2-16-1582/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik

Raivo Einula

Otsuse kuupäev

30. juuni 2016

Tsiviilasja number

2-16-1582

Tsiviilasi

Daile Kürsa vs Janek Kürsa abielulahutuse nõudes

Grete Kürsa ja Kristofer-Robin Kürsa vs Janek Kürsa

elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised, esindajad

hageja I 3500 eurot

hageja II 1935 eurot

hageja III 1935 eurot

Hageja I/hagejate II ja III seaduslik esindaja:

Daile Kürsa (isikukood 48510215217, elukoht Õismäe

tee 127-28, 13515 Tallinn; e-post: daileky@hot.ee )

Hageja II:

Grete Kürsa (isikukood 60704245224, elukoht Õismäe

tee 127-28, Tallinn)

Hageja III:

Kristofer-Robin Kürsa (isikukood 50806135212, elukoht

Õismäe tee 127-28, Tallinn)

Kostja:

Janek Kürsa (isikukood 37910142228, elukoht

teadmata; e-post: mutukas7@hot.ee )

Kohtuistungi aeg

08.06.2016, 09.06.2016

2-16-1582

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Daile Kürsa hagi abielulahutuse nõudes.

2. Lahutada Daile Kürsa ja Janek Kürsa abielu, milline on sõlmitud 16. juulil 2004

Lääne-Viru Maavalitsuses ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 95.

3. Rahuldada Grete Kürsa hagi elatise nõudes osaliselt.

4. Välja mõista Janek Kürsalt tütre Grete Kürsa kasuks igakuine elatusraha lapse

ülalpidamiseks alates 29.01.2016 kuni Grete Kürsa täisealiseks saamiseni (so

kuni 24.04.2025) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

5. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Ajavahemikul 01.01.-31.12.2015 oli elatise

miinimummääraks 195 eurot. Alates 01.01.2016 on igakuise elatise

miinimummääraks 215 eurot.

6. Välja mõista Janek Kürsalt tütre Grete Kürsa kasuks tagasiulatuvalt elatis

ajavahemiku 29.01.2015-28.01.2016 eest summas 2358,19 eurot.

7. Jätta rahuldamata Grete Kürsa elatise nõue ajavahemiku 01.-28.01.2015 eest.

8. Välja mõista Janek Kürsalt poja Kristofer-Robin Kürsa kasuks igakuine

elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 29.01.2016 kuni Kristofer-Robin Kürsa

täisealiseks saamiseni (so kuni 13.06.2026) miinimummääras, so ulatuses, mis

vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

9. Välja mõista Janek Kürsalt poja Kristofer-Robin Kürsa kasuks tagasiulatuvalt

elatis ajavahemiku 29.01.2015-28.01.2016 eest summas 2358,19 eurot.

10. Jätta rahuldamata Kristofer-Robin Kürsa elatise nõue ajavahemiku 01.-

28.01.2015 eest.

11. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis

tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Daile Kürsa

pangakontole nr EE562200221031522491 selgitusega „elatis lastele“.

12. Anda Daile Kürsale ainuõigus Grete Kürsale ja Kristofer-Robin Kürsale

väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealiste laste

ülalpidamiseks.

2-16-1582

Menetluskulud

13. Jätta abielulahutuse nõudes poolte menetluskulud Daile Kürsa ja Janek Kürsa

endi kanda.

14. Jätta elatise nõudes hagi tagamise taotluse riigilõiv 50 eurot Janek Kürsa kanda

ja kõik muud menetluskulud poolte endi kanda.

15. Välja mõista Janek Kürsalt Eesti Vabariigi kasuks Grete Kürsale ja Kristofer-

Robin Kürsale antud menetlusabi kulud (riigilõiv) kokku 50 eurot

(viiskümmend eurot) riigituludesse. Riigilõiv 50 eurot tuleb tasuda 15 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest viitenumbriga nr 99916700049712 Maksu-ja

Tolliameti kontole vastavalt käesolevale määrusele lisatud makseinfole.

Selgituseks märkida: Janek Kürsa, tsiviilasi nr 2-16-1582, riigilõiv.

16. Alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni kohustada Janek Kürsa

tasuma riigituludesse väljamõistetud menetluskulude (riigilõiv) osas viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras.

17. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee ).

18. Toimetada Janek Kürsale käesolev kohtuotsus kätte avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Daile Kürsa esitas 29.01.2016 Harju Maakohtule hagi Janek Kürsa vastu abielu

lahutamise nõudes. Daile Kürsa ja Grete Kürsa esitasid 29.01.2016 hagi Janek Kürsa

vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad välja mõista elatise miinimumsummas alates

01.01.2015. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.02.2016. Kostjale on hagi ja

kohtukutse kätte toimetatud avalikult, kohtuteate avaldamisega väljaandes Ametlikud

2-16-1582

Teadaanded 10.05.2016. Kohtuistungid toimusid 08.06.2016 ja 09.06.2016.

Kohtu seisukoht

Abielu lahutamise nõue

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2

kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või

lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu

lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval,

millal kohtuotsus jõustub.

PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja

on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

TsMS § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks

abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema

abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui

tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.

TsMS § 102 lg 3 kohaselt, Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi

abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui

kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi,

ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.

TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse

ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata

jäämiseks mõjuv põhjus.

TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus

lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse

tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja.

Hageja ja kostja on abiellunud 16.07.2004 Eesti Vabariigis Lääne-Viru Maavalitsuses,

mille kohta on koostatud abieluakt nr 95 ja on välja antud abielutunnistus nr

AL0112358. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte kooselu ja abielusuhted 2015

jaanuaris ja pärast seda ei ole poolte vahel kontakti olnud, hageja ei tea, kus kostja

viibib. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis. Kostja elukoht on rahvastikuregistri

andmetel Soome Vabariigis, kuid aadressi kohta andmeid ei ole. Seega ei ole abielu

võimalik lahutada Perekonnaseisuametis. Abikaasad on Eesti Vabariigi kodanikud ja

ühe abikaasa elukoht on Eesti Vabariigis. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja

lahendada. Hageja palub PKS § 65 lg 1 ja lg 2 alusel lahutada abielu, milline on

sõlmitud tema ja kostja vahel. Lähtudes PKS § 67 lg 1 sätetest saab kohus asuda

käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on 2015 jaanuaris

pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada.

Pooled elavad teineteisest lahus ja rahvastikuregistri andmetel eri riikides. Hageja on

kohtus 08.06.2016 ärakuulamisel avaldanud, et abielusuhted on lõppenud ja ta ei soovi

leppimist ja abielu jätkamist. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld

sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostjale on hagiavaldus ja kohtukutse kätte toimetatud

2-16-1582

avalikult, kohtuteate avaldamisega 10.05.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega ole põhistanud ja tõendanud, miks ta kohtusse

ärakuulamisele ei ilmunud, samuti ei ole kostja hagile kirjalikult vastanud. Kohus loeb

kostja kohtuistungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. Kohtu hinnangul

võib asja lahendada sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates

sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada

ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada.

Elatise nõue

Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on

tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Hagejad II ja III on palunud välja mõista igakuise elatise miinimumsummas alates

01.01.2015. Kostja ei ole hagile vastust esitanud ja ei ole hagejate II ja III elatisenõudele

vastu vaielnud. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §§ 96 ja 97) on vanemad kohustatud

andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis

ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hagejate seaduslik

esindaja laste vajadusi tõendama. Hagejad II ja III on kostja lapsed, seega on nad

õigustatud kostjalt elatist saama. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hagejate II ja III tagasiulatuva elatise nõuded

osaliselt, kuivõrd hagi on esitatud 29.01.2016. Kohus mõistab välja elatise alates hagi

esitamisest ja tagasiulatuvalt ajavahemiku 29.01.2015-28.01.2016 eest. Hagejatele II ja III

välja mõistetud elatis ja elatise võlgnevus tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja

pangakontole.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

2-16-1582

ise. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud abielulahutuse nõudes

poolte endi kanda.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jätab elatise nõudes hagi tagamise taotluse riigilõivu 50 eurot kostja kanda

ja kõik muud menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole

hagejatel II ja II ning kostjal muid menetluskulusid.

Tsiviilasja toimiku andmetel on hagejate II ja III menetluskuluks hagi tagamise avalduse

riigilõiv 50 eurot. Hagejatele II ja III on antud menetlusabi 12.05.2016 määrusega, millega

nad vabastati riigilõivu tasumisest. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 12.05.2016

määrusega. TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on

vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise

korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest,

kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt, riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kuivõrd kohus jättis elatise nõude menetluskulud kostja kanda, mõistab kohus kostjalt

välja hagejatele II ja III antud menetlusabi kulud, s.o. riigilõivu 50 eurot.

TsMS § 179 lg 5 alusel peab kostja lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile vastavalt käesolevale otsusele lisatud

makseinfole. TsMS § 179 lg 6 kohaselt, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga

määratud asutus võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi

sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15

päeva jooksul.

TsMS § 179 lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula