2-15-13846/44 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2016.a,Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-13846

Tsiviilasi

Remo Holsmeri hagi AS-i Postimees vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Remo Holsmer (isikukood XXX, elukoht XXX);

esindajad

vandeadvokaat

Karin

Madisson

(karin.madisson@sorainen.com)

ja

advokaat

Maria

Pihlak (maria.pihlak@sorainen.com)

Kostja: AS Postimees (registrikood 10472757, asukoht

Gildi 1 Tartu); esindaja vandeadvokaat Rene Varul

(rene@advokaadid.ee)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Remo Holsmeri hagi AS-i Postimees vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes.

2. Menetluskulud jätta Remo Holsmeri kanda.

3. Välja mõista Remo Holsmerilt AS-i Postimees kasuks menetluskuluna 2640 eurot.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tlk 2-10 kd I, 76-80 kd I, tlk 1-8 kd II)

1. Hageja kuulub Eesti Reformierakonda ja on Riigikogu liige alates 2011. aastast, samuti on

hageja AS-i Tallinna Sadam nõukogu esimees. 3.09.2015 ilmus ajalehes Postimees artikkel:

„Väide: poliitikud soovisid Leedolt miljoneid“ (I artikkel). Nimetatud artikkel sisaldas kahte

faktiväidet, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid:

-

„Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna

„tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev

Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid

või pakuti võimalust hankida partner.“

-

„Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „Ka mina saan kasulik olla,“

kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud

seitsmekohaline“.

Väide kolmepoolsest kohtumisest Saaremaal ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele väide, et

Remo Holsmer ja Kalev Lillo on palunud Vjatšeslav Leedol Reformierakonda

seitsmekohalise summaga toetada. Remo Holsmer ja Kalev Lillo kohtusid Vjatšeslav

Leedoga 2014. aasta kevadel Saaremaal seoses Reformierakonna riigikogu fraktsiooni

väljasõiduga. Tegemist oli avalikult planeeritud korralise külaskäiguga, kus osales mitmeid

inimesi nii Reformierakonnast kui ka Saaremaa Laevakompanii poolelt. Ajakirjanik ei ole

sellesse aga süvenenud ja on lugejatele jätnud mulje, justkui oleks kohtumisel osalenud vaid

hageja, Kalev Lillo ja Vjatšeslav Leedo. Ka see, et artikli alla on jäetud hulgaliselt

negatiivseid kommentaare, näitab, et avalikkusele on jäetud mulje altkäemaksu küsimisest,

nt on kirjutatud: „Jutt jumala õige, sest kambanõmm Lillo küsis ja mina ainult noogutas“.

Samuti on lugejad asunud 04.09.2015 artikli alusel seisukohale: „Kui ise küsimas ei käi ega

siis kilekoti täit kokku ei saa“; „Mul on hea meel, et reformimaffia kuriteod ja korruptsioon

tiritakse lõpuks ometi päevavalgele“; „No vot siis Remo Holsmer...käisid Saaremaal Leedot

moosimas, nüüd on skeem läbi hammustatud. Sinu küsitud raha oleks läinud

reformierakonna kassasse.“; „Sileda näoga Holsmer kysib altkäemaksu.; „küll sa oled

küsinud ja kuidas veel oled!!!!!“.

Lisaks on artiklit kajastanud teised meediakanalid, kus on vaidlusalust artiklit tõlgendatud

selliselt, et hageja on küsinud Vjatšeslav Leedolt altkäemaksu. Näiteks 04.09.2015 kell

18:30 eetris olnud Aktuaalses Kaameras avaldati: „Lehe väitel olla Reformierakondlased

Remo Holsmer ja Kalev Lillo aasta algul, saartevahelise praamiliikluse ümberkorraldamise

aegu, küsinud altkäemaksu.“ Eesti Päevaleht avaldas 12.09.2015 artikli „Leedo

altkäemaksust: poisid pole puhtad“, kus intervjueerija küsib otse hageja ning altkäemaksu

kohta: „Kas Postimehe räägitud jutt, et reformierakondlane Remo Holsmer küsis teilt

altkäemaksu, vastab siis tõele?“.

Hageja ei ole kordagi palunud erakonnale mingisugustki toetust Vjatšeslav Leedolt. Sellise

väite avaldamine on hagejat eriti kahjustav, kuivõrd AS Tallinna Sadam on olnud meedia

kõrgendatud huviorbiidis. Hageja kui AS-i Tallinna Sadam nõukogu esimehe ülesandeks on

olnud äriühingu maine parandamine ja avalikkuse ees usalduse tagasivõitmine. Hageja on

avalikult mõistnud korruptsiooni rängalt hukka. Kõige selgemini väljendub raha küsimine

järgmistes artiklis avaldatud lausetes: „sadama nõukogusse kuuluvad reformierakondlased

käisid kohtumas ärimees Vjatšeslav Leedoga, kellelt väidetavalt kütiti liinikonkursiga seoses

raha“, „paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner“, „Põhihuvi seisnes

erakonna rahaga toetamises. Summa olnud seitsmekohaline“. AS-i Tallinna Sadam

nõukogusse kuulusid reformierakondlastena hageja ja Kalev Lillo. Kostja on pärast

4.09.2015 artikli ilmumist pöördunud ka prokuratuuri küsimusega, kas prokuratuur kavatseb

algatada ajakirjanduses avaldatu alusel kriminaalmenetluse. 5.09.2015 artikli alusel on selge,

et kostja pidas silmas kriminaalmenetluse alustamist just hageja osas. Selliselt on kostja

jätnud mulje, justkui hageja oleks reformierakonnale toetust küsinud. Mõistlikule lugejale

jääb mulje, justkui oleks hageja raha küsinud, artikli juures on illustreeriv hageja pilt.

2. 4.09.2015 avaldas Postimees võrguväljaandes ja 5.09.2015 paberkandjal arvamusloo

„Lipsustatud sahkerdaja“ (II artikkel), kus kirjutati: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku

jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud

Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu

otsas, kui pauk käis“. Sõnapaaridega “üks kahest” ja “äsja toetust küsimas käinud

Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslane” on ühemõtteliselt viidatud kostja

03.09.2015 ja 04.09.2015 avaldatud I artiklile, kus on nimeliselt mainitud Remo Holsmeri

ja Kalev Lillot. Asjaolu, et hinnangu “Nüüd mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk

käis” subjektiks on Remo Holsmer kinnitab see, et artikli teises ja kolmandas lõigus

räägitakse juba nimeliselt just hagejast.

3. II artikli teises lõigus on kostja samuti esitanud hinnangu, et hageja puhul on tegemist

isikuga, keda ei saa usaldada. Selliselt on kostja avaldanud: “Meil pole Leedoga olnud

“kohtumistki”, vastas Tallinna Sadama tagasi astuva nõukogu esimees ja Reformierakonna

poliitik Remo Holsmer ajakirjaniku küsimusele, kas ta on ärimehega kohtunud. Mõni lause

hiljem võttis ta kohtumise omaks. No ei ole veenev”. Nimetatud lausetest järeldab mõistlik

lugeja, et Remo Holsmer eitas kategooriliselt Vjatšeslav Leedoga kohtumist seni kuni talle

selgitati, et ajakirjanikul on kohtumist kinnitavad tõendid. Seda kinnitab muuhulgas

väljavõte lugeja netikommentaarist, kus lugeja on Postimehe I artiklit meenutades

kirjutanud: „Kuidas see ikka oli, Postimehe esimese küsimise peale väitis Holsmer, et TEMA

POLE LEEDOGA KOHTUNUD. Kui tõendid ette näidati, siis meenus küll, et oli kohtumine

jah“. Järelikult on kostja jätnud hagejast mulje kui ebaausast poliitikust, kes püüab esialgu

probleemi vältimiseks valetada ja alles tõendite esitamisel on valmis oma seisukohti

muutma.

4. II artikli seitsmendas lõigus on kostja avaldanud: “Samal ajal olid meie toimetuse telefonid

punased Rõivase erakonnakaaslaste kõnedest. Neil oli mure, “kas Postimehel on midagi ka

nende erakonna kohta”. Üks helistajaist oli poliitik Remo Holsmer, kes nüüd avalikult õlgu

kehitab.” Väitega, et Remo Holsmer “kehitab avalikult õlgu”, on kostja andnud hinnangu,

et Remo Holsmer on asunud teadlikult eitama asjaolu, et ta on Postimehe poole

teabenõudega pöördunud. Seejuures ei ole kostja täpsustanud, millist asjaolu hageja eitab.

Esitatud on üldine hinnang, millest järeldub, et hageja puhul on tegemist poliitikuga, kes

enda tegevuse ja käitumise eest vastutust võtta ei soovi.

5. Lisaks eeltoodule kinnitab hageja osas negatiivse väärtushinnangu avaldamist II artikli

pealkiri “Lipsustatud sahkerdaja”. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab termin

“sahkerdama”: ebaausalt, sageli seadusetult äritsema, hangeldama, spekuleerima vms.

Arvestades, et termin “sahkerdama” tähendab muuhulgas ebaseaduslikku või ebaeetilist

tegutsemist, on sellel Eesti kultuuriruumis negatiivne toon ja eesmärk. Poliitikute tegevus

on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all. Hageja sahkerdajaks nimetamine mõjutab

oluliselt valijate suhtumist hagejasse, sest selliselt luuakse temast kujund kui ebaausast ja

ebaeetilisest poliitikust.

6. Artiklite I ja II avaldamisega teotas AS Postimees hageja au ja väärikust ning tekitanud

hagejale kahju. Hageja nõuab hageja kohta avaldatud valede faktiväidete ümberlükkamist

väidete ebaõigeks tunnistamise kaudu avaldatuna ajalehe Postimees võrguväljaandes ja

paberkandjal. Hageja soovib, et ajalehe Postimees võrguväljaandes asuks valeväiteid

ümberlükkav artikkel võrguväljaande esilehel kestusega vähemalt kolm tööpäeva ja

paberväljaande neljandal või viiendal leheküljel vähemalt ¼ ulatuses lehekülje suurusest

ning seejuures ei tohi leheküljel olla avaldatud reklaamteksti suuremas ulatuses kui 1/6

lehekülje mahust. Seejuures tuleb valeväiteid ümberlükkav tekst avaldada valgel taustal ilma

avaldaja või kolmandate isikute poolse toimetamise ning kommentaarideta. Samuti palub

hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise õiglase ja mõistliku

summa ulatuses kohtu äranägemisel.

KOSTJA VASTUVÄITED (tlk 68-71 kd I, tlk 25-32 kd II)

7. Kostja on seisukohal, et ei ole avaldanud väidet kolmepoolsest kohtumisest. Artikkel räägib

sellest, et enne praamihanke läbiviimist käisid Saaremaal Kalev Lillo ja hageja. Jääb

arusaamatuks, kuidas väide kohtumisest saab hageja isiklikke õigusi riivata, kui hageja ise

ja ka Vjatšeslav Leedo on kinnitanud kohtumist nii Saaremaal kui ka Tallinnas. Avaldatud

väide ei ole vale faktiväide, mida saaks või peaks ümber lükkama. Ka ei ole kostja avaldanud

väidet, et kust hageja on Vjatšeslav Leedol palunud toetada Reformierakonda

seitsmekohalise summaga. Artikkel on selles osas umbisikuline, artikkel tõstatab pigem

kahtlusi. Kostja on ühe allikana kasutanud Vjatšeslav Leedo ütlusi, kes on kinnitanud

kohtumisi ja ka ettepanekute tegemist. Artikkel räägib Reformierakonna poliitikutest, kes on

avaldanud soovi oma erakonna toetamiseks. Ei räägita konkreetselt Remo Holsmerist.

Altkäemaksu küsimist ei ole artiklis välja toodud. Ka hageja enda esitatud semiootikute

arvamuse kohaselt ei väida esimene artikkel tõsikindlalt, et Remo Holsmer on Vjatšeslav

Leedolt raha küsinud, mistõttu on see väide tuletatud kontekstist (koos Aktuaalse kaamera

uudistega, teise artikli ja Internetis avaldatud kommentaaridega). See, kuidas väidet tajub

semiootik ja tavaline ning mõistlik lugeja, on erinev.

8. Hageja on omistamas kostjale hinnanguid, mida tegelikult artiklis „Lipsustatud sahkerdaja“

ei ole. Artiklis kirjeldatule on hageja ise põhjuse andnud, andes vastuolulisi selgitusi

Vjatšeslav Leedoga kohtumise kohta. Samuti on hageja jätnud lähemalt selgitamata kõned

toimetusse seoses Tallinna Sadama rahastamisskandaaliga. Antud teema osas esines

kõrgendatud avalik huvi.

9. Hageja on avaliku elu tegelane, kes peaks paremini taluma enda käitumise kohta tehtavat

kriitikat. Hageja pidi AS-i Tallinna Sadam nõukogu esimehena, Riigikogu liikmena,

rahanduskomisjoni esimehena arvestama, et tema tegevus ei pruugi kõigile meeldida ning

seetõttu tabab tema tegevust kriitika. Hagejale on antud enne artiklite ilmumist võimalus

omapoolsete selgituste andmiseks. Kostja on andmeid kontrollinud enne avaldamist ega ole

kasutanud ebasündsaid väljendeid. Hageja ei ole tõendanud enda õiguste olulist kahjustamist

ja rikkumise erilist raskust, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNGID (tlk 173 kd I, 191 kd I, tlk 197-205 kd I)

10. 18.02.2016 toimunud eelistungil selgitas hageja esindaja, et hageja jääb esitatud hagi juurde.

Hageja on noorpoliitik, kes soovib karjääri jätkata. Hagejast ebaausa ja ebaeetilise isiku

mulje jätmine on lubamatu, kui hageja nii käitunud ei ole. Spetsialistide arvamusega soovib

hageja tõendada, kuidas inimesed artiklitest aru said. Sõna „sahkerdaja“ on hagejat solvav.

Kostja esindaja selgitas, et artikkel on pigem kujund poliitikust Toompeal.

11. 7.04.2016 toimunud eelistungil jäid pooled varasemate seisukohtade juurde. Hageja esindaja

märkis, et hagejale ei ole pakutud kompromissi, mida annaks kaaluda. Läbi kohtumenetluse

on hagejal võimalik enda mainet parandada. Kohus rahuldas kostja taotluse ajakirjanike

Tuuli Koch ja Risto Berendson tunnistajatena ülekuulamiseks asjaolude osas, mis

puudutavad kohtumisi Vjatšeslav Leedoga ja hagejaga asja arutamist enne artikli avaldamist.

Samuti rahuldas kohus kostja taotluse Vjatšeslav Leedo tunnistajana ärakuulamiseks ning

hageja taotluse Remo Holsmeri vande all ülekuulamiseks.

12. 16.05.2016 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistajad ning vande all hageja.

13. Remo Holsmer selgitas, et pärast artiklite ilmumist pidi ta selgitama nii kodustele kui ka

võõrastele, et ta ei ole altkäemaksu küsinud. Kohtumisi Vjatšeslav Leedoga ei ole hageja

kunagi eitanud. Tuuli Koch helistas 3.09.2015 õhtul ja ütles, et selline artikkel on ilmumas,

küsis kommentaari. Hageja palus küsimusi kirjalikult, telefonivestluses ei selgunud hiljem

trükitud väited. Hageja on Vjatšeslav Leedoga kohtunud kahel korral. Rahaküsimist ei olnud

kummalgi juhul. Kohtumistel arutati praamiliikluse edasisi aspekte - kas reisijate veo hind

muutub, kui palju liigub autosid Saaremaa ja mandri vahel. Tuuli Koch ütles

telefonivestluses, et tal on allikad, kes väidavad, et Remo Holsmer ja veel keegi on küsinud

altkäemaksu. Remo Holsmer küsis, mis väide see on ning sellest Tuuli Koch tegigi järelduse,

et Remo Holsmer eitab kohtumist Vjatšeslav Leedoga. Enne artikli ilmumist sai Remo

Holsmer vastused ajakirjanikule edastatud. Seda, millistele allikatele artiklis tugineti, Remo

Holsmer ei tea. Sõna „altkäemaks“ artiklites ei kasutatud.

14. Tunnistaja Vjatšeslav Leedo selgitas, et tunneb hagejat, on temaga 3-4 korda kohtunud, nii

Saaremaal kui ka Tallinnas. Kõige pikem kohtumine oli Saaremaal, kui tutvustati

parvlaevaliikluse põhimõtteid. Kohtumisel oli 6-7 inimest. Räägiti arenguetappidest,

perspektiividest. Kõik osalejad olid võrdselt aktiivsed. Kohtumistel erakondadega on alati

juttu toetamisest, tutvustatakse oma maailmavaadet ja soovitakse seda edasi viia. Kunagi

väga ammu on laevakompanii ka toetanud erakonda. Praegu on põhimõte, et kuniks on

koostöö riigiga, ei toeta erakondasid. Mingit konkreetset summat ei ole jutuks olnud. Toetuse

teema tuli jutuks hiljem, kui juba käis uue liinihanke konkursi ettevalmistamine. Raha

küsimine tuli Allan Kiililt. See jutt oli pärast hagejaga Saaremaal kohtumist. Tunnistaja ei

mäleta, et oleks olnud selline kohtumine, kus oleks osalenud tema, Allan Kiil ja hageja.

Ajakirjandus küsis tunnistajalt seisukohta pärast artikli ilmumist. Tunnistaja selgitas, et on

selgelt välja öelnud, et Remo Holsmer ei ole temalt raha küsinud, kuid ega nad „puhtad

poisid“ ka ei ole. Ka Kalev Lillo ei ole otse tunnistajalt raha küsinud.

15. Tunnistaja Risto Berendson selgitas, et info justkui oleks parvlaeva lepingu saamise eest

Vjatšeslav Leedole seatud tingimusi, tuli Vjatšeslav Leedoga seotud inimeste ringist. Üks

Reformierakonna juhtkonda kuuluv inimene ütles, et kui oli fraktsiooni väljasõit

Saaremaale, siis seal kuuldavasti olevat olnud kohtumine Remo Holsmeri ja Kalev Lilloga.

Sama isik rääkis, et ta oli jutuajamise juures, kus räägiti raha liikumisest. Artiklit kirjutades

oli Risto Berendson veendunud, et Remo Holsmer osales mingil moel altkäemaksu

küsimises. Artikkel ei tugine vaid ühele allikale vaid Reformierakonna juhtiva liikme jutule

ja nelja ettevõtlusega seotud eraisiku avaldatule, kes rääkisid, et nemad olid kuulnud, mis

seal toimus. Pealkirjaga „Lipsustatud sahkerdaja“ peaks poliitik hakkama saama ega tohiks

solvuda.

16. Tunnistaja Tuuli Koch selgitas, et aastate jooksul on välja kujunenud allikad, kelle nimesid

ajakirjaniku eetika avaldada ei luba. Sinna kuuluvad poliitikud ja ettevõtjad. Artikkel on

pigem kirjeldus suhtlusest poliitikute ja ärimeeste vahel. Kui Remo Holsmer soovis küsimusi

kirjalikult, siis ta need ka sai. Vastu sai ajakirjanik aga juriidilise teksti, mis ei olnud

ajakirjanikule abiks. Kalev Lillo eiras kirju ja sms-e, milles temalt selgitusi küsiti.

Ajakirjanduses on alati kiire, kui artikli ilmumist edasi lükata, võivad konkurendid selle enne

avaldada. See, et Remo Holsmer on öelnud, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega, on ka

artiklis kirjas. „Lipsustatud sahkerdaja“ on väljend ega saa olla solvav.

17. Kostja esindaja selgitas, et esitatud faktiväited on õiged. Läbi kommentaaride ei saa anda

artikli sisu tõlgendada. Hageja selgitas, et artiklis väideti, et ta on küsinud altkäemaksu.

Tegemist on väga tõsise süüdistusega. Hiljem lisati hinnang hagejale kui sahkerdajale,

korrumpeerunud inimesele. Artiklis on valeväiteid, mis kahjustavad hageja mainet. Pooled

avaldasid, et on nõus asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses.

18. Hageja esitas 25.06.2016 menetluskulude nimekirja, paludes kindlaks määrata

menetluskulud summas 20 988,09 eurot (käibemaksuga). Kostja esitas 16.06.2016

seisukoha hageja menetluskulude osas ja märkis, et kulud on ülepaisutatud ning asja mahtu

ja keerukust arvestades ebaproportsionaalsed.

19. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 26.05.2016, paludes kindlaks määrata

menetluskulud summas 2640 eurot (käibemaksuta). Hageja kostja menetluskulude osas

seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

20. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja

mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel.

Kostja vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole

hageja kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid.

21. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtuvalt nõudest; § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele; lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses

arutatud.

22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

23. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja

ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega

pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt loetakse teise isiku au teotava

või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja

ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata eeltoodust, ei loeta andmete

või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli

avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).

24. VÕS § 1046 lõigete 1 ja 2 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole

õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul

lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1045 lg 2).

25. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 3.09.2015 ilmus ajalehes Postimees artikkel: „Väide:

poliitikud soovisid Leedolt miljoneid“ (I artikkel). Nimetatud artiklis kirjutati:

-

„Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna

„tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev

Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid

või pakuti võimalust hankida partner.“

-

„Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „ Ka mina saan kasulik olla,“

kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud

seitsmekohaline“.

26. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 4.09.2015 avaldas postimees võrguväljaandes

ja 5.09.2015 paberkandjal arvamusloo „Lipsustatud sahkerdaja“ (II artikkel), kus kirjutati:

“Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav

Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd,

/.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“.

27. Hageja hinnangul on kostja esitanud I artiklis hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning II

artiklis ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja ei ole kunagi küsinud altkäemaksu

Vjatšeslav Leedolt. II artikliga on kostja jätnud hagejast mulje kui ebaausast poliitikust.

Selliselt on kostja hageja au ja väärikust teotanud ning tekitanud hagejale kahju.

28. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldaja on

väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda

faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes. Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende

tõelevastavus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete

avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab

kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Seega saab hageja nõuda

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist juhul, kui kostja on tema kohta väljendanud arvamust

ebaõigeid andmeid sisaldavate lausetega.

20.1. Hageja poolt viidatud esimene väide „Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid

Saaremaal kaks Reformierakonna „tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo

Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt

sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner.“ ei sisalda kohtu

hinnangul sellist väidet, mis puudutaks hagejat selliselt, nagu hageja on hagiavalduses esile

toonud. Vaidlust ei ole selles, et Vjatšeslav Leedo ja hageja on mitmeid kordi kohtunud, seda

nii Saaremaal kui ka Tallinnas. Hageja ise ja tunnistaja Leedo on kohtus kinnitanud

kohtumiste toimumist. Formaalloogiliselt võib kolmepoolne kohtumine sisalduda kolme- ja

enamaliikmelises inimgrupis. Seega on väide selles osas õige. Väites ei ole viiteid sellele,

et Remo Holsmer oleks küsinud altkäemaksu või toetust Reformierakonnale. Väide nimetab

kahte poliitikut. Artiklis kirjutatakse väidetavast toetuse küsimisest või partnerluse

pakkumisest. Seda, kas see ka tegelikult nii oli, ei selgu. Tunnistaja Vjatšeslav Leedo on

selgitanud, et Remo Holsmerilt tema selliseid pakkumisi saanud ei ole. Esitatud väide on

olemuselt oletuslikku laadi ja umbisikuline. Hagejat on nimetatud tema ametipositsiooni ja

parteilise kuuluvuse järgi. Kuna esitatud väide ei sisalda selget ja konkreetset infot selle

kohta, et hageja oleks raha või toetust küsinud, on kohus seisukohal, et hagejal ei ole

võimalik nõuda selles väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.

20.2. Teine väide „Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „ Ka mina saan

kasulik olla,“ kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud

seitsmekohaline.“ ei tee samuti viidet hagejale. Väide on umbisikuline ja ei sisalda hageja

nime, ametit ega esita ühtegi väidet või hinnangut hageja kohta. Kuna tunnistaja Vjatšeslav

Leedo on avaldanud, et temalt on raha küsitud ja toetusest on olnud igal erakonnaga

kohtumisel juttu, on väide kohtu hinnangul tõene ning puudub alus selle ümberlükkamiseks.

Täiendavalt märgib kohus, et kostja on andnud hagejale võimaluse esitada omapoolne

kommentaar artiklile ja esitanud konkreetsed küsimused, millele hageja vastanud ei ole.

Samuti ei ole hageja eitanud ega ka selgitanud seda, mis asjaoludel on tema helistanud

Postimehe toimetusse ja küsinud, kas toimetusele on erakonna kohta midagi teada. Seega on

hageja ise kohtu hinnangul andnud põhjust ajakirjanduses tema tegevuse osas kahtluste

avaldamiseks. Kohus märgib, et hagejale antud suhteliselt lühike aeg omapoolsete

seisukohtade esitamiseks ajakirjanikule võib olla seletatav ajakirjandusliku töö operatiivse

iseloomuga. Samuti märgib kohus, et hageja on kirjeldatud kohtumistel esinenud erinevates

positsioonides – AS Tallinna Sadam nõukogu liikmena, Riigikogu liikmena,

Reformierakonna liikmena. Erinevate rollide samaaegsest täitmisest tulenev vastuolu

kohtumistel tunnistajaga on loonud eeldused kostja poolt avaldatud artiklite ilmumiseks.

29. Hageja hinnangul näitab asjaolu, et artiklile järgneb hulgaliselt negatiivseid kommentaare,

seda, et avalikkusele on jäetud mulje altkäemaksu küsimisest. Lisaks on artiklit kajastanud

teised meediakanalid, mis on samuti tõlgendanud vaidlusalust artiklit selliselt, et hageja on

küsinud Vjatšeslav Leedolt altkäemaksu. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Selle

eest, mil moel teised meediakanalid või artikli lugejad-kommenteerijad artikli sisu

tõlgendavad, ei saa vastutada kostja. Lisaks märgib kohus, et hageja poolt nimetatud teised

meediaväljaanded ei ole esitanud tõsikindlaid väiteid selle kohta, et Remo Holsmer on

altkäemaksu küsinud. Küsilausega on intervjuus üksnes tõstatud küsimus varem avaldatud

ja väidetavalt aset leidnud rahaküsimise kohta. Küsimuse vormis esitatud lause ei saa

sisaldada faktiväidet. Lisaks ei ole kostja artiklites kasutatud sõna altkäemaks, hageja

tõlgendus selles osas on meelevaldne.

30. Ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos „Lipsustatud sahkerdaja“ (II artikkel) kirjutati:

“Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav

Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd,

/.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“. Hageja hinnangul jätab väljend

„lipsustatud sahkerdaja“ temast mulje kui ebaausast poliitikust ning see mõjutab tema

valijate suhtumist temasse. Kohus nõustub hagejaga, et sõnal „sahkerdama“ on iseenesest

eesti keeles pigem negatiivne varjund ning artikli pealkiri sisaldab teatud väärtushinnangut.

Seda kinnitab ka kohtule esitatud semiootiline ekspertarvamus. Samas aga ei sisalda II

artikkel ühtegi viidet hageja isikule. Artikli seostamiseks konkreetselt hageja isikuga peab

tavalugeja olema piisavalt informeeritud ning tegema teatud ulatuses üldisusi. Kohus leiab,

et ei ole mõistlik eeldada, et tavalugeja teeb oma artikli analüüsi mahus ja ulatuses, mida on

teinud eksperdid arvamuse koostamisel. Kostja ei saa kanda vastustust lugejate mõtete eest.

Arvamusloo juures olev pilt on illustreeriv ning sellel ei ole kujutatud hagejat, nagu hageja

hagiavalduses väitnud on. Sõnal „lipsustatud“ ei ole aga eesti keeles negatiivse kuvandiga

tähendust.

31. Samuti on artiklis II avaldatud: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest

Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna

poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“.

Hageja leiab, et sõnapaaridega “üks kahest” ja “äsja toetust küsimas käinud

Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslane” on ühemõtteliselt viidatud I artiklile, kus on

nimeliselt mainitud Remo Holsmeri ja Kalev Lillot. Asjaolu, et hinnangu “Nüüd mängib ta

meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis” subjektiks on Remo Holsmer kinnitab see, et artikli

teises ja kolmandas lõigus räägitakse juba nimeliselt just hagejast. Laused, millele hageja on

viidanud, ei sisalda selgesõnaliselt hageja nime. Küll aga võib koostoimes I artikliga olla

mõistlikule lugejale arusaadav, keda artiklis mõeldakse. Vaidlust ei ole, et

reformierakondlased on Saaremaal Vjatšeslav Leedoga kohtumas käinud, seega on väide

selles osas õige. Ka on tõele vastavaks osutunud väide, et Vjatšeslav Leedolt on

Reformierakond toetust küsinud, erakonna toetamise teema on kõnes olnud igal erakonnaga

kohtumisel. Seega on ka see väide tõele vastav ning alust sellise väite ümberlükkamiseks ei

ole. Küll aga nõustub kohus hagejaga selles, et artiklis on kirjeldatud üldsuse jaoks ebaausalt

tegutsevate poliitikute tegevust. Selliselt on kostja teinud kaudse viite ka hagejale ning on

tema kohta avaldanud väärtushinnangu.

32. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole esitanud hageja suhtes ebaõigeid

faktiväiteid. VÕS § 1047 alusel saab nõuda üksnes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist,

seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks.

33. Lisaks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamise nõudele on hageja esitanud ka

mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuivõrd kostja on esitanud hageja suhtes ebakohaseid

väärtushinnanguid. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 35 asunud seisukohale, et

mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel

isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav

(õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Seega tuleb kohtul

kindlaks teha, kas kostja tegevus on olnud õigusvastane.

34. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on esitanud hageja kohta väärtushinnangu, kui on

artiklite I ja II koostoimes nimetatud hagejat sahkerdajaks. Kohus nõustub hagejaga, et

esitatud väärtushinnang on negatiivse varjundiga. Mõistliku isiku arusaamise kohaselt

väljend „lipsustatud sahkerdaja“ on halvustava tähendusega jätab isikust, kelle kohta seda

väljendit kasutatakse, ebaausa ja omakasu eesmärgil seadusetult käituva isiku mulje.

35. Kostja tegevuse õigusvastasuse hindamisel tuleb kohtul lisaks kostja väljendatud

hinnangutele analüüsida ka asjaolusid, millest lähtuvalt kostja vastava hinnangu on andnud.

Kohus leiab, et kostja on esitatud väärtushinnangu avaldanud seoses hageja kui poliitiku

tegevusega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-161-05 p-s 15 leidnud, et teatud isikud peavad

arvestama võimalusega, et nende tegevust võidakse kritiseerida ka põhjendamatult ning

tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete

ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-97 lugenud ministri selliseks avaliku elu tegelaseks,

kelle suhtes on õigustatud üldsuse kõrgendatud huvi. Kohtu hinnangul on samasugune

üldsuse kõrgendatud huvi õigustatud ka kostja kui aktiivselt tegutseva poliitiku ja AS-i

Tallinna Sadam nõukogu esimehe isiku ja tema poliitilise ning ametialase tegevuse vastu.

Kohus on seisukohal, et hageja pidi lähtuvalt oma positsioonist ühiskonnas arvestama, et

kõigile ei pruugi tema tegevus meeldida ning teda tabab sellest tulenevalt mitmekülgne

kriitika. Kohus leiab, et see, et inimesed peavad poliitikuid ebaausateks ja omakasu

eesmärgil sahkerdajateks, ei ole ebatavaline. Samuti ei saa pidada ebatavaliseks seda, et

aktiivselt tegutseval poliitikul tuleb enda kohtumisi, otsuseid ja väljaütlemisi põhjalikumalt

kommenteerida. Isikliku arvamuse avaldamine on demokraatlikus ühiskonnas lubatud ning

aktiivselt poliitikaga tegelevad isikud peavad oma ühiskondlikust positsioonist tulenevalt

arvestama suurema kriitikaga kui tavainimesed. Samuti saab pidada VÕS § 1046 lg 2 mõttes

avalikele huvidele vastavaks kritiseerimise võimaldamist. Seega on kohus seisukohal, et

hageja pidi tema suhtes avaldatud kriitikat taluma ka siis, kui see ei olnud tema enda

hinnangul põhjendatud.

36. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane, mistõttu

ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole alust nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna kohus on leidnud ka, et hagejal ei ole õigust nõuda

esitatud väidete ümberlükkamist, tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda.

38. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt

on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

39. Kostja on palunud kindlaks määrata menetluskulud summas 2640 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirjale lisatud dokumentide kohaselt on kostja esindaja osutanud

kostjale õigusabi kokku 24 tundi, tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta).

40. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja töötundide maht on olnud vajalik ja põhjendatud.

Kostja esindaja on koostanud ja kohtule esitanud vastuse hagiavaldusele, osalenud

kohtuistungitel, esitanud taotluse tunnistajate ärakuulamiseks ja lõplikud seisukohad

kirjalikus menetluses. Kostja esindajal on tulnud tutvuda hageja esitatud materjalidega ning

kujundada seisukoht. Menetlus on kestnud enam kui pool aastat, hageja on esitanud mitmeid

menetlusdokumente, mille osas on kostjal tulnud vastus esitada. Arvestades eeltoodut leiab

kohus, et kostja esindaja ajakulu 24 tundi on olnud vajalik ja põhjendatud.

41. Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu)

põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on

tema töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ning jääb turuhinna piiridesse.

Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, kuivõrd on

käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostja menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuta

(TsMS § 174 lg 10).

42. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud summas 2640 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik