2-16-8854/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-16-8854

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2016, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8854 Kohtuasi Placet Group OÜ hagi A. N. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

150, 54 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Placet Group OÜ (RK 11198910, asukoht Fr.R.Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Riho Siil (e-post jurist@itminkasso.ee ) Kostja: A. N. (IK xxx, elukoht: xxx, viibimiskoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Placet Group OÜ hagi A. N. vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista A. N.lt Placet Group OÜ kasuks 25.12.2013 sõlmitud laenulepingu nr SR299386 võlgnevus 142, 49 eurot, sh. põhiosa 100 eurot, võla sissenõudmiskulu 24 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 18, 49 eurot perioodi 24.02.2014-06.06.2016 eest.

3. Välja mõista A. N.lt Placet Group OÜ kasuks viivis põhiosalt (100 eurot) alates 08.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud A. N. kanda.

5. Välja mõista A. N.lt Placet Group OÜ kasuks menetluskulud 150, 54 eurot, sh. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ning õigusabi kulud 75, 54 eurot käibemaksuta.

6. Välja mõistetud summad saab kostja tasuda ITM Inkasso OÜ arveldusarvele nr

EE172200221026942756 Swedbank AS. Selgitusena märkida: võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuses tuleb märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud

Hageja esitas 06.06.2016 hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 07.06.2016 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates kirjaliku vastuse esitamiseks.

Kostja tunnistab kohtule 16.06.2016 esitatud vastuses hagi. On nõus kirjaliku menetlusega. Menetluskulud jagada pooleks. Kompromissi sõlmimine ei ole võimalik, kuna viibib kinnipidamisasutuses ja tööd pole.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis 16.06.2016 vastuses hagi õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 402 lg 1 ja 415 lg 1 kohaselt ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus rahuldab hagi kostja vastu ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 25.12.2013 sõlmitud laenulepingu nr SR299386 võlgnevuse 142, 49 eurot, sh. põhiosa 100 eurot, võla sissenõudmiskulu 24 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 18, 49 eurot perioodi 24.02.2014- 06.06.2016 eest ning viivise põhiosalt (100 eurolt) alates 07.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 138 lg-te 1 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulu on TsMS § 138 lg 2 alusel riigilõiv ning kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosalise esindaja kulu.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kuna kostja on oma käitumisega (rikkus lepingust tulenevat maksekohustust) põhjustanud hagi esitamise tema vastu, jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 175 eurot, sh. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulud 100 eurot.

Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (RKTKm 3-2-1-4-15 p 14). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 150, 54 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja õigusabi kulusid tuleb vähendada hagi hinnani ja kostjalt tuleb välja mõista menetluskuludena riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulud 75, 54 eurot, kokku 150, 54 eurot käibemaksuta.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/