1-09-1628/1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-09-1628

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2009. a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number

7 1-09-1628

Kohtunik Igor Pütsep Kriminaalasi

K.N süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi, käskmenetluses Süüdistatav K.N

Isikukood või sünniaeg: xxx Varem kriminaalkorras karistatud 2- l korral 1) 23.03.2006.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7, 8; § 200 lg 2 p 4,7,9; § 209 lg 2 p 1, 3; § 424 alusel tingimisi vangistus: 4a, katseaeg: 3a ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1a; 2) 03.09.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 ja §

329 alusel rahaline karistus 220 päevamäära 11000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega: 2a; Varem väärteokorras 8- l korral karistatud, 2 trahvisummat tasumata.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 254

Tunnistada K.N süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 250 x 50 = kaksteist tuhat viissada krooni ( 12 500.-) riigituludesse.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks ( 2) aastaks kuueks (6) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista K.N-ilt tasu riigi õigusabi eest 495 krooni ja 60 senti kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest 41.80 krooni ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või Swedbankis nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „ K.N sundraha 1-09-1628.

Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 1020034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus „K.N 1-09-1628 rahaline karistus“.

Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud

kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.N-i süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu poolt karistatud 03.09.2007.a. KarS § 424 ja § 329 alusel rahalise karistusega 11000 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2a, omades seega karistatuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 27.07.2008.a. kella

05.40 ajal keskmises alkoholijoobes ( 1,09 mg/l) Pärnus Akadeemia 1 maja juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumber xxx xxx.

Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-samuti tema, olles karistatud 03.09.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 ja §

329 alusel rahalise karistusega 11000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2a, juhtis 27.07.2008.a. kella 05.40 ajal joobeseisundis Pärnu linnas Akadeemia tn maja juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumber xxx xxx omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, hoides sellega kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, pani K.N toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör tegi ettepaneku KrMS 252 alusel käskmenetluses tunnistada K.N süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 250 x 50 = kaksteist tuhat viissada krooni ( 12 500.-) riigituludesse.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks ( 2) aastaks kuueks (6) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud, tema vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isikut on varem analoogilise süü teo eest karistatud, mille tõttu on põhjendatud prokuröri ettepanek mõista karistuseks sanktsiooni keskmäära lähedane karistus. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta.

Igor Pütsep kohtunik