2-14-61709/41 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. juuni 2016. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-61709

Tsiviilasi

Aktsiaselts „XXXX” hagiavaldus XXXXvastu

kahjuhüvitise 47 150,40 eurot nõudes

Tsiviilasja hind

52 950,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts „XXXX” (registrikood XXXX),

lepinguline esindaja Riho Friedrichs

Kostja: XXXX(isikukood XXXX), lepinguline esindaja

Andrei Petrov

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 24. mail 2016, millel osalesid hageja

lepinguline esindaja Riho Friedrichs ning kostja XXXXja

tema lepinguline esindaja Andrei Petrov

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 3. veebruari 2015 võltsituse vastuväide ja arvestada

2. detsembri 2013 seletuskirjaga asja lahendamisel.

2. Jätta rahuldamata kostja 27. mai 2016 taotlus 24. mai 2016 kohtuistungi

protokolli parandamiseks.

3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi „XXXX” hagiavaldus XXXXvastu kahjuhüvitise

47 150,40 eurot nõudes.

4. Jätta käekirjaekspertiisi kulud ja kostja esitatud, kuid rahuldamata või

loobumise tõttu menetlemata jäänud taotluste, samuti kostja esitatud

arvestamata jäänud tõendite esitamise taotlustega seonduvad mõlema poole

menetluskulud kostja kanda. Kõik ülejäänud menetluskulud jätta hageja kanda.

5. Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi

jõustumist.

6. Harju Maakohtu tsiviilkantseleil tagastada otsuse jõustumisel hagejale

menetluses esitatud originaaldokumendid (kohtutoimiku I köites leheküljed 106,

107 ja 202–205).

7. Määrata, et punktis 6 nimetatud dokumentide ärakirjad säilitada kohtute

infosüsteemis käesoleva tsiviilasja sissetulevate dokumentidena nr 5 ja 12 ning

neid ärakirju ei ole vaja trükkida toimikusse tagastatavate originaalide asemel.

2-14-61709

2 (9)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Aktsiaselts „XXXX” (hageja, tööandja) esitas 28. novembril 2014 kohtule hagiavalduse

XXXX(kostja, töötaja) vastu töölepingu täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

Hageja täpsustas oma nõuet menetluse kestel ja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas

47 150,40 eurot. Nõue koosneb järgmistest osadest (ilma käibemaksuta summad):

− 11 000 eurot kostja juhitud veoautole Mercedes-Benz (Actros 1840LS, väljalaskeaasta

1997, reg.nr XXXX, edaspidi „veoauto” põhjustatud kahju eest ( = turuhind

13 000 eurot – jääkväärtus 2 000 eurot);

− 20 200 eurot kostja juhitud veoautoga veetud haagisele Eurotank (ET-36-5,

väljalaskeaasta 1998, reg.nr XXXX, edaspidi „haagis”) põhjustatud kahju eest

( = turuhind 24 000 eurot – jääkväärtus 3 800 eurot);

− 190 eurot veoauto ja haagise äraveo eest;

− 15 760,40 eurot kaotsi läinud 16,4 t diislikütuse eest ( = 16,4 × 0,961 eurot/tonn).

Hageja põhiväited on järgmised:

− pooled sõlmisid 3. jaanuaril 2013 töölepingu, mille kohaselt kostja asus tööle hageja

juures autojuht-ekspediitori ametikohal;

− lisaks sõlmisid poole varalise vastutuse kokkuleppe, mille kohaselt on kostja varalise

vastutuse eest kokkulepitud hüvitise määraks 31,96 eurot kuus ning seda arvestusega,

et varalise vastutuse kokkulepe hõlmab kahju kogusuuruses 6 391,16 eurot – selle

summa piires vastutab kostja hagejale kahju hüvitamise eest sõltumata süüst;

− 28. novembril 2013 kella 18.20 paiku toimus Ida-Virumaal, Vaivara vallas Müdiküla-

Sirgala teel suunaga Narva karjääri poole kostja süül liiklusõnnetus, mille käigus

kostja juhitud veoauto sõitis teelt välja. Õnnetuse tagajärjel praktiliselt hävinesid

hageja poolt kostjale töö tegemiseks antud veoauto ja haagis;

− liiklusõnnetuse ajal täitis kostja tööülesannet, mis oli 16 500 l vedelkütuse (diislikütus)

vedamine XXXX AS XXXX, XXXX;

2-14-61709

3 (9)

− veoauto turuhind on 13 000 – 15 000 eurot, taastamiskulu 10 000 – 12 000 eurot ja

jääkväärtus 2 000 eurot;

− haagise turuhind on 25 000 eurot, taastamiskulu 20 950 – 30 000 eurot ja jääkväärtus

3 800 eurot;

− kahjustatud veoauto ja haagise äravedu liiklusõnnetuse toimumiskohalt maksis

190 eurot;

− veoseks olnud diislikütus voolas maha, mistõttu veo tellija XXXXAS esitas hagejale

kahju hüvitamise nõude summas 15 760,40 eurot – see vastab summale, mille tellija

ise tasus kütuse omanikule;

− pärast liiklusõnnetuse toimumist kinnitas kostja 2. detsembri 2013 seletuskirjas oma

süüd ja vastutust kahju hüvitamisel;

− kostja põhjustas liiklusõnnetuse seeläbi, et jäi roolis magama – seda kinnitab veoauto

digimeeriku kettalt nähtuv kiiruse pidev kõikumine sirgel teelõigul, milleks muu

põhjus puudub. Varasemalt on sama teelõiku läbitud ühtlase kiirusega;

− järelikult rikkus kostja töölepingut vähemalt hooletuse tõttu ja peab ka hüvitama

ülejäänud kahju, mida varalise vastutuse kokkuleppe piirsumma ei kata.

2. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja kulud 4 044,75 eurot tunnihinnaga 75 eurot 53,93 töötunni eest

( = 4044,75 : 75). Hageja kulud ei sisalda käibemaksu.

Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu.

3. Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised vastuväited on järgmised:

− hageja ei ole tõendanud tal kahju tekkimist, sest veoauto omanik on XXXXOÜ ja

kütuse omanik XXXXAS; lisaks hüvitas XXXXAS kütuse omanikule tema kahju.

Kostja ei nõustu ka hageja väidetega veoauto ja haagise praktilise hävimise ja sellest

järelduva kahju suuruse kohta;

− kostja ei ole liiklusõnnetuses süüdi, sest selle põhjustas ootamatult teele jooksnud

põder. Et hoida ära kokkupõrget põdraga, keeras veoautot juhtinud kostja rooli

paremale ja sõitis veoauto parema esirattaga paremale teepeenrale. Teepeenar oli

pehme pinnaga, auto kaotas juhitavuse ja haagis paiskus ümber teekraavi. Enne põdra

teele ilmumist sõitis kostja kiirusega 40 km/h, mis oli kohaselt valitud kiirus.

Liiklusõnnetuse ajal oli juba pime ja kostja ei saanud õnnetust ära hoida. Kostja süü

puudumine leidis kinnitust õnnetusjuhtumi väärteomenetluses kohtus;

− varalise vastutuse kokkulepe ei ole kehtiv, sest selles märgitud hüvitise summa ei ole

mõistlik, vastutus ei ole piiritletud ja sama sõidukiga sõitsid ka teised juhid;

− kostja ei ole allkirjastanud ega koostanud 2. detsembri 2013 seletuskirja, samuti ei ole

ta kunagi tunnistanud oma süüd liiklusõnnetuses.

4. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt

on kostja kulu 4 332 eurot (tõlgikulu 100 eurot, ekspertiisitasu 282 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 3 950 eurot). Lepingulise esindaja tunnihind on 50 eurot ning ajakulu 79 tundi

( = 3950 : 50). Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on kantud

seoses käesoleva tsiviilasjaga.

Hageja menetluskulude nimekirjale vaidleb kostja vastu. Kostja palub kohtul hageja

menetluskulusid vähendada põhjendatud ja vajaliku suuruseni või rahuldada summas

712,50 eurot.

2-14-61709

4 (9)

5. Kohus kuulas pooled ära 22. aprilli 2015 ja 12. aprilli 2016 korraldavatel istungitel ning

24. mai 2016 kohtuistungil. Viimasel kuulas kohus ära tunnistaja ütlused ja kostja vande all

antud seletuse.

Kostja esitas 27. mail 2016 taotluse kohtuistung protokolli parandamiseks, millele hageja

vaidles vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus siiski vaid osaliselt hageja kanda.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja võltsituse vastuväide ja taotlus 24. mai

2016. aasta kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Võltsituse vastuväide ei ole edukas. Kohtu määratud käekirjaekspertiisi teinud eksperdi

arvamuse (II kd tl 42–46) põhjal tuvastab kohus, et kostja allkirjastas 2. detsembri 2013

seletuskirja (I kd tl 31). Siinjuures ei oma võltsituse seisukohalt tähtsust, kas seletuskirja

teksti koostas ja kirjutas kostja ise või keegi teine ega ka see, kas kostja oli sel ajal

töövõimeline. Kui kostja seletuskirja allkirjastas, siis pidi ta tundma mõistlikku huvi avalduse

sisu vastu ja arvestama sellega kaasnevate tagajärgedega. Kohus saab seletuskirja tõendina

arvestada.

Rahuldamata jääb ka kostja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Protokoll (II kd

tl 144–147) kajastab õigesti ja piisavas ulatuses istungi käiku ning poolte avaldusi. Ka kostja

vande all antud ütluste osas ei pea protokoll olema stenogrammi täpsusega. Kostja taotluses

märgitud avaldused ühtivad sisult sellega, mis on protokolli kantud. Seega vastab protokoll

TsMS §-de 50 ja 51 tingimustele ning seda ei ole vaja parandada ega täiendada.

8. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise

tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

− 3. jaanuaril 2013 sõlmisid pooled töölepingu, mille kohaselt kostja asus tööle hageja

juures autojuht-ekspediitori ametikohal (I kd tl 11–14);

− pooled sõlmisid samal päeval ka materiaalse vastutuse kokkuleppe, mille järgi on

kostja vastutuse ülempiir 6 391,16 eurot ja talle makstav igakuine hüvitis 31,96 eurot

(I kd tl 38);

− 28. novembril 2013 kella 18:20 paiku toimus Ida-Virumaal, Vaivara vallas Müdiküla-

Sirgala teel suunaga Narva karjääri poole liiklusõnnetus kostja juhitud veoauto (I kd

tl 15) ja haagisega (I kd tl 16–17), mille mõlemad hageja oli andnud üle kostjale töö

tegemiseks;

− liiklusõnnetuse ajal täitis kostja tööülesannet, milliseks oli 31 800 l diislikütuse

vedamine XXX AS XXXX;

− veoauto ja haagis said kahjustada sedavõrd, et need tuli sündmuskohalt ära vedada, osa

transporditavat kütust voolas maha;

− veoauto ja haagis kuulusid XXXXOÜ-le, kes esitas 10. jaanuaril 2014 hagejale

kahjunõude summas 38 000 eurot (I kd tl 26);

− hageja korraldas paagist kütuse ümberpumpamise;

2-14-61709

5 (9)

− liiklusõnnetuse toimumise järgselt ei tuvastatud kostjal joovet (I kd tl 74), samuti ei

ole tuvastatud, et kostjal oleks olnud mootorsõiduki juhtimist takistav tervisehäire;

− liiklusõnnetuse asjaoludel toimus väärteomenetlus kohtueelse menetlusena asjas

nr 2330,13,007029 (I kd tl 57–63, 67–73) ja kohtuasjana nr 4-14-1695 (I kd tl 115–

123, 183–192, 218–220).

9. Hageja nõude õigusliku aluse moodustavad töölepingu seaduse (TLS) § 72, § 74 lg 2 ja

§ 75 lg 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 koos § 127 jj normidega niivõrd, kui TLS

ei sisalda nende suhtes erinorme. Kohaldada ei ole vaja TLS § 74 lg 1, sest hageja ei tugine

tahtlikule rikkumisele.

TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

kasutada VÕS-s ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises

süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s16 sätestatust.

TLS § 74 lg 2 näeb ette, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta

tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid,

süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja

juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult

eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse

tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

TLS § 75 lg 1 kohaselt võtab töötaja varalise vastutuse kokkuleppega sõltumata süüst

vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Kui see säte ei kohaldu,

siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust

tulenevat kohustust raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg 2, vt

ka Riigikohtu 26. novembri 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 12 teine lõik).

Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

10. Esmalt tuleb välja selgitada, kas hagejal on kahju tekkinud ja kas kostja vastutab selle eest.

Kohus käsitleb poolte väiteid ja tuvastab vajadusel nende aluseks olevad asjaolud järgmises

järjekorras:

− esiteks kostja vastuväide, et hagejal ei ole üldse kahju tekkinud (järgnevas p 11);

− teiseks hageja väide, et pooled on sõlminud varalise vastutuse kokkuleppe ja see on

kehtiv (p 12);

− kolmandaks hageja väide, et kostja on liiklusõnnetuse toimumises ja seega ka kahju

põhjustamises süüdi (p-d 13–17);

− neljandaks saab kohus vajadusel hinnata ülejäänud kahju hüvitamise nõude rahulda-

mise üldisi eelduseid, st kas kahju oli hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga, rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati raske hooletuse tõttu, samuti kas kostja väidetava

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (p 18).

11. Kostja vastuväide hagejal kahju puudumise kohta ei ole edukas.

TLS § 76 lg 1 sätestab, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise

käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike

kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. Vastava nõude on

veoauto ja haagise omanik ka esitanud. TLS § 76 lg 2 järgi võib tööandja eelviidatud esimeses

2-14-61709

6 (9)

lõikes nimetatud kahju hüvitamist töötajalt nõuda TLS §74 alusel. Seetõttu ei mõjuta asja

lahendamist see, et hageja ei olnud veoauto, haagise ega kütuse omanik, sest ta pidanuks

kostja vastutuse esinemise korral niikuinii kahju esmalt ise hüvitama. Samuti võis hageja

kahju seisneda sündmuskohalt kannatada saanud sõidukite äraveo kulus.

12. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostjalt saab nõuda kahju hüvitamist varalise vastutuse

kokkuleppe alusel, sest kohtu hinnangul ei ole kokkulepe kehtiv. Kohus põhjendab seda

järgmiselt.

TLS § 75 lg 2 sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see on

sõlmitud kirjalikult (p 1); see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale

äratuntavalt piiritletud (p 2); töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või

kindlaksmääratud töötajate ringil (p 3); on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris (p 4);

tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist (p 5). Poolte

väidete järgi on eelnevast täidetud p-des 1 ja 4 märgitud tingimused.

Kostja tugineb kokkuleppe kehtivuse vaidlustamisel esimese võimalusena eelviidatud p-le 5

ja leiab, et hüvitis 31,96 eurot kuus ei ole mõistlik võttes arvesse vastutuse ülempiiri

6 391,16 eurot. Neist summadest tuleneb, et töötajale makstakse igakuiselt 1/200 suurune osa

ülempiiri summast ehk sellest 0,5%. Sellise varalise vastutuse ülempiiri summa katmiseks

peaks töötaja sama tööandja juures töötama enam kui 16 aastat. Seega on töötaja ja tööandja

küll sõlminud kokkuleppe töötaja varalise vastutuse kohta sõltumata süüst, kuid see

kokkulepe ei vasta TLS § 75 lg-s 2 toodud kohustuslikele nõuetele, on töötajale kahjulik ja on

seetõttu TLS § 2 alusel tühine. Samade summade puhul on varalise vastutuse kokkulepet

pidanud tühiseks ka Tallinna Ringkonnakohus (13. oktoobri 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 2-

14-51259, p 27).

Kuna ebamõistlikult väike hüvitis välistab varalise vastutuse kokkuleppe kehtivuse, siis ei ole

vaja kontrollida enam TLS § 75 lg 2 p-dega 2 ja 3 seonduvat.

13. Eelmise punkti põhjal ei saa hageja edukalt tugineda varalise vastutuse kokkuleppe

kehtivusele, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole

tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Järelikult vastutab kostja kahju eest ainult

juhul, kui ta on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Poolte väiteid arvestades tuleb selles

osas kõigepealt kontrollida, kas kostja põhjustas õnnetuse vähemalt hooletusest. VÕS § 104

lg 3 kohaselt hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

14. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja süü ja sellel rajaneva vastutuse saaks tuvastada

2. detsembri 2013 seletuskirjas (I kd tl 31) sisalduva süü tunnistamise avalduse põhjal. TsMS

§ 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled

ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud, et seletuskiri

tõendab kostja süüd. Kuigi kostja on seletuskirja allkirjastanud (vt eespool p 7 teine lõik),

tuleb siiski arvesse võtta, et see on selgelt vastuolus kostja enda varasemate ja hilisemate

ütlustega samade asjaolude kohta. Õnnetusjuhtumi toimumise päeval andis kostja ütlused, et

õnnetuse põhjustas teele jooksnud põder (I kd tl 70–71). Sama kinnitas kostja väärteoasja

kohtulikul

arutamisel

(I kd

tl 115–123,

183–192).

Kostja

keeldus

allkirjastamast

sündmuskohal dokumente, milles oli märgitud, et ta on valinud ebaõige sõidukiiruse (I kd

tl 57–60). Kostja võis allkirjastada seletuskirja eelkõige sooviga jätkata tööd hageja juures,

aga mitte tahtega võtta endale kahju hüvitamise kohustus. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas

muud tõendid võimaldavad tuvastada vähemalt kostja hooletuse.

15. TLS § 16 lg 1 näeb ette, et töötaja peab täitma töökohustusi lisaks oma teadmiste ja

oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku

hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral

vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte

2-14-61709

7 (9)

järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet,

ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi,

mida tööandja teadis või teadma pidi.

Liikleja, sh mootorsõiduki juhi hoolsust võimaldavad sisustada liiklusseaduse (LS)

asjakohased sätted. LS § 50 lg 1 kohustab juhti järgima suurimat lubatud sõidukiirust, aga LS

§ 50 lg 3 järgi tuleb sõiduki kiirust kohandada vajadusel sellest ka väiksemaks vastavalt

olukorrale. Sõidukiiruse valikul tuleb mh arvestada teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose

iseärasusi ja ilmastikutingimusi. LS § 45 lg 1 näeb ette, et teekattemärgistega sõiduradadeks

jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides ja teepeenrale võib LS § 45 lg 12 kohaselt

mootorsõiduki suunata vaid erandjuhtudel.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas õnnetuse toimumisele eelnes kostja magamajäämine (nagu

väidab hageja) või ootamatult teele ilmunud põder (nagu väidab kostja). Kohus tuvastab

sellega seoses asjaolud järgmiselt:

− sõidumeeriku ketta (I kd tl 32, juhend samas tl 33) põhjal liikus veoauto õnnetus-

juhtumi eelsel ajal (kell 15 – 17:50) peamiselt kiirusega vahemikus 40–80 km/h.

Seejärel sõidukiirus langes ja kell 18 paiku tegi veoauto lühikese peatuse. Uuesti

liikuma hakates ei saavutanud veoauto enam kiirust üle 50 km/h ja pidurdas seejärel

mõne minuti jooksul kuni peatumiseni;

− sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd tl 57–63) järgi oli sõidutee korras, kuid märg; ilm

oli pilvine ja sadas vihma; sündmuskohal puudus valgustus. Lisatud skeemi, fototabeli

ja hageja esitatud kaardi (I kd tl 124) kohaselt oli tee paremal pool põld;

− tunnistaja XXXXütlustest (II kd tl 145 pöördel) tuvastab kohus, et liiklusõnnetuse

toimumise päeval ilm oli kehv, sadas lörtsi, tee oli niiske ja libe. Kostja juhitud

veoauto liikus tunnistaja auto ees ja tunnistaja nägi, et veoauto pöördus järsku

paremale ja läks ümber paremale teepoolele. Sel ajal oli juba pime ja tee oli

sündmuskohas valgustamata. Enne õnnetust nägi tunnistaja mingi asja või kujutise

liikumist veoauto ees, see võis olla metsloom. Samal teelõigul on tunnistaja ka muul

ajal põtru näinud;

− sama tunnistaja väärteoasjas nr 4–14-1695 antud ütlustest (I kd tl 67–69, I kd tl 115–

123, I kd tl 183–192) nähtub, et tunnistaja nägi looma, kes oli tumedat värvi, aga

polnud kindel, mis loomaga tegu. Kohus ei nõustu hagejaga, et erinevused tunnistaja

ees sõitnud veoauto tulede kirjeldamisel annaks alust pidada tunnistaja ütlusi teele

ilmunud takistuse ning tee- ja ilmastikutingimuste kirjelduse osas ebausaldusväärseks;

− kostja vande all antud seletuse (II kd tl 145) kohaselt ilmus vahetult liiklusõnnetuse eel

vasakult veoauto ette põder. Et vältida otsasõitu pööras kostja paremale. Veoauto

rattad vajusid teelt välja, tee äär oli pehme. Mootor jäi seisma ja auto vajus. Toimus

koorma nihkumine paremale ja ette ning haagis läks ümber. Ilm oli õnnetuse

juhtumise ajal väga kehv, nähtavus halb ja sadas lörtsi. Varem ei olnud kostja sellel

teelõigul loomi näinud. Õnnetusjuhtumit ja selle toimumise olusid käsitlevas osas on

kostja ja tunnistaja ütlused kokkulangevad, samuti haakuvad need teiste eelnevas

viidatud tõenditega.

17. Tuvastatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja oleks veoautot juhtides jäänud magama

või vähemalt olnud LS § 70 lg-ga 1 keelatud väsimusseisundis. Kiiruse muutumist võisid

samavõrra põhjustada halb nähtavus ja keskmisest keerukamad teeolud. Kostja juhtis raske

koorma ja haagisega veokit, mille puhul on tagasihoidliku kiiruse valik ja ohu kahtluse korral

kiiruse vähendamine igati põhjendatud. Seda järeldust ei väära hageja väide sama teelõigu

varasemalt läbimine muudel tingimustel.

2-14-61709

8 (9)

Küll aga saab eelmises punktis tuvastatud asjaoludest järeldada, et teele ilmus ootamatu

takistus, mis sundis kostjat alustama manöövrit takistuseks möödumiseks. Kuna oli pime, tee

valgustamata ja nähtavus sademete tõttu halb, siis ei saanud kostja mõistlikult õnnetust vältida

ka olukorras, kus paremal ei olnud tee ääres nähtavust takistavat metsa või põõsastikku.

Kohtule ei ole siduv politseitöötaja järeldus, et kostja valitud kiirus ei olnud kohane (I kd

tl 72–73), pealegi on väärteoasjas ebaõige kiiruse valiku eest määratud karistus kohtus

tühistatud (I kd tl 218–220). Samuti ei nõustu kohus hagejaga, et niigi väikesel sõidukiirusel

oleks kostja saanud veoauto ja haagise peatada ilma teelt kõrvale kaldumata. Kohus tuvastas,

et tee oli märg ja nähtavus halb. Sellises olukorras ei saa välistada, et ootamatult teele

ilmunud takistus põhjustab ka väikese kiiruse korral auto üle kontrolli kaotamise.

Käesolevas ja eelmises punktis märgitu põhjal ei tuvasta kohus, et kostja oleks õnnetuse

toimumisel jätnud järgimata käibes vajaliku hoole, st olnud hooletu. Kuna hooletus on kõige

nõrgem süü vorm ja seda ei esine, siis ei ole enam vaja kontrollida muid vorme.

18. Hagi rahuldamise keskne eeldus on TLS § 72 järgi töötaja süü. Kohus ei tuvastanud, et

kostja oleks liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, järelikult ei ole hagi edukas. Poolte muid

väiteid kahju koosseisu ja hüvitamise ulatuse, sh sõidukite kindlustuse kohta ei ole vaja

seetõttu hinnata.

19. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata järgmised poolte

esitatud tõendid:

− hageja esitatud veoauto ja haagise turuhindasid ja taastamiskulusid (I kd tl 20, 23–23,

I kd tl 145–146), veokulu ja selle tasumist (I kd tl 27, 28) ning kütuse hüvitamise

ulatust (I kd tl 29, 30, 141 ja 206–208) tõendavad dokumendid, samuti fotod veoautost

ja haagisest (I kd tl 18, 19, 21 ja 22) eelmises p-s 18 märgitud põhjusel;

− hageja esitatud väidetavad GPS visualiseeringud (I kd tl 34–37 ja 142–144), sest neist

ei ole piisavalt tuvastatav seos vaidlusaluse vahejuhtumiga;

− kostja esitatud fotod veoautost ja haagisest (I kd tl 85–92) ja kütusest tingitud kahju

käsitlevad dokumendid (I kd tl 97–99 ja 193–194), sõidukite kindlustuse ja

seisukorraga seonduvad dokumendid (I kd tl 93–96) eelmises p-s 18 märgitud põhjusel;

− kostja esitatud kinnitus väärteomenetluse toimikuga tutvumise kohta (I kd tl 56),

arveldusarve väljavõtted ja palgatõendid (I kd tl 78–82, 166–182, II kt tl 17–19 ja 77–

78), sõidukite kindlustuse ja seisukorraga seonduvad dokumendid (I kd tl 93–96),

töövaidluskomisjoni otsus (II kd tl 10–16), ADR-kaupade veo teostajate nimekiri

(II kd tl 70–71) ja veoauto rendikuulutus (II kd tl 72–76), sest neist ei nähtu asja

lahendamisel tähtsust omavad asjaolud;

− kostja esitatud omakäelise seletuskirja (I kd tl 83–84), sest hageja on eitanud kostjalt

varem sellise seletuse saamist ja TsMS § 229 lg 2 mõtte kohaselt ei saa kostja

tõendada oma väiteid enda kirjaliku seletusega;

− kostja esitatud töövõimetuslehe (I kd tl 160) p 7 teises lõigus märgitud põhjustel;

− kostja esitatud täiendavad fotod (I kd tl 163–165), sest need kordavad sisuliselt politsei

fototabelit ja neile märgitud juurdekirjutused ei võimalda asjaolusid tuvastada.

20. Lisaks esitas hageja kahel korral dokumentide originaale (I kd tl 106, 107 ja 202–205).

Viidatud originaalid olid vajalikud allkirja ehtsuse ekspertiisi läbiviimiseks. TsMS § 277 lg 5

esimene lause sätestab, et dokumenti, mille ehtsus on vaidlustatud või mille sisu võib olla

muudetud, hoitakse menetluse lõppemiseni toimikus, kui avaliku korra huvides ja dokumendi

kaotsimineku vältimiseks ei ole vaja dokumenti üle anda mõnele teisele ametiasutusele.

2-14-61709

9 (9)

Nii võltsituse kahtlusega seletuskirja kui ka allkirjade võrdlemiseks esitatud originaalid tuleb

otsuse jõustumisel tagastada hagejale. Kohaldades TsMS § 8 lg 2 alusel analoogiat TsMS

§ 56 lg-ga 3 määrab kohus, et tagastatavate dokumentide elektroonilisi ärakirju säilitatakse

kohtute infosüsteemis. Ka TsMS § 57 lg 2 teine lause sätestab, et kohtute infosüsteemi

salvestatud dokumendid asendavad paberdokumente.

21. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 52 950,40 eurot, sest TsMS § 123 kohaselt

tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja

on menetluse kestel oma nõuet vähendanud, aga see ei mõjuta asja hinda maakohtus.

22. Hagi rahuldamata jätmisel peaks üldjuhul TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kandma kõik

menetluskulud. Käesoleval juhul esineb siiski piisav põhjus jätta kulud TsMS § 162 lg 4 järgi

käekirjaekspertiisikulu kostja kanda. Lisaks jäävad kostja kanda vastavalt TsMS § 169 lg-le 3

tema rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja

vaidlustamisega seotud menetluskulud. Selline kulude jaotus on käesoleval juhul põhjendatud,

sest kostja esitas arvukalt taotlusi, millest ise loobus, mis ei olnud edukad või mis isegi

rahuldamise korral ei andnud tulemuseks sellist tõendit, millega kohus saanuks otsuse

tegemisel arvestada.

Lähtudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks edaspidi,

sest kohtuistungil osalenud tunnistaja ei ole veel esitanud taotlust talle tasu maksmiseks ja

kulude lõplik suurus ei ole otsuse tegemise ajal selge.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik