2-13-53327/51 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-53327

Tsiviilasi

KÜ XXXXhagi AS XXXX(pankrotis) vastu põhivõla

370 670,12 euro ja viiviste nõudes

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Korteriühistu XXXX(registrikood XXXX, asukoht

XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja

advokaat Artur Sanglepp

Kostja: AS XXXX(pankrotis, registrikood XXXX, asukoht

XXXX), pankrotihaldur Oliver Ennok

Resolutsioon

1. Rahuldada Korteriühistu XXXXja AS XXXX(pankrotis) avaldused menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata

kindlaks

AS-i

XXXX(pankrotis)

poolt

korteriühistule

XXXXhüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus 4201,32 eurot (neli tuhat kakssada üks eurot ja 32 senti), mis

koosneb riigilõivust 910 eurot, asja läbivaatamise kulust 490,29 eurot ja esindajatasust

2801,03 eurot.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista korteriühistult

XXXXvälja AS-i XXXX(pankrotis) kasuks menetluskulu 4433,04 eurot (neli tuhat nelisada

kolmkümmend kolm eurot ja 4 senti), mis koosneb asja läbivaatamise kulust 29,52 eurot ja

esindajatasust 4403,52 eurot.

4. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb korteriühistul XXXXtasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4433,04 eurot) AS-ile XXXX(pankrotis) viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest

Menetluse käik

5. Harju Maakohus 22.08.2014 otsusega rahuldas hagi osaliselt ning jättis hageja menetluskulud

30% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tallinna

Ringkonnakohus 16.02.2015 otsusega tühistas maakohtu otsuse osaliselt muutes sealhulgas ka

maakohtu menetluskulude jaotust. Poolte menetluskulud jäeti maakohtus 72% ulatuses hageja

kanda ja 28% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu kulud jäeti poolte endi kanda.

Riigikohus 20.05.2015 määrusega ei võtnud kassatsioonikaebust menetlusse ja menetluskulud

jäid kostja kanda. Kohtulahend jõustus 20.05.2015.

6. Hageja esitas 25.06.2015 menetluskulude nimekirja, milles palub määrata menetluskulude

suuruseks 18 318,40 eurot ning mõista nimetatud summas menetluskulud AS-lt XXXXhageja

kasuks välja ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses.

7. Kostja esitas 04.06.2015 menetluskulude nimekirja ja 15.06.2015 täpsustuse, mille kohaselt

kandis kostja maakohtus menetluskulusid 9633,30 eurot ning palub märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et KÜ XXXXpoolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja vastuväited

8. Hageja toob arvete lõikes välja vastuväited kostja menetluskuludele. Hageja leiab, et

dubleerivad toimingud ei ole põhjendatud ja ajakulu on ülepaisutatud. Hageja palub kostja

kasuks mitte välja mõista rohkem kui 4330 eurot.

Kostja vastuväited

9. Arve nr 28403 kohase 1098,24 euro (notari tasu) suuruse kulu näol on tegemist ebavajaliku

kuluga, mida ei saa kostjalt välja mõista. Hagi esitamiseks ei olnud vajalik sõlmida nõude

loovutamise lepingut (korteriomanikud oleksid saanud esitada hagi ka nõudeid loovutamata).

10. Kostjalt ei saa mõista välja arvel nr 1300789 kuupäeva 07.11.2013 all kajastatud kulusid, kuna

tegemist on kohtumenetluse eelsete kuludega, mis ei seondu hagiavalduse koostamisega.

11. Kostjalt ei saa mõista välja hageja poolt esitatud arvetel kajastatud kulusid, mis seonduvad

kohtumenetluse väliste tegevustega nagu näiteks hageja üldkoosolekul osalemised (vt arve nr

1301728 kohane 11.04.2014 tegevus) või mille puhul ei ole võimalik tuvastada otsest seost

käesoleva kohtumenetlusega (vt näiteks arve nr 1301601 kohane 28.03.2014 tegevus „Töö

kohtupraktikaga ja erialakirjandusega“, arve nr 1302192 kohane 18.06.2014 tegevus

„Kohtumine kliendiga“). Samuti puudub alus mõista välja kulusid, mille aluseks olevad

tegevused on ilmselt ebavajalikud (erinevates arvetes kajastatud tegevused, mille sisuks on

märgitud „Toimiku uuendamine“, „Kohtutoimiku ajakohastamine“ jms).

Kohtumääruse põhjendused

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

13. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise

kulud. Asja läbivaatamise kulud hulka kuuluvad ka dokumentaalse tõendi kulud. TsMS § 144

p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1

sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

Hageja menetluskulud

14. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks maakohtus riigilõiv 3250 eurot, lepingulise

esindaja kulud 13 370,16 eurot ja dokumentaalse tõendi kulud 1689,24 eurot, kokku 18309,40

eurot. Hageja taotleb summa 18318,40 euro väljamõistmist, vahe 9 eurot.

15. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3250 eurot (kd I

lk 182). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine, mistõttu tuleb see kostjal vastavalt

menetluskulude jaotusele hüvitada.

16. Avalduse kohaselt sisaldab dokumentaalse tõendi kulu ekspertarvamuse kulu 600 eurot ja

notariaalsete nõuete loovutamise lepingu sõlmimise kulu 1098,24 eurot, kokku 1698,24 eurot.

Kohus kostja vastuväitega ei nõustu, et arve 28403 summat 1098,24 eurot ei saa kostjalt välja

mõista. Hagiavaldusest ja hagiavaldusele lisatud nõuete loovutamise lepingu (kd I lk 138-146)

sisust tuleneb, et kulu on otseselt seotud käesoleva tsiviilasjaga ja nõuded on loovutatud

korteriomanike ühiste huvide tõhusamaks esindamiseks. Kuigi korteriomanikud oleksid

saanud esitada hagi ka nõudeid loovutamata, ei ole kulu tekkimise ainukeseks kriteeriumiks

selle eeldatav odavus. Samas märgib kohus, et kuna nõude loovutasid 14 isikut, siis

eelduslikult oleks kõigi isikute menetluses osalemise korral menetluskulu suurem kui praegu,

kuna ainuüksi kõigi isikutega eraldi seisukohtade kooskõlastamine suurendaks ajakulu, mis

omakorda suurendab ka rahalist kulu. Kohus leiab, et arvestades käesoleva kohtuasja

asjaolusid on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik.

Hageja on õigusabi teenuse koosseisus kajastanud ka arvetel märgitud registerpäringuid 6

eurot (arvel 1300789) ja 38 eurot (arvel 1400024), kokku 44 eurot koos käibemaksuga 52,80

eurot. Kohus on seisukohal, et registerpäringud on dokumentaalse tõendi kulud, mitte

esindajatasu.

Seega on asja läbivaatamise kulud kokku 1751,04 (600+1098,24+52,80) eurot.

17. Menetluskulude nimekirjast tuleneb, et hageja esindaja ajakulu maakohtus on 101,9 tundi.

Hagejat esindasid kohtus vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Artur Sanglepp.

Vandeadvokaadi Paul Kerese tunnihind on 170 eurot ja arvestades arvetel märgitud

allahindlust 20% on tegelik tunnihind 136 eurot ilma käibemaksuta. Vandeadvokaadi abi

Artur Sanglepa tunnihind on 130 eurot ja arvestades allahindlust 20% on tegelik tunnihind 104

eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et tsiviilasi ei olnud niivõrd keerukas, et

vandeadvokaat Paul Kerese puhul oleks põhjendatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-115-13 p 25

märgitud tunnitasust 120 eurot (lisandub käibemaks) kõrgem tunnihind. Seega advokaadi Paul

Kerese poolt osutatud õigusabi toimingute osas arvestab kohus tunnitasuga 120 eurot tund

(ilma käibemaksuta).

18. Arvel 1300789 on kajastatud kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise, hagi koostamise ja

puuduste kõrvaldamisega seotud menetlustoimingud ajakuluga 26,5 tundi. Kohus leiab, et

ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Kohus kostja vastuväitega 07.11.2013 toimingute osas ei nõustu. Hagiavaldusele on lisatud

07.11.2013 KÜ XXXXkoosoleku protokoll (kd I lk 172-175), milles nähtub, et koosoleku

põhilisteks küsimusteks olid ehitusekspertiisi tutvustamine eksperdi poolt, nõuete loovutamine

ja õigusteenuse lepingu sõlmimine. Kõik nimetatud küsimused seonduvad otseselt

kohtumenetlusega. Kohus leiab, et nii eksperdiarvamuse analüüs kui koosolekul osalemine on

kohtumenetlusega kaasnevad ettevalmistvad toimingud. Seega on toimingud ja neile

toimingutele kulunud aeg 5,5 tundi põhjendatud.

Arvestades, et esindajal oli eksperdiarvamus enne hagiavalduse koostamist läbi töötatud, siis

ei ole põhjendatud 11.11.2013 esitatud hagiavalduse koostamise aeg 9,9 tundi. Samuti ei ole

põhjendatud 11,1 tundi hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus arvestades

hagiavalduse ja selle täpsustuse sisu ja ettevalmistuseks kulunud aega, leiab, et põhjendatud

ajakulu on 9,5 tundi.

Kokku on arvel 1300789 kajastatud toimingute põhjendatud ajakulu 15 tundi summas 1592

(13*104+2*120) eurot.

19. Arvel 1301167 on kajastatud kohtuistungil osalemine dubleerivalt. Kohus vähendab ajakulu

0,9 tundi. Põhjendatud ajakulu on 7,2 tundi summas 788,80 (2,5*120+4,7*104) eurot.

20. Arvel 1301601 kajastatud toimingud 25.03.2014 kohtutoimiku ajakohastamine ja 31.03.2014

toimiku uuendamine ajakuluga 0,4 tundi on tehnilised tööd, mis ei kuulu vastaspoolelt

väljamõistmisele. Põhjendatud ajakulu 23,3 tundi 2431,20 (0,5*120+22,8*104) eurot.

21. Kohus leiab, et arvel 1301728 kajastatud 11.04.2014 kliendi üldkoosolekul osalemine on

kohtuväline tegevus ja 08.04.2014 kohtuistungil osalemine on näidatud topelt. Samuti leiab

kohus, et professionaalne esindaja peaks olema kursis kohtupraktikaga ja kui ta seda ei ole,

siis selle kulu väljamõistmine ei ole põhjendatud vastaspoolelt. Kohus vähendab ajakulu 5,2

tundi. Põhjendatud ajakulu on 5,4 tundi 593,60 (2*120+3,4*104) eurot.

22. Istungi protokollist nähtub, et 28.05.2014 istung kestis kella 10 kuni 11.14 (kd III lk 150-152),

so 1,25 tundi. Riigikohus on 3-2-1-65-13 lahendi punktis 17 märkinud, et TsMS ei võimalda

välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS

§ 144 p 2 alusel ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu ega ka esindaja

kohtuistungile

sõitmise

ajakulu.

Samuti

ei

ole

põhjendatud

13.05.2014

toimiku

ajakohastamine ega teise esindaja kohtuistungil osalemise aeg. Arve 1301982 põhjendatud

ajakulu on 9,85 tundi summas 1054 (1,85*120+8*104) eurot.

23. Kuivõrd esindatava huvide igakülgseks kaitseks on vajalik ka kliendiga kohtuda, siis on arvel

1302192 kajastatud toiming põhjendatud ajakuluga 0,8 summas 96 (0,8*120) eurot.

24. Istungi protokollist nähtub, et 29.07.2014 istung kestis alates kella 10 kuni 13.30, so 3,5 tundi.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kahe esindaja dubleeriv toiming. Arvel 1400024 on

põhjendatud ajakulu 16,3 tundi summas 1768,80 (4,6*120+11,7*104) eurot.

25. Arvel 1400143 on põhjendatud ajakulu 0,1 tundi summas 12 (0,1*120) eurot.

26. Eeltoodust

järeldub,

et

põhjendatud

esindajatasu

on

summas

8336,40

eurot

(1592+788,80+2431,20+593,60 +1054+96+1768,80+12), millele lisandub käibemaks 1667,28

eurot, kokku 10 003,68 eurot.

27. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni (28% kostja kanda) tuleb määrata hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 4201,32 eurot, mis sisaldab riigilõivu 910 (3250*28%)

eurot, asja läbivaatamise kulu 490,29 (1751,04 *28%) eurot ja esindajatasu 2801,03

(10 003,68 *28%) eurot.

Kostja menetluskulud

28. Kostja menetluskuluks on maakohtus õigusabikulud ja asja läbivaatamise kulud summas

9633,30 eurot.

29. Kostja täpsustas asja läbivaatamise kulude osas, et tal ei ole arvetel nr 132931 ning 141577

märgitud koopiate ja päringute kohta muid kuludokumente peale nimetatud arvete.

Menetlusdokumentidest on 13.12.2013 dokumendile lisatud KÜ XXXXpõhikiri äriregistrist

ning 18.07.2014 dokumendile on lisatud väljavõtted kinnistusraamatust 13 korteriomandi

kohta. Kostja samas märgib, et päringuid tehti tegelikkuses rohkem kui on lisatud

menetlusdokumentidele. Koopiatena on kajastatud arvel nr 132931 suuremahulised

printimised toimiku materjalidest. Ühe koopia/prinditud lehe hinnaks on 0,13 eurot. Kuna

tegemist oli väljaprintimisega, mitte koopiatega, siis vastavaid dokumente ühelegi

menetlusdokumendile lisatud ei ole. Tegemist oli kõigi detsembris 2013 toimikus olevate

materjalide (eelkõige hagiavaldus ja selle lisad) väljaprindiga.

Kohus leiab, et toimiku materjalide printimise kulu ei ole põhjendatud vastaspoolelt välja

mõista, kuna toimiku materjalid on elektroonselt kättesaadavad. Määruse tegemise seisuga

maksab e-äriregistri (https://ariregister.rik.ee/index?lang=est) andmetel põhikiri 2 eurot ja e-

kinnistusraamatu

(http://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat/e-kinnistusraamatu-hinnad)

registriosa väljavõte (sisaldab kandeid I, II, III ja IV jaos) 3 eurot. Seega on põhjendatud asja

läbivaatamise kulud kokku 41 (2+3*13) eurot.

30. Menetluskulude avaldusele lisatud arvetest ja selle lisadest tuleneb, et kostja esindaja ajakulu

maakohtus on 99,4 tundi. Kostjat esindasid kohtus vandeadvokaat Arne Ots ja

vandeadvokaadi abi Kerstin Linnart. Vandeadvokaadi Arne Otsa tunnihind on 205 eurot ilma

käibemaksuta. Vandeadvokaadi abi Kerstin Linnarti tunnihind on 70 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus on seisukohal, et avalduses ei ole esile toodud asjaolusid, mille puhul oleks

põhjendatud vandeadvokaat Arne Otsa tunnitasu üle 120 euro (ilma käibemaksuta). Seega

alljärgnevate õigusabitoimingute puhul arvestab kohus Arne Otsa tunnitasuks 120 eurot ilma

käibemaksuta.

31. Kostja taotleb mitmete toimingute osas mõlema esindaja kulude hüvitamist. Kohus leiab, et

asi ei olnud sedavõrd keerukas, et oleks põhjendatud kahe esindaja poolt tehtud dubleerivate

toimingute väljamõistmine hagejalt.

32. Arvel 132931 on märgitud hagile vastuse koostamisega seotud ajakuluks 19,2 tundi.

13.12.2013 menetlusdokument hõlmab menetluskulude katteks tagatise andmise taotlust ja

vastust hagile. Kohus arvestades menetlusdokumendi sisu, mahtu ja dubleerivaid toiminguid,

leiab, et põhjendatud ajakulu on 13,4 tundi summas 1158 (9*70+4,4*120) eurot.

33. Arvel 140055 on osad toimingud kajastatud dubleerivalt, samuti ei ole kohtuistungi

ettevalmistamise ajakulu ja istungil osalemise aeg täies ulatuses põhjendatud. Istungi

protokollist nähtub, et 10.01.2014 istung kestis 0,5 tundi (kd II, lk 183-184). Istungi

ettevalmistamise põhjendatud kuluks peab kohus 1,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud

ajakulu on 5,2 tundi summas 494 (2,6*70+2,6*120) eurot.

34. Arvestades 03.03.2014 menetlusdokumendi sisu ja mahtu nõustub kohus hagejaga, et

põhjendatud ajakulu on 8,3 tundi. Seega on arvel 140610 on põhjendatud ajakulu kokku 11,1

tundi summas 897 (8,7*70+2,4 *120) eurot.

35. Arvel 140886 on kajastatud dubleerivate toimingutena kohtuistungiks ettevalmistamine ja

istungil osalemine. Kostja seisukoha koostamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul

põhjendatud. Kohus leiab, et nimetatud arvel on põhjendatud ajakulu kokku 15,3 tundi

summas 1236 (3,3*120+12*70) eurot.

36. Arvel 141191 kajastatud toimingud on põhjendatud, välja arvatud dubleeriv toiming 0,4 tunni

ulatuses. Põhjendatud ajakulu on 14,9 tundi summas 1043 (14,9*70) eurot.

37. Arvetel 141577 ja 141730 dubleerivaid toiminguid kajastatud ei ole. Arvestades tehtud

toimingute sisu ja mahtu ning advokaadi tunnitasu määra on esindajakulu põhjendatud

summas 1288 (1180+0,9*120) eurot.

38. Eeltoodust järeldub, et põhjendatud esindajatasu on summas 6116 (1158+494 +897+

1236+1043+1288) eurot.

39. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni (72% hageja kanda) tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista asja läbivaatamise kulu 29,52 (41*72%) eurot ja esindajatasu 4403,52

(6116*72%) eurot, kokku 4433,04 eurot

Tasaarvestus ja viivis

40. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse

kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

41. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

42. Hageja on esitanud tasaarvestuse ja viivise taotluse. Äriregistrist nähtub, et kostjale on

19.10.2015 välja kuulutatud pankrot (tsiviilasi 2-15-8888). Riigikohtu lahendi 3-2-1-176-13

punktis 14 on kolleegium leidnud, et olukorras, kus tsiviilasjas tehtud lahend on jõustunud ja

enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist kuulutatakse välja menetluskulusid

kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid

neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse aga

sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi.

Juhindudes Riigikohtu lahendist leiab kohus, et hageja tasaarvestuse nõue ja viivise nõue tuleb

jätta rahuldamata, kuna kostjale on peale lahendi jõustumist ja enne menetluskulude

kindlaksmääramise lahendi tegemist välja kuulutatud pankrot.

43. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/