Legislator Case Law & Legislation
3-15-1789/19 AI generated

3-15-1789/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-1789/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Martin Villems esitas 20.04.2015 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 12-12p) jaanuar 2015 kuni 16.04.2015. M. Villemsi taotluse kohaselt sattus 2015. a jaanuaris

Legislator headnote

AI generated

3-15-1789/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: M. Villemsi taotluse kohaselt sattus 2015. a jaanuaris

Keywords

AI generated
substantive defects safety regulations violation visa ankle fracture medical malpractice legal malpractice
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21.06.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1789

Haldusasi

Martin Villemsi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.12.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Martin Villemsi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Martin Villems

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.12.2015. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 21.06.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Martin Villems esitas 20.04.2015 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 12-12p)

summas 10 000 eurot seoses õigeaegse meditsiiniline abi osutamata jätmisega ajavahemikul

jaanuar 2015 kuni 16.04.2015. M. Villemsi taotluse kohaselt sattus 2015. a jaanuaris

vanglatööstuses praktikal olles tema paremasse silma võõrkeha, mida arsti vastuvõtul ei

avastatud. M. Villemsi väitel palus ta seejärel kahe kuu jooksul korduvalt silmaarsti

vastuvõtule, kuid alles 16.04.2015 viidi ta silmakliinikusse, kus eemaldati tema paremast

silmast metallitükk, mis oli tekitanud sinna roostese põletikukolde. Taotluse kohaselt kannatas

M. Villems mitu kuud valu käes ning vangla oleks saanud selle ära hoida, kui ta oleks

näidanud üles piisavat hoolsust oma kohustuste täitmisel.

2. Tartu Vangla jättis 16.06.2015. a otsusega (tl 3-4p) M. Villemsi kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata.

3. M. Villems esitas 14.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega nõuab Tartu Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot seoses õigeaegse arstiabi tagamata

jätmisega. Kaebuse kohaselt sattus 2015. a jaanuaris vanglatööstuses praktikal olles kaebaja

silma võõrkeha, mida arsti vastuvõtul ei avastatud. Kaebaja väitel palus ta alates veebruarist

korduvalt silmaarsti vastuvõtule saatmist. Aprillis 2015 juhtus kaebajal uus intsident ning

vangla meditsiiniosakonnas eemaldati tema silmast võõrkeha ja avastati roostene

põletikukolle, mistõttu saadeti ta erakorralisele väljasõidule silmakliinikusse. Kaebuse

kohaselt ei ole vaidluse esemeks mitte raviteenuse kvaliteet, vaid vangla tegevus arstiabi

kättesaadavuse tagamisel. Kaebaja väitel põhjustas vangla talle ülemäärast valu ja kannatusi.

4. Tartu Halduskohus jättis 02.12.2015. a otsusega M. Villemsi kaebuse rahuldamata.

Halduskohus leidis, et vanglaametnike tegevus kaebajale tervishoiuteenusele ligipääsu ja

vältimatu abi kättesaadavuse tagamisel on olnud õiguspärane.

Halduskohus märkis, et kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt sattus kaebaja sõnul talle

06.01.2015 praktika ajal midagi silma ning 07.01.2015 viibis kaebaja meditsiiniõe vastuvõtul.

Seega on halduskohtu hinnangul vanglaametnikud taganud kaebajale juurdepääsu arstiabile

pärast jaanuari alguses toimunud intsidenti. 17.01.2015 on kaebaja käinud kirurgi vastuvõtul

ning 18.02.2015 perearsti vastuvõtul, kuid kummalgi korral ei ole tervisekaardi väljavõtte

kohaselt esitanud kaebusi seoses silmadega. Kaebaja on 26.02.2015 pöördunud inspektor-

kontaktisiku poole sooviga saada silmaarsti juurde. Halduskohus märkis, et kohtule esitatud

meilivahetusest nähtub, et inspektor-kontaktisik on edastanud teabe kaebaja silmaarstile

pääsemise soovi kohta meditsiiniosakonnale 26.02.2015 ning 04.03.2015 täpsustanud, et

kaebaja soovib silmaarsti vastuvõtule saada seoses nägemise halvenemisega. Kohtule esitatud

tõendite alusel leidis halduskohus, et kaebaja poolt veebruaris ja märtsis inspektor-

kontaktisikule ning valvurile edastatud soovid on meditsiiniosakonnale edastatud ning miski

ei viita sellele, et kaebaja oleks veebruaris või märtsis avaldanud soovi erakorraliselt

silmaarstile pääseda või et kaebaja silmaarstile pääsemise soovi edastamisel oleksid

ametnikud viivitanud ebamõistlikult kaua.

Halduskohus tuvastas, et kaebaja on palunud 02.04.2015 kiiremat silmaarsti vastuvõttu ning

kaebaja saadeti meditsiiniosakonda 06.04.2015, kus ta käis ortopeedi vastuvõtul seoses

õlaprobleemiga ning tema silmi ei vaadatud. Alles 09.04.2015 teatas kaebaja kontaktisikule, et

meditsiiniosakonnas tema silmi ei vaadatud ning soovis teada, millal ta silmaarsti vastuvõtule

saab. Õde vaatas kaebaja silma üle 10.04.2015. Halduskohtu hinnangul puudub alus arvata, et

kaebaja oleks avaldanud vanglaametnikele soovi erakorralise arstiabi saamiseks ja et

vanglaametnikud oleksid jätnud kaebaja vastava avalduse edastamata ning seega puudub alus

väitel, et vanglaametnikud oleksid kaebajale arstiabi võimaldamisel käitunud õigusvastaselt.

Halduskohus märkis, et kaebaja pöördus 16.04.2015 meditsiiniosakonna vastuvõtule seoses

silmaprobleemiga ning nõudis 17.04.2015 erakorralist silmaarsti visiiti. Kaebaja toimetati

meditsiiniosakonda, kus tema silmast avastati metallipuru, üks võõrkeha eemaldati

meditsiiniosakonnas ning ülejäänud võõrkehade eemaldamiseks saadeti kaebaja

Silmakliinikusse. Halduskohtu hinnangul nähtub 16.04.2015 ja 17.04.2015

meditsiiniosakonna tehtud sissekannetest, et kaebaja silmavaevused ägenesid alles 17.04.2015

ning järjestikustel päevadel meditsiiniosakonda toimetamisest nähtub, et vanglaametnikud on

edastanud kaebaja soovi erakorralise arstiabi saamiseks silmaprobleemi ägenemisel.

Halduskohus nõustus vastustajaga, et vanglaametnike tegevus ei oleks kuidagi saanud kaebaja

kannatusi ära hoida, kuna kaebaja silmi kontrolliti korduvalt ning kaebaja terviseprobleemi

süvenemisel tagati talle kiire arstiabi kättesaadavus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas 03.01.2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu

Halduskohtu 02.12.2015. a otsuse peale, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus

kujundanud oma seisukoha toetudes vastustaja ennastõigustavatele ja eksitavatele väidetele.

Kaebaja väitel pöördus ta kontaktisiku poole küsimusega, miks vaatamata korduvatele

palvetele ei ole teda viidud silmaarsti juurde. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus täitnud

HKMS § 2 lg-st 4 tulenevat uurimiskohustust ja on jätnud välja selgitamata selle, et Tartu

Vanglas ei olegi silmaarsti ning mittekoosseisuline silmaarst külastab vanglat iga paari kuu

tagant. Seetõttu vastatakse Tartu Vangla meditsiiniosakonnas silmi puudutavatele küsimustele,

et te olete registreeritud silmaarsti vastuvõtule ja selle toimumisaeg ei ole täpselt teada.

6. Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele sellele vastu ja palub jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja märgib, et ta jääb oma käesolevas asjas esitatud

varasemate seisukohtade juurde ja soovib neile lisada, et vanglaametnike ülesandeks on vaid

kaebaja soovi meditsiiniosakonda edastamine. Kui kinnipeetav avaldab, et vajab silmaarsti

teenuseid kiiremas korras, edastavad vanglaametnikud tema sellekohase avalduse samuti

meditsiiniosakonnale, kes otsustab, kuidas tuleb edasi toimida (sh ka selle, kas esineb vajadus

toimetada kinnipeetav silmaarsti juurde väljapoole vanglat, nagu tehti kaebajaga 17.04.2015).

Vangla on halduskohtule osundanud, et silmaarst ei tööta vanglas alaliselt, seega oli vastav

asjaolu kohtule teada. Kuivõrd vanglaametnikud on vaid informatsiooni edastamise ning

kinnipeetava arsti vastuvõttudele transportimise roll, ei olnud vanglaametnikel kuidagi

võimalik kaebajat varem silmaarsti vastuvõtule suunata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust

vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohtu seisukoht on kujundatud vastustaja

ennastõigustavate ning eksitavatele väidetele tuginevalt. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Halduskohtu otsuse põhjendustest nähtub, et halduskohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid,

märkinud, millised asjaolud ta loeb asjas tõendatuks ning millised järeldused ta tõendatuks

tunnistatud asjaolude alusel teeb. Seega on halduskohtu otsus kooskõlas HKMS § 158 lg 1

esimesest lausest kohtule tuleneva nõudega hinnata otsust tehes tõendeid, otsustada, millised

asjaolud on tuvastatud ning millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus kuulub

rahuldamisele. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et halduskohus on tuginenud

otsust tehes vastustaja eksitavatele väidetele, on jäänud paljasõnaliseks. Kaebaja on

kaebusega taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla poolt väidetavalt talle

õigeaegse arstiabi mittetagamisega. Halduskohus on leidnud, et vanglaametnike tegevus

kaebajale tervishoiuteenusele ligipääsu ja vältimatu abi kättesaadavuse tagamisel on olnud

õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga.

9. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et ta pöördus kontaktisiku poole

küsimusega, miks vaatamata korduvatele palvetele pole teda silmaarsti juurde viidud, ei anna

alust jõuda järeldusele, et vanglaametnike tegevus oleks kaebajale arstiabi kättesaadavuse

tagamisel olnud õigusvastane. Kaebaja õigusi oleks rikutud, kui ilmneks, et kaebaja suhtes ei

teostatud vangistusseaduse normidest tulenevat tervisealast järelevalvet või et asjakohase

eriarstiabi osutaja juurde saatmiseks tuvastati küll vangla arsti poolt näidustused, kuid vangla

sellest hoolimata isikut eriarstiabi osutaja juurde ei suunanud (Riigikohtu halduskolleegiumi

15.12.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 10). Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et

vanglaametnikud oleksid jätnud kaebaja avalduse meditsiiniosakonnale edastamata.

Kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab tervishoiutöötaja, lähtudes

tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised

näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte (Riigikohtu

halduskolleegiumi 15.12.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 7). Käesolevas asjas on

meditsiiniõde 17.04.2015 avastanud kaebaja silmast võõrkeha ning saatnud kaebaja

Silmakliinikusse võõrkeha eemaldamiseks.

10. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on

rikkunud HKMS § 2 lg-st 4 tulenevat uurimiskohustust ja jätnud välja selgitamata, et Tartu

Vanglas ei ole silmaarsti ning mittekoosseisuline silmaarst külastab vanglat iga paari kuu

tagant. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et nimetatud asjaolu oli halduskohtule teada,

kuna vastustaja on vastuses kaebusele kirjeldanud, mil viisil on kinnipeetavatele silmaarsti

teenuse osutamine vanglas korraldatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma aga käesoleva asja

raames tähendust, mil viisil on silmaarsti teenuse osutamine kinnipeetavatele tagatud. Oluline

on üksnes see, et silmaarsti teenus oleks tagatud. Vanglal on VangS § 53 lg-st 1 tulenevalt

kohustus tagada kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus, kuid eriarstiabi

võib vajaduse korral kinnipeetavale osutada ka väljaspool vanglat. VangS § 53 lg 2 esimese

lause kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas

võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Ka kaebaja on 17.04.2015

toimetatud silmaarsti juurde väljapoole vanglat. Seega ei anna ka see kaebaja väide alust

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

11. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et

vanglaametnike tegevus kaebajale arstiabi kättesaadavuse tagamisel on olnud õiguspärane

ning halduskohus on õigesti jätnud kaebuse rahuldamata.

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/