26.03.2012. a. ettekirjutusest tulenenud piirangud. Neid asjaolusid

arvestades puudub põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kaebajal väidetavalt tekkinud kahju

vahel. VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse 26.03.2012. a ettekirjutuse tegemise faktilised alused

kajastuvad ettekirjutuses ning vastustaja tegevus nende asjaolude hulka ei kuulu.

Kaebaja väited erinevate kulude kandmisega seonduvalt on tõendatud üksnes mee ostuhinna

tasumise osas, mille kohta on kaebaja kohtule esitanud välismaksekorralduste ärakirjad.

Ühegi teise väidetava kulu reaalse kandmise kohta andmeid esitatud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ja halduskohtu otsus tühistamisele

osas, milles see jättis kaebajale 2788,56 eurot kahjuhüvitist välja mõistmata. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ja mõistab vastustajalt

kaebaja kasuks välja 2788,56 eurot varalise kahju hüvitisena. Ülejäänud osas jääb kaebus

rahuldamata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse

põhjendustega.

18. Esmalt käsitleb ringkonnakohus vastustaja vastuväidet, et halduskohus on otsuses

märkinud vale vastustaja (I), lahendab seejärel riigivastutusnõudega seonduvad küsimused

(II) ning lõpuks apellatsioonkaebuse ja menetluskuludega seonduva (III).

I

19. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele asunud väitma, et VTA ei ole õige

vastustaja. Vastustaja väidab, et Harjumaa ja Viljandimaa Veterinaarkeskused on

valitsusasutused VVS § 39 lg 1 ja 3 tähenduses ning kõik kolm on eraldiseisvad riigiasutused

HKMS § 17 lg 1 tähenduses.

20. Ringkonnakohus selgitab, et vastustaja on HKMS § 17 lg 1 järgi muuhulgas riigiasutus.

VTA on VVS § 64 lg 2 p 3 järgi üks kolmest Maaeluministeeriumi valitsemisalas olevast

ametist. VVS § 42 lg 1 näeb ministrile ette võimaluse luua ameti kohalik asutus. VTA

põhimääruse on 13.06.2007. a määrusega nr 91 kehtestanud põllumajandusminister. VTA

põhimääruse § 6 p 12 järgi VTA analüüsib, suunab ja kontrollib ameti kohalike asutuste

tegevust ning korraldab nendevahelist koostööd. VTA põhimääruse § 8 lg 1 p-de 1, 2, 7 ja 14

kohaselt peadirektor juhib ameti tööd ja korraldab peadirektori asetäitjate ning ameti kohalike

asutuste juhtide kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; koordineerib, suunab ja

kontrollib ameti üldosakonna ja ameti kohaliku asutuse tööd; nimetab ametisse ja vabastab

ametist kohaliku asutuse juhi kooskõlastatult ministri ja piirkondliku maavanemaga; esitab

ministrile ettepaneku ameti ja tema kohaliku asutuse tulude ja kulude eelarve kohta ning

valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle. VTA põhimääruse § 10 lg 2 kohaselt on ametil

kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. VTA põhimääruse § 19 järgi

ameti kohaliku asutuse ülesanded, kohaliku asutuse juhtimine ja struktuur ning muud asutuse

tegevuse korraldamist käsitlevad sätted määratakse selle põhimäärusega, mille kehtestab

minister. VTA põhimäärus sisaldab veelgi VTA kohalikke asutusi puudutavaid sätteid, kuid

sellest piisab, et käsitada neid VTA struktuuriüksustena ja mitte eraldiseisvate riigiasutustena.

Riigiasutus HKMS § 17 lg 1 tähenduses on niisiis VTA, mitte aga VTA struktuuriüksuseks

olev VTA kohalik asutus. Sarnaselt ei ole näiteks prefektuurid Politsei- ja Piirivalveametist

eraldiseisvad riigiasutused HKMS § 17 lg 1 mõttes.

21. Ringkonnakohus möönab, et halduskohus on 07.08.2014. a määruses, millega võttis

kaebuse menetlusse (tl 40), ja 16.12.2014. a määruses märkinud vastustajaks VTA

Viljandimaa Veterinaarkeskuse, kuid otsuses vastustajaks VTA. Ringkonnakohus juhib

vastustaja tähelepanu aga sellele, et halduskohtu pädevus seda teha tuleneb HKMS § 18 lg 2

lausest 2 ja lgst 3.

II

22. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutusnõude keskseks eelduseks on seega

kahju tekkimine. HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid

asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs; kui

tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada,

kus tõendid asuvad või võivad asuda. HKMS § 59 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita

tõendit asjaolu kohta, mida ta peab § 59 lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle

ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema

kahjuks.

23. Poolte vahel ei ole vaieldav, et kaebaja on kandnud VTA järelevalvetasusid summas 90,66

eurot. See nähtub kaebusele lisatud VTA 02.06.2014. a kirjast nr 6.2-1-14/483 (tl 16). VTA

tegevus kontrollproovide võtmisel ja analüüsimisel oli kaebaja suhtes õigusvastane, nagu on

kindlaks tehtud haldusasjas nr 3-12-683 (tl 35-37p). VTA kohustas kaebajat niisiis tasuma

järelevalvetasu oma õigusvastase tegevuse eest. VTA tegevuse ja kahju vaheline põhjuslik

seos on selles osas väljaspool kahtlust ja VTA vastuväited ei mängi mingit rolli, sest kaebajalt

alusetult sisse nõutud järelevalvetasu ei saa Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsus

haldusasjas nr 3-12858 kuidagi legaliseerida. Seda kahju ei saanud kaebaja vältida ning seda

ei olnud kaebajal ka võimalik oma õiguste kaitsmisega kuidagi teisiti kõrvaldada.

24. Teiseks on kaebaja mee hävitamise kuluna nimetanud 2 697,90 eurot. Nimetatud summa

tekib kaebaja väitel mee koguse (5,29 t) korrutamisega kaebaja esitatud hävitamiskuluga tonni

kohta, milleks on 510 eurot (tl 13). Hävitamiskulu tuletab kaebaja AS-ilt Epler & Lorenz

saadud meilist: „Vastavalt esialgsele infole pakume mee käitlushinnaks 510 €/t“.

Ringkonnakohus märgib, et AS Epler & Lorenz on äriregistri ja kodulehe (www.epler-

lorenz.ee) järgi tegutsev jäätmekäitlusettevõte, ning leiab, et esitatud pakkumine on eluliselt

usutav. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju

hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui

seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 järgi on põhimõtteliselt võimalik ka tulevikus tekkiva

kahju väljamõistmine. Eelduseks on, et kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha. Kuna poolte vahel ei ole vaieldav, et meepartii asub endiselt

kaebaja laos, siis on kaebaja jäätmeseaduse § 9 mõttes jäätmevaldaja, kes on kohustatud

realiseerimisaja ületanud meepartii hävitama. Seega on kindlaks tehtud, et kaebajale tekivad

tulevikus mee hävitamise kulud. Ringkonnakohus loeb mee hävitamise kulu 2 697,90 eurot

esitatud andmete alusel piisavalt konkretiseerituks ja tõenäoliseks ning määrab selle summa

hüvitatava summana kindlaks.

25. VTA tegevus on tulevikus tekkiva mee hävitamise kuluga ka põhjuslikus seoses.

Meepartiid ei saanud realiseerida muuhulgas VTA ettekirjutuse tõttu, mis on tunnistatud

jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-12-683 õigusvastaseks. Ringkonnakohus ei nõustu

VTA väitega, nagu katkestaks VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse 26.03.2012. a ettekirjutus

nr 1.21.1/1688 kuidagi põhjusliku seose VTA tegevuse ja kaebajale tekitatud kahju vahel.

Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb lähtuda conditio sine qua non teooriast: kindlaks tuleb

teha, kas kahju oleks tekkinud ilma õigusvastase teota. Kui ei oleks VTA Viljandimaa

Veterinaarkeskuse 26.01.2012. a kontrollaktis nr 2710/2012-TH sisalduvat ettekirjutust nr 2,

15.02.2012. a korduvat ettekirjutust sunniraha hoiatusega nr 12.2-1.14/121 ega 28.03.2012. a

kontrollaktis nr 2710/02/2012-TH sisalduva ettekirjutuse p 8.1, mis on kõik haldusasjas

nr 312-683 õigusvastasuse tõttu tühistatud, siis ei oleks jäänud kaebaja lattu 5,29 t

realiseerimistähtaja ületanud mett, mis tuleb hävitada. Seega ilma õigusvastaseks osutunud

ettekirjutustega ei tekiks kaebajal mee hävitamise kulu. Vastustaja tegevus on põhjuslikus

seoses nimetatud kahju tekkimisega.

26. Ülejäänud osas on kaebajale tekkinud kahju aga tõendamata. Sellele on viidanud ka

halduskohus otsuse punktis 14. Sellegipoolest ei ole kaebaja pidanud vajalikuks esitada

apellatsioonkaebuses täiendavaid tõendeid. Samuti on ringkonnakohus 02.07.2015. a määruse

p-s 3 (tl 153p) juhtinud menetlusosaliste tähelepanu vajadusele oma väiteid tõendada.

27. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses selgitanud tekkinud ülejäänud kahju

järgmiselt: „Juhul, kui ettekirjutusi mee toiduna kasutamise keelamiseks tehtud ei oleks, ei

tekkinuks kaebajal vajadust kanda kõnealuse meekoguse ladustamise kulusid summas 7

773,19 eurot (vt lisad 1, 2 ja 3). Kuna mesi riknes ettekirjutuste tegemise ja nende

kohtuotsusega tühistamise vahelisel ajal (vt lisa 4), ei saa kaebaja mett enam müüa ja kaebaja

otsese varalise kahjuna on käsitletav ka kõnealuse meekoguse omahind summas 12 226,41

eurot (vt lisad 5, 6 ja 11). […] Eeltoodud summale lisandub mee transpordikulu Viljandist

Tartusse, kus hävitamine toimub, summas 352,03 eurot (19 euroalust, ühe aluse hind ja

transpordikulu 15,44 eurot + km). Lisaks oli kaebaja sunnitud transportima toiduna

kasutamiseks keelatud mee Tallinnast Viljandisse ja kandma selleks kulu summas 228 eurot

(vt lisa 9, 11).“ Ringkonnakohus analüüsib nimetatud väiteid ükshaaval.

28. Kaebajale on väidetavalt tekkinud mee ladustamise kulu summas 7 773,19 eurot.

Tõendina tugineb kaebaja esmalt 05.03.2012 kuupäeva kandva lepinguna pealkirjastatud

kaheleheküljelise paberi punktile 3: „Apricot OÜ tegeleb tema poolt turule lastud mee (partii

09/2013) müügikeelu tühistamisega ja selleks kuluva aja jooksul maksab Toomas Kaubandus

OÜ-le ladustamise eest 6.- eur+käibemaks/m2 kuus ja muude kaasnevate kulude (valve, küte

jne.) eest 135.- eur+käibemaks kuus.“ Ülejäänud tõenditeks on Toomas Kaubandus OÜ

21.04.2014 ja 02.07.2014 kuupäeva kandvad arved (tl 6-7). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse punktis 14 väljendatud põhjapanevate kahtlustega eelnimetatud

kokkuleppe elulise usutavuse osas. Kuna kaebaja versiooni järgi oli mesi edasi müüdud

Toomas Kaubandus OÜle, kuid laoteenust osutas edasi kaebaja, siis ei ole majanduslikust

loogikast lähtuvalt kuidagi seletatav, miks oleks ladustaja pidanud kohustuma tasuma mee

omanikule ladustamise eest igakuiseid makseid. Olukord peaks majanduslikust loogikast

lähtudes olema vastupidine. Seda hinnangut ei muuda ka asjaolu, et VTA 02.06.2014. a kirjas

nr 6.2-1-14/483 (tl 16) on vastustaja tunnustanud mee ladustamiseks kulunud summana

2 517,12 eurot. Kaebaja ei väitnud VTA-le, et ladustamiskulud tekkisid seetõttu, et ta on

kohustatud ladustamise eest omanikule igakuiseid makseid tasuma. Mis puutub Toomas

Kaubandus OÜ 21.04.2014 ja 02.07.2014 kuupäeva kandvatesse arvetesse, siis need ei ole

tõendid, vaid sisuliselt kaebaja esindaja avaldused. Seda sellepärast, et nii kaebaja kui ka

Toomas Kaubanduse OÜ juhatuse ainus liige on äriregistri andmetel alates 09.07.2012 üks ja

sama isik – S. Laido. Kaebaja juhatuse liikmel on seega kontroll ka arvete esitaja üle, mistõttu

ei saa ringkonnakohtu hinnangul nende arvetega midagi tõendada. Seega on mee ladustamise

kulu summas 7 773,19 eurot tõendamata.

29. Väidetavalt on kaebajale tekkinud kahju meekoguse omahinna ulatuses summas 12

226,41 eurot. Ringkonnakohus ei sea käesolevaga kahtluse alla summa suurust, vaid seda, et

kahju on tekkinud kaebajale. Kaebaja on käimasolevas halduskohtumenetluses läbivalt

väitnud, et müüs maale toodud mee peale pakendamist edasi Toomas Kaubandus OÜ-le.

Kaebaja selgitas ringkonnakohtu istungil: „Mesi tuli Hiinast Muuga sadamasse ja sealt edasi

Apricot OÜ lattu, mis oli tol hetkel Viljandis. Edasi villisime mee müügipakendisse ja läks

müüki Toomas Kaubandus OÜ kaudu. See toimus umbes kuu aja jooksul (2011. a).“ Näiteks

on väidetavalt 05.03.2012 kaebaja ja Toomas Kaubandus OÜ vahel sõlmitud kokkuleppe

punktis 4 juttu sellest, et teatud tingimustel on kaebaja kohustatud meepartii Toomas

Kaubandus OÜ-lt „tagasi ostma“, mis viitab sellele, et Toomas Kaubandus OÜ on meepartii

eelnevalt kaebajalt ostnud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaebaja usutavaid väiteid, et

ta müüs meepartii peale maaletoomist ja pakendamist Toomas Kaubandus OÜ-le edasi, ei saa

mee omahinnale tuginev kahju olla tekkinud kaebajale. Kaebaja ei ole ka kohtule väitnud, et

Toomas Kaubandus OÜ oleks esitanud kaebaja vastu müüjapoolsest müügilepingu

rikkumisest tulenevaid nõudeid ja soovinud tekitatud kahju hüvitamist, kuna kaebajalt ostetud

mett ei olnud võimalik VTA sekkumise tõttu edasi müüa. See oleks ostja poolt eluliselt usutav

käitumine ja selliste väidete tõendatuse korral oleks kaebajal ka võimalik kahju tekkimist

põhjendada. Kuid kuna midagi sellist ei ole kaebaja väitnud ega vastavaid tõendeid esitanud,

siis järeldab ringkonnakohus, et midagi sellist ei ole juhtunud. Selle asemel on kaebaja

esitanud kohtule eelnimetatud 05.03.2012 kuupäeva kandva lepinguna pealkirjastatud

kaheleheküljelise paberi punkti 4: „Kui Apricot OÜ ei saavuta müügikeelu tühistamist, või

saavutab keelu tühistamise peale meepartii 09/2013 parim enne realiseerimisaja möödumist,

on ta kohustatud nimetatud mee tagasi ostma ja oma kuludega realiseerima või utiliseerima.“

Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse punktis 14 väljendatud

põhjapanevate kahtlustega selle punkti elulise usutavuse osas. Olukorras, kus ostjal on müüja

vastu müüjapoolsest müügilepingu rikkumisest tulenevad nõudeõigused, ei ole sellise

kokkuleppe sõlmimine kuidagi ratsionaalselt seletatav. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus

niisiis, et kaebaja väiteid kogumis hinnates ei saa tegemist olla kaebaja kahjuga, sest kui

kaebaja müüs pakendatud meepartii edasi, siis tähendab see seda, et ta pidi saama Toomas

Kaubandus OÜ-lt selle eest müügihinna, mis kattis meepartii ostu, pakendamise jms kulud.

Müügilepingu puhul on eluvõõras eeldada, et kaebaja ei saa ostja käest midagi. Kaebaja ei ole

kohtule avanud tema ja Toomas Kaubandus OÜ vaheliste tsiviilõiguslike suhete üksikasju,

mistõttu hindab ringkonnakohus vastavate tõendite mitteesitamist HKMS § 59 lg 4 järgi

kaebaja kahjuks. Ringkonnakohus loeb sellest lähtuvalt tuvastatuks, et kahju meekoguse

omahinna ulatuses summas 12 226,41 eurot ei ole tekkinud kaebajal.

30. Kaebaja on lisaks eelmises punktis käsitletule asunud väitma, et 05.03.2012 kuupäeva

kandva kokkuleppe punktist 4 tulenevalt on nimetatud summa puhul tegemist tulevikus

tekkiva kahjuga. Ringkonnakohtu hinnangul peab tulevikus tekkiv kahju olema siiski piisavalt

tõenäoline ja konkretiseeritav. Käesoleval juhtumil ei sisalda viidatud punkt 4 summat, mille

eest kaebaja väidetavalt kohustas meepartii tagasi ostma. Seega ei ole väidetav tulevikus

tekkiv kahju konkretiseeritav. Kuna puudub müügihind kui üks lepingu olulistest tunnustest,

ei ole nimetatud kokkuleppe puhul tegemist ka lepingu tunnustele vastava dokumendiga, vaid

üksnes hea tahte deklaratsiooniga, eeldusel et see kokkulepe on üldse ehtne dokument.

Tõsistele kahtlustele selle usutavuse osas on viidanud juba halduskohus otsuse punktis 14.

Tõenäosust, et kaebajale nimetatud kahju kunagi üldse tekib, kahandab tõsisasi, et

sündmustest möödunud aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-12-858

jõustus 25.04.2013) ei ole Toomas Kaubandus OÜ astunud meepartii väidetava ostjana ühtegi

sammu tekitatud kahju sissenõudmiseks. Ka selline ostjapoolne käitumine ei ole eluliselt

usutav. Eluliselt usutav oleks olnud peale otsuse jõustumist haldusasjas nr 3-12-858 kaebajale

mõistliku aja jooksul tähtaja andmine ostjale tekitatud kahju hüvitamiseks. Eeltoodust

tulenevalt ei ole kaebajale tulevikus tekkiv kahju nimetatud osas ka tõenäoline. Seda

hinnangut ei muuda ka tõsiasi, et nii kaebaja kui ka Toomas Kaubanduse OÜ juhatuse ainus

liige on äriregistri andmetel alates 09.07.2012 üks ja sama isik – S. Laido. Käesoleval juhul ei

ole kaebaja S. Laido, vaid Apricot OÜ, kes on õiguslikus mõttes iseseisev õiguste ja

kohustuste kandja.

31. Kaebaja poolt väidetud transpordikulu ei ole samuti millegagi tõendatud. Tõenditena on

välja pakutud vaid kaebaja enda juhatuse liikme hinnangud, kui palju ta sooviks transpordi

eest saada. Millel esitatud arvutuste aluseks olevad numbrid rajanevad, ei ole arusaadav.

Realiseerimistähtaja ületanud mee hävitamiseks tulevikus vajamineva transpordi kulud loeb

ringkonnakohus kaetuks hävitamise eest kindlaksmääratud hüvitisega. Sellest tulenevalt ei ole

transpordi eest tekkinud kahju tõendatud.

III

32. Eelneva põhjal on vastustaja kohustatud hüvitama kaebajale 90,66 eurot VTA-le alusetult

makstud järelevalvetasude eest ja 2 697,90 eurot tulevikus tekkiva mee hävitamise kulu eest,

kokku seega 2788,56 eurot varalise kahju hüvitisena.

33. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja tühistada halduskohtu otsus

osas, milles see jättis kaebajale 2788,56 eurot kahjuhüvitist välja mõistmata. Tühistatud osas

tuleb teha uus otsus, millega mõista kaebajale välja 2788,56 eurot varalise kahju hüvitisena.

Ülejäänud osas tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, asendades halduskohtu otsuse

põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

34. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme

kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata,

muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja on tasunud halduskohtus riigilõivu 701,05 eurot ja

teenustasu 0,16 eurot (tl 38) ning ringkonnakohtus samuti riigilõivu 701,05 eurot ja teenustasu

0,16 eurot (tl 152), kokku seega 1402,42 eurot. Kaebaja on halduskohtus kantud kohtuväliste

kuludena deklareerinud 1650 eurot (tl 126-131p), millele lisanduvad kohtuistungil osalemise

kulud 835,34 eurot (tl 134-136p), kuid kuna neile ei ole lisatud Riigikohtu praktika järgi

nõutavaid maksmiskinnitusi, siis halduskohtus esitatud kuludokumentide alusel kaebajale

kohtuväliseid kulusid vastustajalt välja mõista ei saa. Apellatsioonimenetluses on kaebaja

esitanud kuludokumendid 779,90 euro väljamõistmiseks (tl 173-183) ja täiendavalt istungil

osalemise eest 578,16 eurot (tl 190-192), kokku seega 1356,06 eurot. Nimetatud

kuludokumentidele on lisatud ka maksmiskinnitused vähemalt deklareeritud kulude ulatuses.

Kokku on kaebajal kahe kohtuastme peale hüvitatavaid menetluskulusid seega 2760,48 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses kantud kohtuvälised kulud on asja

keerukust ja mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt,

tuleks iseenesest kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 2 järgi jaotada poolte vahel

proportsionaalselt. Ringkonnakohus leiab aga, et arvestades käesoleva vaidluse tekkelugu,

selle keerukust, kestust ja jõustunud kohtulahendite vastuolulisust, oleks kokkuvõttes

ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulu osaliselt kaebaja kanda. Eelnevast tulenevalt

mõistab ringkonnakohus 2760,48 eurot menetluskulu täies ulatuses vastustajalt kaebaja

kasuks välja.

35. Vastustaja ei ole asjas kaebajalt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/