3-15-51/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-51

Haldusasi

OÜ Argore kaebus Maksu- ja Tolliameti

09.12.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/024939-5

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Argore, esindajad vandeadvokaadid

Vahur Kivistik ja Monika Nõlv

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas

Kolmas

isik

–

CF&S

Estonia

AS,

esindajad

vandeadvokaadid Toivo Viilup ja Taimar Ehrlich

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.10.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Argore apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Argore apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

27.10.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-51 muutmata.

2. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.07.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-15-51

2(10)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. CF&S Estonia AS deklareeris tollideklaratsiooniga nr 13EE1210EE93110464 enda nimel

ja OÜ Argore eest vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile Taiwani tarnijalt Penghomg

Wan Fasteners Co Ltd 12.12.2013 imporditud terasest seibid, kaetud tsingiga (kaubakood 7318

22 00 98) ja terasest vedruseibid, kaetud tsingiga, kaubasaadetise nr 1 osa (kaubakood 7318

21 00 98). Tollideklaratsioonil oli kauba lähte- ja päritoluriigiks deklareeritud Taiwan ning

lisadokumendina esitati New Taipei kaubanduskoja (New Taipei City Chamber of Commerce)

poolt 04.11.2013 välja antud mittesooduspäritolu sertifikaat nr ED13FA10974. Deklareeritud

kaubakoodi ja päritoluga kaubalt tasuti tollimaksu (A00) määraga 3,7%.

2. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis tollideklaratsioonil deklareeritud kaupade päritolu

õigsust. MTA andis 17.11.2014 OÜ-le Argore ja CF&S Estonia AS-le kontrollakti nr 12.2-

3/024939-4, mille peale OÜ Argore esitas eriarvamuse.

3. MTA kohustas 09.12.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/024939-5 OÜ-d Argore ja CF&S

Estonia AS-i tasuma solidaarselt 18 196,78 eurot lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja

3639,36 eurot käibemaksu. Maksuotsuse põhjendused olid järgmised.

1) Tollideklaratsiooniga

nr

13EE1210EE93110464

imporditud

ning

konteineriga

MSKU3658388 Eestisse saabunud kinnitusdetailid on Hiina Rahvavabariigi päritolu. OÜ

Argore ei ole oma seletuste kohaselt viinud läbi täiendavaid toiminguid, veendumaks

imporditud kauba päritolus. Deklarant CF&S Estonia AS on Taiwani päritolu deklareerimisel

võtnud arvesse kaubaga kaasas liikuvad saatedokumendid ja New Taipei kaubanduskoja poolt

pitseeritud ja allkirjastatud mittesooduspäritolu sertifikaadi. See sertifikaat ei saa aga tekitada

õiguspärast ootust mh selles, et maksude tollivormistusjärgne sissenõudmine on välistatud.

Kaupade importimisel Euroopa Liitu vastutab importija kaupade päritolu tõendamise ja

deklareerimise eest. Praegusel juhul tuli importijal kauba päritolu deklareerimisel lähtuda

mittesooduspäritolu reeglitest. Tolliagent CF&S Estonia AS peab igapäevaselt rahusvahelise

kaubandusega kokku puutudes olema teadlik, et kaupadele mittesooduspäritolu määramisel ei

ole kolmanda riigi poolt välja antud mittesooduspäritolu sertifikaat piisav. Arvestades, et Hiina

päritolu kinnitusvahenditele oli kehtestatud dumpinguvastane tollimaks, tulnuks tolliagendil

koguda täiendavaid tõendeid, nt nõuda OÜ-lt Argore kauba päritolu kohta täiendavaid tõendeid.

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) Taiwani missiooni 2014. a raporti kohaselt ei toimu

päritolusertifikaadi väljastamisel kontrolli. OÜ Argore ja CF&S Estonia AS ei ole

maksuhaldurile esitanud tõendeid, millest nähtuks, et imporditud kinnitusdetailid on läbinud

töötluse, mis annaks kinnitusdetailidele Taiwani päritolu.

2) Kuna maksuhalduril tekkis kahtlus kauba deklareeritud päritolu õigsuses, pöördus

maksuhaldur 01.07.2014 OLAF-i poole. OLAF palus Taiwani Uurimisosakonnal (Taiwanese

Department of Investigation, DOI) tuvastada konteineriga MSKU3658388 Eestisse imporditud

kaupade päritolu. OLAF edastas maksuhaldurile DOI 18.07.2014 vastuse, milles DOI kinnitas,

et selles konteineris Eestisse imporditud kinnitusdetailid tarniti Hiina Rahvavabariigist,

ümberlaadimisega vabatsoonis või logistikakeskuses. DOI kirja kohaselt imporditi

kinnitusdetailid Hiinast 28.10.2013 konteineris WHLU274972-4. Kauba Hiinast importimisel

on päritoluriigiks märgitud CN ehk Hiina Rahvavabariik. Hiina eksportijaks oli Jiaxing Allywin

Mfg Co Ltd, mis internetis kättesaadava info kohaselt tegeleb kinnitusdetailide tootmisega.

Taiwani importijaks oli logistikaettevõte J. Shine International Logistics Co, mis OLAF-i

3-15-51

3(10)

missiooni raporti kohaselt on ka varasemalt kinnitusdetaile Hiinast Taiwani importinud.

Kinnitusdetailid eksporditi Taiwanist 29.10.2013 konteineris MSKU3658388. Taiwani

eksportijaks oli Kuang Chun Express Co Ltd, sihtkohaks Eesti ning kauba saajaks OÜ Argore.

DOI vastusele lisatud tabelis on detailselt välja toodud imporditud kauba positsiooni numbrid

1-47, kauba kirjeldus kõigi 47 kaubapositsiooni kohta, kogused ja ühikud, mis langesid

täielikult kokku tollideklaratsiooni nr 13EE1210EE93110464 juurde esitatud 17.10.2013

kaubaarvel nr G201310003 toodud andmetega. Nii kauba Taiwani importimisel kui ka

Taiwanist eksportimisel oli kauba HS koodiks märgitud sama kood (7318 22 00 07). Tabelis

toodu põhineb Taiwani ametivõimudele kättesaadavatel ja kontrollitud dokumentidel, ent nagu

nähtub ka OLAF-i missiooni raportist, ei edasta DOI konfidentsiaalsuse põhimõttest tulenevalt

tolliameti ja ärialaste dokumentide koopiaid. Seega puudub maksuhalduril võimalus saada

konkreetseid dokumente, mis kajastavad kaupade Hiinast saabumist, omanikuvahetust ja

Euroopasse saatmist.

3) DOI edastatud kinnituse tõttu puudub maksuhalduril kahtlus, et DOI kirjas toodud andmed

põhinevad tegelikult olemasolevatel dokumentidel. Kõik andmed kinnitusdetailide kohta nende

impordil Hiinast Taiwani ja Taiwanist Eestisse langevad täielikult kokku nii koguseliselt kui

kirjelduselt. Kuna impordil Hiinast Taiwani on kinnitusdetailidel deklareeritud Hiina päritolu,

ei saa need olla täielikult toodetud Taiwanis. Kuivõrd kauba impordil Hiinast Taiwani ning

ekspordil Taiwanist Eestisse on deklaratsioonide vormistamisel 1-päevane vahe, ei saanud

viimane oluline töötlemine või toiming tõenäoliselt toimuda Taiwanis, mis vastavalt Ühenduse

tolliseadustiku (ÜTS) art-le 24 annaks kaubale Taiwani päritolu. Usaldusväärsust ei ärata

asjaolu, et OÜ Argore leidis kinnitusdetailide müüja Penghomg Wan Fasteners Co Ltd

otsingumootori Alibaba vahendusel ega sõlminud temaga ühtegi lepingut. Internetiotsingu

kaudu ei ole tuvastatav, et see ettevõte omaks tootmistegevust Taiwanis. DOI vastuse põhjal on

seega selge, et konteineriga MSKU3658388 Eestisse imporditud kinnitusdetailid on pärit

Hiinast ja kuuluvad seetõttu maksustamisele dumpinguvastase tollimaksuga määraga 74,1%.

4) OLAF-i 11.08.2014 maksuhaldurile saadetud kirjas viidati ka OLAF-i 24.09.2013-

03.10.2013 Taiwanis läbiviidud missiooni raportile. Missioonil ei uuritud konteineriga

MSKU3658388 seonduvat, kuid raportist tuleneb, et teatud osa Taiwanist saadetud

kinnitusvahendite saadetistest on tegelikult Hiina päritoluga. Raportist nähtub seegi, et üheks

Hiinast Taiwani importivaks ettevõtteks on J. Shine International Logistics Co Ltd. Samuti ei

toimu raporti kohaselt enne kaubale mittesooduspäritolu sertifikaadi väljastamist kontrolli.

5) ÜTS art 220 lg 2 p b kohane tolliviga puudub. ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu

juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. ÜTS art 220

lg 2 p b kohaselt ei tehta järelarvestuskannet siis, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa

kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada

tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid

tollideklaratsiooni kohta. Seega peab samaaegselt olema täidetud kolm eeldust: toll tegi vea;

arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga

avastada; võlgnik täitis kõiki kehtivaid õigusakte. Praegusel juhul tolliviga puudub. Asjaolu, et

importija on heauskselt esitanud valeandmeid sisaldanud sertifikaadi kauba päritolu kohta, ei

vabasta teda vastutusest tollivõlg tasuda.

6) MTA vastas maksuotsuses OÜ Argore eriarvamuses esitatud seisukohtadele, märkides, et

OLAF-i koostatud raporteid on lubatud kasutada tõendina selle riigi haldus- ja

kohtumenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. OLAF-i raportid ei pea olema haldusaktid

haldusmenetluse seaduse tähenduses. Raporteid tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse 1073/1999 kohaselt võrdväärselt siseriiklike aruannetega. OLAF-i raportid jm materjal

saavad olla maksumenetluses lubatud tõendiks maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lg 1

3-15-51

4(10)

mõttes. Maksuhaldur ei ole tuginenud oletustele, vaid DOI poolt kontrollitud faktidele.

Arvestades DOI poolt kontrollitud kaupu iseloomustavaid detaile, võib väita, et Hiinast Taiwani

toodud kaup on sama, mis saabus Taiwanist Eestisse. Määruse nr 1073/1999 art 9 lg-dest 2 ja

3 tulenevalt on OLAF-i raportites sisalduvat teavet reeglina võimalik kahtluse alla seada üksnes

siis, kui muud tõendid viitavad raportis toodud andmete ebaõigsusele. Tähtsust ei oma see, kas

mittesooduspäritolu sertifikaat oli võltsitud, sest kuivõrd Euroopa Liidu ja Taiwani vahel

puuduvad ühtsed mittesooduspäritolu reeglid, ei tõenda esitatud mittesooduspäritolu sertifikaat,

et kaubad vastavad Euroopa Liidu regulatsiooni kohaselt mittesooduspäritolu reeglitele.

Raporti kinni kaetud osad ei puuduta maksukohustuslast ega maksustamise aluseks olevaid

asjaolusid. Hiina päritolu kaupade pikaajalise impordikogemusega OÜ Argore pidanuks riskide

maandamiseks hoolikalt välja selgitama kauba päritolu ning kontrollima äripartneri

sellekohaseid väiteid.

4. OÜ Argore esitas 08.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

1) Maksuotsus on motiveerimata, maksuhaldur ei ole hinnanud OLAF-i raportites kajastatu

õigsust. Maksuhalduri seisukoht maksuotsuse aluseks olevate faktiliste asjaolude kohta ei ole

tõendatud. OLAF-i raportid ei ole tõendid. Pole võimalik kontrollida, kas neis esitatud

järeldused vastavad tegelikele asjaoludele ning osalise kinnikatmise tõttu ei ole need loetavad

ega kontrollitavad. Tõendamiskoormus ei ole kaebajale üle läinud.

2) Maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust, kuna ei ole maksumenetluses iseseisvalt

tõendeid kogunud ning on tuginenud üksnes OLAF-i missiooni raportile. Maksuhaldur on

rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebajal ei ole olnud võimalust tutvuda OLAF-i raporti andmist

tinginud tõendusliku materjaliga, mis oleks ärakuulamisõiguse teostamise aluseks.

3) Kauba Hiina päritolu ei ole tõendatud. DOI vastus ei tõenda konkreetsete kaupade

liikumist. Puuduvad tõendid ka päritolusertifikaadi võltsimise kohta.

4) Kaebaja on olnud heauskne. Kaebaja ei pidanud teadma, et kaubaga kaasas olnud

päritolusertifikaat ei pruugi olla õige. Kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustust ning esitanud

enda valduses olevad dokumendid. Tegemist võib olla tolli veaga. Deklaratsioon esitati

korrektselt ning toll aktsepteeris seda. Kaebajal ei olnud võimalik tolli viga avastada.

5. Maksu- ja Tolliamet vaidles 13.02.2015 kaebusele vastu ning palus see jätta rahuldamata.

1) Maksuotsuse põhjendatus ei sõltu kasutatud tõendite arvust ning praegusel juhul on lisaks

OLAF-i raportile tuginetud ka muudele tõenditele. Mh on OLAF-i kirjalik seisukoht

konkreetselt selles maksumenetluses kogutud tõend. MTA-l endal puudub pädevus

kolmandates riikides uurimiste läbiviimiseks. Ehkki OLAF-i raportite järelduste ja sisu korduv

analüüs pole iseenesest vajalik, on maksuhaldur raporti järeldusi ka sisuliselt analüüsinud.

Raport saab MKS järgi olla maksumenetluses tõendiks.

2) Kauba Hiina päritolu on järgitav ja tõendatud. Tõendamiskoormus kauba päritolu osas on

läinud üle kaebajale.

3) MKS § 14 lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema

kohta kogutud andmetega. Kaebajale on võimaldatud OLAF-i raportitega tutvuda. Raporti

koostajate ja uurimises osalenud ametiisikute nimed ei mõjuta kaebaja kohta kogutud andmeid.

Raportite osade varjamine ei halvenda nende järelduste mõistmist. OLAF-i lõppraport saabus

peale maksuotsuse edastamist kaebajale ja kolmandale isikule.

6. Tallinna Halduskohus jättis 27.10.2015 otsusega OÜ Argore kaebuse rahuldamata.

3-15-51

5(10)

1) Vastustaja märgib õigesti, et tollideklaratsiooni lisana esitatud mittesooduspäritolu

sertifikaat ei ole tõendiks kaupade päritolu kohta, samuti sisaldab see ebaõigeid andmeid

päritolumaa kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2015 otsuses haldusasjas nr 3-13-100 on

ringkonnakohus selgitanud, et üksnes päritolusertifikaadi olemasolu ei saa lükata ümber OLAF-

i poolt kogutud teavet kauba tegeliku lähtekoha osas (p 18). Samas leidis ringkonnakohus, et

kaebajal teabe puudumine päritolusertifikaadi ebaõigsusest ei vabasta kaebajat õiguspärase

ootuse põhimõttest tulenevalt tagasiulatuvast tollimaksukohustusest.

2) OLAF-i raport oli lubatav tõend ja maksuhaldur võis sellele tugineda kogumis muude

tõenditega. Raporti kõrvale jätmine oleks põhjendamata ka seetõttu, et maksuhaldur ise pöördus

info saamiseks OLAF-i poole. Lisaks OLAF-i raportile on maksuhaldur analüüsinud ka muid

dokumente ja edastanud need kaebajale ja kolmandale isikule. Tallinna Ringkonnakohus

selgitas lahendis nr 3-13-100, et määruse nr 1073/1999 art 9 lg-st 2 tulenevalt on OLAF-i

aruannetel tõenduslik jõud (p 15).

3) Maksuotsus ei ole motiveerimata ja uurimiskohustust ei ole rikutud. Vastustaja on kogunud

tõendeid ja teinud enda käsutuses olevate materjalide pinnalt järeldusi. Samuti on kaebaja ja

kolmas isik saanud materjalidega ja maksustamise aluseks olevate asjaoludega tutvuda ning

seda ei mõjuta asjaolu, et tekst on olnud osaliselt kaetud. Kohtule esitatud dokumentide

terviktekstides ei ole kaetud asjassepuutuvaid andmeid, vaid üksnes dokumentide koostajate või

kolmandaid isikuid puudutavad andmed. Kaebaja ega kolmas isik ei ole väitnud ega tõendanud,

et maksuhalduri käsutuses olevates tabelites sisalduv teave, mis puudutab OÜ-d Argore, oleks

ebaõige. Samuti ei ole kaebaja ega kolmas isik tõendanud OLAF-i raportis sisalduvate andmete

ebaõigsust. Kohtu hinnangul on need andmed usaldusväärsed. Tallinna Ringkonnakohus märkis

lahendis nr 3-13-100, et OLAF-i seisukohtade kahtluse alla seadmiseks peaksid esinema selged

viited, et tõendeid on kajastatud ebaõigesti või ebapiisavalt. Maksumenetluses on kogutud ning

maksuotsuses välja toodud kauba teekonna liikumise tuvastamiseks vajalik tõendusmaterjal.

Ühtegi tõendit kauba teekonna ümber lükkamiseks ei ole esitatud. OLAF-i dokumendid

kirjeldavad detailselt kauba liikumist Hiinast Taiwani ja sealt edasi erinevatesse Euroopa Liidu

liikmesriikidesse ning kohus ei kahtle nende andmete õigsuses.

4) Maksuhalduri järeldus kaupade Hiina päritolu kohta tugineb maksumenetluses kogutud ja

maksuotsuses kajastatud tõenditele ja seda on maksuotsuses piisavalt põhjendatud.

Maksusumma kujunemist on maksuhaldur põhjalikult selgitanud.

5) Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Kaebaja on saanud tutvuda vaheakti, kontrollakti jm

menetlusdokumentidega ning esitada eriarvamuse ja vastuväited. Kaebajal olnuks võimalik

esitada omapoolseid tõendeid nii maksumenetluses kui kohtumenetluses, kuid ta ei ole seda

teinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. OÜ Argore palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega tema kaebus rahuldada, põhjendades apellatsioonkaebust järgmiselt.

1) Kohus on hinnanud OLAF-i raportite tõendusväärtust valesti. Maksuotsuse aluseks olev

asjaolu – kaupade pärinemine Hiina Rahvavabariigist – on tuvastatud OLAF-i raportite põhjal.

Maksuhaldur ei ole raportites toodud järelduste ning nende aluseks olnud dokumentide õigsust

sisuliselt kontrollinud või hinnanud. Tõsikindlaid tõendeid kauba Hiina päritolu kohta ei esine.

OLAF-i raportites esitatud teave ei võimalda objektiivselt ning läbi algsete tõendite kontrollida,

et järeldused vastavad tegelikele asjaoludele. Maksuhaldur ei ole raporteid nõuetekohaselt

analüüsinud ega raporti aluseks olnud algdokumente välja nõudnud. Seetõttu ei ole maksuotsus

3-15-51

6(10)

kontrollitav. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on asutustel oma pädevuse piires vabadus hinnata

OLAF-i edastatud informatsiooni sisu ning ulatust. OLAF saab esitada üksnes soovitusi selle

kohta, milliseid meetmeid Euroopa Liit või riiklikud asutused peaksid võtma, kuid nende

raportites esitatud väidetele ei saa kontrollimata tugineda. Raportid ei ole Eesti

haldusmenetluses

ja

halduskohtumenetluses

tõenditeks.

MTA

peab

tollimaksu

sissenõudmiseks maksuotsust tehes koguma ja hindama tõendeid iseseisvalt. Ehkki EL

määrusest nr 1073/1999 ja OLAF-i tegevuse üldisest loogikast tulenevalt saab OLAF-i kogutud

tõenditele tugineda, ei ole OLAF-i antud hinnangud käsitatavad algsete tõenditena, mille õigsust

ei peaks kontrollima. OLAF-i lõppraportit ei ole seni esitatud.

2) Maksuotsus on motiveerimata, sest kauba Hiina päritolule tuginemine ei põhine eeltoodud

põhjustel tõenditel ning ka päritolusertifikaadi võltsimine ei ole tuvastatud. Seetõttu ei ole

tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Kohus pidanuks maksuotsuse tühistama ilmselge

motiveerimispuuduse tõttu.

3) Kohus on ebaõigesti sisustanud ärakuulamisõigust. MTA ei ole esitanud kaebajale

varjamata kujul tõendeid. Ärakuulamisõiguse tagamiseks pidanuks kaebaja saama tutvuda kõigi

dokumentidega, millele tuginedes on koostatud OLAF-i raport, samuti kõigi raporti lisade ja

nende aluseks olnud algdokumentidega. Isegi OLAF-il puuduvad osad algdokumendid, sest

konfidentsiaalsuspõhimõttest

tulenevalt

ei

ole

DOI

dokumente

talle

edastanud.

Algdokumentide esitamata jätmine on käsitatav ärakuulamisõiguse rikkumisena, mis on

praegusel juhul iseseisvaks maksuotsuse tühistamise aluseks. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga,

et tekstide osaline varjamine oli põhjendatud. Osaliselt varjatud teksti esitamise tõttu ei ole

kontekst arusaadav ning maksuhalduri järelduste õigsust pole võimalik kontrollida. Nt pole

põhjendatud vajadust varjata dokumente koostanud isikute nimesid. Kuna kaebaja ei ole saanud

dokumentide ehtsuses veenduda, võib tegu olla tühiste aktidega.

4) Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ega ole ise tõendeid kogunud, korrates üksnes

OLAF-i raportites ja kirjades esitatut. Kui maksuhaldur ei ole iseseisvalt tõendeid kogunud,

tuleb haldusakt tühistada. OLAF-i dokumendid tuleb jätta arvestamata, sest nende

algdokumente pole saanud kasutada ka maksuhaldur.

5) Kohus on tõendeid valesti hinnanud ega ole võtnud seisukohta kaebaja kõigi väidete kohta.

Kohus on paljasõnaliselt nõustunud vastustaja väidetega. Kohus on märkinud, et vastustaja

käsutuses olid peale OLAF-i raporti ka muud dokumendid, mida maksuhaldur analüüsis, kuid

maksuhalduril ei ole rohkem dokumente olnud. Vastustaja on OLAF-i raportid terviktekstina

esitanud ainult kohtule, kuid kohus ei ole tõendeid uurinud. Kohtuotsus on olulises osas

põhjendamata.

6) Kauba Hiina päritolu ning sertifikaadi võltsimine ei ole tõendatud. DOI vastus ei ole

tõendiks ega tõenda konkreetsete kaupade liikumist. Maksuhaldur on tuginenud üksnes samale

kaubakoodile ja kaubakirjeldusele ning leidnud, et DOI kinnituse tõttu puudub kahtlus, et DOI

kirjas toodud andmed põhinevad tegelikult olemasolevatel andmetel. Taiwani ametivõimude

vastused on kontrollimatud. Kauba väidetav teekond ei ole tõendatud. Samuti puuduvad tõendid

selle kohta, et Hiinast Taiwani liikunud kaup oleks sama, mis jõudis Taiwanist Eestisse. Seda

järeldust ei saa teha üksnes konteineri numbri põhjal, sest ühe konteineriga veetakse eri aegadel

eri kaupu, samuti võivad samas konteineris korraga olla mitme äriühingu kaubad.

7) Kaheldav on vastustaja vastuse lisades nr 15-17 esitatud tabelandmiku usaldusväärsus, sest

allkirjade ja kuupäeva puudumise tõttu pole arusaadav, kes on selle koostanud. Tabel ei puutu

kohtumenetlusse ega ole tõendiks, mistõttu tuleb see arvestamata jätta. Isegi kui seda saaks

tõendina käsitleda, ei nähtu sellest seost Hiinast imporditud kaupade ja vastavate konteinerite

vahel – üksnes kauba nimetuse ja koguse ühtimisest ei saa teha järeldust, et tegu on sama

3-15-51

7(10)

kaubaga. Selgusetu on seegi, millistel algandmetel tabelandmik põhineb ning kas selle näol on

tegu väljavõttega laoarvestusest, muust riiklikust arvestussüsteemist või kellegi poolt käsitsi

koostatud tabeliga. Halduskohus ei ole neid väiteid analüüsinud. Tabeli kohaselt on tabelis

nimetatud kauba soetanud J. Shine International Logistics Co Ltd ning eksportinud Kuang Chun

Express Co Ltd. Kaebaja soetas kauba Penghomg Wan Fasteners Co Ltd-lt. Seosed nimetatud

äriühingute vahel jäävad arusaamatuks.

8) Halduskohus ei võtnud seisukohta kaebaja väite osas, et OLAF-i missioon toimus ajal, mil

kaebaja polnud kaupa veel soetanud. Missiooni käigus kontrolliti teiste liikmesriikide eksporte

ning missiooni raportis pole märgitud ka Penghomg Wan Fasteners Co Ltd kontrollimist. Raport

ei ole seega asjassepuutuv tõend.

9) Kohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja heausksuse ja tollivea kohta, mille osas kaebaja

jääb varem esitatud seisukoha juurde.

10) Kaebaja palub täiendavalt arvestada, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)

18.01.2016 avaldatud lõpparuande kohaselt on Euroopa Liit Hiinas valmistatud terasest

kinnitusvahenditele dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisel rikkunud rahvusvahelistest

lepingutest tulenevaid kohustusi. Nimetatud rikkumine tõendab täiendavalt maksuotsuse

õigusvastasust.

8. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt.

1) Maksuhaldur analüüsis maksuotsuses läbivalt OLAF-i raportites ja raporti lisaks olevates

tõendites toodut ka sisuliselt. Raportites käsitletuga nõustumise korral võib maksuhaldur neile

tugineda ilma OLAF-i tehtud uurimistoiminguid kordamata. Maksuhaldur on kogunud ka muid

tõendeid – esitatud tollideklaratsioon, kaebaja ja kolmanda isiku seletused, OLAF-ilt täiendava

päringu tulemusel saadud kirjalik seisukoht. Ka üksnes OLAF-i raportile tuginemisel saaks

maksuotsus olla õiguspärane, sest haldusakti põhjendused olid kaebajale teda puudutavas osas

kättesaadavad.

2) OLAF-i poolt kogutud ja maksuotsuses viidatud tõendid loovad põhjendatud kahtluse, et

kaup pärineb Hiinast. Kuna maksumenetluses piisab põhjendatud kahtlusest, on

tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Ainult kaebaja saaks tõendada positiivset asjaolu, et

kaup pärines Taiwanist, kuid ei ole seda teinud.

3) Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendid OLAF-i sisejuurdlust puudutavate küsimuste

kohta ei kohaldu, sest praegusel juhul on tegu OLAF-i välisjuurdlusega. Sisejuurdluse puhul on

liikmesriigil õigus otsustada meetmete üle, mida rikkuja suhtes kohaldada, välisjuurdluse puhul

on aga liikmesriigil kohustus astuda samme maksude tagasinõudmiseks, kui on avastatud

Euroopa Liidu finantshuvide kahjustamine. Maksusumma tuleb arvutada kohe, kui tollivõlgnik

on tuvastatav ja maksusumma arvutamiseks vajalikud elemendid teada. Maksuhalduril puudub

otsustusõigus, kas maksumenetlust alustada või mitte.

4) Ärakuulamisõigus on olnud tagatud, sest kaebajal on kogu maksu- ja kohtumenetluse vältel

olnud võimalus tutvuda tõenditega, millel põhineb maksuhalduri seisukoht kaebaja

maksukohustuse kujunemise osas. Kaebaja eest on varjatud asjaolusid, mis ei puudutanud

kaebajat ennast. Kohtule on materjalid esitatud varjamata kujul, võimaldamaks kohtul veenduda

selles, et kaebajat puudutavaid materjale ei ole varjatud.

5) Halduskohus ei ole põhjendamiskohustust rikkunud, nõustudes maksuhalduri poolt

menetluses esitatud seisukohtadega. Halduskohus on hinnanud tõendeid õigesti. Maksuhaldur

on kontrollinud OLAF-i poolt esitatud tõendeid ja täiendavat vastust päringule, mis näitavad,

3-15-51

8(10)

kuidas kauba liikumine toimus, ning maksuotsuses sellele tuginenud. Kaebaja ei ole

põhjendanud oma seisukohta, et maksuhalduri väited pole toimiku materjalidega tõendatud.

6) WTO seisukohad ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust. WTO lahendis ei ole asutud

seisukohale, et kõik dumpinguvastased maksud tuleb Hiinast imporditud kaupadelt

deklarantidele tagasi maksta. Dumping tunnistati kehtetuks edasiulatuvalt. Euroopa Komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2016/278 art 2 ning selle kohta Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikide

tolliatašeedele edastatud teate kohaselt kuuluvad kõik enne 28.02.2016 tekkinud tollivõlad

sissenõudmisele vana korra alusel.

9. Kolmas isik CF&S Estonia AS palub apellatsioonkaebus rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

11. Õige on vastustaja seisukoht, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.05.1999 määruse (EÜ)

nr 1073/1999 („Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta“) art 9 lg 2 kohaselt

tuleb OLAF-i juurdlusaruandeid liikmesriikides tunnustada riigi inspektorite koostatud

haldusaruannetega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõenditena

haldus- ja kohtumenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. Nende kohta kehtivad samad

hindamisreeglid kui riigi inspektorite koostatud haldusaruannete kohta ja nad on viimati

nimetutega võrdväärsed. Sama näevad ette ka praegu kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu

11.09.2013 määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 põhjendus 28 ja art 11 lg 2. Praeguses asjas on

maksuhaldur maksuotsuses tuginenud OLAF-i missiooni raporti seisukohtadele Taiwanist

eksporditud kinnitusvahendite päritoluga seonduvate üldiste aspektide kohta. Kaebaja poolt

välja toodud asjaolu, et missioon toimus 24.09.2013-03.10.2013, kuid vaidlusalune

deklaratsioon esitati 12.12.2013, ei ole seega määrava tähtsusega. Maksuhaldur ei ole

maksuotsuse tegemisel tuginenud üksnes missiooni raportile. Maksuhalduri konkreetsed

järeldused kauba Hiina päritolust põhinevad maksuotsusest nähtuvalt eelkõige OLAF-ile

täiendava päringu tegemise tulemusel saadud Taiwani Uurimisosakonna DOI edastatud

informatsioonil, mida maksuhaldur on muu hulgas analüüsinud ka OLAF-i missiooni raporti

kontekstis. Seega pole ringkonnakohtu arvates põhjust pidada missiooni raportit

asjassepuutumatuks tõendiks.

12. Kaebaja leiab ekslikult, et maksuhaldur ei ole OLAF-ilt saadud dokumente nõuetekohaselt

analüüsinud ega ise tõendeid kogunud. Maksuhaldur on maksuotsuses lisaks OLAF-i raportile

ning DOI kirjalikule seisukohale analüüsinud ning tuginenud ka kaebaja ja kolmanda isiku

antud seletustele ning tollideklaratsioonis esitatud andmetele. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebajaga, et lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine eeldaks kaubal tõsikindlalt

Hiina päritolu kinnitavate tõendite esinemist. Ehkki pelgalt viide OLAF-i raportitele ei ole

maksuotsuse põhjendusena piisav ega saa kaasa tuua tõendamiskoormuse kaebajale üleminekut

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2016 otsus nr 3-14-51779, p 11), tõendab praeguses asjas

DOI kiri koosmõjus teiste tõenditega kauba Hiinast pärinemist piisavalt konkreetselt.

13. DOI 18.07.2014 kirja kohaselt leidis DOI, et konteineris imporditud kinnitusdetailid olid

deklareeritud kui Hiina päritolu kaubad ning need olid Taiwani vabatsoonide kaudu ümber

laaditud (kd I, tl 50). Kirjale manusena lisatud impordi ja ekspordi andmeid kajastava

tabelandmiku (kd I, tl 50) sisu on maksuotsuse p-s 1.1.3 analüüsitud ning sellele tuginevalt

tehtud põhjendatud järeldused kauba päritolu osas. Ringkonnakohtu arvates pole põhjust

kahelda selles, et nimetatud tabelandmiku näol on tegu tabeliga, mis oli lisatud DOI kirjale.

DOI kirjas on konkreetne viide manuse olemaolule ning tabelandmik vastab kirjas viidatud

3-15-51

9(10)

sisule. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ka maksuhalduri tabelandmikul tuginevat

hinnangut, et samadele kaubakoodidele ja kirjeldusele (nii kauba koguse kui kaalu osas) vastava

kauba importimisel Taiwani ning selle sealt 1-päevase vahega eksportimisel on tegu sama

kaubaga. Seega võib asuda seisukohale, et tõendamiskoormus on MKS § 150 lg 1 kohaselt

kaebajale üle läinud ning põhjendatud on nõuda kauba teistsuguse päritolu tõendamist

kaebajalt. Kaebaja, kes kaupa otse Taiwanist ostis, ei ole maksuhalduri järelduse

kummutamiseks tõendeid esitanud. Maksuotsusest nähtuvalt ei sõlminud kaebaja Taiwani

müüjaga kirjalikke lepinguid, vaid müügisuhe põhines usaldusel ja tingimused lepiti kokku e-

kirjades. Samas kinnitas kaebaja, et e-kirjavahetust tal säilinud pole. Seega ei ole kaebaja

esitanud ühtegi dokumenti, mis kaudseltki viitaks kauba Taiwani päritolule. Neil põhjustel ei

ole alust pidada maksuotsust ebapiisavalt motiveerituks ega heita maksuhaldurile ette

uurimispõhimõtte rikkumist.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega ärakuulamisõiguse rikkumisest.

Maksuhaldur ei ole maksuotsuses tuginenud tõenditele, mida poleks kaebajale tutvumiseks

esitatud ning mille kohta ta poleks saanud arvamust avaldada. Üksnes asjaolu, et dokumentides

oli osa andmeid varjatud, ei anna alust rääkida ärakuulamisõiguse ebapiisavast võimaldamisest.

Ka osaliselt varjatud andmetega on dokumendid loetavad ja mõistetavad ning kaebaja etteheited

konteksti arusaamatuks muutumisest on alusetud. Samuti on põhjendamatu kaebaja kahtlus

dokumentide ehtsuses nende koostajate nimede varjamise tõttu. Kohtule täielikul kujul esitatud

dokumentides on koostajate andmed olemas ning vastustaja on piisavalt põhjendanud

konkreetsete isikute nimede varjamise vajadust. Halduskohus on õigesti märkinud, et varjatud

andmed ei puuduta

praeguse maksuotsuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid.

Ringkonnakohus ei nõustu ka väitega, et ärakuulamisõiguse tagamiseks tulnuks võimaldada

kõigi algdokumentidega tutvumist, kuivõrd kaebaja on saanud esitada arvamuse DOI poolt

edastatud seisukoha ning järelduste osas.

15. Kaebaja väide kauba mittesooduspäritolu sertifikaadi võltsimise tuvastamisest ei ole

asjakohane, sest maksuotsus ei tugine sertifikaadi võltsimisel, vaid asjaolul, et OLAF-i Taiwani

missiooni raportist nähtuvalt toimub kaubale selline päritolusertifikaatide väljastamine ilma

kontrolli teostamata.

16. Kaebaja märgib, et halduskohus ei ole hinnanud tema väiteid heausksusest ja tolliveast.

Vastustaja on sellele eriarvamuses esitatud seisukohale maksuotsuse p-s 1.1.5 põhjalikult

vastanud ning ringkonnakohus nõustub selles osas vastustajaga. ÜTS art 220 lg 2 p-s b

sätestatud tollivea regulatsioon ei välista praegusel juhul maksuotsuse tegemist. Selle sätte

eesmärk on mh reguleerida juhtumeid, kus toll oleks pidanud tollideklaratsioonis esitatud

andmete ebaõigsuse avastama deklaratsioonide ja nende juurde kuuluvate dokumentide

hoolikal kontrollimisel (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-6-09, p 14). Deklaratsiooni

aktsepteerimine ei ole tähenduselt maksuotsus ning selle alusel ei saa deklarandil tekkida

usalduse kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei võiks aktsepteeritud deklaratsiooni kontrollida,

täpsustusi nõuda või deklaratsiooni muuta (vt Riigikohtu otsuseid asjades nr 3-3-1-66-05 ja 3-

3-1-6-09). Praegusel juhul ei olnud tollil deklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise ajal teavet

ning ta ei oleks saanud ka dokumendi hoolikal kontrollimisel avastada, et deklaratsiooni lisana

esitatud päritolusertifikaat ei kajasta kauba päritolu õigesti.

17. Viite osas WTO otsusele märgib vastustaja õigesti, et üksnes see otsus ei saa mõjutada

maksuotsuse õiguspärasust ning Euroopa Komisjon on pärast dumpinguvastaste maksude

kehtetuks tunnistamist rakendusmääruse nr 2016/278 art-s 2 ning selle kohta liikmesriikide

tolliatašeedele edastatud teates selgitanud, et kõik enne 28.02.2016 tekkinud tollivõlad

kuuluvad sissenõudmisele vana korra alusel.

3-15-51

10(10)

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

.