2-15-15700/30 · 2-15-15700/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Legislator summary

AI generated

oktoober 2015 – 29. juuni 2016 eest 8 524,38 eurot (brutosumma) ja alates juunist 2016 kuni käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 täitmiseni, aga

Legislator headnote

AI generated

2-15-15700/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: oktoober 2015 – 29. juuni 2016 eest 8 524,38 eurot (brutosumma) ja alates juunist 2016 kuni käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 täitmiseni, aga

Cited Case Law

AI generated

ECLI:EU:C:1990:395

C-106/89, ECLI:EU:C:1990:395, p 8).

ECLI:EU:C:1993:945

aasta otsus kohtuasjas Wagner Miret, C-334/92, ECLI:EU:C:1993:945, p 20).

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. juuni 2016. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-15700

Tsiviilasi

XXXXhagi XXXX AKTSIASELTS vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, tööle ennistamise ja

hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

28 874,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXX(isikukood XXXX), lepingulised

esindajad advokaadid Siiri Schneider ja Rando Antsmäe

Kostja: XXXX AKTSIASELTS (registrikood XXXX),

lepingulised esindajad advokaadid Tauno Tark ja Allar

Aru

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 24. mail 2016, millel osalesid hageja

XXXXning tema lepingulised esindajad advokaadid Siiri

Schneider ja Rando Antsmäe, samuti kostja lepingulised

esindajad advokaadid Tauno Tark ja Allar Aru

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 30. mai 2016 taotlus 24. mai 2016 kohtuistungi

protokolli parandamiseks.

2. Hagi rahuldada.

3. Tuvastada kostja XXXX AKTSIASELTS ja hageja XXXXvahelise töölepingu

kostjapoolse 1. oktoobri 2015 ülesütlemise tühisus.

4. Mõista

kostjalt

XXXX

AKTSIASELTS

(registrikood

XXXX)

hageja

XXXX(isikukood XXXX) kasuks välja saamata jäänud töötasu ajavahemiku

2. oktoober 2015 – 29. juuni 2016 eest 8 524,38 eurot (brutosumma) ja alates

30. juunist 2016 kuni käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 täitmiseni, aga

täitmise peatamise korral kuni jõustumiseni 45,83 eurot (brutosumma) iga

kalendaarse tööpäeva eest.

5. Jätta rahuldamata kostja taotlus töölepingu kohtus lõpetamiseks.

6. Tunnistada otsus resolutsiooni punkti 3 osas viivitamata täidetavaks.

7. Vabastada hageja otsuse viivitamata täitmise tagatise andmise kohustusest.

8. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2-15-15700

2 (18)

9. Jätta

rahuldamata

kostja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaks-

määramiseks.

10. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Mõista kostjalt XXXX AKTSIASELTS hageja XXXXkasuks välja

menetluskulude hüvitis 5 243,97 eurot (põhjendatud ja vajalik õigusabikulu).

Eelmises lauses märgitud summalt on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

1. XXXX(hageja,

töötaja)

esitas

21. oktoobril 2015

kohtule

hagiavalduse

XXXX

AKTSIASELTS (kostja, tööandja) vastu.

Hageja nõuab:

(1) tuvastada pooltevahelise töölepingu kostjapoolse 1. oktoobri 2015 ülesütlemise

tühisus;

(2) välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemiku 2. –

20. oktoober 2015 eest 595,79 eurot (brutosumma) ja alates 21. oktoobrist 2015

kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumise päevani,

võttes saamata jäänud töötasu arvestuse aluseks keskmine tööpäevatasu

45,83 eurot (brutosumma) iga kalendaarse tööpäeva eest.

Hageja palub nõude (1) osas tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.

Kohtuistungil avaldas hageja, et nõude (2) summast on 24. mai 2016 seisuga sissenõutavaks

muutunud 7 470,29 eurot (= 595,75 + 150 × 45,83).

Hageja põhiväited on järgmised:

− hageja töötas kostja juures 9. novembril 2010 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel

dokkerina, töötamise koht asus XXXX sadamas. Sel kohal ehk XXXX sadama

dokkerina alustas hageja tööd siiski varem, juba 3. jaanuaril 1994, esialgu oli

tööandjaks Riigiettevõte XXXX, viimase ümberkujundamisel sai tööandjaks AS

2-15-15700

3 (18)

XXXX. Külmutusterminali rendileandmise järel loeti alates 1. jaanuarist 1997

tööandjaks AS XXXX, kelle hilisema ühinemise tulemusel sai tööandjaks kostja.

Kokku töötas hageja kostja või tema õiguseellaste juures XXXX sadamas üle 20 aasta

(pooleaastase vaheajaga vahepealse koondamise tõttu);

− AS-s XXXX alustas 2004. aastal tegevust Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu

(edaspidi „EMSA”) osakond, mis jätkas ettevõttes tegevust ka pärast ühinemist;

− kostja juures tegutsev EMSA osakond, st kostja töötajatest EMSA liikmed, valisid

28. novembril 2014 ametiühingu usaldusisikuks hageja, mille kohta EMSA saatis

kostjale 15. detsembril 2014 teate ja palus võimaldada usaldusisikule tööst vaba aega

ülesannete täitmiseks. Kuna kostja avaldas 6. mai 2015 ajakirjanduses, et ta ei ole

usaldusisikust teadlik, siis kordas EMSA teadet posti teel ja üleandmisega;

− hageja soovis peale enda ametiühingu usaldusisikuks valimist korduvalt kokku saada

kostja juhatuse esimehega, aga see ei õnnestunud. Selle asemel hakkas kostja hagejat

kiusama ja otsima kõikvõimalikke ettekäändeid tema hoiatamiseks;

− hageja osales 14. septembril 2015 Tallinnas kostja kontori ees EMSA avalikul koos-

olekul (piketil). Piketi eesmärk oli juhtida tähelepanu ettevõttes kujunenud ebanor-

maalsele õhkkonnale ja nõuda ohutut töökeskkonda. Ühtlasi soovisid piketil osalevad

kostja töötajad nende poolt valitud esindaja tunnustamist kostja juhtkonna poolt ja

läbirääkimiste alustamist. Hageja ei teinud piketil ebaõigeid avaldusi kostja kohta;

− kostja ütles pooltevahelise töölepingu 1. oktoobril 2015 töölepingu seaduse (TLS) § 88

lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on selles

märgitud ja kostja poolt menetluses täpsustatud aluste puudumise tõttu tühine. Kostja

ei ole hagejat eelnevalt hoiatanud viisil, millest oleks piisavalt selgelt aru saada, et

mõni järgnev rikkumine võiks tuua kaasa töölepingu lõppemise. Ülesütlemise tühisuse

tuvastamisele on suunatud hageja nõue (1);

− kuna hageja on ametiühingu usaldusisikuna töötajate esindaja, siis ei saa kohus

töölepingut kostja taotlusel lõpetada, vaid peab mõistma kostjalt hageja kasuks välja

vahepealse perioodi töötasule vastava hüvitise. Hageja keskmine tööpäevatasu kostja

juures oli töölepingu ülesütlemisele eelnenud kuue kuu põhjal 45,83 eurot (bruto-

summa). Hageja vahepealsel ajal ei töötanud ega muul viisil oma tööjõuga midagi ei

omandanud. Nõudega (2) soovib hageja kostjalt töötasu summale vastavat hüvitist.

2. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

vandeadvokaadi Siiri Schneider (edaspidi „esindaja I”) osutatud õigusteenuse kulu

4 530 eurot. Esindaja I tunnitasu määr on 84 eurot ja 96 eurot koos käibemaksuga ning tasu

on arvestatud 50,75 t eest. Vandeadvokaadi Rando Antsmäe (edaspidi „esindaja II”) teenuse

kulu on 8 377,97 eurot, mis koosneb tasust 8 358 eurot ja õigusteenuskulust 19,97 eurot.

Esindaja II tunnitasu määr on 168 eurot koos käibemaksuga 58,25 t eest. Hageja menetlus-

kulud kokku on 12 907,97 eurot (109 t õigusabi ja teenuskulu). Riigilõivu hageja ei tasunud.

Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on

kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja osaliselt vastu.

2-15-15700

4 (18)

3. Kostja vaidleb hagile vastu, aga palub nõude (1) rahuldamise korral lõpetada tööleping

kohtus TLS § 107 lg 2 alusel alates 1. oktoobrist 2015. Kostja selgituste kohaselt põhjustasid

töölepingu ülesütlemise järgmised hageja rikkumised:

(a) 14. septembri 2015 piketil ütles hageja, et kostja juures on halvad töötingimused ja

võrreldes teiste Euroopa riikidega nõutakse ebamõistlikult palju tööd, samuti kihutas

hageja piketil osalemise teates töötjaid üles tööandja vastu ja esitas valeandmeid;

(b) 31. augustil 2015 ei kandnud hageja kiivrit, st rikkus tööohutuse eeskirja ja selle eest

on tehtud ka hoiatus;

(c) 29. juunil 2015 lömastas hageja liikluskorraldusvahendi (klotsi);

(d) 7. mail 2015 rikkus hageja sisenemise korda (kasutas vale pääslat);

(e) 19. aprillil 2013 avaldas hageja oma palgaandmeid kaastöötajatele.

Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− hageja ametiühingu usaldusisikuna peab sarnaselt teiste töötajatega järgima töösuhtele

kohalduvaid õigusakte ja tööandja kehtestatud reegleid, sh tööohutuse reeglistikku,

aga hageja on neid korduvalt rikkunud;

− kostja sai teada hageja valimisest töötajate usaldusisikuks 8. mail 2015. Kostja teada ei

asunud hageja täitma kohustusi usaldusisikuna ega proovinud kostja juhtkonnaga

kontakti saada. Usaldusisikuna ei teinud hageja kostjale ettepanekuid töötingimuste

parandamiseks, mille alge oleks tulnud töötajatelt ja mis oleks töötajate elu paremaks

teinud. Samuti ei olnud konkreetset ettepanekut kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kostja

töötajatest EMSA liikmete arvu sai kostja teada alles koos hagiavaldusega;

− töölepingu ülesütlemise alustena (a) – (e) loetletud rikkumised on olulised, nendega

seoses on hagejat hoiatatud ja seetõttu oli 1. oktoobri 2015 ülesütlemine õiguspärane;

− kostja küsis enne hagejaga töölepingu lõpetamist arvamuse EMSA-lt, aga tal ei olnud

kohustust sellega arvestada. Samuti küsis kostja arvamust oma töötajatelt, kellest

mitmed pidasid töölepingu lõpetamist põhjendatuks;

− kui nõue (1) on edukas, siis tuleb tööleping kohtus lõpetada, sest hageja on näidanud

välja lugupidamatust kostja suhtes ning tegutsenud kostja maine kahjustamise ja kostja

ettevõttes ebasõbraliku õhkkonna loomise nimel. Taolises olukorras, kus töötaja ja

tööandja vahel puudub usaldus ning töötajapoolne ausus, ei ole mõistlikult võimalik

töösuhte jätkumine. Lisaks on kostja ettevõttes valitud uus töötajate esindaja, st ka

senises rollis ei ole hageja naasmine võimalik.

4. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt

on kostja lepinguliste esindajate kulu 13 225 eurot 103,5 töötunni eest tasumääraga ca

127,78 eurot tunnis ( = 13225 : 103,5). See kulu ei sisalda käibemaksu. Kostja kinnitab, et

kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

Kostja taotleb mõista hagejalt kostja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja menetluskulude nimekirjale vaidleb kostja osaliselt vastu. Kostja palub kohtul hinnata

hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

5. Kohus kuulas pooled ära 1. märtsi 2016 korraldaval istungil ja 24. mai 2016 kohtuistungil.

Viimasel kuulas kohus üle ka poolte tunnistajad.

2-15-15700

5 (18)

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja taotlusel tunnistab kohus otsuse osaliselt viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jätab

kohus kostja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Kostja ei esitanud taotlusele vastuväiteid.

Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata. Protokoll kajastab õigesti ja piisavas ulatuses istungi

käiku ning poolte avaldusi. Poole esindaja avaldusi ei tule kanda protokolli sõnasõnalise

täpsusega. Parandustes märgitud sõnastuse täpsustused ei muuda protokollitu sisu ega mõtet.

Tunnistaja ütlustes sõna „sest” asendamine sõnaga „seetõttu” ja kahe lause asemel ühe

moodustamine ei vasta samuti protokolli parandamise mõttele. Seega vastab protokoll TsMS

§-de 50 ja 51 tingimustele ning seda ei ole vaja parandada ega täiendada.

8. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− pooled sõlmisid 9. novembril 2010 töölepingu, mille kohta vormistasid viimati

lepingudokumendi 1. juunil 2012 (I kd tl 15–17) ja mille alusel hageja töötas kostja

juures dokkerina, aga sama tööd oli hageja kostja õiguseellaste juures ja sisuliselt

samas ettevõttes teinud juba alates 1994. aasta algusest;

− 1. juuni 2012 lepingudokumendi lisaks oli dokkeri ametijuhend (I kd tl 156–159,

edaspidi „ametijuhend”);

− kostja juhatus kehtestas 26. novembri 2013. aasta otsusega seniste asemele uued

töökorralduse reeglid (I kd tl 95–106, edaspidi „reeglid”);

− osa kostja töötajaid kuulub ametiühingusse, milleks on EMSA vastav osakond (I kd

tl 20–21, 37);

− hageja valiti 28. novembril 2014 ametiühingu usaldusisikuks (I kd tl 22–23, 33);

− 14. septembril 2015 toimus hoone ees, milles asus kostja kontor, pikett ja sellel

üritusel osales ka hageja, kes esines sõnavõtuga; piketi kohta oli avaldatud eelnev

teave ajakirjanduses (I kd tl 45–46);

− kostja leidis, et piketil rikkus hageja töösuhtest tulenevaid kohustusi ja küsis esindaja

vahendusel 16. septembril 2015 arvamust EMSA-lt, kes pidas kostja hoiatusi ja

töölepingu ülesütlemist põhjendamatuks (I kd tl 59–67); samuti küsis kostja arvamusi

teistelt töötajatelt, kellest mitmed toetasid töölepingu lõpetamist (I kd tl 179–187);

− kostja juhatus otsustas 30. septembri 2015 otsusega nr 127 öelda hagejaga sõlmitud

tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles (I kd tl 170–177, osalised tõlked I kd tl 203 ja

II kd tl 30, edaspidi „otsus nr 127”) ja kostja esitas hagejale 1. oktoobril 2015

töölepingu ülesütlemise avalduse, millega ütles töölepingu ilma ette teatamata samast

päevast üles (I kd tl 41–42, 44).

9. Nõude (1) õiguslik alus on TLS § 104 lg 1, mille kohaselt seadusest tuleneva aluseta või

seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingu ülesütlemise

aluse esinemise peab esile tooma ja tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st

käesoleval juhul kostja (Riigikohtu 5. aprilli 2000. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00).

2-15-15700

6 (18)

Kostja tugineb sellele, et hageja rikkus korduvalt töökohustusi. Sellisel juhul saab töölepingu

ülesütlemise õiguslik alus olla TLS § 88 lg 1 p 3, mis võimaldab tööandjal töölepingu

erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata

eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 näeb ette, et

tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu

üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või

muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 piirab tööandja

ülesütlemisõiguse teostamist mõistliku ajaga pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud

asjaolust teada sai või pidi teada saama.

Kohus kontrollib järgnevalt kostja esile toodud ülesütlemise aluste (a) – (e) osas, kas

rikkumine on tuvastatav ja kas tuvastatud rikkumise korral võis sel alusel töölepingu üles

öelda. Eelneva põhjal on rikkumine ülesütlemise alusena lubatav, kui selle tõttu ei saa enam

eeldada töösuhte jätkamist, sellele on vähemalt üldjuhul eelnenud tööandja hoiatus ja

ülesütlemine on toimunud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise ilmnemist. Kohus käsitleb

aluseid (a) – (e) eespool p-s 3 loetletud järjekorras, st kronoloogilisega võrreldes vastupidiselt.

10. Esimese alusena (a) nimetas kostja hageja avaldusi 14. septembri 2015 piketil ja selle

kokkukutsumise teates. Selle väidetava rikkumise kohta koostas kostja juhatus otsuse nr 127,

milles heitis ette 14. septembri 2015 piketil ebaõigete avalduste tegemist ja kostja maine

kahjustamist.

Kohus tuvastab tunnistaja XXXX ütluste (III kd tl 70 pöördel) põhjal, et hageja sõnavõtus

nõuti tööohutuse tagamist tööandja poolt ja kuna Eestis on töö ebamõistlikult intensiivne, siis

ka kohtlemist nagu mujal maailmas. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et hageja andis ilmselt

intervjuu ajakirjanikele, aga selle sisu kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Tunnistaja

XXXXütlustest (III kd tl 70–71) tuvastab kohus, et hageja kõneles kohtumistest kostja

administratsiooniga, mis toimusid 2015. aasta juunis ja septembris. Samuti käsitles hageja

sõnavõtt probleemi, et ametiühingu usaldusisikut kostja juhatus ei tunnusta ning puudub

sotsiaalne dialoog töötajate ja tööandja vahel.

Kostja esitatud videosalvestiste (II kd tl 219 ja III kd tl 9) alusel tuvastab kohus, et pikett

toimus rahumeelselt ja organiseeritult ning sellel kõneles teiste seas ka hageja. Sõnavõtt

käsitles ametiühingu usaldusisiku tunnustamise problemaatikat ja tööohutust. Piketil osalejad

kandsid plakateid, millel on aru saada tähelepanu suunamist kostja ettevõttes kujunenud

probleemidele tööohutuse, töökoormuse ja sotsiaalse dialoogiga. Kostja oli piketi toimumise

päevaks oma kontori piketi toimumise kohast ära viinud XXXX. Seepeale ütles hageja, et

kostja juhtkond põgeneb töötajate eest.

Kostja esitatud fotolt (II kd tl 162) ja ka eelmises lõigus käsitletud salvestistest nähtub, et mh

nõudsid töötajad piketil paremaid töötingimusi.

Hageja koostatud teade piketi toimumise kohta (I kd tl 204–205, tõlked I kd tl 206–207 ja

II kd tl 145–146) kirjeldab hageja senist tegevust usaldusisikuna töötajate õnnetusjuhtumi

kindlustuslepingu sõlmimise nimel. Teade sisaldab selgitusi töötajate ja tööandja dialoogi

jätkamise vajalikkuse kohta, samuti kollektiivlepingu sõlmimise initsiatiivi ja kutset tulla

piketile, et avaldada meelt sotsiaalsete tagatiste poolt. Sellises kontekstis kasutatud väljendid

töötajate mahamurdmise või jalust maha löömise ja litsumise või lömastamise kohta on

emotsionaalsed ning teenivad mõistlikult eesmärki kutsuda töötajaid üles oma õiguste eest

seisma. Teave koondamiste kohta ei ole ebaõige, sest tunnistaja XXXX ütluste järgi toimus

kostja juures koondamisi ajavahemikul 2014. aasta septembrist kuni 2015. aasta septembrini

(III kd tl 71). Samuti on õige väide kindlustuslepingu sõlmimise kohta (II kd tl 184).

2-15-15700

7 (18)

Kohus leiab, et usaldusisiku senise tegevuse kirjeldamine, kollektiivlepingu propageerimine,

tööohutuse tagamise nõudmine, töötingimuste kritiseerimine ja tööandjale liiga suure

töömahu etteheitmine ei ole olemuselt sellised avaldused, mida tuleks tõlgendada kostja

soovitud viisil ehk valeandmete avaldamise ja halvustamisena. Iga töötaja, aga eelkõige

töötajate esindajana ametiühingu usaldusisik võib mõistlikult esitada avaldusi, soove ja

ettepanekuid töötingimuste parandamiseks. Kui selle käigus ka esitatakse võrdlusi teiste

ettevõtjatega, kus tingimused on paremad kui konkreetse tööandja juures, siis ei tähenda see

oma tööandja halvustamist. Hageja on tõendanud, et tööohutuse tagamisega oli kostja juures

probleeme veel vahetult enne piketti (I kd tl 49–52), seega võis hageja sellest teemast ka

piketil kõneleda. Samuti võis hageja õigustatult viidata kostja juhtkonna põgenemisele, kui

kostja sulges oma kontori piketi toimumise päevaks.

Neil kaalutlustel ei tuvasta kohus, et hageja oleks rikkunud töökohustusi või eiranud kostja

mõistlikke korraldusi ülesütlemise alusena (a) nimetatud viisil. Muu hulgas ei tuvasta kohus

hageja ebalojaalset ega kostjat halvustavat käitumist ja valeandmete avaldamist.

11. Teise alusena (b) tugineb kostja asjaolule, et 31. augustil 2015 ei kandnud hageja laeva

lossimisel trümmis töötades kiivrit. Sel päeval kiivri osalise mittekandmise üle pooled ei

vaidle, samuti ei ole vaidlust, et kostja hoiatas hagejat selle rikkumise eest juhatuse

10. septembri 2015. aasta otsusega nr 104 (I kd tl 160–166, osaline tõlge I kd tl 202, edaspidi

„otsus nr 104”). Hageja leiab, et ta ei saanud kiivrit trümmis töötamise ajal kanda, kuna töö

käigus oli vaja tihti kummardada ja siis kiiver kukkus peast. Üksmeel valitseb ka selles, et

rihmadega

varustatud

kiivri

kasutamist

võimaldas

kostja

hagejale

alles

pärast

31. augustit 2015, sest hageja oli rikkumise kohta seletuste andmisel ja otsusega tutvumisel

vastavat vajadust kirjeldanud. Kiivri tutvustuse kohaselt on rihmad on kiivril vajalikud ehitus-

ja montaažitööde puhul (I kd tl 168, tõlge I kd tl 169). Kohtu hinnangul ei ole hagejale ette

heidetava rikkumise kui töölepingu lõpetamise kohase aluse hindamisel enam oluline, milline

oli poolte käitumine pärast 31. augustit 2015 või ka hageja käitumine varasemal ajal. Seetõttu

jätab kohus tähelepanuta poolte väited, mis käsitlevad kiivri kandmist enne ja pärast

nimetatud kuupäeva.

Kohus nõustub hagejaga, et rihmadeta kiivri osaline mittekandmine pidevat kummardamist

nõudva töö ajal ei ole nii oluline rikkumine, et sel alusel võiks töölepingu ilma eelneva

hoiatuseta üles öelda. Kiivri tutvustusest on aru saada, et kiiver püsib peas tavaliste tööde

puhul, kui kiiver täidab oma kaitsefunktsiooni, st kandja on püstises asendis. Rihmade

vajalikkus ehitus- ja montaažitööde ajal viitab sellele, et kiivri kandja erinevad kehaasendid

võivad põhjustada kiivri kaotamist. Kui hagejal oli kiiver mitu korda peast tulnud ja kostja ei

olnud eelnevalt ise pööranud tähelepanu vajadusele anda kummardamist nõudva töö tegijale

rihmadega varustatud kiiver, siis ei ole kiivri mittekandmine sellises olukorras oluline

tööohutusnõuete ja otsuses nr 104 loetletud tingimuste rikkumine.

12. Pooled vaidlevad mh aluse (b) osas selle üle, kas kostja on hagejat kohaselt hoiatanud.

Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb tööõiguses kehtivast ülesütlemiskaitse põhi-

mõttest, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda

viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda

töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei

ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu

või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on

eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Lisaks

võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole

võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada (Riigikohtu

16. märtsi 2016. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13 teine lõik).

2-15-15700

8 (18)

Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg,

st öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 68 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena.

Kuna seadus ei sätesta TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud hoiatuse vorminõuet, võib tööandja

hoiatada töötajat mis tahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis või kirjalikult (TsÜS § 77 lg 1, vt ka selle kohta eelviidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

187-15, p 13 kolmas lõik).

Käesoleval juhul on esiteks vaja hinnata, kas otsuses nr 104 sisalduv hoiatus vastab eelnevas

kirjeldatud tingimustele. Kui hoiatus neile vastab, siis saab teiseks hinnata, kas seda saab

lugeda kohaseks TLS § 88 lg 3 tähenduses – eelkõige, kas sellega on täidetud viidatud

normist tulenev ülesütlemise kehtivuse täiendav eeldus.

13. Kohus tuvastab otsuse nr 104 põhjal, et hagejat hoiatati töölepingu p 4.1, ametijuhendi

p 3.6 ja reeglite p 11.4.7 nõuete rikkumise eest. Tunnistaja XXXX ütlustest (III kd tl 70)

nähtub, et tunnistaja tutvustas otsust hagejale, sh tõlkis selle vene keelde. Ta tutvustas otsust

mahuga üks lehekülg, millele hageja märkis oma mittenõustumise (I kd tl 160). Tunnistaja

ütles hagejale ka seda, et järgmine rikkumine võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise.

Tunnistaja XXXXütluste (III kd tl 70) järgi tutvustas tema hagejale lühidalt otsusele lisatud

sisejuurdluse kokkuvõtet. Nimetatud kokkuvõtte sisulise osa viimases lõigus on viide sellele,

et TLS § 88 lg 3 võimaldab hoiatusest mittehooliva ja töökohustusi jätkuvalt rikkuva

töötajaga töölepingu üles öelda (I kd tl 163). Kohus ei nõustu hagejaga, et eelviidatud

tunnistajaütlused oleks asjaolude tuvastamisel aluseks võetud osas ebausaldusväärsed seetõttu,

et tunnistajad kajastasid erinevalt XXXX viibimist XXXX kabinetis. Ütluste andmise ajaks

oli kõnealustest sündmustest möödunud üle poole aasta ja inimesed ei pea detailselt mäletama

teiste isikute juuresviibimist. Samas on usutav, et tunnistajad mäletasid õigesti otsuse hagejale

tutvustamise asjaolusid.

Eelmises lõigus tuvastatust järeldab kohus, et 31. augusti 2015 rikkumise eest hoiatas kostja

hagejat viisil, et sellest oli mõistlikult aru saada tahe öelda tööleping järgmise piisavalt

sarnase rikkumise tagajärjel üles. Eelkõige eelnevate rikkumiste loetlemisest sisejuurdluse

kokkuvõttes ja mingisugusegi üldistava selgituse puudumisest tuleneb kohtu hinnangul see, et

töölepingu järgmine ülesütlemine saanuks olla ülesütlemise alus juhul, kui töötaja rikkunuks

samalaadset või vähemalt võrreldavat kohustust. Tööandja hoiatusele TLS § 88 lg 3

tähenduses tuleb kohaldada TLS § 5 lg 2 esimeses lauses töölepingu kohta sätestatud

põhimõtet, st see peab olema sõnastatud heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Eelkõige peab

töötajale olema arusaadav uuele rikkumisele järgnev tagajärg (vt eelmise p 12 teine lõik), aga

ka see, millise rikkumise korral võib see tagajärg saabuda. Ei saa mõistlikult eeldada, et iga

järgmine rikkumine sõltumata selle laadist ja sisust võib olla töölepingu ülesütlemise alus, kui

tööandja ei ole sellist tahet selgelt avaldanud.

14. Kuna kohus käsitleb ülesütlemise aluseid ajaliselt vastupidises järjekorras ega tuvastanud

aluse (a) puhul töötaja rikkumist, siis puudub hagejale ette heidetav rikkumine, mis oleks

järgnenud 31. augusti 2015 rikkumisele. Seetõttu ei anna otsusega nr 104 ja selle

tutvustamisel tehtud iseenesest kohane hoiatus alust tööleping üles öelda.

Kostja ei ole tõendanud, et hagejat oleks varem hoiatatud piisava selgusega. Kohtu hinnangul

ei nähtu eelmises kahes punktis käsitletud tingimustele vastav varasem hoiatus ühegi ajaliselt

eelneva väidetava rikkumise kohta koostatud dokumendist, sest:

− kostja juhatuse 10. juuli 2015. aasta otsuses nr 82 (I kd tl 140–147, osaline tõlge I kd

tl 149, 201, edaspidi „otsus nr 82”) ei sisaldu selget tahteavaldust hageja hoiatamiseks,

samuti ei ole selle otsuse osas esitatud muid tõendeid asjaolu kohta, et hagejat oleks

suuliselt hoiatatud otsuse tutvustamisel. Otsuse nr 82 ülesehitus on sarnane eelmises

2-15-15700

9 (18)

p-s 13 analüüsitud otsusega nr 104 ja ka otsuse nr 82 puhul pidanuks TLS § 88 lg 3

tähenduses hoiatuse tegemiseks kostja avaldama selget tahet enamalt kui sisejuurdluse

kokkuvõttes sisalduva viitena. Vastav tahteavaldus otsuses nr 82 puudub;

− kostja juhatuse 21. mai 2015. aasta otsus nr 57 (I kd tl 116–122, osaline tõlge I kd

tl 189, edaspidi „otsus nr 57”) ei sisalda otsuses ega selle lisades avaldust tulevase

võimaliku töölepingu ülesütlemise kohta;

− kostja juhatuse 19. aprilli 2013. aasta otsus nr 35 (I kd tl 107–109, edaspidi „otsus

nr 35”) ei sisalda samuti avaldust tulevase võimaliku töölepingu ülesütlemise kohta.

15. Lisaks nähtub otsusest nr 104 ja sellele lisatud sisejuurdluse kokkuvõttest, et kostja ei

pidanud 31. augusti 2015 rikkumise järel olukorda selliseks, et esineks alus töötajaga

töölepingu lõpetamiseks, vaid pidas kohaseks mõjutusvahendiks töötaja hoiatamist.

Eelneva põhjal leiab kohus, et kuigi ülesütlemise alusena (b) nimetatud rikkumine toimus, siis

ei ole see nii oluline, et ei saaks enam eeldada töösuhte jätkamist, samuti ei ole kostja

piisavalt sarnase sisuga rikkumise kordumise eest hagejat eelnevalt hoiatanud.

16. Kolmandaks heidab kostja ülesütlemise alusena (c) hagejale ette liikluskorraldusvahendi

(klotsi) kahjustamist 29. juunil 2015. Sündmuse üle pooled ei vaidle, erimeelsus valitseb

kahjustamise ulatuses. Hageja väidab, et klots oli mõlkis ja ta tegi klotsi koos kaastöötajatega

korda ning selle kasutamine jätkus. Kostja väidab, et klots oli lömastatud ja tuli asendada.

Sõltumata kostja viidatud õigusnormidest töölepingu ülesütlemisel saaks kohus kõnealuse

väidetava rikkumise osas kontrollida, kas tegemist on ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 7 järgi.

Kostja väitel kahjustas hageja tema vara ja kohtul tuleb seega mh hinnata, kas kõnealune

kahju on oluline. Pooled on üksmeelsed, et kahju ei ole oluline, mistõttu alus (c) ei võimalda

ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 7 järgi.

Otsuses nr 82 märkis juhatus, et hageja rikkus tööohutusjuhendi ja konteinerlaaduri juhile

kehtestatud nõudeid, mille rikkumist hageja möönab. Kostja ei hinnanud rikkumise järel

klotsi kahjustamist sedavõrd oluliseks, et hageja oleks pidanud hüvitama terve klotsi

maksumuse (81 eurot). Sarnases olukorras leppis kostja teise töötajaga kokku terve summa

hüvitamises (I kd tl 150–155), aga hageja pidi hüvitama vaid 40 eurot (I kd tl 143–144).

Kuigi ülesütlemise alusena (c) nimetatud rikkumine toimus, siis ei ole see vähese varalise

kahju ja selle kohese hüvitamise tõttu sedavõrd oluline, et ei saaks enam eeldada töösuhte

jätkamist, samuti ei ole kostja piisavalt sarnase sisuga rikkumise kordumise eest hagejat

eelnevalt hoiatanud (vt eespool p 14 teise lõigu kaks viimast taanet). Seetõttu pole klotsi täpse

kahjustamise ulatus ja taastamine olulised.

17. Neljas kostja nimetatud ülesütlemise alus (d) on tööandja territooriumile sisenemine vale

pääsla kaudu 7. mail 2015, selle asjaolu üle pooled ei vaidle.

Otsuses nr 57 viitab juhatus reeglite p-de 3.3 ja 10.1.8 ning kostja kehtestatud läbipääsukorra

rikkumistele. Reeglite p-d 3.3 – 3.5 käsitlevad tööle saabumise registreerimist, sh p 3.5 näeb

ette tagajärjed registreerimiskohustuse rikkumisel: tööandjal on õigus lugeda töötaja

hilinenuks ja mitte lubada teda tööle enne registreerimiskohustuse täitmist. Reeglitest ei

tulene, et registreerimise korra rikkumise tagajärg on töötaja hoiatamine või töölepingu

lõpetamine. Kostja ei toonud esile, et ta oleks kasutanud reeglites selgelt ette nähtud tööandja

õigusi reageerimaks vale pääsla kaudu sisenemisele. Lisaks nähtub XXXX 13. mai 2015

ettekandest, et läbipääsukord oli uus ja vajas selgitamist (I kd tl 110, 122). Kostja juhatus

otsustas eelviidatud otsuses samuti, et korda tuleb hagejale selgitada. Ebaselge korra

rikkumist ei saa pidada oluliseks ega töölepingu lõpetamise aluseks. Tööandja peab enne

töötaja karistamist hoolitsema korra selguse ja selle piisava selgitamise eest.

2-15-15700

10 (18)

Kohus nõustub hagejaga, et 7. mai 2015 vahejuhtumist kuni töölepingu lõpetamiseni oli

möödunud rohkem kui mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 tähenduses. Kohtu hinnangul tuleb

nimetatud mõistliku aja kestuseks üldjuhul pidada kolme kuud, mis on kindlasti piisav

rikkumise raskuse ja töösuhte jätkamise võimaluste hindamiseks. Sõltuvalt alusega (d)

hõlmatud asjaolude lihtsusest võib sel juhul olla mõistlik aeg pigem lühem. Ebaõige pääsla

kaudu sisenemine toimus 7. mai 2015 ja kostja sai sellest teada järgmisel päeval. Töölepingu

ütles kostja üles 1. oktoobril 2015. Vahele jääv ca 4,75 kuu pikkune ajavahemik on pikem kui

kolm kuud, seega ei öelnud kostja töölepingut alusele (d) tuginedes üles mõistliku aja jooksul.

TLS § 88 lg 4 tõttu ei ole ülesütlemine ka seetõttu lubatav.

Sarnaselt eespool käsitletud alustega (b) ja (c) ei ole siinkohal hinnatav rikkumine sedavõrd

oluline, et ei saaks enam eeldada töösuhte jätkamist, samuti ei ole kostja piisavalt sarnase

sisuga rikkumise kordumise eest hagejat eelnevalt hoiatanud ja on tuginenud alusele (d)

töölepingu ülesütlemise alusena hilinenult.

18. Viies alus (e) on hageja palgaandmete avaldamine kaastöötajatele 19. aprillil 2013. Selle

alusel puhul ei vaidle pooled andmete avaldamise, vaid üksnes selle õigustatuse üle. Samuti

võib kõnealuse etteheite puhul kohalduda TLS § 88 lg 4.

Kohus nõustub kostjaga, et otsuses nr 35 kirjeldatud töötasu andmete avaldamine teistele

töötajatele on lubamatu, kui pooled on palgasaladuses kokku leppinud. Selline kokkulepe

tuleneb tööandjat kohustavana töölepingu p-st 5.7 (I kd tl 15–17) ja töötajat kohustavana enne

26. novembrit 2013 kehtinud töökorralduse reeglite p-st 5.7 (II kd tl 44–55).

Siiski ei saa kostja edukalt tugineda alusele (e), sest sellest teadasaamisest kuni töölepingu

lõpetamiseni oli möödunud oluliselt rohkem kui mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 tähenduses,

milleks kohus peab eelmises punktis märgitud põhjustel üldjuhul kolme kuud. Sõltuvalt

alusega (e) hõlmatud asjaolude lihtsusest on sel juhul mõistlik aeg pigem lühem. Otsuse nr 35

järgi teadis kostja kõnealusest rikkumisest hiljemalt 2013. aasta aprillis, aga töölepingu ütles

kostja üles 1. oktoobril 2015. Vahele jääv ligi 2,5 aasta pikkune ajavahemik on oluliselt

pikem kui kolm kuud, seega ei öelnud kostja töölepingut alusele (e) tuginedes üles mõistliku

aja jooksul. TLS § 88 lg 4 tõttu ei ole ülesütlemine sel alusel lubatav.

Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole ise käitunud hageja suhtes samuti lojaalselt avaldades

kõigile kaastöötajatele hagejale etteheidetavate rikkumiste loendi (I kd tl 21).

19. Otsuse p-des 10 – 18 tuvastatud asjaoludel ja kohtu esitatud hinnangutel ei ole ükski

kostja esile toodud alustest (a) – (e) kohane töölepingu lõpetamiseks. Vastavalt TLS § 92 lg 1

p-le 4 ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud

alusel teisi töötajaid. Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste

ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse TLS § 92 lg 3 alusel, et tööleping

on üles öeldud eelviidatud lg 1 p-s 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles

töölepingu üles samas seaduses lubatud alusel. Kostja ei ole tõendanud, et esineks muu alus

töölepingu ülesütlemiseks. Võttes arvesse eespool p-s 9 märgitut tähendab see, et nõue (1)

tuleb rahuldada ja tuvastada kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisus.

20. Järgmiseks lahendab kohus kostja taotluse töölepingu kohtus lõpetamiseks.

TLS § 107 lg 1 sätestab mh, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest

tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping

ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sel juhul lõpetab kohus tööandja taotlusel TLS § 107 lg 2

alusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kostja on

vastava taotluse esitanud ja palub lõpetada töölepingu selles märgitud ülesütlemise ajast, st

1. oktoobrist 2015.

2-15-15700

11 (18)

Erinormina TLS § 107 lg-s 2 märgitud üldreeglist võimaldatakse (hoolimata tööandja taotlu-

sest töösuhe lõpetada) töösuhte jätkamine kolmele töötajate rühmale, kes vajavad oma

seisundi või staatuse tõttu rohkem kaitset. TLS § 107 lg 3 kohaselt ei rahulda töövaidlusorgan

TLS § 107 lg-s 2 märgitud tööandja taotlust, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või töötajal

on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja

arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik, ning

sellisel juhul mõistab töövaidlusorgan TLS § 109 lg 2 järgi tööandjalt välja töötaja kuue kuu

töötasu suuruse hüvitise. Viidatud sätte järgi on töövaidlusorganil pädevus ka hüvitise suurust

muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise ajaolusid ja mõlema poole huve. Kõnealustele

töötajatele kehtivad TLS-s erireeglid, mis tagavad neile teiste töötajatega võrreldes suurema

kaitse (nt TLS § 18, § 92–94 jt). Sellist eesmärki täidab ka TLS § 107 lg-s 3 sätestatu, mille

kohaselt tagatakse nimetatud töötajatele tõhus kaitse töösuhte jätkamise võimalusega (vt

Riigikohtu 29. märtsi 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-11, p 13 teine lõik).

Vaidlust ei ole selles, et hageja oli ametiühingu usaldusisik ametiühingute seaduse (AÜS)

§ 16 lg 4 tähenduses ja sama normi alusel tuleb teda käsitleda töötajate esindajana TLS

tähenduses. Järelikult on TLS § 107 lg 3 kohaldamisala avatud ning hageja saab tugineda

selle ja teiste eelmises lõigus viidatud erireeglitega kehtestatud suuremale kaitsele. Tähtsust ei

oma, kas hageja tegelikult oli asunud täitma kohustusi usaldusisikuna ja kas ta oli proovinud

kostja juhtkonnaga kontakti saada.

21. Töötajate esindajaks saab lisaks olla töötajate usaldusisik, kelle õiguslikku positsiooni

reguleerib töötajate usaldusisiku seadus (TUIS). AÜS § 22 lg 1 mõtte kohaselt on mõlemad

usaldusisikud võrreldavas rollis ja neile peaksid kohalduma ühesugused tagatised. Sellisena

on need viidatud seadustes ja TLS-s ühe koondmõiste „töötajate esindaja” kaudu ka sisuliselt

ette nähtud.

TUIS-ga võttis Eesti seadusandja siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja ärakuulamise

üldraamistik Euroopa Ühenduses (edaspidi „direktiiv 2002/14”). Kuigi direktiiv ei ole õiguse

allikana otsekohalduv ega isikutele nendevahelistes suhetes siduv, siis saab kohus direktiivi

eesmärkide ja põhjendustega arvestada seda ülevõtvate siseriikliku õiguse normide

tõlgendamisel (Euroopa Kohtu 13. novembri 1990. aasta otsus kohtuasjas Marleasing,

C-106/89, ECLI:EU:C:1990:395, p 8). Iga kohus peab eeldama, et riigil on olnud kavatsus

täita direktiivist tulenevaid kohustusi täiel määral (vt Euroopa Kohtu 16. detsembri

1993. aasta otsus kohtuasjas Wagner Miret, C-334/92, ECLI:EU:C:1993:945, p 20). Sellest

järeldub, et käesolevat asja lahendav kohus saab lähtuda direktiivi 2002/14 põhjendustes

kajastatud eesmärkidest ka ametiühingu usaldusisikule ette nähtud kaitse sisustamisel.

Direktiivi 2002/14 seitsmes ja kaheksas põhjendus nimetavad töötajate teavitamise ja

ärakuulamise üldraamistiku kehtestamise eesmärkidena mh ettevõttes dialoogi tugevdamist,

vastastikkuse usalduse edendamist, samuti teavitamise ja nõustamise tõhustamist. Selleks

tuleb edendada töötajate kaasamist ettevõtte käitamisse ja tulevikuplaanidesse. Nende

eesmärkidega on kooskõlas, et töötajate esindajad, sh ametiühingu usaldusisik tõstatavad

ettevõtte juhtkonna ees teemad, mis on töötajate jaoks olulised ning võivad aidata kaasa töö

tegemise ja töökeskkonna parandamisele. Kui tööandja lõpetab töölepingu töötajate

esindajaga vahetult pärast seda, kui esindaja on avalikult väljendanud oma rolli töötajate

huvide kaitsel, siis on tööandja kohtu hinnangul käitunud viisil, mis väljendab töötajate

esindajast vabanemise soovi. Eelkõige sellises olukorras on oluline, et AÜS ja TLS sätetega

ette nähtud kaitse kohalduks ja töölepingut töötajate esindajaga ei saaks alusetult lõpetada.

22. Seoses hageja kui ametiühingu usaldusisiku positsiooniga käsitleb kohus veel poolte

väiteid selle kohta, millal kostja sai teada või pidi teada saama hageja usaldusisikuks

2-15-15700

12 (18)

valimisest. See võib omada tähtsust vastamaks küsimusele, kas kotja tegevuses ilmneb hageja

ette heidetav usaldusisiku tagakiusamine, eelkõige, kas alusena (d) esile toodud rikkumise

tuvastamise ajal kostja teadis või pidi teadma, et hageja on ametiühingu usaldusisik. Hageja

väitel pidi see selguma EMSA 15. detsembri 2014 teate (I kd tl 22–23) saamisel, kostja väitel

sai ta vastava teabe alles 8. mail 2015 saades kätte 6. mai 2015 teate (I kd tl 33). Hageja

soovis 15. detsembri 2014 teate saatmist tõendada sama kuupäeva e-kirja väljatrükiga (I kd

tl 24). Viidatud väljatrükilt ei nähtu aga, et e-kirjale oleks lisatud manuseid, sh EMSA sama

kuupäeva kirja. Seetõttu ei oma tähtsust, kas kostja sai e-kirja kätte. Tulenevalt kostja väitest

saab kohus lähtuda sellest, et kostja teadis hageja valimisest ametiühingu usaldusisikuks

hiljemalt 8. mail 2015.

Lisaks vaidlevad pooled selle üle, millal kostja sai teada või pidi teada saama, kui paljud

kostja töötajad on EMSA liikmed. See omab tähtsust hindamisel, kas põhjendatud oli kostja

juhatuse liikme arusaam Tööinspektsiooni 8. septembri 2015. aasta protokolli kohaselt, et

kostja töötajatel puudub ametiühing, mistõttu kostja ei peagi arvestama ametiühingu

usaldusisiku positsiooniga (I kd tl 55–57). Hageja väitel teatas EMSA kostjale liikmete arvu

16. juuni 2015 kirja ja e-kirjaga (I kd tl 36–37), kostja väitel sai ta need dokumendid kätte

alles koos hagiavaldusega. Kohus tuvastab postiteenuse osutaja kviitungite, saadetise

teekonna jälgimise dokumendi ja vastuvõtmiskinnituse (II kd tl 135–137) põhjal, et kostja

pidi EMSA liikmetest kostja töötajate täpsest arvust saama teada hiljemalt 17. juunil 2015.

Tunnistaja XXXXütluste järgi on dokkerid osalenud ametiühingu tegevuses alates

2004. aastast (III kd tl 70 pöördel). Mõistlikult töötajatega arvestav tööandja peab enam kui

kümne aastaga saama aru, et tema töötajatest teatav osa on koondunud ametiühingusse. Seega

pidi kostja ka enne 17. juunit 2015 ametiühingust teadma. Samuti kinnitab kostja nimel

16. septembril 2015 hagejaga töölepingu lõpetamise kohta EMSA-lt arvamuse küsimine (I kd

tl 59–63), et tegelikult oli kostja väga hästi teadlik ametiühingu olemasolust ja hageja kui

usaldusisiku rollist, st ei saanud vastavat teavet alles koos hagiavaldusega.

Kokkuvõtvalt järeldab kohus käesolevas punktis märgitust, et kostja sai hageja rollist

ametiühingu usaldusisikuna teada hiljemalt 8. mail 2015, kuid pidi juba enne seda teadma, et

osa kostja töötajatest osalevad EMSA ametiühingutegevuses. Seega pidi kostja 8. mail 2015

EMSA-lt teate saamisel ka mõistma hageja kui töötajate usaldusisiku staatust ja vastavalt

sellele toimima. Kuna alusena (d) nimetatud rikkumist asus kostja menetlema 8. mail 2015,

siis tuleb alustena (a) – (d) nimetatud sündmuste puhul lähtuda sellest, et kostja teadis nii

ametiühingust kui ka hageja rollist selle usaldusisikuna.

23. Kohus saaks kostja taotluse töölepingu kohtus lõpetamiseks eelneva põhjal rahuldada

ainult juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole töösuhte jätkumine mõistlikult

võimalik. Kohus tuvastab, et poolte huve arvestades on töösuhte jätkumine mõistlikult

võimalik ja põhjendab seda järgmiselt.

Hageja soovib tööd kostja juures jätkata ja on sama tööd teinud juba üle 20 aasta ehk pikemat

aega. Hageja on ka põhjendatult esile toonud, et tema jaoks on oluline kaastöötajatega endise

usaldussuhte taastamine (II kd tl 164). Töötajate esindaja ei saa oma rolli kohaselt täita, kui

laseb ennast töökohalt põhjendamatult kergesti lahkuma sundida. Seega on hageja huve

arvestades töösuhte jätkumine võimalik. Mitmete kolleegide arvates on hageja tööle naasmine

samuti põhjendatud (II kd tl 185–191), millest kohus järeldab, et hageja leiaks taas tööle

asudes eest mõistva ja toetava kaastöötajate kollektiivi.

Kostja on suur ja olulise käibega ettevõte, kelle juures hageja töötas dokkerina. Kostja

tegevusest moodustab olulise osa sadama- ja terminaliteenindus. Isegi kui vastavad töömahud

ajutiselt vähenevad, siis ei anna see alust asuda seisukohale, et kostjal ei ole pakkuda

dokkerile tööd. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja töötegemise viis on laad on ohtlikud.

2-15-15700

13 (18)

Kostja loetletud rikkumised, millele ta tugines töölepingu ülesütlemise alustena (a) – (e), aga

ka varasemalt nimetatud tööle hilinemine ei ole ükski selline, mis võimaldaks käsitleda

hagejat kui kroonilist töökohustuste rikkujat või ohtlikku töötajat. Pigem on kostja etteheited

otsitud ja töölepingu ülesütlemise tegelikuks sooviks peab kohus kostja soovi vabaneda

töötajate esindajast. Seda kinnitab ka kostja käitumine teatades kohe 1. oktoobril 2015

Tööinspektsioonile hagejaga töölepingu lõpetamisest, sest seeläbi vabanes kostja ühtlasi ka

järelevalvemenetlusest (I kd tl 58). Samas on kostjal seadusest tulenev kohustus leppida

sellega, et tema töötajad võivad endale valida esindaja ametiühingu kaudu. Järelikult on

töösuhte jätkumine ka kostja huve kaaludes mõistlikult võimalik.

Lisaks tuleb arvestada AÜS üldiste kaitsenormidega. AÜS § 19 lg 1 sätestab, et töötajal on

õigus kuuluda oma töökohajärgsesse või mõnda muusse ametiühingusse, samuti on töötajal

õigus tegutseda ametiühingu valitud esindajana. AÜS § 19 lg 2 keelab piirata mh töötaja

õigusi sõltuvalt tema kuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest

või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest. Selliseks piiranguks on AÜS § 19 lg 3

p 2 järgi ka töölepingu ülesütlemine. AÜS § 19 lg 4 näeb ette töötaja õiguse nõuda endise

olukorra taastamist. Sarnaselt TLS § 92 lg-ga 3 tuleneb AÜS § 19 lg-st 5, et tööandja vabaneb

vastutusest üksnes siis, kui tõestab, et töötaja õiguste piiramine oli seaduslik ega olnud seotud

töötaja ametiühingualase tegevusega. Kohus sedastas eespool p-s 19, et kostja ei ole

tõendanud muud töölepingu ülesütlemise alust.

Käesolevas ja kolmes eelnevas punktis märgitu ei võimalda rahuldada kostja taotlust

töölepingu kohtus lõpetamiseks.

24. Kohus rahuldab hageja taotluse tunnistada otsus nõudes (1) viivitamata täidetavaks ja

põhjendab seda järgmiselt.

Nõue (1) ei ole ükski TsMS § 468 lg-s 1 loetletud nõuetest, mille puhul tuleks otsus

tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks kohtu algatusel. Kohus võib TsMS § 467 lg 1 ja

§ 469 lg 1 järgi siiski tunnistada viivitamata täidetavaks ka muu otsuse.

TsMS § 469 lg 1 ei võimalda kohtul kaalutlusõiguse alusel valida, kas otsus tunnistada

viivitamata täidetavaks või mitte, kui pool on andnud tagatise. Kui pool ei ole tagatist andnud,

peab kohus kohustama hagejat maksma tagatist TsMS § 469 lg 2 järgi, arvestades, et tagatis

peaks katma kostjale otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude

rakendamise tõttu tekkida võiva kahju. Tagatise määramisel peab kohus määrama kindlaks ka

tagatise viisi, selle suuruse ja maksmise tähtaja (TsMS § 194 jj). Kohtuotsust ei või

viivitamatule täitmisele pöörata enne seda, kui tagatis on antud. Samas on kohtul TsMS § 469

lg 3 järgi juhul, kui hageja ei suuda TsMS § 469 lg-s 2 sätestatud ulatuses tagatist anda,

lubatud ta tagatise andmise kohustusest vabastada, tagatist vähendada, määrata tagatise

tasumise osade kaupa või tunnistada otsus viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise

edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt

tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure

kahju (Riigikohtu 13. märtsi 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-13, p 12 teine lõik, ja

selles viidatud 23. veebruari 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-10, p 9).

Kohus leiab, et hageja tuleb tagatise andmise kohustusest TsMS § 469 lg 3 alusel vabastada.

Nõude (1) viivitamata täitmise tulemusel kujuneb olukord, kus hageja tuleb uuesti kostja

juurde tööle lubada ja kostja peab talle maksma kokku lepitud töötasu. Poolte vastavad

sooritused on eeldatavasti võrdsed ja kummalgi ei teki kahju. Kohus põhjendas eespool p 23

kolmandas lõigus, miks ei veena kostja väited nagu poleks tal hagejale tööd anda. Teisalt on

hageja pidanud olema ilma töise sissetulekuta enam kui pool aastat ja tema võimalused

tagatist anda on seetõttu ka äärmiselt piiratud. Kirjeldatud olukorras ei ole hagejalt tagatise

nõudmine õiglane ega põhjendatud, sh raskendaks see tema eluliste vajaduste rahuldamist.

2-15-15700

14 (18)

25. Nõude (2) õiguslik alus on TLS § 108, mis sätestab, et töölepingu õigusvastasel

ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata

jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega omandanud.

TLS § 108 kohaldamine ei eelda, et tööleping peab olema lõppenud, aga sel alusel tööandjalt

töötaja kasuks välja mõistetava hüvitise suuruse määramisel tuleb TLS § 1 lg 3 ja VÕS § 1

lg 1 alusel kohaldada ka VÕS § 127 lg 5 ning § 139 ja § 140 (Riigikohtu 11. juuni 2014. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 15 neljas lõik). Kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka

§ 140 ilma kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui

vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Samuti saab neid sätteid kohaldada korraga

(Riigikohtu 8. juuni 2016. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 23 esimene lõik, samuti

selles viidatud 17. juuni 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-15, p 13, ja 25. mai

2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12).

Kohus ei tuvasta, et hageja oleks saanud kasu või midagi säästnud töölepingu õigusvastase

ülesütlemise tagajärjel. Samuti ei ole hagejal endal osalust ülesütlemisel ega esine VÕS § 140

lg-s 1 nimetatud kahjuhüvitise piiramise aluseid.

Kuna kostja pole esitanud nõudele (2) vastuväited ja poolte esile toodud asjaolud ei anna alust

jätta nõuet (2) tervikuna või osaliselt rahuldamata, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista ja selleks arvutada võlgnetava hüvitise summa kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Kohtuistungil avaldas hageja, et nõude (2) summast on 24. mai 2016 seisuga sissenõutavaks

muutunud 7 470,29 eurot (= 595,75 + 150 × 45,83). Sellele ei esitanud kostja vastuväiteid. Ka

keskmise tööpäevatasu 45,83 eurot osas ei ole pooltel vaidlust.

Kohtuistungist otsuse tegemiseni, st 25. maist kuni 29. juuni 2016 on möödunud 35 päeva

(mõlemad kaasa arvatud), neist puhkepäevi oli 12 (viis nädalavahetust ning 23. ja 24. juuni) –

tööpäevi järelikult 23 ( = 35 – 12). Seega on otsuse tegemise päeva seisuga välja mõistetav

hüvitis suurenenud 1 054,09 euro võrra ( = 23 × 45,83).

Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8 524,38 eurot ( = 7470,29 + 1054,09).

Vastavalt hageja nõudele on see töötasu brutosumma.

Põhimõtteliselt on põhjendatud ka edasiulatuva hüvitise väljamõistmine kuni otsuse

jõustumiseni. Siiski tuleb selles osas resolutsiooni sõnastust täpsustada tulenevalt nõuet (1)

rahuldava otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisest. Vastavalt eespool p–s 20 märgitule

on nõude (1) täitmise tulemuseks poolte vahel töölepingulise suhte taastumine, st hageja peab

asuma tööle ja kostja maksma talle töötasu. Sama aja eest ei ole hagejal õigust saada enam

hüvitist TLS § 108 alusel, sest töötasu tuleks hüvitisest viidatud sätte teise lause järgi maha

arvata. Samas on võimalik viivitamata täitmise peatamine TsMS §-s 472 ette nähtud korras.

Neil kaalutlustel märgib kohus resolutsioonis, et täiendavat hüvitist iga kalendaarse tööpäeva

eest tuleb maksta kuni nõudes (1) tehtud otsuse täitmiseni, aga täitmise peatamise korral kuni

jõustumiseni.

26. Kohus rahuldab hagi mõlemas nõudes tervikuna ja jätab kõik menetluskulud TsMS § 162

lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulud kindlaks

rahaliselt. Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt, aga

kostja taotlus jääb rahuldamata tulenevalt menetluskulude jaotusest.

27. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 määrab kohus hagejale hüvitatavad menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja nõuab

õigusabikuluna 12 907,97 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb

peamiselt esindajatasust määradega 84 eurot, 96 eurot ja 168 eurot, tunnis kokku 109 töötunni

eest, millele lisandub õigusteenuse osutamisel tekkinud muu kulu 19,97 eurot.

2-15-15700

15 (18)

28. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks-

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Hagejat

esindasid advokaadid, kelle osutatud õigusabile tehtud kulutused on põhimõtteliselt

hüvitatavad. Siiski ei ole hageja esindajate ajakulu nende kvalifikatsiooni ja vaidluse

keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.

Hageja esindajate tasumäärad on 168 eurot (esindaja II) ning 84 eurot ja 96 eurot (esindaja I)

tunnis koos käibemaksuga. Riigikohus on pidanud mõistlikuks esindajatasuks 147,49 eurot

koos käibemaksuga (9. märtsi 2016. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14).

Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb siiski hinnata iga kohtuasja

raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14,

p 14 teine lõik).

Kohtu hinnangul on esindaja I tunnitasu määr 84 eurot (2015. aasta menetlustoimingud) ja

96 eurot (2016. aasta toimingud) põhjendatud. Seevastu esindaja II tasumäär 168 eurot tunnis

ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hagejal võimalik

õigusteenust osta ka odavama hinnaga – 96 eurot koos käibemaksuga. Mõlema esindaja

kvalifikatsioon oli asja ajamiseks piisav. Tulenevalt sellest peab kohus põhjendatuks

esindaja II tunnitasu määraks 96 eurot tunnis koos käibemaksuga.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu

summa koos käibemaksuga.

29. Järgmiseks hindab kohus hageja esindajate ajakulu menetlustoimingutele vastavalt hageja

menetluskulude nimekirjas esiletoodule.

Kohtu hinnang esindaja I vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

dokumentidega tutvumine,

nõupidamine, tõendite

kogumine, hagi koostamine

10:00 põhjendatud ja vajalikud

toimingud ning ajakulu

10:00

09.11.15

kostja 5.11.15 dokumendi

ja tõenditega tutvumine

0:30

11.11.15

nõupidamine

1:00

16.11.15

täiendavate tõendite kogu-

mine, hageja 16.11.15

dokumendi koostamine

8:00 arvestades esitatud dokumendi

sisu ja kostja seisukohti on

põhjendatud ajakulu 5 t

5:00

04.12.15

kostja 30.11.15 dokumendi

ja tõenditega tutvumine

0:30 põhjendatud ja vajalikud

toimingud ning ajakulu

0:30

07.12.15

nõupidamine kliendiga

1:00

09.12.15

tõendite kogumine ja

hageja 9.12.15 dokumendi

koostamine

7:30 arvestades dokumendi sisu ja

kostja seisukohti on põhjen-

datud ja vajalik ajakulu 6 t

6:00

vahesumma 2015. aasta toimingud

24:00

2-15-15700

16 (18)

Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

01.03.16

istungil osalemine

1:30 istung toimus 1.3.16

kell 13.50-15.15, seega on

ajakulu põhjendatud

1:30

04.03.16

protokolliga tutvumine ja

paranduse taotluse

koostamine

0:15 protokolliga tutvumise vajalik

ja põhjendatud ajakulu on 5

min arvestades selle sisu ja

mahtu; protokolli parandamise

taotlus ei ole põhjendatud

kuna see jäi rahuldamata

0:05

14.03.16

hageja 15.3.16 dokumendi

koostamine

7:30 arvestades dokumendi sisu ja

kostja seisukohti on põhjen-

datud ja vajalik ajakulu 6 t

6:00

31.03.16

kostja 15.3.16 dokumendi-

ga tutvumine ja vastamine

2:30 põhjendatud ja vajalikud

toimingud ning ajakulu

2:30

05.05.16

tutvumine määrusega ja

dokumendi koostamine

2:30

10.05.16

tutvumine määrusega ja

nõupidamine

1:00

20.05.16

tutvumine kohtutoimikuga

1:00

24.05.16

ettevalmistus istungiks (2 t)

ja osalemine istungil (4 t)

6:00 istung toimus 24.5.16

kell 11.00-15.05, seega on

ettevalmistamise ja osalemise

ajakulu põhjendatud

6:00

vahesumma 2016. aasta toimingud

20:35

Kokku (tundi:minutit) 50:45

Kokku (tundi:minutit)

44:35

Kohtu hinnang esindaja II vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

09.10.15 tutvumine materjalidega,

e-kirja saatmine

0:30 nimetatud toimingute

põhjendatust, vajalikust ja

ajakulu on kohus juba

hinnanud teise lepingulise

esindaja toimingute juures;

kohtu hinnangul võib teise

esindaja õigusabikulude

väljamõistmine poolelt tulla

kõne alla eelkõige siis, kui

teisel esindajal on teatud

valdkonnas eriteadmised, mis

on asjaolude või tõendite

hindamiseks vajalikud

(Riigikohtu 9. novembri

2009. aasta määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-112-09, p 17);

käesoleva tsiviilasja asjaolude

ja menetlus käigu pinnalt ei

0:00

12.10.15 dokumentidega tutvumine,

hagi projekti täiendamine

1:10

12.10.15

0:40

12.10.15 hagi täiendamine, kaaskirja

koostamine ja saatmine

0:50

13.10.15 dokumentaalsete tõenditega

kogumise ja komplek-

teerimise toimingud

0:40

19.10.15 tutvumine kliendi kirjaga,

järelepärimine, seisukoha

kujundamine ja vastuskirja

koostamine saatmiseks

0:05

22.10.15 tutvumine kirjaga, sellele

lisatud dokumentidega, e-kiri

0:10

16.11.15 tutvumine kostja vastuse ja

hageja 16.11.15 dokumendi

projektiga, täiendamine

4:50

2-15-15700

17 (18)

Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

07.12.15 kostja 30.11.15 dokumendi ja

lisade analüüs

1:50 leia kohus, et tegemist oli

sellise vaidlusega, kus kahe

esindaja olemasolu oleks

sisuliselt vajalik; teise

lepingulise esindaja ajakulu ei

ole tabeli nr 1–17 osas seetõttu

põhjendatud ega vajalik

09.12.15 hageja 9.12.15 dokumendi

täiendamine, telefonikõne,

järelepärimise koostamine,

tutvumine hagi lisa nr 19

tõlkega, telefonikoosolek