1-16-4365/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-3351

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2017. a., Tallinn

Kohtuasja number 1-17-3351

Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 5. mai 2017. a otsus Stepan Slobodjanjuki

(ik. 38206060271) süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Stepan Slobodjanjuk, apellatsioon RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Stepan Slobodjanjuki apellatsioon Harju Maakohtu 5. mai 2017. a kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

5. mail 2017 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik, süüdistatav

Stepan Slobodjanjuk ja tema kaitsja Toomas Pilt käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe Stepan Slobodjanjuki süüdi tunnistamise kohta KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistuse suuruses.

2. Samuti lepiti kokkuleppes kokku Stepan Slobodjanjuki süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude suuruses, milleks oli kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 72 eurot ning kohtumenetluses 120 eurot. Seega absoluutsummana moodustavad menetluskulud 897 eurot, mis tuleb tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

3. Harju Maakohus mõistiski 5. mai 2017. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses Stepan Slobodjanjuki süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistas 4-kuulise vangistusega. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning vangistuse alguseks luges kohus 3. mai 2017. a. Kohus mõistis süüdistatavalt Stepan Slobodjanjukilt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud kogusummas 897 eurot, millest määratud kaitsjale makstud tasu on 192 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt määras kohus menetluskulude vabatahtlikult tasumise osade kaupa igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Stepan Slobodjanjuk, kes palub võimalikult suures osas jätta menetluskulud riigi kanda ning anda talle võimalus tasuda väljamõistetud menetluskulud pärast vangistusest vabanemist. Süüdistatav põhjendab oma taotlust sellega, et ta viibib vangistuses, tal puudub kindel sissetulek ning vanglal ei ole võimalik talle hästitasustatavat töökohta tagada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitus kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates 29. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

6. 5. mail 2017 ringkonnaprokurör Ainar Koigi, süüdistatava Stepan Slobodjanjuki ja tema kaitsja

Toomas Pildi vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas sõnaselgelt (tl 212), et II astme kuriteo puhul on sundraha 1,5 kuupalga alammäär, mis on 2017. aastal 705 eurot ning see summa kuulub Stepan Slobodjanjuki poolt koos kaitsjatasuga 192 eurot (72 eurot+120 eurot) hüvitamisele. Samuti on kokkuleppes märgitud, et süüdistataval tuleb menetluskulud tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppe oma allkirjadega kinnitanud.

5. mail 2017 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Stepan Slobodjanjuk on kohtuistungil kohtuliku arutamise ajal avaldanud, et talle on kokkuleppe ja süüdistuse sisu arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimisel on väljendanud oma tõelist tahet. 2(3)

7. Apelleeritud kohtuotsusega ongi Stepan Slobodjanjuk kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule, s.o 897 eurot. Vastavalt kokkuleppes märgitule on kohus väljamõistetud menetluskulud võimaldanud tasuda 12 kuu jooksul osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisest.

8. Apellatsioonis on Stepan Slobodjanjuk soovinud menetluskulude vähendamist, s.o menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16)

seisukohast järeldub, on menetluskulude vähendamine või osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude suurusega ja nende tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest ega ole esitanud muid põhjendusi menetluskulude tasumise võimetusest. Samuti on süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustunud, et tasub menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuliku arutamise järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka

KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Stepan Slobodjanjuki apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. 3(3)