2-14-54713/43 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-14-54713

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

01.juuli 2016 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

I. M.’i hagiavaldus R. P. ja V. Z.’i või alternatiivselt KÜ

Papiniidu 27 vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

624,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx

xx – xx, xxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Annika Murulaid (e-post:

annika@estak.ee)

Kostja 1: V. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx

xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx)

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ants Nõmmik, (e-

post: ants@pnet.ee)

Kostja 2: R. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht avalduses

ja registris xxxxxxxxx xx – xx, xxxxx)

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus (e–post:

kaire.aus@austalu.ee)

Kostja 3: KÜ Papiniidu 27 (registrikood 80065657,

asukoht Papiniidu 27, e-post karla40@hot.ee), seaduslik

esindaja juhatuse liige Kaarel Koppel

Kohtuistung

10.06.2016, osalesid A. Murulaid, R. P., adv Aus, V. Z., adv

Nõmmik ja K. Koppel

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu I. M.i osaline loobumine viivisenõudest ja lõpetada tsiviilasjas 2-14-54713

menetlus osas, milles I. M. nõudis hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise väljamõistmist V. Z.ilt ja R. P.lt kummaltki summas 22,88 eurot.

2. Rahuldada I. M.’i hagi V. Z.i ja R. P. suhtes esitatud kahjuhüvitamise nõue osaliselt.

3. Välja mõista R. P.lt ja V. Z.ilt kummaltki kahjuhüvitis 59,59 eurot I. M.i kasuks.

4. Välja mõista R. P.lt ja V. Z.ilt I. M. kasuks kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis kummaltki summas 9,36 eurot ning alates 01.07.2016 kuni kahjuhüvitise

täieliku tasumiseni kummaltki kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhivõlast VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

5. Jätta rahuldamata I. M.i alternatiivne nõue KÜ Papiniidu 27 vastu kahju hüvitamiseks.

6. Menetluskuludest jätta hagi esitamise eest tasutud riigilõivust 75 eurot võrdsetes osades

R. P. ja V. Z.i kanda ja 50 eurot hageja I. M.i kanda. Ülejäänud menetluskulud (sh poolte

õigusabikulud) jätta menetlusosaliste endi kanda.

7. Välja mõista R. P.lt ja V. Z.ilt kummaltki I. M.i kasuks 37,50 eurot menetluskulude

katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei tähenda apellatsioonkaebuse esitamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

I. M. esitas 21.07.2014 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. P. ja V. Z.i vastu õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamiseks. 22.09.2015 kohus hageja taotlusel kaasas menetlusse kostjana KÜ

Papiniidu 27. Samuti hageja täpsustas, et kostjate 1 ja 2 kui korteriomanike vastutus on süüta

vastutus ning hageja ei esita nõuet kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatel üldalustel.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hagejale kuulub korteriomand Xxxxxxxxx xx-xx, Pärnus.

Kostja 1 ja kostja 2 kaasomandisse kuulub korteriomand Xxxxxxxxx xx-xx, Pärnus.

Korteriomandite reaalosade koosseisu kuuluvad ruumid paiknevad teineteise peal.

27.02.2013 toimus kostja 1 ja kostja 2 korteri vannitoas vee läbijooks, mistõttu sai olulisi

veekahjustusi I. M.ile kuuluva korteri vannituba. Kahjustada said vannitoa lagi, seinte viimistlus

(värv, pahteldus, seinakate). Veekahjustusi said ja muutusid kasutamiskõlbmatuks ka vannitoas

olnud föön ning vaip. Vannitoa kahjustused vaatas üle ja tegi nende taastamistööde kohta

hinnapakkumise Remante Grupp OÜ, mille järgi on taastamistööde maksumus kokku oli 488,72

eurot. Hagejale veekahjustusega põhjustatud kahju kokku on 538,72 eurot, millest 488,72 eurot

on vannitoa taastamistööde maksumus ja 50 eurot on fööni ja vaiba maksumus.

Vee läbijooksu põhjuseks oli kostja korteri vannitoa põranda sees lekkinud malmtoru, see nähtub

ka kostja1 poolt tõendina esitatud Swedbank Kindlustuse 06.03.3013 ülevaatuse aktist. Lekkiva

toru kõrvaldamiseks tuli eemaldada vann ja lõhkuda põrandat. Seega ei ole pooltel vaidlust

selles, et kostja korteris toimus 27.02.2013 vee läbijooks ning et selle tulemusel sai veekahjustusi

kostja korteri all paiknev hageja korter.

Hageja on teinud kostjatele ettepaneku kahju hüvitamiseks, kuid kahjuks ei ole sellega

nõustunud. Kostjate kaasomandisse kuuluva korteri vannitoa põranda sees lekkinud malmtoru

kuulub kostjate korteriomandi reaalosa koosseisu. Igal korteril oma veemõõtja ja sulgkraan, mis

võimaldab korteri veetorustikku eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada

kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata. Veetorustik vee-ettevõtja

liitumispunktist kuni iga korteri sulgurventiilideni, viimased välja arvatud, on korteriomanike

kaasomand ning neid hooldab korteriühistu. Korteri veetorusid alates sulgurventiilidest (kaasa

arvatud) valdab ja hooldab korteriomanik. Seega ei kuulu korterisisene veetorustik (erinevalt

näiteks küttetorustikust) korteriomandi mõttelise osa koosseisu kuulvate tehnoseadmete hulka

vaid see kuulub korteriomandi reaalosa kooseisu ning selle korrasoleku eest vastutab

korteriomanik.

Kostja 1 ja kostja 2 on rikkunud korteriomaniku kohustust hoida korteriomandi reaalosa

koosseisu kuuluv torustik korras ning selle rikkumise tulemusena tekkinud veetoru lekkimisest

tingitud läbijooksuga on kahjustatud hageja korterit. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on

korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset

kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega oli korteriomandi reaalosa hulka kuuluva veetorustiku

korrashoid kostjate kohustus. Kostjad on korrashoiukohustust rikkunud ning selle rikkumise

tulemusena tekkinud veetoru lõhkemine on põhjustanud hagejale korteri kahjustuste näol kahju.

Kostja 1 ja kostja 2 kui korteriomanike vastutuse puhul on tegemist ilma süüta vastutusega.

Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud

erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi

kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Seega,

ülaltoodud asjaoludel ja õiguslikul alusel on kostja 1 ja kostja 2 põhjustanud hagejale tema vara

kahjustamise teel kahju kokku summas 538,72 eurot, mis koosneb kahjustatud vannitoa

parandamiseks vajalikest mõistlikest kuludest ja kasutamiskõlbmatuks muutunud fööni ja vaiba

maksumusest ning kannatanu on õigustatud nõudma kostjatelt selle hüvitamist. Kumbki kostja

vastutab hagejale tekkinud kahju eest ½ osa ulatuses. Hageja nõuab kostjatelt ka viivist.

Juhul kui kohus siiski asub seiskohale, et korteri veetorustik ei kuulu korteriomandi reaalosa

koosseisu, kuulub see korteriomandite mõtteliste osade koosseisu ning siis vastutab selle

korrasoleku eest korteriühistu. Viidates Riigikohtu asjakohaselt praktikale, hageja leiab, et

korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid

Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku

kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata

jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine. Kirjeldatud olukorras saab nõude aluseks

olla VÕS § 115 lg 1. Eeltoodu kohaselt võib korteriühistu vastutada elamu vee- ja

kanalisatsioonitorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest KOS § 15 ja

VÕS § 115 lg 1 alusel. Tuginedes Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjades nr. 3-2-1-195-13 ja 3-

2-1-117-14 saab korteriomanik korteriühistu poolt hallatavas elamus TsMS § 207 alusel esitada

oma kahjunõude ka alternatiivsete kostjate vastu ehk siis nii teise korteriomaniku kui ka

korteriühistu vastu.

Eeltoodu alusel hageja taotleb mõista R. P.lt ja V. Z.ilt kummaltki I. M.i kasuks välja 269,36

eurot ning viivised 0,02% ulatuses põhinõudest alates hagiavalduse esitamise päevast kuni

põhinõude täitmiseni. Juhul kui kohus leiab, et nõuded R. P. ja V. Z.i vastu ei ole põhjendatud,

palub hageja mõista KÜ’lt PAPINIIDU 27 I. M.i kasuks välja 538,72 eurot ning viivised 0,02%

ulatuses põhinõudest alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Kohtuistungil hageja täpsustas, et peab silmas viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

09.04.2015 viivisenõude täpsustuses hageja loobus esialgses hagis kostjate 1 ja 2 vastu esitatud

nõudest mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kostjatelt välja

summaliselt, ehk kummaltki kostjalt summas 22,88 eurot, kuna enne hagi esitamist ei esitanud

hageja kahjunõuet kostja V. Z. vastu ning kuna hagejal puuduvad tõendid selle kohta, et kostja

R. P. oles kahju hüvitamise nõude kätte saanud. Hageja nõuab jätkuvalt viivist alates hagi

21.07.2014 esitamise päevast 0,02% ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA V. Z.I VASTUS

19.11.2014 kirjalikus vastuses Kostja V. Z. esitatud hagi õigeks ei võta ning ei tunnista enda

vastu esitatud nõudeid.

Kostja 2 ei ole teadlik asjaolust, et hagejale kuuluvas korteris on toimunud 2013 märtsikuus

veekahju, mis on väidetavalt põhjustatud kostjate omandisse kuuluvast korterist veeuputusega.

2011. a algusest ei ole V. Z.’i elukohaks/asukohaks korteriomand asukohaga Xxxxxxxxx xx-xx

Pärnu linnas. Korteriomandit kasutab ainsana R. P., elades selles korteris koos enda

lähedaste/tuttavatega. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja 2 puhul puudub igasugunegi

võimalus, et ta oleks saanud hagejale haginõudes osutatud kahju põhjustada.

Kostja 1 R. P. ainukasutuses ja käsutuses olevale korteriomandile on seatud hüpoteek Swedbank

AS kasuks ning korteriomandi Xxxxxxxxx xx-xx Pärnu osas peab olema sõlmitud

kindlustusleping. Kuna korteriomand on kindlustatud, siis on kostjale 2 arusaamatu, miks hageja

ei ole pöördunud sisulise kahjunõudega hoopiski kindlustusfirma poole. Samuti on kostja 2

teadmisel, et nimetatud kahjujuhtumi eest on kindlustusfirma R. P.’le hüvitise tasunud.

KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise

eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast

asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3

teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine

vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.

Kostja 2 on seisukohal, et kuna tema süü hagejale kahju tekitamises ei ole tõendamist leidnud,

siis on igati õige ja õiglane, kui hageja loobub enda haginõudest kostja 2 suhtes ja jätkab

vajadusel menetlust kostja 1 suhtes.

KOSTJA R. P. VASTUS

R. P. 29.09.2014 kirjalikus vastuses ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema vastu esitatud

nõudeid.

Tõene ei ole hageja väide, et 2013 aasta märtsis toimus korteris nr 47 veeuputus. Ilmselt peab

hageja siinkohal silmas vahejuhtumit, mis toimus 27.02.2013 õhtul. Sellel õhtul ei olnud kostja

korteris nr 47 võimalik välisel vaatlusel mitte kuidagi tuvastada, et hageja korteris oleks tekkinud

kostja süül veeleke. Sõnapaar "veeuputus" on vale, sest kostja korteris, kaasa arvatud vannitoas,

oli põrand täiesti kuiv. Tollel õhtul sai kostja veekahjustusest teada alles siis, kui hageja abikaasa

tuli kostja korterisse teatega, et neil laest tilgub. Sellel õhtul kostja vannitoas ning mingit leket

kostja ja hageja ühisel vaatlusel ei tuvastatud.

Hageja korteris toimunud leke tuli arvatavasti kahe korruse vahelt maja konstruktsioonis asuvast

tehnosüsteemist, mis kuidagimoodi ei ole kostja hooletuse, tegematajätmise või mõnel muul

kostjaga seotud põhjuse tagajärg. Kostja teavitas koheselt (28.02.2014 hommikul) juhtumisest

oma kindlustusfirmat ning korteriühistut Papiniidu 27. Kindlustusfirma esindaja eeldas, et

põranda sees võib lekkida vana malmtoru, mille parandamiseks tuleb eemaldada vann, lõhkuda

põrand ning uue toru ühendamiseks tuleb eemaldada wc püstakus torusid kattev kipssein. Sellele

vaatlusele järgnes 19.03.13 kostja P. meilile kindlustusfirma hüvitisotsus lisa nr 3, mille alusel

hüvitati kostja korteri taastusremont, aga mitte põranda ega seina siseste torude vahetust.

Kindlustuse puhul "Leke torustikust" ei kata kahju põhjustanud tehnosüsteemi (nt vee- ja

kanalisatsioonitorustiku remondi ega taas soetamise kulu).

Kostja poolt esitatud Swedbank Kindlustuse ülevaatuse aktist ei nähtu, et hageja korterisse oleks

toimunud vee läbijooks või tekkinud kahju. Lekke võis põhjustada kastja arvates korteriühistu

poolt tellitud trepikoja remont, mis toimus mõned nädalad enne juhtumit. Selle käigus lõhuti

lahti kõik vanad trepikojas asuvad veneaegsed väikesed põrandaplaadid. Lööktrelliga lõhkumine

kestis nädalajagu päevi- see töö põhjustas tugevat vibratsiooni terves majas. Sellist surve ja

löögijõu avaldamine aastakümneid tagasi valminud majas, kus kõik on omavahel ühendatud ja

amortiseerunud, võiski majasiseseid tehnosüsteeme rikkuda ja lekke põhjustada. Korterites

puudub igasugune võimalus taolist asja kontrollida. Jutuks oleva torustiku puhul on tegemist

maja torudega, mis asusid seina sees, põranda sees ning omakorda vannitoa ja wc vahelise

telliskivi seina all põranda sees, mis olid ühendatud wc - taguse kipsseinast püstaku sisse. Seega

neid ei olnud välisel vaatlusel võimalik kontrollida. Ühistu ei ole teavitanud korterielanikke

sellisest võimalikust ohust peale trepikodade remonti. Kostja heauskse korteriomanikuna ei saa

kuidagimoodi sellist asja kontrollida - puudus luuk põrandas/seinas ehk ligipääs põranda

sisemusse (põranda ja alumise korteri lae vahele) kus torud asusid.

Kostjale esitatud faktide põhjal võis järeldada, et tegemist on põhjendamatu rikastamissooviga

hageja poolt. Vastavalt VÕS § 127 on taolisel juhul õigus taotleda samaväärse olukorra

taastamist, mis enne õnnetust. Hageja vannituba oli juba enne leket väga halvas seisukorras,

mille kohta on kostjal olemas hageja poolt filmitud video. Videol ei ole näha ka veekahjustusi

saanud fööni ega milliseid kahjustusi tekitas veeleke vannitoa vaibale, mis on reeglina pestav.

Hageja vannitoa seintelt ei saanud kooruda samal hetkel maha seinakate ega muutuda bakteritest

pruuniks, see on teadupärast veekindel ja paigaldatud seintele ümber vanni, kus vesi kasutamisel

pritsib ja voolab. Hageja vannituba oli täielikult amortiseerunud, oli näha, et põrandaplaatidelt

värv maha koorunud, seinad bakterite poolt pruunid - kõik viitab pikaajalisele ja

mitteheaperemehelikule kasutamisele. Hageja nägi võimalust teha korralik remont ja asendada

väidetavalt kahjustada saanud esemed uute ja parematega. Nõue vannitoa vaibale ja föönile oli

ebareaalses summas. Algusest peale kostja pakkus varianti, et peseb ise vannitoa vaiba ja

tagastab selle puhta ja kuivana. Vannitoavaibad saavad ka sihtotstarbelisel kasutamisel märjaks,

need on ette nähtud kasutamiseks niiskes keskkonnas ja vaiba asendamine niiskeks saamise tõttu

on põhjendamatu. Fööni kostja kohapeal ei näinud ja sellest juttu ka ei olnud (kas selle kohta on

olemas remonditöökoja poolne ekspertiis niiskuskahjustuse kohta?). Kostja leiab, et hageja ei ole

kasutanud oma õigusi TsÜS § 138 lg- s 2 sätestatuga kooskõlas jättes kostja teavitamata

võimalikust väidetavast kahjust, pöördudes nõudega kohtu poole 1 aasta ja 5 kuud peale

väidetava kahju teket.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Viivise nõude

palub kostja jätta rahuldamata täies ulatuses. Viivistest ei ole varem teavitatud ja kostjale ei ole

antud mõistlikku tähtaega nõude tasumiseks. Hageja ei ole mingil viisil pöördunud enne

hagiavalduse esitamist kostja poole, teavitamaks kostjat hagejale väidetavalt tekkinud kahjust.

Kostjale adresseeritud Õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet FIE Annika

Murulaid poolt näeb kostja kohtupaberites esimest korda. Kostja pole sellist nõuet kunagi

saanud.

Ebaõige on hageja seisukoht sellest, nagu kuuluks kostjate korteri vannitoa põranda sees

lekkinud malmtoru kostjate korteriomandi reaalosa koosseisu. Hageja viidatud KOS § 2 lg 2

selgesõnaliselt kinnitab, et korteriomandi eseme reaalosa ei ole korteriomanike ühiseks

kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.

Nimetatud säte käsitleb seadmeid (mh on kanalisatsioon korterelamus ühine süsteem), mis on

korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud. Kohased ei ole hageja seisukohad korterelamu

veetorustikku puudutavas osas, sest kanalisatsioonisüsteem ei ole käsitletav ja kasutatav sarnaselt

veesüsteemiga, mh puuduvad kanalisatsioonisüsteemil veesüsteemiga samastatavad veemõõtjad

ja sulgkraanid.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjad on rikkunud korteriomaniku kohustust hoida

korteriomandi reaalosa koosseisu kuuluv torustik korras. Kostja korteriomandi reaalosasse ei

kuulu kanalisatsioonisüsteem koos kahe korteri vahel paikneva kanalisatsioonitoruga ning kostja

kohustuseks ei olnud nimetatud toru korrashoid. Hageja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud

ühtegi asjakohast tõendit.

Kostja vaidleb vastu hageja väidetele sellest, et kostjal lasub vastutus väidetavalt hagejale

tekkinud kahju põhjustamises. Hageja ei ole tõendanud temale kahju tekkimist ühegi asjakohase

tõendiga. Kostjale etteheidetav tegu/tegevusetus ei ole hageja poolt esitatuga tõendatud. Lisaks ei

ole tõendatud kostja teo/tegevusetuse ja põhjusliku seose kostja teo ning hagejale väidetavalt

tekkinud kahju vahel.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära tunnistajad ning

menetlusosaliste selgitused, uurinud kirjalikke tõendeid ning igakülgselt ja objektiivselt

hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. Hageja on kohtule esitanud kahju hüvitamiseks nõude alternatiivsete kostjate vastu.

16.03.2016 kohtuistungil hageja palus esimese eelistusena rahuldada hagi korteriomanikest

kostjate R. P. ja V. Z.i vastu ning korteriühistult Papiniidu 27 kahjuhüvitis välja mõista juhul, kui

leiab tuvastamist, et vaidlusaluse kahju põhjustanud kanalisatsioonitoru on osa kaasomandi

esemest, mille hooldamise kohustus on ühistul.

Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:

-

et hageja on Pärnus, xxxxxxxx xx -xx asuva korteriomandi omanik;

-

kostjatele R. P.le ja V. Z.ile kuulub kaasomandina võrdsetes osades korteriomand

aadressil xxxxxxxx xx – xx, mis asub elamus täpselt hageja korteri kohal;

-

27.02.2013 koju tulles hageja avastas enda korteri vannitoas, et laest ja mööda seinu

voolab vesi.

3. Poolte vahel on vaidlus hageja vannitoas laest ja seintelt voolanud vee päritolu (läbijooksu

põhjuse) ning selle tagajärjel kahju tekkimise ja suuruse üle. Samuti pooled vaidlevad selle üle,

kes vastutab kahju tekkimise eest, kui kahju põhjustas kostjate korteri vannitoas olev

äravoolutoru. Hageja on seisukohal, et vee läbijooksu põhjustas leke kostjate vannitoa põrandas

olnud kanalisatsioonitoru, see kuulub kostjate reaalosa juurde, kostjad P. ja Z. on rikkunud toru

korrasoleku tagamise kohustust ja peavad kahju hüvitama. Kostja Z. leiab, et tema kahju

hüvitamise eest ei vastuta, kuid ühineb kostja P. vastuväidetega. Kostja P. leiab, et vee

läbijooksu tegelik põhjus, hagejal hagiavalduses väidetud kahju tekkimine ja selle põhjuslik seos

kostjate korteri kanalisatsioonitoru väidetava lekkimisega on tõendamata, lisaks kostjate

vannitoa vee äravoolutoru on osa kogu maja kanalisatsioonisüsteemist ja on ühistu hooldada.

4. Esmalt kohus märgib, et asjas on leidnud tõendamist, et väidetava kahju põhjustanud äravoolu

toru kuulub kostjate korteri reaalosasse. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg-te 1 ja 2 järgi

korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist,

mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile

asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses

maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi

korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KOS § 2 lg 1 kohaselt on

korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde

kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või

lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju

muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga

tähistatud garaažiosa. Sama paragrahvi teise lõike järgi korteriomandi eseme reaalosa ei ole

ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks

kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.

5. Tunnistajate K. ja L. ütlustega on tõendatud, et kostjate 1 ja 2 korteri vannitoas vee

äravoolutoru on vajalik ja kasutatav üksnes kostjate korteri tarbeks. Kostjate korteri vee

äravoolutoru ei ole võimalik kasutada ilma maja üldise kanalisatsioonisüsteemita, kuid kostjate

korteris veeäravoolutoru eemaldamine maja ülejäänud korterites kanalisatsiooni kasutamist

mingilgi moel ei mõjuta. Tunnistaja K. selgitas, et Pärnus, aadressil Papiniidu 27 asuva elamu

kanalisatsioonisüsteemist on kaasomandis ja ühistu hooldada püstikud, igast korterist tuleb

püstikusse oma horisontaalne toru, mis on korteriomanike hooldada. Ka kostjate korteris torusid

vahetanud tunnistaja L. ütluste kohaselt kostjate korteri vannitoas asuv kanalisatsioonitoru tuli

kostjate köögist ja oli ühendatud kanalisatsioonipüstakusse. Seega ei ole tegemist korteriomanike

ühiseks kasutamiseks vajaliku tehnosüsteemiga. Äravoolutoru ei ole kohtu hinnangul käsitatav

ehitise ja selle osana ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks vajaliku seadmega.

Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et hageja esile toodud asjaoludel vastutavad kahju

hüvitamise eest üksnes kostjad 1 ja 2 ning hagejal ei saa olla kahju hüvitamise nõuet

korteriühistu vastu.

6. Hageja ja kostjate P. ja Z.i vahel on seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike

vahel võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega

reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste

täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Seadusjärgsest võlasuhtest tulenevate kohustuste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel.

KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud oma korteriomandi reaalosa

kasutamisel hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 järgi on korteriomanik kohustatud tagama, et

tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta

oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei

saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või

selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult

oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil

asjaolu takistas kohustuse täitmist.

7. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt

korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:

- teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

- teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3);

- kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

- kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

- rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

8. Hageja väidetel kostjad on rikkunud kohustust hoida korras oma korteriomandi reaalosa,

mistõttu hakkas nende äravoolutoru lekkima ja põhjustas kahju. Iseenesest ei ole tähtsust, kas

korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast.

Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud

oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. Nii reaalosa kui kaasomandi eset tuleb

kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga

korteriomanike huvidest lähtudes.

9. Kohtuistungitel uuritud tõenditega kohus loeb tõendatuks, et hageja korterisse vannitoa laest

vee läbijooksu põhjustas kostjate korteri vee äravoolutoru. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjate

korteri toru lekkimine põhjustas läbijooksu hageja korteris, tõendab kostjate poolt KOS § 11 lg 1

p 1 sätestatud kohustuste rikkumist. Kaasomanike huve arvestavaks oma korteriomandi reaalosa

ja selle piires kaasomandi osa korrashoiu kohustus hõlmab kohustust tagada vee- ja

kanalisatsioonitorude korrasolek.

Kostjate väited maja muude tehnosüsteemide võimalikust rikkest trepikoja remondi käigus

tekkinud vibratsiooni tõttu on paljasõnalised ning muud tõendid selliste asjaolude esinemist ei

kinnita. Kohus jätab tähelepanuta kostja Z.i 10.06.2016 kohtuistungil esmakordselt avaldatud

väited sadevete läbijooksust katuse ja/või õhutusavade kaudu.

Tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega kooskõlas on hageja väited selle kohta, et veekahju

põhjustas kostjate vannitoa äravoolutoru leke. Kostjate korter asub vahetult hageja korteri peal

ning hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel läbijooks toimus ühe korteri vannitoast alumise korteri

vannituppa. Ei ole eluliselt usutav, et võimalik veeleke ehitise muudest tehnosüsteemidest oleks

põhjustanud veekahju üksnes hageja korteris. Samuti saab mõistlikult eeldada, et läbijooksud

oleksid kordunud ega oleks piirdunud hageja korteriga, kui tegemist oleks olnud trepikoja

remondist põhjustatud maja üldise tehnosüsteemi rikkest põhjustatud läbijooksuga. Samuti ei

oleks sellisel juhul läbijooks lõppenud kostjate korteris äravoolu sulgemise järel.

10. Asjas ei ole vaidlust, et vahetult enne vee läbijooksu avastamist kostja P. oli lõpetanud oma

korteris vanni võtmise ning selleks ajaks, kui hageja abikaasa kostja P.t läbijooksust teavitama

läks, oli kostja korteris vann pooleldi veest tühjaks jooksnud. Tunnistaja A. M.i ütluste kohaselt

avastasid nad abikaasaga koju tulles, et vannitoas jookseb laest ja seina mööda vesi, vannitoa

põrandal oli kuni sentimeeter vett, vannitoa vaip oli üleni vees, kui vannitoa uks lahti tehti,

hakkas vesi jooksma koridori; hageja jäi põrandat kuivatama, tunnistaja M. läks ülemisele

naabrile läbijooksust teatama; uksele vastu tulnud kostjal oli hommikumantlis ja rätik peas, ta oli

just tulnud vannist. Kostja vannitoas tunnistaja nägi pooleldi vett täis vanni, kostja vannitoa

põrand oli kuiv. Tunnistaja M.i sõnul kostja P. kohe sulges vanni äravoolu, selle tagajärjel hageja

korteris vee läbijooks jäi vähemaks ja lõpuks lakkas; hiljem oli kuulda, et ülemises korteris võeti

pangega vannist vett ja valati WC-sse. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja M.i ütlustes, mis

on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega.

11. Kostjate enda korter oli kindlustatud, mistõttu väidetavalt lekkiva toru vahetamisega seotud

kostja vannitoa remondi on kindlustusandja kostjatele hüvitanud. Kostja P. sõnul puudus tal

vastutuskindlustus.

Kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS poolt 06.03.2013 koostatud ehitise ülevaatusakti

kohaselt ehitise ülevaatusel selgus, et kliendi korteri vannitoas põranda sees lekib vana

malmtoru. Lisatud joonisel on kujutatud lekkiva toru asukoht köögi ja WC vahel vannitoa

tagumise seina ääres. Kohus on menetluses juhtinud kostja P. tähelepanu sellele, et oma

kindlustusandjale ja kohtuistungil erinevate seisukohtade avaldamine lekke põhjuse kohta on

vastuolus hea usu põhimõttega.

12. Asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, et tegelikult kostjate vannitoa malmtoru oli terve

ega lekkinud. Vaidlust ei ole, et vannialune äravoolutoru oli kostjate korteris vähemalt osaliselt

põrandasse valatud. Tunnistaja M. ja kostja P. vahetult läbijooksu toimumise ajal kostja

vannituba kontrollides kostja korteris põranda märgumist ega mingit läbijooksu ei tuvastanud.

Seega vaidlusaluse toru tegeliku seisukorra sai tuvastada pärast toru väljalõhkumist. Kostjad on

aga jätnud toru väljavahetamise järel selle tegeliku olukorra tõendusväärtuslikult fikseerimata.

KÜ Papiniidu 27 esindaja sõnul kostja keeldus ühistul võimaldamast eemaldatud toruga tutvuda.

Sellises olukorras saab hageja oma väiteid tõendada üksnes kaudsete tõenditega ja faktilistest

asjaoludest järelduste tegemisega. Kostja P.l ei ole hea usu põhimõttest lähtudes õigust tugineda

hageja kahju hüvitamise nõudele vastuväidete esitamisel sellele, et hageja ei ole tõendanud, et

lekkis just kostjate korteri äravoolutoru.

13. Kohus ei loe toru korrasolekut kinnitavaks tõendiks tunnistaja L. ütlusi. Tunnistaja L. ütluste

kohaselt tema vahetas P. korteri vannitoas torusid, kuna seal olevat olnud läbijooks; köögist vee

laskmise teel kontrollimisel tunnistaja äravoolutoru leket ega ühtegi lekke tekkimise võimalust ei

tuvastanud. Samas andis tunnistaja L. muude tõenditega ja kostja enda selgitustega lahknevaid

ütlusi vannitoa äravoolutoru asukoha ja materjali kohta, mis tekitavad kahtlusi tunnistaja mälu

usaldusväärsuses. Tunnistaja L. arvates äravoolu toru ei olnud betooni sisse valatud, vaid kulges

vanni alt vabalt mööda põrandat vannitoa tagumise seina ääres. Selleks ajaks, kui tunnistaja

kostjate korterisse läks, oli vann eemaldatud ja torud betooni seest välja puhastatud, kuid torud

olid oma koha peal, kuna läksid läbi köögi seina ja neid ei oleks saanud liigutada. Tunnistaja

arusaamist mööda kanalisatsioonitoru asetses veetorudest kõrgemal; mõõtude järgi tundus

tunnistjale, et kanalisatsioonitoru oli olnud põrandal vabalt; tunnistaja mäletas, et toru läbimõõt

oli 50 mm, vist plastikust, kuid täpselt materjali ei mäletanud. Hiljem tunnistajale meenus, et

äravoolutoru oli malmtoru. Tunnistaja väidab, et kostja palvel uuris ta toru tähelepanelikult, kuid

tunnistaja ütlustest järelduvalt piirdus toru uurimine köögikraanist vee laskmisega ning tunnistaja

põhjendab oma väiteid äravoolutoru korrasoleku kohta järeldustega, et vastasel juhul oleks

esimeses järjekorras uputanud kostjate korteris. Kohus leiab, et köögikraanist lastava vee hulga

poolt avaldatav surve äravoolutorule ei ole võrreldav vannitäie vee poolt vahetult vanni all

asuvale äravoolutorule avaldatava survega. Malmtorus võib aja jooksul olla tekkinud visuaalsel

vaatlusel nähtamatuks jääv pragu, mis hakkab lekkima suurema surve puhul. Seetõttu tunnistaja

L. ütlused ei ole kohtu hinnangul piisav tõendamaks, et äravoolutoru oma seisukorra tõttu oli

töökindel ning ei vajanud väljavahetamist. Asjas ei ole kohtu ette toodud selliseid faktilisi

asjaolusid, mis lubaksid järeldada läbijooksu tekkimist muul põhjusel, kui kostjate korteri

äravoolutoru lekkimine.

14. KOS § 11 lg 1 p 1 kohustab korteriomanikku hoidma korteriomandi reaalosa korras ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus leiab, et kostjad on rikkunud kohustust

hoida korteriomandi reaalosa korras. Kohus nõustub kostja P.ga, et kostjatelt ei saa mõistlikult

eeldada betooni sisse valatud toru väljalõhkumist pelgalt selleks, et kontrollida toru korrasolekut.

Kostjad pidid aga arvestama sellega, et betooni sisse valatud torud võivad pikema aja jooksul

amortiseeruda ning hakata lekkima. Kostja P. on väitnud, et torud valati põrandasse maja

ehitamise ajal ning maja on nii vana, et näiteks trepikoja remondi käigus kasutatud tööriistade

tekitatud vibratsioon võis kahjustada elamu konstruktsioone/tehnosüsteeme. Kostjad ei saa

eeltooduga samaaegselt tugineda väita, et nende korteri reaalosas asuvad torud on ülejäänud

maja olukorrast paremas korras.

Üldteadaolevalt võib torude lekkimise tagajärjel tekkida kahju alumise korteri omanikule.

Kostjatel oli võimalik võtta tarvitusele meetmeid võimaliku kahju tagajärgedest ülesaamiseks

ning näiteks kindlustada enda vastutus kahju tekkimise puhuks (ja seeläbi kahjustatud korteri

omanikule kahju kiire hüvitamine).

15. Kohus leiab aga, et hageja ei ole tõendanud veekahju tagajärjel kahju tekkimist

hagiavalduses näidatud ulatuses. Hageja väidab, et läbijooks kahjustas hageja vannitoas lae ja

seina viimistlust ning kasutuskõlbmatuks muutusid vannitoa vaip ja föön. Hageja soovib kahju

hüvitamist Remate Grupp OÜ poolt 27.03.2013 tehtud vannitoa remonttööde hinnapakkumise

järgi summas 488,72 eurot (sisaldab käibemaksu) ning vannitoavaiba ja fööni osas summas 50

eurot.

16. Kohus leiab, et kahju vannitoavaiba ja fööni kasutuskõlbmatuks muutumise osas ei ole

tõendamist leidnud. Hageja ei ole tõendanud nende esemete väärtust, hinnanguline väärtus kokku

50 eurot on ei ole kahju suuruse tõendamiseks piisav. Asjakohane ei ole hageja viide, et nii

väikeses summas kahju tõendama ei pea. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud

väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostjad on esitanud hageja nõudele selles

osas vastuväite, mistõttu ei saa omaksvõttu ka TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldada.

17. Kohtuistungil uuritud videost, mille tunnistaja A. M. tegi hageja vannitoas vahetult pärast

kostja P.le läbijooksust teatamist, ning sellest tehtud fotodel (I kd, lk 43) on näha vanniäärele

riputatud mustriline vaip. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega, et vannitoavaip on ettenähtud

kasutamiseks niisketes ruumides ning märjakssaamine ei muuda seda kasutuskõlbmatuks.

Hageja ei ole tõendanud väidet, et läbijooksnud määrdunud vesi määris püsivalt ka

vannitoavaiba ja seda puhastada ei ole võimalik. Videolt vaiba sellist määrdumist ei nähtu.

Kostja on hagejale pakkunud, et peseb ja kuivatab vannitoa vaiba ise.

18. Fööni olemasolu ja veekahju tõttu kasutuskõlbmatuks muutumist ei ole hageja samuti

tõendanud. Videol ei ole näha fööni ega selle riputamise kohta seinal, et föön oleks saanud seina

märgumise tõttu kahjustada, nagu kinnitas tunnistaja M.. Lisaks tunnistaja M.i ütluste kohaselt

on hageja tänaseks ostnud uue fööni, seega oli hagejal võimalik fööniga seotud kahjusummat

täpsustada ja tõendada. Tegemist ei ole VÕS § 127 lg 6 sätestatud olukorraga, kus kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha ning kohus võib

otsustada hüvitise suuruse.

Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue vaiba ja fööni eest 50 eurot hüvitamiseks.

19. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt 17.02.2015 eelistungil (I kd, lk 75), 05.10.2015

kirjalikus menetlusdokumendis (I kd, lk 118) ja 16.03.2016 kohtuistungil antud vastuolulised

selgitused hageja korteri remontimise kohta ei takista kahjuhüvitise väljamõistmist

hinnapakkumise järgi, kui kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldused on täidetud.

Riigikohus on mitmetes lahendites avaldanud seisukohta, et asja kahjustamise korral saab

kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole

asja veel korda teinud. Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda

kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kanatud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel

kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus

ulatuses, arvestades seejuures kostja vastuväiteid.

20. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata

igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju hüvitamise tagajärjel. Asja kahjustamise korral

tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele

kulutustele, arvestades seejuures mõistlikult kahjustatud asja väärtuse vähenemist (VÕS § 132

lg 1). Kahju hüvitamise nõude esitamine ei saa olla rikastumise allikaks.

Riigikohus on mitmetes lahendites (nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

173-12, p 18) selgitanud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non

põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma

esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab

kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning

vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata.

21. Hageja tunnistaja, Remate Grupp OÜ nimel 27.03.2013 remondi hinnapakkumise koostanud

N.S. põhjendas tööde vajadust ja mahtu ning põhjuslikku seost kahjujuhtumiga, tuues välja, et

lahtise seinakattematerjali ja seina vahel oli näha vett, lahtist seinakattematerjali ei saa enam

uuesti kinni liimida ning ei ole võimalik parandada seina ka osaliselt, vaid seinakattematerjal

tuleb kogu ulatuses eemaldada, pind uuesti pahteldada ja katta uue seinakattematerjaliga. Kohus

leiab, et seinakattematerjali seinast lahtilöömine ja selle tõttu selle vahetamise vajadus ei ole

seotud 27.02.2013 vee läbijooksuga.

Kohtule esitatud video ja sellest tehtud fotod (I kd, lk 42) kinnitavad kostja P. väiteid, et hageja

vannituba oli juba enne kahjujuhtumit amortiseerunud ja remontivajav. Videolt ja fotodelt on

näha, et seinakattematerjal on vanni kohal alumises ääres ja vannikraani kohalt alumisest äärest

lahti irdunud, mis ei saa olla tingitud ülevalt mööda seina jooksnud veest. Vanniääre ja seina

vaheline materjal (katteliist) on bakterikahjustustega. Samasuguseid pruunikaid kahjustusi esineb

ka laes, seinte ülaosas ning ulatuslikult seinakattematerjali ülemises ääres. Seejuures on pruuniks

tõmbunud ka ülemisest äärest lahtise seinamaterjali sisemine külg (1:23 minutil videos), mis

näitab, et tegemist ei saa olla värskelt seina küljest lahti löönud materjaliga. Lisaks videolt on

näha (00:15, 1:23), et ülemisest äärest seinakattematerjal lainetab ja on lahti vanniotsa poolsest

(peegliga) seinast käteräti kuivati torude seinaühenduse kohalt (see koht näha ka lk 42 alumisel

fotol) ja on selles kohas tugevalt pruuniks tõmbunud. Video järgi seda seina mööda vett ei

voolanud. Videost on kohtu hinnangul ka selgelt aru saada, et filmija püüab vältida

amortiseerunud seinakattematerjalil pikalt peatumist, põhiline rõhk on suunatud tilkadele laes

(vesi tilgub lakke kleebitud vahtpolüstüroolist laeplaatide vuukidest), veenirele vannitagusel

seinal ja märjalt läikivale seinale ukse kõrval. Seda seina (fotodel parempoolne sein, peegliga),

kus on põhiliselt seinakattematerjali ääred lahti, ei filmita ning seal ei ole veeniresid ega

märgumist näha.

22. Kohus leiab samuti, et esitatud video ega tunnistajate M.i ja S. ütlused ei tõenda hageja

väiteid läbijooksnud vee suurest mahust. Tunnistaja M.i väitel oli vannitoa põrandal sentimeeter

vett ning vesi valgus koridori, hageja jäi vett kuivatama. Samas nähtub videolt, et hageja

vannitoas on kraanikausi all ja vanni all asjad (sh vanni all ilmselgelt tekstiilmaterjal) endiselt

maas. Ei ole usutav, et lainetava vee korral ei võeta vee kuivatamiseks asju eest ära või et need

paigutatakse kohe tagasi põrandale, kuigi videolt nähtuvalt jätkuvalt tilgub vett maha. Mõistlik

on eeldada, et suure uputuse järel ei kaeta märgunud põrandat kuivamist takistavate asjadega,

vaid püütakse niiskuskahju vältimiseks ja põrandamaterjali lõpliku kuivamise tagamiseks tagada

õhu juurdepääs. Kohus leiab, et vee läbijooksu mahu osas ei ole tunnistaja M.i, kes on hageja

abikaasa, ütlused usaldusväärne tõend. Video tunnistaja ütlusi ei kinnita.

Tunnistaja S. andis ütlusi, et kui tema käis enne hinnapakkumise tegemist vannituba üle

vaatamas, siis oli lahtilöönud seinakatte vahel veel vett näha. Tunnistaja S.kinnitusel käis ta

ülevaatust tegemas paar päeva enne hinnapakkumist. Hinnapakkumine on koostatud 27.03.2013,

seega tunnistaja käis hageja vannitoas ligi kuu aega pärast läbijooksu toimumist ning ei ole

usutav, et väidetavalt seinakattematerjali vahel näha olnud niiskus oli pärit sellest ajast. Pigem

saab tunnistaja S. ütlustest järeldada, et vesi sattus seinale hageja ja tema pereliikmete poolt

vanni tavapärase kasutamise käigus.

23. Eeltoodust järeldub, et hageja vannitoa seinakattematerjal oli olnud osaliselt seinast irdunud

ning vajas väljavahetamist ka siis, kui kostjate kohustuste rikkumist ja veekahju ei oleks olnud.

Tuleb nõustuda ka kostja P. vastuväitega, et vannitoa seinakattematerjal ongi mõeldud märjaks

saama. Esitatud video- ja pildimaterjalist saab järeldada, et hageja vannitoa seinakattematerjali

kahjustumine on tõenäoliselt olnud pikaajaline protsess ja seda ei põhjustanud vaidlusalune

läbijooks. Vanniääre liistuga katmise vajadus on seotud seinakatte vahetamisega. Seega puudub

selles osas põhjuslik seos kostjate kohustuse rikkumise ja hagejal väidetava kahju tekkimise

vahel. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata hageja vannitoa seinte remondiga seotud

osas summas 326,34 eurot: tapeedi eemaldamine 84 eurot (7 m2, hind 10 € + käibemaks/m2);

seinte pahteldamine 51,24 eurot (koos käibemaksuga), veekindla tapeedi paigaldus 140,7 eurot

(koos käibemaksuga), vanniäärte liistuga katmine + silikooni paigaldus 50,40 eurot (koos

käibemaksuga).

24. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue vannitoa lae remontimise kulude osas. Videolt

on näha, et läbijooksnud vesi on valgunud laiali kogu laematerjali peale ning tilgub laeplaatide

vuukide vahelt praktiliselt kogu lae ulatuses. Hagejale on hinnapakkumine esitatud ripplae

paigaldamiseks, kuid menetluse käigus on selgitatud, et ripplae all on silmas peetud lakke

kleebitud vahtpolüstüroolplaate, tunnistaja S. ütluste andmisel kinnitas, et hinnapakkumise tegi

lae taastamiseks samasuguste materjalidega. Tunnistaja S.i kinnitusel olid märgunud laeplaadid

tõmmanud kumeraks ning neid ei ole võimalik tagasi kleepida. Kohus leiab, et laeplaatide

vahetamise vajadus on otseselt seotud läbijooksuga, kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et

hageja vannitoa lagi oli ka enne veekahju kummis ja lahti. Lae vahetamise vajadust ja hinda ei

mõjuta kostja P. väide, et laes olid ühes kohas näha pruunid läbijooksu jäljed.

Kostja P. on vaidlustanud hageja näidatud tööde hinda ka lae osas. Hageja ja tunnistaja S. on

kinnitanud, et hinnapakkumises remonttööde hind sisaldab nii töö kui materjali hinda. Kostja ei

ole tõendanud materjali ja tööde teistsugust hinda. Kostjate korteris tehtud remondi

hinnapakkumised laetöid ei sisalda. Arvestades, et uue lae paigaldamiseks on vaja pahtlit,

laeplaate, liimi ja värvi, on kohtu hinnangul näidatud 2,6 m2 lae renoveerimise hind 73,32 eurot

(koos käibemaksuga 87,98 eurot) mõistlik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud vana lae

eemaldamise kulu hüvitamine, kuid kohtu hinnangul katab 2,6 m2 kergekaalulise vana

laematerjali eemaldamise hind 31,20 eurot (koos käibemaksuga) ka eemaldatud materjali

utiliseerimise hinna.

25. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude summas 119,18 eurot (sisaldab käibemaksu

20%), mis tuleb võrdsetes osades välja mõista R. P.lt ja V. Z.ilt. Kostja V. Z. kaasomanikuna

vastutab kahju hüvitamise eest vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Asjaolu, et V. Z.il

väidetavalt puudub korterisse sissepääs ning tal ei ole võimalik tagada korteriomandi ja selle

osade korrasolekut, ei anna alust hagi kostja Z.i vastu rahuldamata jätta. Kaasomandi kasutamise

võimalus ja omaniku kohustuste teostamise jagamine kaasomanike vahel on nende sisesuhte

küsimus. V. Z.i vastuväide hagile võib anda aluse esitada nõudeid kaasomaniku vastu, mitte

keelduda kostjate korteriomandist lähtunud kahju hüvitamisest hagejale. Seega tuleb kummalgi

kostjal hagejale hüvitada 59,59 eurot.

26. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist.

Hageja taotles viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest protsendina põhivõlast

seaduses sätestatud ulatuses. Kuna kohus rahuldas kahju hüvitamise nõude osaliselt, on ka

viivisenõue põhjendatud osaliselt. TsMS § 367 alusel kohus mõistab kostjatelt välja viivise

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ning edasi protsendina

põhivõlast kuni kohustuse täitmiseni.

Viivisekalkulaator.ee abil arvutatult on seisuga 01.07.2016 viivis summalt 59.59 eurot perioodi

eest 21.07.2014 muutunud sissenõutavaks summas 9,36 eurot. Kohus mõistab kummalki kostjalt

selle summa välja lisaks põhivõlale.

27.Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse

läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 -5 ei

tulene teisiti. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada, et hageja loobus enne hagi esitamist

sissenõutavaks muutunud viivisenõudest, mis mõjutas ka tsiviilasja hinda ja hagi esitamisel

nõutava riigilõivu suurust. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus peab õigeks jätta hagi esitamisel tasutud riigilõivust osa kostjate ja osa hageja kanda ning

poolte õigusabikulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.

28. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse. Kohus jätab hageja tasutud riigilõivust kostjate kanda 75 eurot, s.o osa, mis vastab hagi

rahuldatud ulatusele vastava hagihinnaga hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurusele. TsMS §

165 lg 1 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, seega tuleb kummalgi

kostjal hagejale hüvitada menetluskulud summas 37,50 eurot. Poolte õigusabikulude suurust

kohus kindlaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik