1-11-8853/402 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8853 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. mai 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksei Gribanovi (isikukood 37711100238) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Tartu Maakohtu 20. mai 2016 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu välja 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Karl Saavole tema poolt määruskaebemenetluses Aleksei Gribanovile riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Aleksei Gribanovilt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. 3.2 Aleksei Gribanovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB

nr

EE891010220034796011,

Swedbank

nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Aleksei Gribanov, 1-11-8853, kohtukulud.“ 3.3 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus 20.06.2012 otsusega karistas A. Gribanovi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi

6 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus temale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 09.05.2011 otsusega 6 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.03.2013 ja lõpeb 29.08.2019.

2. Tartu Maakohus 20.05.2016 määrusega jättis A. Gribanovi tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. Maakohus, hinnates A. Gribanovi vabanemisjärgsed elutingimused heaks (elukoht, töökoha saamise võimalus, lähedaste tugi) ning tema vangistusaegse käitumise positiivseks (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine, eesti keele õppimine, töötamine majandusabitöölisena), ei pidanud eeltoodut kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks vabastamiseks piisavaks.

Kohus pidas olulisemaks ja A. Gribanovi vabastamist välistavaks seda, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja seda nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud. Käesolevat karistust kannab ta katseajal toime pandud kuriteo eest. Ka on A. Gribanovi kuritegeliku käitumise soodusteguriks sõltuvus narkootilistest ainetest.

Vangla koostatud iseloomustuse andmetel viitavad sooritatud kuriteod ja sõltuvusdiagnoos asjaolule, et vabanedes võib isik toime panna uue kuriteo ning olla ohtlik avalikkusele. Narkootikumide tarvitamine mõjutab negatiivselt süüdimõistetu majanduslikku toimetulekut ning soodustab kriminaalse tulu saamist. A. Gribanovil on väljakujunenud arusaamad ja põhimõtted, mis ei pruugi olla alati sotsiaalselt aktsepteeritavad. Veel märkis kohus, et vangla on küll hinnanud A. Gribanovi uute kuritegude toimepanemise riski väikeseks, kuid see on maakohtu hinnangul suur juhul, kui toimub tagasilangus narkootiliste ainete tarvitamise juurde.

Metadoonist loobus A. Gribanov möödunud aastal, seega on narkootiliste ainete vaba periood olnud lühike. Narkootilisi aineid on A. Gribanov käidelnud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta on ka varem töötanud ja omanud sissetulekut, kuid see ei ole teda motiveerinud narkootilistest ainetest hoiduma. Kohtul puudub veendumus, et A. Gribanov ei naase oma varasema elukorralduse juurde. Praeguseks ei ole karistuse eesmärgid täidetud.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse kaitsja K. Saavo, kes taotleb lahendi tühistamist ja palub vabastada A. Gribanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Edasikaebuse argumendid on järgmised. Kaitsja hinnangul on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (KarS § 76 lg 3 ja § 56 lg 1) ning rikkunud menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, kuna määruses puuduvad piisavad põhjendused. Kaitsja leiab, et A. Gribanovi vabastamine vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud, arvestades järgmisi asjaolusid:

A. Gribanov on vanglas karistuse kandmise perioodil käitunud seadusekuulekalt ning teinud kõik endast oleneva, et täita mahukas individuaalne täitmiskava ning osaleda tööhõives. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud kinnipeetava iseloomustuses hõlmab individuaalse täitmiskava täitmise kirjeldus terve A4 formaadis lehekülje. Kaitsja nimetab ära A. Gribanovi läbitud sotsiaalprogrammid, sõltuvusteemaliste loengute tsüklis osalemise, tema poolt riigi keele õppimise, töötamise majandusabitöödel ja distsiplinaarkaristuste puudumise.

Kaitsja arvates on oluline, et karistuse kandmisest ennetähtaegsel vabanemisel ei esine A. Gribanovi puhul riske seoses eluaseme olemasolu, töö ja majandusliku toimetulekuga. Süüdimõistetu asub elama emale kuuluvasse korterisse, ta on kindlustatud töökoha ja -tasuga. Maakohtu istungil avaldas

A. Gribanov, et ta on kindlalt otsustanud loobuda narkootikumide tarvitamisest ja soovib elada seadusekuulekalt. Ta peab vajalikuks vabaduses hakata külastama rehabilitatsioonikeskust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks kogumahus korrata ning rõhutab seega kokkuvõtvalt vaid olulisimat ja vastab edasikaebuse argumentidele.

5. Kõigepealt tuleb märkida, et vastupidiselt kaitsja K. Saavole hindab ringkonnakohus esimese kohtuastme põhistused piisavateks ning KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist kohtule ette heita kindlasti ei saa. Nimelt on kohtumääruses käsitletud kõiki kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamisel kaalu omavaid asjaolusid.

6. Kui vaadata määruskaebust, siis põhjendab kaitsja A. Gribanovi vabastamist tema vangistusaegse hea käitumise ning tema vabanemisjärgselt soodsaks hinnatavate elutingimustega. Eelmärgitud positiivsetele momentidele on aga tähelepanu pööranud juba ka maakohus. Samas vaatab kaitsja ise täielikult mööda sellest, et A. Gribanovit on kriminaalkorras karistatud korduvalt, tema raskeks hinnatavad kuriteod on jätkunud vaatamata eelnevatele karistustele, viimane kuritegu on sooritatud katseajal ning riskitegurina on täheldatav temal diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Loetletud A. Gribanovi isikut, tema elukäiku ja kuritegude asjaolusid näitav teave muudab kinnipeetava praeguse vabastamise (s.o ligikaudu 3 aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu) põhjendamatuks ka ringkonnakohtu hinnangul, kuna selle teabe põhjal tuleb teha järeldus, et karistuse eesmärke ei saa A. Gribanovi puhul lugeda täidetuiks.

7. Mõne sõnaga käsitleb ringkonnakohus viimaseks määruse eelmises punktis nimetatud riskitegurit, s.o A. Gribanovil diagnoositud sõltuvust narkootilistest ainetest. Nimelt ei saa seda ohumärki välistada vaatamata sellele, et kinnipeetav on vangistuses osalenud narkorehabilitatsioonis, läbinud vastavad sotsiaalprogrammid, osalenud tugigrupi töös ning määruskaebusest selguvalt otsustanud ka vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoiduda ja rehabilitatsioonikeskust külastada. Seda põhjusel, et A. Gribanovis täheldatavad muutused (s.o nii sõnades kui tegudes väljenduv soov oma sõltuvuskäitumist ohjata) on toimunud vangla kontrollitud keskkonnas ja seega ei saa eeldada, et väljaspool kinnipidamisasutust tal tagasilangust ei teki.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

9. Vandeadvokaat K. Saavo esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja edasikaebuse koostamisele kokku 3 pooltundi, mille eest ta taotleb tasu kokku 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Gribanovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus