2-16-101856/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-16-101856

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2016.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-101856

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi J. K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1032,75eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479; asukoht:

Weizenbergi 20, 10151 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska, Julianus

Inkasso OÜ; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn;

e-post: jurist@julianus.ee

Kostja: J. K., isikukood xxxxxxxxxx; elukoht: xxxx-xxxxx

xxx, xxxxx xxxxx; tegelik elukoht teadmata

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J. K.lt (K.) hageja OÜ Aktiva Finants kasuks, Tele2 Eesti AS-i

ja J. K. vahel 07.10.2013.a sõlmitud liitumislepingust nr 30093622 tuleneva nõude

alusel, 663,57 (kuussada kuuskümmend kolm eurot ja 57 senti) eurot, millest

põhivõlgnevus 516,40 eurot, viivis perioodil 19.04.2014.a kuni 29.01.2016.a 67,13 eurot

ning viivis perioodil 30.01.2016.a kuni 15.06.2016.a 14,15 eurot, kuid mille sissenõudmist

hageja taotleb 12,91 euro ulatuses.

3. Tunnistada otsus tagatisena viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada kostjale J. K.le käesolev kohtuotsus kätte TsMS § 317 lg 1 ja 3 alusel

kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2.Välja mõista kostjalt J. K.lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks hageja menetluskulud

summas 325 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot,

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 80 eurot ning hageja õigusabikulud 200 eurot.

2-16-101856

3. 3. Menetluskuludelt tuleb kostjal J. K.l tasuda menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

lõikes

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2016 oli see

0,05%, millele lisandub 8% aastas).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb

osaliselt rahuldada.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Pärnu maakohus võttis 03.05.2016.a menetlusse OÜ Aktiva Finants hagiavalduse J. K. vastu

ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse

kättesaamisest. J. K.le toimetati hagiavaldus ja 03.05.2016.a kohtumäärus kätte avalikult,

vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 17.05.2016.a.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb

2-16-101856

menetlusdokumendid

J. K.le

kättetoimetatuks

31.05.2016.a

dokumentide

kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. J. K. kohustus vastama

hagiavaldusele hiljemalt 14.06.2016.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.

Hageja on 02.05.2016.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile

TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud,

peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08,

p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p

14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas

kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingu

lahutamatuks osaks olevates üldtingimustes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas.

Kohtule esitatud häällepingus 7 minuti 52 sekundil on Tele2 Eesti AS-i esindaja kostjale

esitanud küsimuse, kas isik on tutvunud Tele 2 teenuste kasutamise tingimustega, Tele 2

interneti kasutamise tingimustega, järelmaksutingimustega, valitud teenusepaketi,

lisateenuste tingimustega ning Tele 2 hinnakirjaga ning kas isik võtab loetletud tingimuste

täitmise kohustuse. Kostja teatas jaatavalt, et on tingimustega tutvunud ja kohustub neid

täitma. Lisaks küsiti kostjalt, kas kostja on teadlik, et kõikide Tele2 teenusepakettide ja

lisateenuste

kasutamise

tingimusi

reguleerivad

ka

vastava

teenusepaketi

lisateenusetingimused, mis muutuvad lepingu sõlmimisel selle osaks. Kostja kinnitas

jaatades, et on teadlik. Kohtu hinnangul on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu

tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest kostjaga ei

ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud

lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta

sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5

tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud

VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks

tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes

sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle

kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-139-14, p 11).

2-16-101856

Riigikohtu

tsiviilkolleegium

tsiviilasjas

3-2-1-25-16

on

leidnud

10.05.2016.a

kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab

pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi

hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni

seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat

ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse

seaduses

seda

liiki

lepingu

kohta

sätestatut.

Kolleegium

on

selgitanud,

et

ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,15% päevas. Lepingu

sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud

viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 7,5 korda seaduses

sätestatud viivisemäära (0,15/0,02=7,5).

Tulenevalt asjaolust, et Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus

viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o mõistab välja kostjalt

põhinõude ning seadusest tulenevalt viivise.

Hageja põhinõue kostja vastu on 516,40 eurot, mis tuleneb Tele2 Eesti AS ja kostja vahel

07.10.2013.a sõlmitud liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Kostja ei

ole tasunud Tele2 Eesti AS-ile viimase esitatud igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest.

Vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks

kokkulepitud summa Tele2 Eesti AS-ile. Kostja on nimetatud arvete tasumata jätmisega

jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes. Kuna kohtule esitatud

asjaoludest lähtuvalt on võlgnik kohustust rikkunud võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101

lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on arvestanud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast

kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani, s.o alates 19.04.2014.a kuni

29.01.2016.a. Kostja on olnud kohustuse täitmisega olnud viivituses 650 päeva. Eelnevast

tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 67,13 eurot

(516,40*650*0,02%=67,13).

Lisaks on hageja taotlenud kohtul kostjalt välja mõista viivis hageja kasuks välja viivised

alates 30.01.2016.a kuni põhinõude summas 516,40 täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga

0,15% kalendripäevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist hageja nõuab

kuni summani 12,91 eurot. Kohus selgitab, et perioodil 30.01.2016.a kuni 15.06.2016.a

viivis põhinõudelt 516,40 eurolt on 14,15 eurot (516,40*137*0,02=14,15), kuid hageja

taotleb viiviste välja mõistmist kuni summani 12,91 eurot, mis kuulub seega välja

mõistmisele kostjalt.

2-16-101856

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas

tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

Pärnu Maakohtule 02.05.2016.a esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt

palub hageja kostjalt J. K.lt välja mõista hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud -

tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud summas 351,51 eurot. Lisaks palub hageja

kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 200 eurot.

TsMS § 124 lg 1 järgi tuleb hagihind määrata nõutavalt summalt. Hageja nõuab kostjalt

põhivõlgnevuse ja viiviste tasumist kokku summas 663,57 eurot, mis on käesolevas asjas ka

hagihinnaks. Kuni 750 euro suuruselt hagihinnalt tuleb tasuda riigilõivu summas 125 eurot.

Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele riigilõiv summas 125 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu

on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma,

või tema korraldusel muule isikule.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja

või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama OÜ Julianuse Õigusbüroo ning

hageja esindamise eest on OÜ Julianuse Õigusbüroo esitanud hagejale arve summas 351,51

eurot.

Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele

vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning

kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 351,51 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud.

Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud.

Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu ning sellele lisatud tõendeid peab kohus põhjendatuks

hageja menetluskulusid õigusabile summas 200 eurot. Antud asjas on hageja poolt esitatud

2-16-101856

vaid hagiavaldus neljal lehel. Hagiavaldusele on lisatud tõendid, mis eelduslikult hageja

esitas lepingulisele esindajale. Lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ise tõendeid otsida või

kolmandatelt isikutelt dokumente välja nõuda, et neid kohtule esitada. Lepinguline esindaja

esitas kohtule hagiavalduse muude materjalidega kohtule kokku 36 leheküljel, millest 4 lehel

oli hagiavaldus, 8 lehel esindusõiguse ja menetluskuludega seotud dokumendid ning

tõendeid 24 lehel. OÜ Julianuse Õigusbüroo esitatud arvel nr 1995812 on teenuse

nimetuseks „Esindustasu võlglase J. K. kohtumenetluses“. Käesolevas menetluses on

hagiavalduse ja hagimaterjalide kohtusse esitamine lepingulise esindaja esimene ning ainus

tegevus kohtumenetluses. Kohus leiab, et 4 leheküljelise hagiavalduse koostamise ning

hagimaterjalide koondamine kohtusse esitamiseks ei vasta nõutud õigusabi kuludele

summas 351,51 eurot.

Käesolevas asjas on hagiavaldus esitatud kohtumenetlusse 02.05.2016.a, seega on

hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni möödunud 62 päeva, mida võib

kohtupraktika järgi hinnata lühikeseks menetlusajaks.. Kohtu hinnangul nii hagiavalduse

mahtu, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse kestvust arvestades on mõistlik

jätta kostja kanda 200 eurot.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja

menetluskulud, milleks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot

ja kulud õigusabile summas 200 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda

menetluskuludelt (325 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik