3-15-630/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-630

Haldusasi

K.S. kaebus Maksu- ja Tolliameti 2. detsembri 2014

vastutusotsuse nr 13-7/507-19 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. septembri 2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.S. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant K.S.

esindaja v.adv Rene Varul

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Karin Kask

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.S. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. septembri 2015

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

3. Võtta asja materjalide juurde 15. septembri 2011 volikiri A.P. le OÜ Hastor

esindamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. juuli 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12. mai 2014 maksuotsusega nr 12.2-3/13956-19 kohustas Maksu- ja Tolliamet (MTA)

OÜ-d Hastor tasuma käibemaksu 30 760,80 eurot, tulumaksu 29 051,09 eurot ja tööjõumakse

48 005,50 eurot maksustamisperioodide juuni kuni detsember 2012 eest. Maksuotsuse järgi tingis

käibe- ja tulumaksu määramise Hastor OÜ raamatupidamises Vime Group OÜ ja T&T Rental OÜ

rekvisiitidega võltsarvete kasutamine.

2. 20. juuni 2014 määrusega asjas nr 2-14-51659 lõpetas Tartu Maakohus OÜ Hastor

pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Äriühing kustutati äriregistrist 13.

jaanuaril 2015.

3. 2. oktoobri 2014 intressinõudega kohustas MTA OÜ-d Hastor käibe- ja tulumaksuvõlalt intressi

kokku 27 163,49 eurot.

4. 2. detsembri 2014 vastutusotsusega 13-7/507-19 kohustas MTA K.S. ja A.P. solidaarselt

tasuma Hastor OÜ maksuvõla 59 811,89 eurot, (maksuotsusega nr 12.2-3/13956-19 määratud

käibemaks 30 760,80 eurot ja tulumaks 29 051,09 eurot) ning intressivõla 27 163,49 eurot.

Vastutusotsusega ei pööranud MTA K.S. lt ja A.P. sissenõudmisele maksuotsusega Hastor OÜ-

le täiendavalt tasumisele määratud tööjõumakse 48 005,5 eurot ega Hastor OÜ poolt deklareeritud

makse summas 6 012,78 eurot.

5. 02.12.2014 esitas K.S. MTA-le vaide vastutusotsuse tühistamiseks.

6. K.S. 13. jaanuaril 2015 esitatud vaide vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks jättis MTA jättis

rahuldamata 12. veebruari 2015 vaideotsusega nr 6-1/2567-2.

7. 13. märtsil 2015 esitas K.S. Tartu halduskohtule kaebuse MTA 2. detsembri 2014

vastutusotsuse nr 13-7509-19 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebajal seost maksukohustuse aluseks olevate tehingutega. Tehingud on

OÜ Hastor nimel teinud volitatud esindaja A.P. , kellele oli äriühingu tegevuse juhtimine ja

igapäevane korraldamine üle antud. Isegi, kui K.S. korraldas OÜ Hastor maksudeklaratsioonide

esitamise ja maksude tasumise, ei ole tuvastatav tema kui juhatuse liikme kohustuste tahtlik

rikkumine.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Halduskohtu 4. septembri 2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

9. Otsuse põhjenduste kohaselt Hastor OÜ registreeriti äriregistris 7. septembril 2011. K.S. oli

Hastor OÜ asutaja, ainuosanik ning juhatuse liige perioodil kuni 22. märtsini 2013. Osaühingu

põhitegevusalaks oli elamute ja mitteelamuhoonete ehitus. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt sai

A.P. äriühingu juhatuse liikmeks 22. märtsil 2013.

10. Hastor OÜ juhatuse liige K.S. on jättes tagamata maksukorralduse seadusest (MKS) ja

maksuseadustest tulenevad kohustused. Kuna Hastor OÜ rikkus deklareerimiskohustust, mis

tuleneb MKS § 85 lg-st 4, koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) §-iga 24, KMS § 29 lg-ga 1 ja

KMS § 31 lg-ga 1 ning tasumiskohustust, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1, koostoimes KMS § 38

lg-ga 1, siis on K.S. jätnud tagamata nimetatud maksukohustuste täitmise. K.S. pidi omama

ülevaadet, kuidas on Hastor OÜ ehitustegevus ja raamatupidamine organiseeritud, sh kas äriühing

kasutab oma raamatupidamises võltsarveid. Hinnang põhineb elulise usutavuse kriteeriumil.

Nimelt elasid vastutusotsuse tegemise ajal K.S. ja A.P. ühel ja samal aadressil. Kaebaja väide, et

nad elavad A.P. ga juba pikemat aega lahus, on asjassepuutumatu. Maksuhaldur on õigesti

tuvastanud kaebaja süü, märkides, et kajastades osaühingu käibedeklaratsioonides fiktiivseid

arveid on K.S. rikkunud juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest. Kui isik on esitanud

äriühingu nimel andmeid ilma nende õigsust kontrollimata, tuleb juhatuse liikme tegevuses

eeldada vähemalt rasket hooletust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. 5. oktoobril 2015 esitas K.S. apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus

ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

12. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt vastutusotsuses on maksuhaldur asunud otsesõnu

seisukohale, et K.S. on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Seega pidanuks kohtulik

kontroll seisnema selles, kas kaebaja on rikkunud tahtlikult juhatuse liikme kohustust või mitte.

Kohtuotsusest nähtuvalt on asutud hoopis kontrollima, kas juhatuse liiga on rikkunud oma

kohustust raskest hooletusest. Tahtlusel ja raskelt hooletusel on erinevad eeldused. Apellant oli

teadlik, et tema vaidleb vastu tahtluse tuvastamisele, mistõttu on kohtuotsus, mis räägib hoopis

teisest süü vormist ja eeldustest, üllatav.

13. Teiseks on apellant seisukohal, et käesolevas asjas kogutud tõendid ja asjaolud ei luba

tuvastada ka MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist raskest hooletusest. Vaidlust ei ole

selles, et K.S. ise ei tegelenud Hastor OÜ ehitustegevusega seotud küsimustega. Seda on

kinnitanud ka halduskohus oma otsuses (p 15). Samas olid Vime Group OÜ ja T&T Rental OÜ

esitatud arved seotud just OÜ Hastor tellitud ehitustöödega erinevatel objektidel.Vastutusotsusest

ei nähtu, et maksuhaldur oleks tuvastanud, kas apellandil oli tegelik kontroll A.P. tegevuse suhtes

OÜ Hastor tegevuse korraldamisel, sh lepingute sõlmimisel, alltöövõtjate palkamisel jmt. Apellant

on saanud tuvastada üksnes, kas arveid esitanud äriühing on käibemaksukohustuslane jmt.

registritest nähtuvaid asjaolusid, mitte aga tehingute sisulist õigsust. Vastutusotsuses puuduvad

asjaolud, millest tulenevalt võiks järeldada apellandi rasket hooletust.

14. K.S. on juba kaebuses esitanud taotluse istungi korraldamiseks. Istungi korraldamine oli

vajalik faktiliste asjaolude tuvastamiseks, sh. kas K.S. oli teadlik, milliseid tehinguid teeb

äriühingu nimel volitatud esindaja A.P. ja, et OÜ Hastor on teinud tehinguid varifirmadega (ja

kas need ikka olid varifirmad, see on samuti vaidluse all). Halduskohus on jätnud istungi pidamata

ja lahendanud vaidluse kirjalikus menetluses. Apellant ei ole saanud võimalust oma vastuväiteid

tunnistajate ütlustega tõendada. Apellant on arvamusel, et halduskohus ei olnud HKMS § 131 järgi

õigustatud lahendamaks asja kirjalikus menetluses.

15. 9. novembril 2015 esitas MTA vastuse apellatsioonkaebusele, milles vaidleb apellatsioon-

kaebusele vastu.

16. Vastustaja on seisukohal, et vastutusotsuses on maksuhaldur selgelt märkinud, et kajastades

osaühingu käibedeklaratsioonides fiktiivseid arveid on K.S. rikkunud juhatuse liikme kohustusi

raskest hooletusest. Kui isik on esitanud äriühingu nimel andmeid ilma nende õigsust

kontrollimata, tuleb juhatuse liikme tegevuses eeldada vähemalt rasket hooletust. Äriühingu

juhatuse liikmel on kohustus omada ülevaadet äriühingu kulutustest ning sellest, kas kulutused on

ettevõtlusega seotud või mitte. Kuna K.S. tegi võltsarvete alusel ülekandeid või aktsepteeris

ülekannete tegemist, on tema käitumine kvalifitseeritav vähemalt raske hooletusena.

17. Vastustaja ei nõustu ka apellandi seisukohaga, et kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses

on menetluslik rikkumine. Halduskohtule esitatud kaebuses ei ole K.S. esitanud vähimaidki

põhistusi väitele, et vaidluse alla seatud tehingud on tegelikult toimunud. Kaebuse väited

puudutasid üksnes kahte teemat, s.o K.S. tahtluse tuvastamist ja vastutusotsuse kättetoimetamist.

Vastustaja juhtis juba kaebuse vastuses tähelepanu asjaolule, et kuna kaebaja on saanud kätte

vastutusotsuse projekti, on ta saanud kätte ka sama e-kirjaga saadetud 13. mai 2014 maksuotsuse.

Halduskohtule esitatud kaebuses ega ka apellatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtki sisulist väidet,

põhistamaks apellandi seisukohta, et OÜ-ga Hastor tehinguid teinud äriühingud ei olnud

varifirmad. Apellant on esitanud apellatsioonkaebuses vaid ebamäärase põhistamata väite, et see

asjaolu on vaidluse all.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaalõiguse – kui ka kohtumenetluse

norme. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Vastavalt MKS § 96 lg-le 1 maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel

vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur

vastutusotsuse.

Vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Äriühingu

seaduslikule esindajale võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu

kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud

viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui

maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. (MKS § 96 lg 5).

Vastutusotsuse tegemine ei ole tulenevalt MKS § 96 lg-st 6 lubatud, kui maksuvõlga ei ole

tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud.

Maksukorralduse seaduse § 40 lg‑ st 1 järeldub, et äriühingu juhatuse liikmele äriühingu

maksuvõla tasumise kohustuse panemiseks on vaja tuvastada, et ta on rikkunud MKS § 8 lg-s 1

sätestatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ja rikkumise tõttu on tekkinud äriühingu

maksuvõlg.

20. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohtule esitatud kaebuses on K.S. väitnud, et

kaevatav vastutusotsus on õigusvastane põhjusel, et selles on väidetud kaebaja tahtlikku rikkumist,

kuid ei ole tuvastatud sellist seisukohta tingivaid asjaolusid. Lisaks on MTA-le ette heidetud

vastutusotsuse kättetoimetamise reeglite rikkumist. Rohkem väited ega asjaolusid vastutusotsuse

õigusvastasuse kohta kaebaja asja menetlemisel halduskohtus ei esitanud. Seega ei ole kaebaja

halduskohtus väitnud, et vastutusotsus oleks põhjendamatu seetõttu, et maksuvõlga ei ole

(maksuotsusega on OÜ Hastor maksukohustus ebaõigesti tuvastatud), s,t kaebaja ei ole väitnud

vastutusotsuse õigusvastasust MKS § 96 lg 6 p 1 alusel.

21. Vastavalt HKMS § 38 lg p-dele 7 ja 8 tuleb kaebuses muu hulgas märkida kaebuse faktiline

põhjendus ja tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid.

Käesolevas asjas on K.S. apellatsioonkaebuses märkinud, et vaidluse all on ka see, kas Hastor OÜ

kasutas võltsarveid oma maksuarvestuses. Ringkonnakohus mõistab kaebaja märkust selliselt, et

kaebaja on kahtluse alla seadnud ka maksuotsusega tuvastatud OÜ Hastor maksuvõla olemasolu.

Samas ei ole kaebaja selgitanud, miks ta vastutusotsuse õigusvastasust maksuvõla puudumise tõttu

varem väita ei saanud. Ka ringkonnakohtule ei ole sellise põhjuse olemasolu äratuntav. Isegi juhul,

kui vastutusotsuse kättetoimetamise viisi tõttu võis kaebaja info maksuotsusega OÜ Hastor

maksuvõla tuvastamise kohta olla puudulik, siis vastutusotsusest endast pidi kaebajale üheselt

selguma maksuotsuse olemasolu ja vajalik teave maksuotsuse vastustajalt väljanõudmiseks.

Pidades silmas, et kaebaja esitas MTA-le vaide vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks, siis

hiljemalt halduskohtule kaebuse esitamise ajaks oli kaebajal võimalik kujundada seisukoht ka OÜ

Hastor maksuvõla olemasolu osas. Arvestades halduskohtu kirjalikus menetluses määratud

seisukohtade esitamise tähtaega, oli kaebajal veel ka halduskohtu menetluse ajal peaaegu viis kuud

kaebuse täiendamiseks. Seetõttu ei pea ringkonnakohus apellatsioonimenetluses põhjendatuks uue

asjaolu esitamist aktsepteerida. Ringkonnakohus jätab nimetatud asjaolu tähelepanuta vastavalt

HKMS § 198 lg 3 ls-le 2 ega kontrolli täiendavalt maksuotsuse õiguspärasust.

22. Ringkonnakohus nõustub MTA-ga ka selles, et vastutusotsuses K.S. tegevuse subjektiivse

külje hindamisel on asutud seisukohale, et ta rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust raskest

hooletusest. Vastutusotsus ei tugine tahtliku rikkumise väitele. Nii on vastutusotsuse p-s 5.4.1. (tl

61) märgitud: “Maksuhaldur on seisukohal, et K.S. on rikkunud raskest hooletusest juhatuse

liikme kohustusi“; „Kuna K.S. tegi võltsarvete alusel ülekandeid või aktsepteeris ülekannete

tegemist, on tema käitumine kvalifitseeritav vähemalt raske hooletusena“; (tl 61p) „Arvestades

eeltoodut, tuleb ka intressivõla tekkimise osas jaatada K.S. rasket hooletust“.

Ringkonnakohus möönab, et samas toodud (tl 61) maksuhalduri seisukohta, et „…K.S. pidi

teadma oma käitumise õigusvastasust ning möönma õigusvastase tagajärje saabumist.“ võib

mõista kui viidet tahtlikule käitumisele. Kuid pidades silmas, et vastutusotsuses mitmes kohas on

kaebajale rasket hooletust otsesõnu ette heidetud, ei saanud kaebajal siiski tekkida ekslikku

arusaama, et vastutusotsusega õigusvastasuse tuvastamiseks on piisav tõendada kaebaja tahtluse

puudumist seoses OÜ Hastor maksuvõla tekkimisega.

23. Asjas ei ole vaidlust, et täidetud on muud vastutusotsuse eeldused, s.t vastutusotsus on tehtud

enne OÜ Hastor õigusvõime lõppemist ning seoses OÜ Hastor pankrotimenetluses raugemisega

ei

õnnestunud

maksukohustuslaselt

endalt

maksuvõlga

sisse

nõuda.

Seega

on

apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, kas K.S. le on etteheidetav OÜ Hastor juhatuse liikme

kohustuste rikkumine raskest hooletusest ja selle tõttu maksuvõla tekkimine.

24. Vaidlusaluse maksuvõla tekkimise ajal oli K.S. äriregistri andmetel OÜ Hastro ainuosanikuks

ja ainukeseks juhatuse liikmeks. A.P. tegutses samal perioodil äriühingu esindajana K.S. 15.

septembril 2011 antud volikirjas väljendatud volituse alusel.

Vastutusotsuses on MTA asunud seisukohale, et kuna A.P. oma tegevuses ületas talle antud

volituse piire, siis tuleb lugeda K.S. 15. septembri 2011 volikirja ainuosaniku otsuseks nimetada

A.P. OÜ Hastor juhatuse liikmeks.

Ringkonnakohus maksuhalduri seisukohaga ei nõustu.

25. Äriühingu juhatuse liikme volituste pikenemisega seoses on Riigikohus selgitanud1, et

juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on

vajalik mõlema poole tahteavaldus. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi

seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes

juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4

kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise

ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord

(esmajoones ÄS §-d 168-177). Erinevalt alama astme kohtutest leiab kolleegium aga, et selleks on

lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu

osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st

pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Loomulikult peab selline otsus vastama ka seadusest

ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele.

Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise

otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab

formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud

kvooruminõuete osas). Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja

osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine.

Ringkonnakohus lähtub Riigikohtu seisukohtadest ka A.P. OÜ Hastor juhatuse liikmeks olemise

hindamisel.

26. K.S. 15. septembri 2011 volikirjaga on A.P. le antud õigus esindada OÜ-d Hastor kõikide

ostu-müügitehingute sõlmimisel. Muid õigusi volitusest A.P. le ei tulene.

Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et ainuüksi asjaolust, et A.P. ületas talle antud volituse

piire ning sõlmis äriühingu nimel ka muid liiki lepinguid ja korraldas OÜ Hastor tegevust seoses

ehitamisega, ei saa tõsikindlalt järeldada tema tahet täita äriühingu juhatuse liikme kohustusi.

Äriühingu juhatuse liikmel on seadusest tulenevalt üldine hoolsuskohustus (äriseadustik (ÄS) §

187 lg 1), kui ka erinevaid spetsiifilised kohustused (ÄS § 180 lg 51) ja keelud (ÄS § 185 lg 1, §

186 lg 1, MKS § 8 lg 1). Samuti näeb seadus ette vastutuse nende kohustuste rikkumise eest (ÄS

187 lg 2, lg 4, MKS § 40 lg 1). Sellised keelud ja kohustused kohalduvad just juhatuse liikme

suhtes, samas ei kohaldu need juhatuse liikmeks mitteoleva volitatud esindaja suhtes. Nii volitatu

ise kui ka kolmandad isikud saavad oma tegevuse juhtimisel arvestada tema õiguste kohustuste

mahuga sõltuvalt isiku õiguslikust staatusest. Seejuures näeb kehtiv õigus ette õiguskaitsevahendid

eraldi juhuks, kui tehing sõlmitakse volituse piire ületades. Seetõttu ei saa ainuüksi A.P. poolt

talle antud volituse ületamisest ja äriühingu igapäevase tegevuse korraldamisest eeldada tahet olla

OÜ Hastor juhatuse liikmeks.

Ringkonnakohus peab siinjuures oluliseks, et seadusandja on pidanud vajalikuks reguleerida isiku

äriühingu juhatuse liikmeks nimetamise korda ja tingimusi ning seejuures ei ole nn faktilisele

1 Vt RKTK 8. oktoobri 2008 otsus asjas nr 3-2-1-65-08 (p-d 33 ja 34)

juhatusel liikmena tegutsemisele õiguslikku tähendust omistanud, sidumata seda juhatuse liikme

vastutusega.

27. Isegi, kui möönda, et A.P. tegevust OÜ Hastor nimel tehingute vormistamisel ja igapäevase

asjaajamise korraldamisel saab pidada kaudseks tahteavalduseks äriühingu juhatuse liikmeks

asumiseks, puudub siiski OÜ Hastor ainuosaniku vormikohane tahteavaldus A.P. juhatuse

liikmeks nimetamiseks. Selliseks tahteavalduseks ei saa olla 15. septembri 2011 volikiri, kuna

sellega ei ole sisuliselt tunnustatud A.P. t OÜ Hastor juhatuse liikmena ning see ei vasta ka osaniku

otsuse vorminõuetele. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub volikirjast üheselt, et K.S. on soovinud

anda A.P. le õiguse OÜ Hastor nimel tehingute sõlmimiseks, kuid ei ole tunnustanud A.P. t

juhatuse liikmena ühes sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Ühte liiki tehingute tegemiseks

volitamine on õiguste mahult oluliselt kitsam võrreldes juhatuse liikme õiguste ja kohustustega.

Seejuures näeb äriseadustik ette võimaluse nimetada äriühingu esindaja (prokurist) kõikide

majandustehingute tegemiseks, ilma, et see isik saaks samaaegselt juhatuse liikme volitused ja

oleks seega äriühingu seaduslik esindaja.

28. Tulenevalt ÄS § 184 lg-st 12 kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab

koosoleku protokollija või juhataja olema juhatuse liige, kelle kohta on äriregistrisse tehtud kanne,

või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt koosoleku protokollile antud allkiri

peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab protokolli

digitaalallkirjastamine lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt.

Eeltoodut ei pea järgima, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud või kui

otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. ÄS § 184 lg-s 12 sätestatut ei pea järgima ka

juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla juhatuse liige, kelle kohta

on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik.

Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski eeltoodud tingimustest, kuna 15. septembri 2011 volikirja

andmisega seoses ei ole A.P. kohta äriregistris juhatuse liikme kande tegemiseks avaldust esitatud

ja volikirjal puudub digitaalne või notariaalselt kinnitatud allkiri.

29. Samuti ei saa K.S. vormikohaseks tahteavalduseks pidada A.P. tegevuse aktsepteerimist. On

ilmne, et K.S. tegevusetus A.P. volitusi ületava tegevuse suhtes ei vasta samuti juhatuse liikme

nimetamiseks seadusest tulenevatele vorminõuetele. Ka materiaalsel mõttes on vähemalt kaheldav

tegevusetuse tõlgendamine kindla sisuga tahteavaldusena olukorras, kus varasemas kirjalikus

dokumendis on isik hoidunud sellesisulise tahteavalduse tegemisest. A.P. hilisem nimetamine OÜ

Hastor juhatuse liikmeks viitab samuti sellele, et K.S. mõistis oma tahteavalduste tähendust ning

teadlikult varem ei soovinud A.P. t OÜ Hastor juhatuse liikmeks nimetada.

30. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusalusel ajal oli K.S. OÜ Hastor

juhatuse ainsaks liikmeks. Et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi loetakse suhetes teiste

isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ,

siis oli K.S. ainsaks füüsiliseks isikuks, kellele laienes MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustus tagada

MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik

täitmine.

31. Ringkonnakohus peab asja lahendamisel määravaks, et OÜ Hastor juhatuse ainsa liikmena pidi

K.S. oma tegevuses arvestama, tal tuleb ainuisikuliselt täita kõiki äriühingu juhatuse liikme

kohustusi ning tal puudus võimalus arvestada sellega, et mõnes osas on kohustuste täitjaks ja

vastutuse kandjaks mõni muu isik.

Iseenesest on täiesti õiguspärane usaldada äriühingu tegevuse korraldamine, tehingute sõlmimine

ja nende täitmine juhatuse liikmeks mitteolevale isikule. Kuid ühes sellega ei saa juhatuse liige üle

anda vastutust, mida kehtiv õigus seostab juhatuse liikme staatusega. Seetõttu pidi ka K.S.

kontrollima A.P. tegevust ulatuses, milles see oli vajalik äriühingu kohustuste, muu hulgas

maksuõigussuhtest tulenevate kohustuste, nõuetekohaseks täitmiseks. Seega on põhjendatud

maksuhalduri järeldus, et isegi juhul, kui K.S. l puudus ülevaade OÜ Hastor ehitustegevusest ja

sellest, kas äriühingule arved esitanud Vime Group OÜ ja T&T Rental OÜ olid arvetel näidatud

tööde tegelikeks teostajateks, tuleb K.S. a pidada MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust rikkunuks

nende äriühingute OÜ Hastor maksuarvestuses kasutamise tõttu. Olukorras, kus K.S. on volitanud

teise isiku äriühingu nimel tehinguid sõlmima, aktsepteerinud ka volitusi ületades sõlmitud

tehinguid ega ole kontrollinud A.P. tegevust OÜ Hastor esindajana ning see on kaasa toonud

äriühingu maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamise ja seega maksuvõla tekkimise, on

K.S. jätnud äriühingu juhatuse liikmelt oodatava hoole olulisel määral järgimata, s.t on käitunud

raskelt hooletult. Kaebaja raskelt hooletu käitumine on maksuvõla tekkimise põhjuseks, kuna

seetõttu jäi OÜ Hastor maksukohustus täitmata ajal, mil äriühing ei olnud veel maksejõuetuks

muutunud. Vastavalt on kaebaja raskelt hooletu käitumine maksude arvestuse ja tasumise

korraldamisel ka maksuintressivõla tekkimise põhjuseks.

32. Ringkonnakohus on seisukohal, et MKS § 40 lg 1 koostoimes MKS § 8 lg 1 regulatsioon

muutuks sisutuks, kui äriühingu juhatuse ainsal liikmel oleks võimalik hoiduda MKS § 8 lg-s 1

sätestatud kohustuste täitmisest ja samaaegselt vabaneda vastutusest MKS § 40 lg 1 alusel üksnes

seeläbi, et ta ise ei ole korraldanud ebaõige sisuga arvete esitamist äriühingule ega tea tehingute

täpsemaid asjaolusid. Solidaarsest vastutusest äriühingu maksuvõla eest vabanemine võiks tulla

kõne alla erandlikel asjaoludel. Käesoleval juhul ei ole K.S. selliste asjaolude esinemist väitnud.

Ainuüksi võimalus, et K.S. eksis Hastor OÜ volitatud esindaja isikuomaduste hindamisel sellise

erandliku asjaoluna ei kvalifitseeru. Kaebaja on A.P. tegevust, mis olulises osas ületas talle antud

volituse piire, kestvalt aktsepteerinud, võtmata sealjuures samme esindaja tegevuse ja tema

sõlmitud tehingute õiguspärasuse kontrollimiseks.

33. Kaebaja ei ole väitnud, et vastutusotsuses kajastatud OÜ Hastor maksuvõlg või intressivõlg

oleks ebakorrektne arvestusliku vea või ebatäpsuse tõttu. Ka ringkonnakohtule ei ole sellelaadne

eksimus äratuntav.

34. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohale, et MTA 2. detsembri 2014 vastutusotsus

nr 13-7/507-19 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

35. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja etteheide kohtuistungi korraldamata

jätmises. Olukorras, kus kaevatava vastutusotsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas K.S. oli teadlik

OÜ Hastor majandustegevuse kõigist aspektidest, vaid juhatuse liikme hoolsuskohustuse ulatusest,

puudub asjas vajadus tunnistajate ütlustega tõendada, millises mahus oli kaebaja A.P. tegevusest

ja sõlmitud tehingutest teadlik. Seetõttu ei ole halduskohtus asja lahendamine kirjalikus

menetluses takistanud kaebaja õiguste teostamist ega juurdepääsu kohtulikule kontrollile.

36. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellatsioonimenetluses ei ole MTA esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlust

menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3

menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte

endi kanda.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt