2-14-38054/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-38054

Tsiviilasi

CONDOR INKASSO OÜ hagi TRC Tubaka Ida-Virumaa

OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2453 eurot 74 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. jaanuari 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ

(registrikood: 10156140); juhatuse liige Argo Pungas

Vastustaja

(hageja):

CONDOR

INKASSO

OÜ

(registrikood: 11081243); lepinguline esindaja Marie Tsine

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 29. jaanuari 2016 otsus tühistada ja

saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule

eelmenetluse staadiumist.

2. TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ apellatsioonkaebus

rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Poolte menetluskulude jaotise määrab kindlaks maakohus

asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. CONDOR INKASSO OÜ (hageja) esitas 11. detsembril 2014 ja 15. detsembril 2014

maksekäsu kiirmenetluse avaldused TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ (kostja) vastu võlgnevuste

väljamõistmiseks tsiviilasjades nr 2-14-38054 ja 2-14-38751. Seoses kostja poolt õigeaegselt

esitatud vastuväidetega jätkus tsiviilasjade lahendamine hagimenetluse korras. Maakohus liitis

16. aprilli 2015 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse (tsiviilasi nr 2-14-38054).

Hagiavalduse kohaselt on kostja mitteeluruumide Uus 1 – M25, Kiviõli ja Uus 1 – M26, Kiviõli

omanik ja Korteriühistu Kiviõli Uus 1 liige. Korteriühistu loovutas 16. juulil 2014 nõude täies

ulatuses hagejale, sh õiguse nõuda intresse, viiviseid, kahju hüvitamist (I kd, tl 70).

Korteriühistu põhikirja (I kd, tl 74–81) p 4.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma

regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu

majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja

korras. Arvestuse aluseks on halduskulud vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele

korteriomandi ühe ruutmeetri kohta (p 4.2.6.6). Korteriühistu 9. augusti 2012

asutamiskoosoleku protokolli (I kd, tl 106) p 8 kohaselt kehtestati korteriühistu osamaksu

suuruseks proportsionaalselt 0,50 eurot / m2.

Kütte eest tasub kostja otse teenusepakkujale ning muid majandamisega seotud kulusid kostja

tasuma ei pea. Perioodil 31. august 2012 – 30. aprill 2015 on kostjale igakuiselt esitatud arveid

osamaksu tasumiseks mitteeluruumi M25 osas 681 eurot 65 senti ja M26 osas 857 eurot 20

senti, kokku 1538 eurot 85 senti ulatuses. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivise 0,07% päevas mitteeluruumi M25 osas 231 eurot 10 senti ja

M26 osas 290 eurot 62 eurot, kokku 521 eurot 72 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Võlateatistest (I kd, tl 22–23, II kd, tl 23–24) ei nähtu

nõudeõiguse loovutamine ja selle ulatus. Nõue on tõendamata. Kuna hageja on esialgses

hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 268 eurot 69 senti, ei olnud hagejal õigust hiljem nõuet

suurendada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 29. jaanuari 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

mitteeluruumi, asukohaga Uus 1-M25 Kiviõli, võlgnevuse 912 eurot 75 senti, sh osamakse

võlgnevus 681 eurot 65 senti ja perioodi 31. august 2012 – 30. aprill 2015 eest sissenõutavaks

muutunud viivise 231 eurot 10 senti, mitteeluruumi, asukohaga Uus 1-M26 Kiviõli, võlgnevuse

1147 eurot 82 senti sh osamakse võlgnevus 857 eurot 20 senti ja perioodi 31. august 2012 – 30.

aprill 2015 eest sissenõutavaks muutunud viivise 290 eurot 62 senti ning viivise 0,07% päevas

põhinõudelt (1538 eurot 85 senti) alates 2. maist 2015 kuni põhinõude täitmiseni.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1030 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabi kulud 780

eurot (käibemaksuta) ning menetluskuludelt viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus juhindus otsuse tegemisel korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-st 1,

korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg-st 2 ja § 151 lg-st 1 ning korteriühistu põhikirja sätetest (p

4.2.6).

Majandamiskulud on KÜS järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala

osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu

korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest ja tehnosüsteemide hooldus- ja

remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi.

Kostja on alates 26. jaanuarist 2005 mitteeluruumide Uus 1 – M25, Kiviõli (registriosa nr

3599608) ja Uus 1 – M26, Kiviõli (registriosa nr 3599708) omanik. Korteriomanikud

moodustasid 9. augusti 2012 asutamiskoosolekul maja haldamiseks korteriühistu Kiviõli Uus 1

(registrikood: 80346178). Kostja osales asutamiskoosolekul ja seda kinnitab tema allkiri

põhikirja lõpus (I kd, tl 81). Kostja on teadlik, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt

üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise

jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras.

Arvestuse aluseks on halduskulud vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele

korteriomandi 1m2 kohta (p 4.2.6.6) (I kd, tl 75). Korteriomanikud kehtestasid

asutamiskoosolekul korteriühistu osamaksu suuruseks proportsionaalselt 0,5 eurot / m2 eest

vastavalt korteriomaniku korteri suurusele (I kd, tl 106). Korteriühistu loovutas 16. juulil 2014

nõude kostja vastu täies ulatuses hagejale, sealhulgas õigusega nõuda intresse, viiviseid ja kahju

hüvitamist (I kd, tl 70–71).

Kostja on rikkunud korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda korteriühistu

osamaksu (majandamiskulud) proportsionaalselt vastavalt korteriomaniku korteri suurusele.

Mitteeluruumi M25 (pindala 41,10m2) osamakse suuruseks on 20 eurot 55 senti (41,10 * 0,50),

millest on maha arvestatud prügivedu 55 senti, seega on mitteeluruumi M25 tasumisele kuuluva

osamakse suuruseks igakuiselt 20 eurot. Mitteeluruumi M26 (pindala 51,70 m2) osamakse

suuruseks on 25 eurot 85 senti (51,70 * 0,50), kuid hagiavalduse kohaselt on osamakse

suuruseks 25 eurot 15 senti (I kd, tl 65). Kostja on jätnud tasumata perioodil 31. august 2012 –

30. aprill 2015 arved mitteeluruumi M25 osas 681 eurot 65 senti ja mitteeluruumi M26 osas

857 eurot 20 senti, kokku 1538 eurot 85 senti. Hageja nõue osamaksu võlgnevuse osas on

tõendatud. Majandamiskulude arvestuse ja võlgnevuse suuruse osas kostja vastuväiteid

esitanud ei ole.

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel

korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt

päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu

esimesest kuupäevast arvates. Nõude loovutamise lepinguga on hagejale üle läinud õigus nõuda

viivist. Viivisenõude suurendamine on lubatav ning hageja viivisenõue tuleb rahuldada. TsMS

§ 376 lg 4 p 2 kohaselt ei ole tegemist hagi muutmisega. Teisi vastuväiteid kostja viivise

nõudele, sh arvestusele, ei ole esitanud.

Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 1030 eurot, sh hagi esitamisel

tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 780 eurot (6,5*120) käibemaksuta. Maakohus

vähendas osaliselt hageja õigusabikulu ning pidas põhjendatud ajaks mõlemas tsiviilasjas

esialgsete hagide koostamiseks 1 tunni, kokku 2 tundi. Kokku pidas maakohus põhjendatud

kuluks hageja esindaja ajakulu 6,5 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ning asja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus jätnud kostjale esitamata hageja tõendi, korteriühistu asutamiskoosoleku

protokolli (I kd, tl 106), mistõttu kostjal ei olnud võimalust vastaspoole esitatule vastu vaielda.

Kostja asutamiskoosolekust osa ei võtnud, ta ei olnud teadlik koosoleku kokkukutsumisest.

Maakohtu otsus tuli kostjale üllatusena. Kohtuotsuse p-st 7 tuleneb, et hageja on kohtule

selgitanud nõude kujunemist. Antud asjaolu on jäänud kohtu ja hageja teada. Kostjalt selgituste

võtmist ei peetud vajalikuks;

2) tuleb korteriomanikul kanda KÜS §-s 151 sätestatud majandamiskulud. Muude elamule

tehtud kulutuste hüvitamist võib korteriomanikult nõuda korteriühistu, kui korteriomanik on

kulutuste tegemisega nõustunud (Riigikohtu 8. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14).

Kostja pole muude kulutustega nõustunud. Asutamiskoosolek ei määra korteriühistu liikmetele

püsivalt kindlaks majandamiskulude suurust, vaid korteriomanikud otsustavad oma kohustused

ise;

3) tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel korteriühistu kanda. Korteriühistu on

pöördunud võlanõudega kostja vastu, rikkudes ise korduvalt ja järjepidevalt ühise majandamise

põhimõtet ja ei ole heas usus käitudes teinud võimalikuks, et kostja saaks võtta osa korteriühistu

otsuste tegemisest.

Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja korteriühistu 2014. aasta majandusaasta aruande,

mille kohaselt oli 2014. aastal korteriühistu tõendatud majandamiskuludeks, millest

arvestatakse korteriomanikule langev osa KÜS § 151 järgi, elektrienergia 427 eurot, prügi ning

territooriumi korrashoid 354 eurot, raamatupidamisteenus 614 eurot, s.o kokku 1395 eurot.

Kostja ei pea tasuma muude kulutuste eest. Kostja taotleb apellatsioonkaebuses korteriühistu

vajalike kulutuste ja sihtotstarbeliste maksete suuruse temale langeva osa väljaselgitamist, mis

võimaldab tegeliku võlgnevuse väljaselgitamise ja õiglase kohtuotsuse tegemise.

Sihtotstarbeliste kulutuste väljaselgitamiseks palub kostja nõuda korteriühistult välja

majanduskava ja juhatusele tasu määramise otsused.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

Vastuse väidete kohaselt:

1) on 9. augusti 2012 korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli ja selles kehtestatud

korteriühistu sihtotstarbelise makse suuruse vaidlustamise tähtaeg möödunud;

2) ei vasta tõele kostja väide, et ta sai korteriühistu asutamiskoosoleku protokollist teada alles

8. veebruaril 2016. Kostja osales korteriühistu asutamiskoosolekul ja seda kinnitab tema allkiri

korteriühistu üldkoosolekul osalejate registreerimislehel. Kostja omandis on veel

korteriomandid asukohaga Uus 1 – 3 Kiviõli, Uus 1 – 15 Kiviõli, Uus 1 – M1 Kiviõli, Uus 1 –

M13 Kiviõli ja Uus 1 – M28 Kiviõli, millega seotud majandamiskulude arved on kostja tasunud

korteriühistu arvelduskontole alates korteriühistu asutamisest kuni juuni 2015. Seega oli kostja

teadlik korteriühistu asutamisest (sh asutamiskoosoleku protokollist), korteriühistu asutamisel

kehtestatud makse suurusest 0,50 eurot / m2, tasudes ise korteriühistu poolt esitatud arveid, st

tunnustades kehtestatud sihtotstarbelise makse suurust. Kostja kui korteriomaniku kohustused

tulenevad seadusest;

3) ei nõua hageja kostjalt muid kulusid, kui majandamiskulud KÜS § 151 lg 1 mõttes.

Hageja vaidles kostja tõendite kogumise taotlusele vastu ning palus jätta kostja poolt esitatud

korteriühistu majandusaasta aruanne kui asjakohatu tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

vaidlustatud

otsuse

tegemisel

rikkunud

oluliselt

eelmenetlust

reguleerivaid

menetlusõigusnorme, mistõttu on asja otsustamiseks olulised, s.o hagi aluseks olevad asjaolud,

jäänud maakohtu menetluses välja selgitamata, mis on toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse

tegemise. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ringkonnakohus saadab

TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel asja uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumist, kuna

ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada.

7. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses ja taotleb asja

saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna.

Maakohus asus seisukohale, et kostja on rikkunud korteriühistu liikmesusest tulenevat

kohustust tasuda korteriühistu osamaksu ning mõistis kostjalt välja kogu hageja poolt nõutava

põhivõla suurusega 1538, 85 eurot tasumata osamaksena, mida maakohus on nimetanud ka

majandamiskuludeks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja otsustamisel mh rikkunud menetlusõigusnormi

sellega, et on jätnud eelmenetluse asjas piisava põhjalikkusega läbi viimata.

Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine

(kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka

TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-51-

11, p 27; nr 3-2-1-116-10, p 39; nr 3-2-1-153-10 p 16).

Maakohus ei ole menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses, sh

tõendamiskoormist, arutanud (TsMS § 351). Eelmenetluse läbiviimise kohustuse rikkumine

avaldub mh ka selles, et maakohus on jätnud toimiku materjalide kohaselt hageja poolt kohtule

7. oktoobril 2015 esitatud seisukohad ja tõendid (sh korteriühistu asutamiskoosoleku protokoll)

kostjale edastamata ning kostja seisukoha nende hageja väidete ja tõendite osas välja

selgitamata.

8. Asjas puudub vaidlus, et kostja on mitteeluruumide Uus 1-M25 ja Uus 1-M26 Kiviõlis

omanik ning Korteriühistu Kiviõli Uus 1 liige. Hagi on esitatud võla tasumiseks ning hageja

on omandanud nõude loovutuse teel. Selles osas apellatsiooniastmes vaidlust ei ole. Maakohus

ei ole pööranud tähelepanu loovutatud nõude sisule ja ulatusele. Hageja nõude

kvalifitseerimisel tulnuks maakohtul arvestada ka tõenditega, millest nähtub korteriühistu poolt

hagejale loovutatud nõue. Korteriühistu võimalik nõue kostja vastu on hagejale üle läinud

üksnes loovutatud ulatuses. Tegemist on õiguse kohaldamisega, mis on kohtu ülesanne poolte

seisukohtadest sõltumata.

16. juuli 2014 nõude loovutamise lepingu (lk 70) kohaselt on korteriühistu loovutanud hagejale

nõude kostja vastu, mis tuleneb korteriühistu poolt väljastatud kommunaalkulude arvetest.

Lepingu järgi sõlmimise seisuga oli põhinõue kokku 1108,29 eurot. Lepingu kohaselt võivad

nõuded suureneda, vastavad muudatused vormistatakse Võlahaldusteenuse 16. juuli 2014

lepingu nr NL-140716/KÜ Uus 1 lisadena. Ringkonnakohus märgib, et loovutatud nõude

suurendamist käsitlevaid tõendeid kohtuasja materjalide hulgast ei leidu, mistõttu pidi

maakohus lähtuma sellest, et loovutatud põhivõla suurus on 1108,29 eurot. Maakohus on seega

ebaõigesti rahuldanud hagi 1538.85 eurot põhivõla ja sellelt summalt arvestatud viiviste

väljamõistmiseks, ületades sellega hagejale loovutatud nõude ulatust.

9. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise sisuga nõude on korteriühistu hagejale

tegelikult loovutanud. Nimetatud küsimus tekib, kui kõrvutada hageja nõuet seda tõendama

pidavate tõenditega. Maakohus on jätnud hageja nõude kvalifitseerimata.

Nõude loovutamise lepingu kohaselt on loovutatud „nõue kostja vastu, mis tuleneb

korteriühistu poolt väljastatud kommunaalkulude arvetest.“ Kohtuasja materjalide hulgas ei

ole korteriühistu poolt kostjale väljastatud kommunaalkulude arveid, v.a üks arve (juuni 2014,

lk 21), millel on nimetatud maksetena majandamiskulusid, osamaks, prügi. Seega on asjas

tuvastamata, kas korteriühistu on üldse väljastanud kostjale kommunaalkulude arveid.

Hageja 7. oktoobri 2015 menetlusdokumendist (lk 102 – 104) nähtuvalt palub hageja kostjalt

välja mõista korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli p 9 alusel majandamiskulud

arvestusega 0,5 eurot/m2 eest ja korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli p 8 alusel osamakse

ühekordse maksena, samuti viivise.

Korteriühistu asutamiskoosolek otsustas kehtestada korteriühistu osamaksu suuruseks

proportsionaalselt 0,5 eurot/m2 kohta vastavalt korteriomaniku korteri suurusele (protokolli

p 8). Tasumise kord ja tähtaeg on sätestatud korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu põhikirja

p 6.4 kohaselt moodustub ühistu osakapital ühistu liikmete osamaksude summast. Liikmete

osamaks on rahaline ühekordne maks. Osamakse suurus tuleneb asutamiskoosoleku protokolli

p-st 8. Osamaksu ei saa võrdsustada majandamiskuluga, nagu on leidnud maakohus. Osamaksu

nõuet kostja vastu ei ole korteriühistu hagejale loovutanud ning hagi rahuldades ei saanud

maakohus kostjalt välja mõista majandamiskuluna korteriühistu osamaksu.

10. Korteriühistu asutamiskoosolek otsustas kehtestada korteriühistu sihtotstarbelise maksu

suuruseks 0,5 eurot m2 kohta vastavalt korteriomaniku korteri suurusele (protokolli p 9).

Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude kvalifitseerimiseks pidi maakohus tuvastama, kas

hagejale

loovutatud

nõue

kommunaalkulu

tasumiseks

on

käsitletav

korteriühistu

sihtotstarbelise maksu (asutamiskoosoleku protokollilise otsuse p 9 tähenduses) tasumise

nõudena ning, kas tegemist on majandamiskuluga, mida korteriühistu saab kostjalt kui

korteriühistu liikmelt nõuda KÜS § 151 lg 1 alusel. Apellandi väitega, et temalt saab nõuda

üksnes majandamiskulude tasumist, tuleb nõustuda.

KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu seaduse tähenduses korteriühistu

vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud

teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi

üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Korteriühistu põhikirja p 4.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord

kuus elamu majandamise jooksvate kulude katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud

suuruses ja korras, kusjuures arvestuse aluseks võetakse kululiikides üldelekter, prügivedu,

elamu remondifond, halduskulud, koristus, avariifond, laenu tagasimakse, reservfond,

kindlustuskulu korteriomandi 1m2 kohta.

Nõude loovutamise lepingus kasutatava mõiste „kommunaalkulu“ definitsiooni ei ole seaduses

sätestatud. Üldise arusaama kohaselt on tegemist kuluga, mis korteriühistu kannab kõigi

liikmete vajaduste rahuldamiseks ja mille eest peavad liikmed ühiselt tasuma seaduses või

põhikirjas sätestatud ulatuses ning see kulu on käsitletav KÜS § 151 lg 1 järgse

majandamiskuluna. Kommunaalteenusteks võib liigitada korteriühistu poolt elamu

majandamiseks osutatud ja ostetud teenused.

KÜS § 151 lg 1 järgi peab korteriühistu tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu

majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada

näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude

suurus. Antud juhul soovib hageja kommunaalteenuste kulu nõuet tõendada korteriühistu

otsusega sihtotstarbelise makse kehtestamiseks liikmetele. Asja materjalidest ei ole selge, kas

sihtotstarbeline makse arvelt katab korteriühistu ka kommunaalkulusid, millises osas on nõue

hagejale loovutatud. Põhikiri (p 4.2.6.) näeb ette kulude eristamist liikide kaupa. Asja uuel

arutamisel peab maakohus välja selgitama, milliste kulude katteks on sihtotstarbeline makse

korteriühistule ette nähtud ning kas ja millises ulatuses on selle makse arvelt tasutud ka

kommunaalkuludena käsitletavaid kulusid, mille osas on korteriühistu nõude hagejale

loovutanud.

Kui maakohus jõuab asja uuel läbivaatamisel järeldusele, et korteriühistu sihtotstarbeline makse

on kehtestanud arvestusliku majandamiskuluna KÜS § 151 lg 1 tähenduses, kuid ei olegi seotud

tegelike majandamiskuludega, siis selline järeldus on võimalik. Korteriühistu liikmed võivad

leppida kokku üksnes arvestuslikus makses, mis peaks katma kõik korteriühistu tegevusega

seotud vajalikud kulud. Tegeliku tarbimise ja kulu üle peetakse sellisel juhul arvestust

korteriühistu raamatupidamises ning tegelikke kulusid ületavad sihtotstarbelise makse

laekumised moodustvad sihtkapitali, mis on korteriühistu vara (põhikirja p 6.5). Arvestusliku

majandamiskulu korral ei saa korteriühistu loovutada eraldi kommunaalkulude nõuet.

Ringkonnakohus rõhutab, et maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hageja nõude

kvalifitseerimisel hindama, kas hagejale loovutatud kostjale esitatud arvetest tulenev

kommunaalkulude tasumise nõue on tõendatud korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli

p-s 9 kehtestatud sihtotstarbelise maksu suurusega.

11. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et ta ei olnud teadlik asutamiskoosoleku

kokkukutsumisest, ta ei osalenud sellel koosolekul. Nimetatud kostja väited ei vasta

ringkonnakohtu hinnangul tegelikkusele. Kostja esindaja on allkirjastanud asutamiskoosoleku

protokolli lisa, mis tõendab kostja esindaja osalemist asutamiskoosolekul. Kostja väide, et

asutamiskoosoleku otsused oleksid MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised, ei ole asjas esitatud

tõenditega tõendatud.

Kostja on esitanud koos apellatsioonkaebusega taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja

kogumiseks, millisele taotlusele on hageja vastustajana vastu vaielnud. Ringkonnakohus jätab

kostja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks maakohtu otsustada.

12. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks