2-15-19640/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-19640

Tsiviilasi

M.K. hagi V.K. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1485 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. märtsi 2016. a otsus ja 11. aprilli 2016

täiendav otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. juuni 2016, 14. juuni 2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant V.K. (kostja) (isikukood: XXXXXXX)

Vastustaja M.K. (hageja) (isikukood: XXXXXXXXX);

seaduslik esindaja A.K., lepinguline esindaja advokaat

Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.K. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 10. märtsi 2016 otsus ja

11. aprilli 2016 täiendav otsus väljamõistetud elatise

suuruse osas, otsuse viivitamatu täitmise osas ning

menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus

otsus,

millega

rahuldada

M.K.

hagi

elatise

väljamõistmiseks osaliselt, mõista V.K.lt M.K. kasuks välja

perioodi 5. august 2015 – 20. juuni 2016 eest elatis

ühekordse summana 1053 (üks tuhat viiskümmend kolm)

eurot 77 (seitsekümmend seitse) senti ning alates

21. juunist 2016 igakuine elatis 100 (ükssada) eurot kuni

M.K. täisealiseks saamiseni 22. detsembril 2026. Jätta

M.K.

taotlus

kohtuotsuse

viivitamatult

täidetavaks

tunnistamiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus poolte endi kanda.

3. Lugeda Viru Maakohtu 10. märtsi 2016. a otsuse

resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada M.K. hagi osaliselt.

3.2. Mõista V.K.lt välja M.K. kasuks igakuine elatis 100

(ükssada) eurot alates 21. juunist 2016 kuni M.K.

täisealiseks saamiseni, s.o 22. detsembrini 2026.

3.3. Elatis tuleb kanda A.K. arvelduskontole hiljemalt iga

kuu 20. kuupäevaks selgitusega „Elatis M.K.“. Elatist

tasutakse iga kalendrikuu eest ette.

3.4. Mõista V.K.lt M.K. kasuks välja perioodi 5. august

2015 – 20. juuni 2016 eest maksmata jäänud elatis kahjuna

ühekordse summana 1053 (üks tuhat viiskümmend kolm)

eurot 77 (seitsekümmend seitse) senti, mis tuleb tasuda

A.K. arvelduskontole selgitusega „Maksmata elatisest

kahju hüvitamine M.K.“.

3.5. Jätta M.K. taotlus kohtuotsuse viivtamata täidetavaks

tunnistamiseks rahuldamata.

4. Jätta V.K. taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte

endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.K. (hageja) esitas 31. detsembril 2015 hagi V.K. vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja

palus mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 5. august 2015 kuni 30.

detsember 2015 eest summas 943 eurot 54 senti ning alates hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni, s.o 22. detsembrini 2026, elatusrahana 195 eurot kuus, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamamäärast. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja ema. Hageja elab isaga alates 5. augustist 2015, kostja

ei ela hagejaga koos ja ei anna hagejale ülalpidamist.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja taotles menetluse peatamist

seoses Viru Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-15-14177 A.K. avalduses ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramiseks. A.K. võttis

kuritahtlikult ja kostja loata lapse endale ja piiras kostja suhtlemist lapsega.

Viru Maakohus kohustas kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-55029 A.K.t maksma hageja kasuks

elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapse isa elatist ei maksa ja elatise võlg kostja vastuse

esitamise seisuga on 3013 eurot 64 senti. Kui lapse isa on seisukohal, et asjaolud on muutunud

ja tema hoolitseb peamiselt lapse eest, võib ta esitada kohtule hagiavalduse elatise maksmise

lõpetamiseks ning kohtuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kostja ülalpidamisel

on veel alaealine laps A.K., keda kostja kasvatab üksi. Kostja ei tööta ja tema sissetuleku

moodustavad pension 69 eurot, lapsetoetus 60 eurot, elatis lapsele (A.K.ile) keskmiselt 100

eurot, kokku 229 eurot. Kostja palub kohaldada PKS § 102 lg-t 2 ja vähendada elatist alla PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud määra, kuna vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 10. märtsi 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

elatise perioodi 5. august 2015 kuni 30. detsember 2015 eest summas 943 eurot 54 senti ning

alates 31. detsembrist 2015 kuni 22. detsembrini 2026 summas 195 eurot kuus. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda.

11. aprillil 2016 tegi Viru Maakohus täiendava otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks

välja igakuise elatise mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäärast.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt täidab PKS § 100 lg 2 p 4 alusel alaealise lapse vanem

lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta lapse kasvatamisel ei osale.

Maakohus leidis, et PKS § 108 lg 1 alusel on hageja õigustatud nõudma saamata jäänud elatist

tagasiulatuvalt alates 5. augustist 2015 kuni 30. detsembrini 2015.

Maakohus jättis kostja taotluse vähendada väljamõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel

rahuldamata. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle

vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et see on väike (Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-118-12, p 15). Kostja ei toonud esile ühtegi asjaolu, millest oleks tuvastatav, et kostjal

puuduvad võimalused saada piisavat sissetulekut selleks, et maksta hagejale elatist seaduses

sätestatud miinimummääras. Asjaolu, et kostja sissetulek on väike, ei ole alus hageja kasuks

väljamõistetava elatise vähendamiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus, eelkõige selle resolutsiooni p-d 1, 2, 4, 5, 6. Kostja palub teha uus otsus, millega

rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 50

eurot alates hagi esitamise päevast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt palus kostja

saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt kostja menetlusõigusi ja kohaldas

ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-d 1 ja 2. Maakohus ignoreeris

täielikult PKS § 102 lg 1 ja lg 2 sätteid. Kostja ülalpidamisel on veel alaealine laps A.K., kellel

on tuvastatud puue. Kostja sissetulek on 229 eurot kuus. Lapse haigestumise tõttu ei saa kostja

sobivat tööd leida, seega on olemas mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses

sätestatud määra ja selleks ei ole üksnes ebarahuldav majanduslik olukord.

Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et lapse isa on kohustatud maksma elatist Viru Maakohtu

otsuse tsiviilasjas nr 2-12-55029 alusel ja võlgnevus käesoleva seisuga on 3013 eurot 64 senti.

Kuna hageja oli pikka aega täielikult kostja ülalpidamisel, peab isa osavõtt lapse ülalpidamisel

olema suurem kui kostja oma. Mõne aasta jooksul, kui laps elas kostja juures, kandis ta lapse

ülalpidamiskohustused enda ja lapse isa eest. Seetõttu on õiglane, et kohus kalduks kõrvale

printsiibist, et lapse vanemad peavad andma ülalpidamist võrdsetes osades.

Maakohus ei võtnud arvesse, et laps viibib alates augustist 2015 isa juures pettusega. Vanemate

vahel on tsiviilasjas nr 2-15-14177 pooleli vaidlus hooldusõiguse kohta. Kuna praegu ei ole

selge, kellega laps edasi elab, on hagiavalduse esitamine ennatlik.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud kostja kanda.

Vastuse kohaselt ei saa PKS § 102 lg 2 kolmanda lause alusel vähendada elatist lapsele alla

miinimummäära juhtumil, mil lapsevanem põhjuseta ei tegutse tulu saamiseks. Kostja pole

tõendanud, et tal puudub lapse A.K.i tõttu võimalus teenida sissetulekut. Hageja isale on teada,

et A.K. käib koolis ja on alati tegelenud spordiga. Seetõttu ei saa kostja mittetöötamine olla

kuidagi põhjendatud A.K.i väidetava puudega.

Asjaolu, et kostja sissetulek on väike, ei ole hageja kasuks väljamõistetava elatise vähendamise

aluseks (Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

Hooldusõiguse kuuluvus ei mõjuta elatise maksmise kohustust. Reeglina on elatise maksmise

kohustus vanemal, kes elab lapsest eraldi ja seejuures ei mängi rolli, kas lahus elav vanem jagab

ühist hooldusõigust last kasvatava vanemaga või on lapse suhtes hooldusõiguseta vanemaks.

6. 7. juunil 2016 ja 14. juunil 2016 toimunud ärakuulamisel kinnitasid hageja esindaja ja kostja,

et hageja elab alates augustist isaga. Hageja veedab kostjaga keskmiselt kuni 4 päeva kuus.

Alates detsembrist 2015 laekub lapsetoetus isale. Kostja kinnitas, et on võimeline tasuma elatist

kuni 100 eurot kuus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 10. märtsi 2016. a otsus ja 11. aprilli 2016 täiendav otsus

tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning kostja

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab

kostjalt perioodi 5. august 2015 kuni 20. juuni 2016 eest välja hageja kasuks elatise ühekordse

summana 1053 eurot 77 senti ning igakuise elatise 100 eurot alates 21. juunist 2016 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 22. detsembril 2026. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude

jaotust ning jätab menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

8. Pooled ei vaidle, et kostja on hageja ema ning et alates 5. augustist 2015 elab hageja isa

juures. Seega on kostja kohustatud isikuks hageja ülalpidamisel (PKS § 96 ja § 97 p 1). Pooled

vaidlevad elatise suuruse üle. Kostja kinnitas 14. juuni 2016 istungil, et on võimeline maksma

elatist kuni 100 eurot kuus.

Kostja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult arvestamata PKA § 102 lg-d 1 ja 2. Viidatud

sätte kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla

muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel seaduses sätestatud alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma elatise nõude lahendamisel apellatsioonkaebuses esitatud

väited hageja isal oleva elatise võlgnevuse kohta tsiviilasjas nr 2-12-55029 ega viide

hooldusõiguse osas vanemate vahel pooleliolevale vaidlusele tsiviilasjas nr 2-15-14177.

Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et elatise hagi esitamine on ennatlik, kuna vanemate vahel

on pooleli vaidlus hooldusõiguse osas ning on ebaselge, kelle elukoht jääb lapse elukohaks.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse

arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12. detsembri 2007 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Seega

tuleb lapsest eraldi elaval vanemal täita ülalpidamiskohustus rahas (PKS 100 lg-d 1 ja 2)

olenemata sellest, kas vanemate vahel käib vaidlus lapse elukoha määramise otsustusõiguse üle

või mitte. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka kostja taotlus kohtumenetluse peatamiseks

kuni hooldusõigust puudutavas vaidluses lahendi tegemiseni.

10. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 3 lõike

kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja väikene sissetulek või selle

puudumine ei ole elatise nõude rahuldamata jätmise aluseks. Kuid ringkonnakohus on

seisukohal, et maakohus leidis põhjendamatult, et kostja ei esitanud asjaolu, millest oleks

tuvastatav, et kostjal puuduvad võimalused saada piisavat sissetulekut selleks, et maksta

hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

PKS § 104 kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude esitamise korral

andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik

ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb

nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid. Maakohus ei ole

käesolevas, lapse huve puudutavas vaidluses ise tõendeid kogunud ning jättis 1. märtsi 2016

istungil kostja poolt esitatud tõendid oma majandusliku seisundi kohta tsiviilasja materjalide

juurde võtmata (tl 44–45), millega on rikkunud TsMS § 230 lg-d 1 ja 3.

Kostja väidete kohaselt on kostja sissetulekuks pension 69 eurot, lapsetoetus 60 eurot, elatis

lapsele (A.K.ile) keskmiselt 100 eurot, kokku 229 eurot. Ringkonnakohtu istungil kinnitas

kostja, et sissetulek võib ulatuda kuni 300 euroni kuus, olenevalt kostjale hageja isa poolt

tsiviilasjas nr 2-12-55029 väljamõistetud elatise tasumisest.

Kostja teisele lapsele A.K.ile lapse isa poolt makstav elatis on mõeldud elatist saava lapse

vajaduste rahuldamiseks ning seda ei saa arvestada kostja sissetulekute hindamisel.

Vanemal peab jääma rahalisi vahendeid ka enda esmavajaduste rahuldamiseks. Isegi juhul, kui

arvestada kostja teisele lapsele makstava elatist, ei ole kostja sissetulek hagi rahuldamiseks

piisavalt suur, kostjal on ka teine ülalpeetav.

11. Ringkonnakohtu hinnangul esinevad praegusel juhul PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolud

elatise vähendamiseks, s.o kostjal teine laps, kes hagejale elatise väljamõistmisel seaduses

sätestatud alammääras osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja kasuks elatise miinimumsummas väljamõistmisel ei jätku kostjal vahendeid enda teise

lapse A.K.i ülalpidamiseks. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et esineb alus elatise

väljamõistmiseks kuni kostja poolt kohtuistungil taotletud ulatuseni, s.o 100 euroni kuus.

12. Hageja palus mõista kostjalt välja elatis alates 5. augustist 2015 kuni täisealiseks saamiseni.

Sellest tulenevalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis ühekordse summana 1053

eurot 77 senti alates 5. augustist 2015 kuni 20. juunini 2016 (100/31*27+100*9+100/30*20).

Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja alates 21. juunist 2016 kuni hageja täisealiseks

saamiseni igakuine elatis 100 eurot.

Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse osas, samuti

on kostja ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et ta ei ole alates augustist 2015 hagejale elatist

maksnud, tuleb tühistada ka maakohtu otsuse resolutsiooni p 4, millega maakohus tunnistas

kohtuotsuse kolme kuu elatise osas tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 3 alusel.

13. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning rahuldab apellatsioonkaebuse,

tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta

poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke