3-15-1789/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMartin Villems esitas 20.04.2015 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 12-12p) jaanuar 2015 kuni 16.04.2015. M. Villemsi taotluse kohaselt sattus 2015. a jaanuaris
Legislator headnote
AI generated3-15-1789/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: M. Villemsi taotluse kohaselt sattus 2015. a jaanuaris
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
21.06.2016, Tartu
Haldusasja number
3-15-1789
Haldusasi
Martin Villemsi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise
kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 02.12.2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Martin Villemsi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Martin Villems
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.12.2015. a otsus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 21.06.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt
avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Martin Villems esitas 20.04.2015 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 12-12p)
summas 10 000 eurot seoses õigeaegse meditsiiniline abi osutamata jätmisega ajavahemikul
jaanuar 2015 kuni 16.04.2015. M. Villemsi taotluse kohaselt sattus 2015. a jaanuaris
vanglatööstuses praktikal olles tema paremasse silma võõrkeha, mida arsti vastuvõtul ei
avastatud. M. Villemsi väitel palus ta seejärel kahe kuu jooksul korduvalt silmaarsti
vastuvõtule, kuid alles 16.04.2015 viidi ta silmakliinikusse, kus eemaldati tema paremast
silmast metallitükk, mis oli tekitanud sinna roostese põletikukolde. Taotluse kohaselt kannatas
M. Villems mitu kuud valu käes ning vangla oleks saanud selle ära hoida, kui ta oleks
näidanud üles piisavat hoolsust oma kohustuste täitmisel.
2. Tartu Vangla jättis 16.06.2015. a otsusega (tl 3-4p) M. Villemsi kahju hüvitamise taotluse
rahuldamata.
3. M. Villems esitas 14.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega nõuab Tartu Vanglalt
mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot seoses õigeaegse arstiabi tagamata
jätmisega. Kaebuse kohaselt sattus 2015. a jaanuaris vanglatööstuses praktikal olles kaebaja
silma võõrkeha, mida arsti vastuvõtul ei avastatud. Kaebaja väitel palus ta alates veebruarist
korduvalt silmaarsti vastuvõtule saatmist. Aprillis 2015 juhtus kaebajal uus intsident ning
vangla meditsiiniosakonnas eemaldati tema silmast võõrkeha ja avastati roostene
põletikukolle, mistõttu saadeti ta erakorralisele väljasõidule silmakliinikusse. Kaebuse
kohaselt ei ole vaidluse esemeks mitte raviteenuse kvaliteet, vaid vangla tegevus arstiabi
kättesaadavuse tagamisel. Kaebaja väitel põhjustas vangla talle ülemäärast valu ja kannatusi.
4. Tartu Halduskohus jättis 02.12.2015. a otsusega M. Villemsi kaebuse rahuldamata.
Halduskohus leidis, et vanglaametnike tegevus kaebajale tervishoiuteenusele ligipääsu ja
vältimatu abi kättesaadavuse tagamisel on olnud õiguspärane.
Halduskohus märkis, et kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt sattus kaebaja sõnul talle
06.01.2015 praktika ajal midagi silma ning 07.01.2015 viibis kaebaja meditsiiniõe vastuvõtul.
Seega on halduskohtu hinnangul vanglaametnikud taganud kaebajale juurdepääsu arstiabile
pärast jaanuari alguses toimunud intsidenti. 17.01.2015 on kaebaja käinud kirurgi vastuvõtul
ning 18.02.2015 perearsti vastuvõtul, kuid kummalgi korral ei ole tervisekaardi väljavõtte
kohaselt esitanud kaebusi seoses silmadega. Kaebaja on 26.02.2015 pöördunud inspektor-
kontaktisiku poole sooviga saada silmaarsti juurde. Halduskohus märkis, et kohtule esitatud
meilivahetusest nähtub, et inspektor-kontaktisik on edastanud teabe kaebaja silmaarstile
pääsemise soovi kohta meditsiiniosakonnale 26.02.2015 ning 04.03.2015 täpsustanud, et
kaebaja soovib silmaarsti vastuvõtule saada seoses nägemise halvenemisega. Kohtule esitatud
tõendite alusel leidis halduskohus, et kaebaja poolt veebruaris ja märtsis inspektor-
kontaktisikule ning valvurile edastatud soovid on meditsiiniosakonnale edastatud ning miski
ei viita sellele, et kaebaja oleks veebruaris või märtsis avaldanud soovi erakorraliselt
silmaarstile pääseda või et kaebaja silmaarstile pääsemise soovi edastamisel oleksid
ametnikud viivitanud ebamõistlikult kaua.
Halduskohus tuvastas, et kaebaja on palunud 02.04.2015 kiiremat silmaarsti vastuvõttu ning
kaebaja saadeti meditsiiniosakonda 06.04.2015, kus ta käis ortopeedi vastuvõtul seoses
õlaprobleemiga ning tema silmi ei vaadatud. Alles 09.04.2015 teatas kaebaja kontaktisikule, et
meditsiiniosakonnas tema silmi ei vaadatud ning soovis teada, millal ta silmaarsti vastuvõtule
saab. Õde vaatas kaebaja silma üle 10.04.2015. Halduskohtu hinnangul puudub alus arvata, et
kaebaja oleks avaldanud vanglaametnikele soovi erakorralise arstiabi saamiseks ja et
vanglaametnikud oleksid jätnud kaebaja vastava avalduse edastamata ning seega puudub alus
väitel, et vanglaametnikud oleksid kaebajale arstiabi võimaldamisel käitunud õigusvastaselt.
Halduskohus märkis, et kaebaja pöördus 16.04.2015 meditsiiniosakonna vastuvõtule seoses
silmaprobleemiga ning nõudis 17.04.2015 erakorralist silmaarsti visiiti. Kaebaja toimetati
meditsiiniosakonda, kus tema silmast avastati metallipuru, üks võõrkeha eemaldati
meditsiiniosakonnas ning ülejäänud võõrkehade eemaldamiseks saadeti kaebaja
Silmakliinikusse. Halduskohtu hinnangul nähtub 16.04.2015 ja 17.04.2015
meditsiiniosakonna tehtud sissekannetest, et kaebaja silmavaevused ägenesid alles 17.04.2015
ning järjestikustel päevadel meditsiiniosakonda toimetamisest nähtub, et vanglaametnikud on
edastanud kaebaja soovi erakorralise arstiabi saamiseks silmaprobleemi ägenemisel.
Halduskohus nõustus vastustajaga, et vanglaametnike tegevus ei oleks kuidagi saanud kaebaja
kannatusi ära hoida, kuna kaebaja silmi kontrolliti korduvalt ning kaebaja terviseprobleemi
süvenemisel tagati talle kiire arstiabi kättesaadavus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. Kaebaja esitas 03.01.2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu
Halduskohtu 02.12.2015. a otsuse peale, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha
asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus
kujundanud oma seisukoha toetudes vastustaja ennastõigustavatele ja eksitavatele väidetele.
Kaebaja väitel pöördus ta kontaktisiku poole küsimusega, miks vaatamata korduvatele
palvetele ei ole teda viidud silmaarsti juurde. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus täitnud
HKMS § 2 lg-st 4 tulenevat uurimiskohustust ja on jätnud välja selgitamata selle, et Tartu
Vanglas ei olegi silmaarsti ning mittekoosseisuline silmaarst külastab vanglat iga paari kuu
tagant. Seetõttu vastatakse Tartu Vangla meditsiiniosakonnas silmi puudutavatele küsimustele,
et te olete registreeritud silmaarsti vastuvõtule ja selle toimumisaeg ei ole täpselt teada.
6. Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele sellele vastu ja palub jätta
apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja märgib, et ta jääb oma käesolevas asjas esitatud
varasemate seisukohtade juurde ja soovib neile lisada, et vanglaametnike ülesandeks on vaid
kaebaja soovi meditsiiniosakonda edastamine. Kui kinnipeetav avaldab, et vajab silmaarsti
teenuseid kiiremas korras, edastavad vanglaametnikud tema sellekohase avalduse samuti
meditsiiniosakonnale, kes otsustab, kuidas tuleb edasi toimida (sh ka selle, kas esineb vajadus
toimetada kinnipeetav silmaarsti juurde väljapoole vanglat, nagu tehti kaebajaga 17.04.2015).
Vangla on halduskohtule osundanud, et silmaarst ei tööta vanglas alaliselt, seega oli vastav
asjaolu kohtule teada. Kuivõrd vanglaametnikud on vaid informatsiooni edastamise ning
kinnipeetava arsti vastuvõttudele transportimise roll, ei olnud vanglaametnikel kuidagi
võimalik kaebajat varem silmaarsti vastuvõtule suunata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust
vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse
põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks
apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohtu seisukoht on kujundatud vastustaja
ennastõigustavate ning eksitavatele väidetele tuginevalt. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
Halduskohtu otsuse põhjendustest nähtub, et halduskohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid,
märkinud, millised asjaolud ta loeb asjas tõendatuks ning millised järeldused ta tõendatuks
tunnistatud asjaolude alusel teeb. Seega on halduskohtu otsus kooskõlas HKMS § 158 lg 1
esimesest lausest kohtule tuleneva nõudega hinnata otsust tehes tõendeid, otsustada, millised
asjaolud on tuvastatud ning millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus kuulub
rahuldamisele. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et halduskohus on tuginenud
otsust tehes vastustaja eksitavatele väidetele, on jäänud paljasõnaliseks. Kaebaja on
kaebusega taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla poolt väidetavalt talle
õigeaegse arstiabi mittetagamisega. Halduskohus on leidnud, et vanglaametnike tegevus
kaebajale tervishoiuteenusele ligipääsu ja vältimatu abi kättesaadavuse tagamisel on olnud
õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga.
9. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et ta pöördus kontaktisiku poole
küsimusega, miks vaatamata korduvatele palvetele pole teda silmaarsti juurde viidud, ei anna
alust jõuda järeldusele, et vanglaametnike tegevus oleks kaebajale arstiabi kättesaadavuse
tagamisel olnud õigusvastane. Kaebaja õigusi oleks rikutud, kui ilmneks, et kaebaja suhtes ei
teostatud vangistusseaduse normidest tulenevat tervisealast järelevalvet või et asjakohase
eriarstiabi osutaja juurde saatmiseks tuvastati küll vangla arsti poolt näidustused, kuid vangla
sellest hoolimata isikut eriarstiabi osutaja juurde ei suunanud (Riigikohtu halduskolleegiumi
15.12.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 10). Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et
vanglaametnikud oleksid jätnud kaebaja avalduse meditsiiniosakonnale edastamata.
Kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab tervishoiutöötaja, lähtudes
tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised
näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte (Riigikohtu
halduskolleegiumi 15.12.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 7). Käesolevas asjas on
meditsiiniõde 17.04.2015 avastanud kaebaja silmast võõrkeha ning saatnud kaebaja
Silmakliinikusse võõrkeha eemaldamiseks.
10. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on
rikkunud HKMS § 2 lg-st 4 tulenevat uurimiskohustust ja jätnud välja selgitamata, et Tartu
Vanglas ei ole silmaarsti ning mittekoosseisuline silmaarst külastab vanglat iga paari kuu
tagant. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et nimetatud asjaolu oli halduskohtule teada,
kuna vastustaja on vastuses kaebusele kirjeldanud, mil viisil on kinnipeetavatele silmaarsti
teenuse osutamine vanglas korraldatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma aga käesoleva asja
raames tähendust, mil viisil on silmaarsti teenuse osutamine kinnipeetavatele tagatud. Oluline
on üksnes see, et silmaarsti teenus oleks tagatud. Vanglal on VangS § 53 lg-st 1 tulenevalt
kohustus tagada kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus, kuid eriarstiabi
võib vajaduse korral kinnipeetavale osutada ka väljaspool vanglat. VangS § 53 lg 2 esimese
lause kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas
võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Ka kaebaja on 17.04.2015
toimetatud silmaarsti juurde väljapoole vanglat. Seega ei anna ka see kaebaja väide alust
apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
11. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et
vanglaametnike tegevus kaebajale arstiabi kättesaadavuse tagamisel on olnud õiguspärane
ning halduskohus on õigesti jätnud kaebuse rahuldamata.
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/