Legislator Case Law & Legislation
2-15-7278/7 AI generated

2-15-7278/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-15-7278/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagi Osaühing Amar Pak vastu võlgnevuse Välja mõista Osaühingult Amar Pak (registrikood 10742211) Pärnu linna (linnavalitsuse

Legislator headnote

AI generated

2-15-7278/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Rahuldada Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagi Osaühing Amar Pak vastu võlgnevuse Välja mõista Osaühingult Amar Pak (registrikood 10742211) Pärnu linna (linnavalitsuse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-15-7278

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28. juuni 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagiavaldus Osaühing

Amar Pak vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1239,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) (registrikood

75000064, asukoht Suur-Sepa tn 16, 80098 Pärnu; tel 444

8200, e-post: linnavalitsus@lv.parnu.ee)

Kostja: Osaühing Amar Pak (registrikood 10742211,

asukoht Esplanaadi 10, 80010 Pärnu linn; tel +372 5043610,

e-post: tostespordiliit@hot.ee)

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anu Talu (e-post:

anu.talu@austalu.ee)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagi Osaühing Amar Pak vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Osaühingult Amar Pak (registrikood 10742211) Pärnu linna (linnavalitsuse

kaudu) kasuks 1239,99 eurot.

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses Osaühingu Amar Pak kanda.

4. Välja mõista Osaühingult Amar Pak Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks

põhjendatud ja vajalike menetluskulude katteks 200 eurot (s.o hagi esitamisel tasutud

riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

14.05.2015 Pärnu linn (linnavalituse kaudu) esitas Pärnu Maakohtule hagi Osaühingult Amar

Pak 1239,99 euro ja OÜ-lt Arkin Trading 2840 euro väljamõistmiseks. 10.06.2016 jättis kohus

hagiavalduse käiguta. 17.06.2016 puuduste kõrvaldamise käigus Pärnu linn (linnavalituse kaudu)

esitas kostjate vastu eraldi hagiavaldused, tsiviilasjas 2-15- 7278 esitas Pärnu linn maakohtule

uue hagiavalduse Osaühingult Amar Pak 1239,99 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 24.01.2012 Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna

otsusega nr 3-5/225 “Linnavara kasutusse andmine suvekaubanduseks avaliku suulise

enampakkumise korras” kinnitati rannatoolide üürimiseks maa-alade kasutusse andmiseks

korraldatud suulise enampakkumise tulemused ja anti tingimused, millest lähtudes sõlmida

lepingud maa-alade kasutusse andmiseks suveperioodideks 2012, 2013, 2014. Parimaks

pakkujaks tunnistati muuhulgas OÜ Amar Pak, kes sai endale otsuse punktide 1.3 ja 1.4 alusel

Kesklinna randa kohad nr 1 ja 2 tasumääradega vastavalt 820 ja 1020 eurot (tasumäärad ilma

käibemaksuta) hooaja kohta, kokku 1840 eurot hooaja kohta mõlema koha eest.

11.04.2012 sõlmisid hageja ja kostja linnavara kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu

nr 2-13.2/88. Antud lepingu punkti 3.1.2. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu

eseme kasutamise eest 820 eurot; lepingu punkti 3.1.3. kohaselt vastavalt 1020 eurot iga aasta 1.

aprilliks. Lepingu punkti 7.6. kohaselt lõppes leping 15.09.2014.

Kuigi lepinguga oli määratletud makse tähtpäev, ei pidanud kostja sellest punktist kinni ning

nõudis hagejalt arvete esitamist iga kasutuskuu kohta (s.o mai kuni september). Hageja tuli

kostjale vastu ning saatis iga kuu arveid, milles määras ära ka maksetähtaja. Hageja on 2014.

aastal esitanud vastavalt lepingule järgmised arved: mai 2014 eest arve nr 33401095 summas

252,26 eurot; juuni 2014 eest arve nr 33401505 summas 460 eurot; juuli 2014 eest arve nr

33402061 summas 460 eurot; augusti 2014 eest arve nr 33402179 summas 460 eurot ja

september 2014 eest arve nr 33402580 summas 207,74 eurot. Kokku esitati kostjale 2014. aastal

arveid summas 1840 eurot.

Lisaks eelnevatele aastatele esinesid ka 2014. aastal kostjal arvete tasumisega probleeme.

02.05.2014 esitatud arve nr 33401095 tasumise tähtaeg oli 16.05.2014. Selleks päevaks kostja

arvet ei tasunud. 22.05.2014 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, mille peale kostja arve tasus.

Ka juunis esitatud arve jäi õigeaegselt tasumata, mille kohta saatis hageja 22.07.2014

meeldetuletuse. Tasumise tähtajaks oli pandud 29.07.2014. Selleks kuupäevaks kostja ei tasunud.

Augusti lõpuks oli kostjal võlgnevus 1380 eurot, millest kostja tasus hagejale 260,80 eurot.

Pärast osalist tasumist lisandus kostja võlgnevusele septembrikuu arve summa 207,74 eurot.

23.09.2014 saatis hageja kostjale veel kord meeldetuletuse. Oktoober 2014 tasus kostja hagejale

üksnes 86,95 eurot.

Hagi esitamise seisuga on kostja jätnud osaliselt tasumata talle hageja poolt esitatud arved

ajavahemiku juuni 2014 kuni september 2014 eest kokku summas 1239,99 eurot.

Hageja taotleb mõista kostjalt Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks välja linnavara

kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingust nr 2-13.2/88 tuleneva võlgnevuse 1239,99

eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot).

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi õigeks ei võta ja hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid ei tunnista täies

ulatuses. Hageja poolt esitatud faktilistest asjaolud on õiged, kuid asjaoludes on hageja jätnud

märkimata, et kostja on 24.04.2015 esitanud hagejale avalduse nõude tasaarvestuseks, millises

on kostja avaldanud, et tasaarvestab Pärnu linnavalitsuse nõude vastavalt OÜ Amar Pak osas

summas 1240,00 eurot linnavara 11.04.2012 kaubandustegevuse lepingu nr 2-13.2/88

maksekohustuse täitmise enda nõuetega Pärnu Linnavalitsuse poolt Tallinna Halduskohtule

24.04.2015 esitatud kaebuse esemeks olevate vaidlusaluste haldusaktidega tekitatud kahju

hüvitamiseks. Käesoleval ajal on kaebus Tallinna Halduskohtus menetluses haldusasjas nr 3-15-

1072.

VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega, seega on hageja nõue alusetu ning tuleb

jätta rahuldamata. TsMS § 445 § 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetlusse teineteise

vastu tasaarvestatavaid nõudeid ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Käesolevas tsiviilasjas sõltub

vastuhagi esitamine Tallinna Halduskohtu otsusest haldusasjas 3-15-1072.

Kostja jääb kaebuses Tallinna Halduskohtule esitatud seisukohtade juurde - hageja on rikkunud

võrdse kohtlemise põhimõtet, on sõlminud kostja konkurentidega lepingud enampakkumise

tulemist oluliselt madalamate hindadega, mille tulemusena on viinud kostja majandustegevuse

samal tegevusalal tegutsevate kostja konkurentidega halvemasse olukorda - kostja on tasunud

Pärnu linnale enampakkumise järgselt sõlmitud lepingute alusel 81,97% suuremas ulatuses, kui

kostja konkurendid. Arvestades kostja maksekohustuse suurust hagejast tulenevatel põhjusel

hageja ees ning kostja konkurentide 81,97% madalamat maksekohustuse suurust hageja ees, on

ilmselgelt küüniline hageja haldusmenetluses esitatud väide kostja poolt esinenud maksehäirete

kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja

objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohus poolte nõusolekul lahendab asja kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude

nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Kohus jättis

rahuldamata kostja taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni haldusasjas 3-15-1072

kohtumenetluse

lõppemiseni,

kuid

arvestades,

et

tsiviilasjas

esitatud

nõue

ja

halduskohtumenetluses esitatud kaebus on seotud pooltevahelise sama lepinguga ning

kompromissi võimaluse arutamiseks haldusasjas määratud kohtuistungi toimumise aega muudeti

pärast maakohtu kirjaliku menetluse korraldamise määrust, ei teinud kohus kohtuotsust teatavaks

pooltele määratud ajal 06.05.2016. Haldusasjas 18.05.2016 peetud istungil on pooltele antud

aega asja lahendamiseks kokkuleppel. Nüüdseks on selgunud, et pooled kokkulepet ei

saavutanud.

2. Poolte vahel ei ole vaidlust hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude üle. Pärnu linnavalitsuse

24.01.2012 otsuse nr 3-5/225 „Suulise enampakkumise „Linnavara kasutusse andmine

suvekaubanduseks avaliku suulise enampakkumise korras“ tulemuste kinnitamine ja linnavara

kasutusse andmine“ alusel on hageja ja kostja vahel 11.04.2012 sõlmitud linnavara (maa-ala)

kaubandustegevuseks kasutusse andmise leping nr 2-13.2/88. Tegemist on võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 kohase üürilepinguga, mille alusel hageja andis 2012, 2013 ja 2014

suveperioodideks kostja kasutusse maa-ala 50 m2 asukohaga kesklinna rand naisteranda viiva tee

ääres ning maa-ala 50 m2 asukohaga Kesklinna rand Kuursaali ja Mudaravila vahel oleva randa

viiva tee ääres. Kostja kohustus tasuma hagejale üüri Kesklinna rannas rannatoolide üürimise

eest vastavalt asukohale 820 ja 1020 eurot hooaja kohta, (millele lisandub käibemaks). Poolte

vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise fakti ja kehtivuse üle. Poolte vahel puudub vaidlus ka

selles, et kostja ei ole tasunud hagejale üürilepingus ettenähtud tasu. Samuti puudub vaidlus

hagiavalduses esitatud nõude suuruse üle. Kostja on esitanud hageja nõudele üksnes

tasaarvestuse vastuväite.

3. VÕS § 186 p 2 järgi võlasuhe lõpeb muu hulgas tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui

kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg-le 2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse

poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku

teisiti. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Kohtupraktikas on tunnustatud tasaarvestuse avalduse esitamist ka kohtumenetluses kohtule

esitatavas

menetlusdokumendis,

mis

toimetatakse

teisele

poolele

kätte.

Riigikohtu

tsiviilkolleegium 16.06.2016 otsuse kohtuasjas 3-2-1-59-10 p 10 on asunud seisukohale, et kui

kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb

tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad

tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.

4. Pärnu linn vaidleb kostja tasaarvestusele vastu. Hagejal on kostja vastu eraõiguslik rahaline

nõue (tasumata arved) pooltevahelisest linnavara kaubandustegevuseks kasutusse andmise

lepingust. Kostja tasaarvestamise aluseks olev väidetav kahjunõue on kostja hinnangul tekkinud

hageja poolt antud õigusvastastest haldusaktidest, mistõttu on tegemist riigivastutuse seaduse

alusel esitatava avalik-õigusliku nõudega. Kostja avalik-õiguslikku nõuet ei ole ka nõude

rahuldamise korral seadusest tulenevalt võimalik hageja eraõigusliku nõudega tasaarvestada.

Halduskohtus tehtav lõppahend ei mõjuta tsiviilasja menetlust ega selles tehtavat otsust.

Halduskohtus kaebuse rahuldamata jätmise korral ei ole kostjal võimalik esitada avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõuet tsiviilkohtumenetluse korras selles tsiviilasjas

vastuhagina.

5. Kohus nõustub Pärnu linna seisukohaga, et võlaõigusseaduses sisalduv tasaarvestuse

regulatsioon kohaldub ainult eraõiguslike nõuete tasaarvestusele. Üldpõhimõttena kehtib

seejuures reegel, et avalik-õiguslikke nõudeid ei saa tasaarvestada, samuti ei saa reeglina

omavahel tasaarvestada eraõiguslikke ning avalik-õiguslikke nõudeid. Avalik-õiguslike nõuete

tasaarvestuse lubatavus on avaliku õiguse valdkonda kuuluv küsimus ja eraõigus seda ei

reguleeri. Üksikute avalik-õiguslike nõuete puhul sisaldavad vastavad avalik-õiguslikud

eriseadused tasaarvestuse lubatavuse ning eelduste kohta erinorme ((vt Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2006, lk 662-663)). Eeltoodust

tulenevalt puudub kostjal tasaarvestuseks materiaalõiguslik alus ning tasaarvestus ei kehti. Seega

hagejal kostja vastu olev nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud.

6. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on pooltevahelisest liinavara (maa-ala) kaubandustegevuseks

kasutusse andmise lepingust nr 2-13.2-88 tulenevaid üürniku kohustusi rikkunud, jättes

kokkulepitud üüritasu osaliselt maksmata. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab

võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

järgi juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

7. Kohus leiab, et hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väited, et hageja on rikkunud

võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja on avaldanud soovi lepingu sõlmimiseks, leping on kehtiv

ja seda tuleb täita. Kostja väited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta võivad anda

kostjale aluse nõuda kahju hüvitamist (mida kostja halduskohtule esitatud kaebuses ongi

taotlenud, haldusasi nr 3-15-1072), kuid mitte VÕS § 110 või § 111 sätestatud korras oma

lepingulise kohustuse täitmisest keelduda. Hagiavalduses esitatud nõue vastab lepingu sisule.

Olles seotud lepinguga, ei saanud kostja heas usus oodata, et lepingu täitmine toimuks lepingus

kokkulepitust erinevalt. Kostja ei ole taotlenud hagejalt lepingu muutmist VÕS § 97 alusel ega

lepingut üles öelnud.

8. Hageja nõue on tõendatud 11.02.2012 lepinguga nr 2-13.2-/88, hageja poolt kostjale esitatud

arvetega ning kostjale väljastatud meeldetuletustega. Esitades nõudele tasaarvestuse vastuväite,

on kostja sisuliselt hageja nõuet tunnistanud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude täies

ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1239,99 eurot.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi

rahuldamise korral menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas,

jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on menetluskuluna palunud kostjalt välja

mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot. Kostja kanda jäävate tema enda kulude

suurust kohus kindaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik