2-16-104028/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-104028

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. juuni 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-104028

Tsiviilasi

OÜ KODULIISING hagi Riina Pajuste ja Liivi

Pauluse vastu 750 euro nõudes

Tsiviilasja hind

750 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja OÜ KODULIISING (rk 10892531; asukoht

Posti 30, 90504 Haapsalu);

hageja esindaja Andrus Post, e-post menetlus@liisi.ee;

kostja I Riina Pajuste (ik XXX; elukoht XXX);

kostja II Liivi Paulus (ik XXX; elukoht XXX; e-post

XXX);

kostjate

esindaja

Erki

Casar,

e-post

adolfioigus@gmail.com

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ KODULIISING hagi Riina Pajuste ja Liivi Pauluse vastu 750 euro

väljamõistmiseks nõude aegumise tõttu.

2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta poolte menetluskulud OÜ KODULIISING kanda.

4. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-104028 Riina Pajuste ja Liivi Pauluse menetluskulude

rahaliseks suuruseks 144 eurot (lepingulise esindaja kulud).

5. Välja mõista OÜ-lt KODULIISING Riina Pajuste ja Liivi Pauluse kasuks menetluskulud

144 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludest kanda 72 eurot Riina Pajuste kontole nr XXX ja 72 eurot

Liivi Pauluse kontole nr XXX.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

2(4)

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

2. Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjatelt võlgnevuse väljamõistmiseks summas 750 eurot.

Kostjate arvates on hageja nõue aegunud.

3. Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise kohaldamiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse

ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on palunud kohaldada aegumist.

4. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul.

Kohus märgib, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida, sest

nõude kvalifikatsioonist sõltub, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub.

Hagis esitatud asjaoludel saab hageja nõude kostjate vastu kvalifitseerida laenulepingu

täitmisnõudena.

5. Vaidluse all ei ole järgmised faktilised asjaolud:

- hageja (laenuandja) ja Helju Retpap (laenusaaja, pärandaja) sõlmisid 19.02.2008 laenulepingu

nr 7280219180 (tl 25, 28-29), mille kohaselt kohustus laenusaaja alates 19.03.2008 kuni

19.02.2012 tasuma hagejale igakuiseid laenumakseid (põhiosa ja intress) 75,09 eurot vastavalt

lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 26-27) kokku summas 3604,60 eurot;

- Helju Retpap suri 18.11.2009;

- hageja avalduse alusel algatas Haapsalu notar Eha Naudi 23.03.2010 Helju Retpapi

pärimismenetluse (tl 63-66);

- 30.08.2012 koostatud ja välja antud pärimistunnistuse kohaselt on 18.11.2009 surnud Helju

Retpapi seadusjärgseteks pärijateks kostjad (pärandaja tütred) kumbki ½ suuruses mõttelises osas

(tl 30-32).

6. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-le 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle

kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult

seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS

§ 151 lg 2 järgi vastutavad pärijad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest solidaarselt.

Laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga,

samuti ei ole tegemist kohustusega, mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 12 lg 2 järgi kehtib leping ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes.

Kostjad ei ole hagimenetluses väitnud, et nad oleksid kolme kuu jooksul ema surmast ning oma

pärimisõigusest teada saades pärandist loobunud, seega tuleb lugeda nad pärandi vastu võtnuks

(PärS § 118 lg-d 1 ja 3 ning § 119 lg 1). Vastuvõetud pärand loetakse pärijale kuuluvaks

tagasiulatuvalt pärandi avanemise ajast, so alates pärandaja surmapäevast (PärS § 3 lg 2 ja § 4

lg 1). Eeltoodust tuleneb, et pärandi vastuvõtmisega astusid kostjad 18.11.2009 õigusjärglastena

3(4)

oma õiguseelneja asemel üheaegselt kõikidesse õigussuhetesse, milles viimane enne üleminekut

osales ja mis ei olnud tema isikuga lahutamatult seotud.

Kohus märgib, et pärimistunnistuse olemasolu või puudumine iseenesest pärimisõigust ei

mõjuta. Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust. Pärimistunnistusega üksnes

tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on.

7. Laenulepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, millele saab üldjuhul kohaldada TsÜS

§ 146 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaega. Kui nõue on suunatud korduvate kohustuste täitmisele,

tuleb asjas kohaldada TsÜS §-i 154.

Antud juhul nähti maksegraafikus ette laenu tagastamine kuumaksetena, st lepiti kokku

korduvate kohustuste täitmises, mistõttu tuleb nõuete aegumistähtaeg TsÜS §-st 154. Viidatud

paragrahvi 1. lõige sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata

sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks.

Maksegraafikust nähtuvalt oli viimase osamakse tasumise tähtaeg 19.02.2012. Seega algas nõude

aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 II lause järgi 2012. aasta lõppemisest. Kuna nõude

aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 154 lg 1 II lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud,

algas nõude aegumine 01.01.2013 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 154 lg 1 I lauset

arvestades 31.12.2015 kell 24.00. Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule

esitatud 26.02.2016, seega pärast nõude aegumist, mil kohustatud isik (kostjad) võib keelduda

oma kohustuse täitmisest. Kohus märgib, et aastatel 2009, 2010 ja 2011 tasumisele kuulunud

osamaksed on eeltoodust tulenevalt samuti aegunud.

8. TsÜS § 166 lg 1 näeb ette, et pärandvarasse kuuluva nõude aegumine peatub ajani, mil pärija

võtab pärandvara vastu.

Viidatud sätte kohaselt nõuete aegumine peatub võlgniku surmaga, sõltumata sellest, kas ja

millal võlausaldaja sellest teada sai, ning aegumise peatumine lõppeb pärandi vastuvõtmisega.

Kohus märkis juba kohtu põhjenduste p-s 6, et pärija loetakse PärS § 118 lg 1 järgi pärandi vastu

võtnuks, kui ta ei loobu pärandist üldjuhul kolme kuu jooksul alates ajast, millal ta sai teada või

pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Seega peatus 18.11.2009 hageja

nõuete aegumine kolmeks kuuks, kuid selle ajavahemiku aegumise hulka mittelugemine ei

mõjuta asjaolu, et hageja laenulepingust tulenev täitmisnõue kostjate vastu on aegunud.

9. Isegi kui lähtuda asjaolust, et hagejal ei olnud võimalik oma nõuet kostjate vastu maksma

panna enne 30.08.2012, mil ta sai teada, et Helju Retpapi pärijateks on kostjad, tuli tal nõude

kolmeaastast aegumistähtaega arvestades, samuti asjaolu, et kõigi maksegraafiku järgsete

osamaksete tasumise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud, kohtusse pöörduda hiljemalt

30.08.2015 (TsÜS § 146 lg 1 ning § 147 lg-d 1 ja 2).

10. Kuna hageja laenulepingu järgne täitmisnõue on aegunud ning kostjad on taotlenud aegumise

kohaldamist, siis eeltoodud kohtu põhjendustel jätab kohus OÜ KODULIISING hagi Riina

Pajuste ja Liivi Pauluse vastu 750 euro väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

4(4)

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud

(lepingulise esindaja kulud).

Kohus määrab kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks 144 eurot, so lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes (1,5 tundi × 96 eurot). Kohus

arvestab lepingulise esindaja kulude suurust kindlaks määrates käesoleva vaidluse sisu

(aegumise vastuväide), hageja nõude olemust (lepingu täitmise nõue), tsiviilasja keerukust ja

mahtu (lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja -mahukas) ning kostjate menetlusdokumentides

(09.05.2016 ja 09.06.2016) esitatud õiguslikke põhjendusi. Nimetatud summa kuulub hagejalt

kostjate kasuks väljamõistmisele. Väljamõistetud menetluskuludest on taotletud kanda kummagi

kostja kontole 50%, seega antud juhul 72 eurot nii Riina Pajuste kui Liivi Pauluse kontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik