2-15-119057/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-119057

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Kohtuasi

Q.M-i

määruskaebus 01.12.2015 maksekäsu

kohtumäärusele

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 01.12.2015

kohtumäärus (maksekäsk)

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Q.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Q.M (isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Vastustaja (avaldaja/võlausaldaja): AS Eesti

Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva

mnt 4, Tallinn), lepinguline esindaja Jane Ristisaar (e-

post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Q.M-i määruskaebus rahuldada.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 01.12.2015 kohtumäärus, so maksekäsk

tsiviilasjas nr 2-15-119057.

3. Anda AS Eesti Krediidipank nõue Q.M-i vastu üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

4. Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 489¹ lg 5).

Asjaolud

1. AS Eesti Krediidipank (edaspidi võlausaldaja/avaldaja) esitas 08.09.2015 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.M-i (edaspidi võlgnik) vastu

4197,44 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning menetluskulu

hüvitamiseks. Avalduses oli võlgniku elukohana märgitud registriaadressina Tapa

1 (6)

2-15-119057

vald, Lääne-Viru maakond, Eesti Vabariik ning postiaadressina XXX, Lasnamäe

linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti Vabariik.

2. Võlausaldaja nõue tuleneb 17.07.2006 Y (surnud) ja avaldaja vahel sõlmitud

laenulepingust nr 16692 summas 3195,58 eurot. 05.12.2013 väljastatud

pärimistunnistuse kohaselt on Y ainupärijaks Q.M. Avaldaja edastas

pärimismenetlusse informatsiooni laenulepingust tuleneva võlgnevuse kohta ning

teatise võlgnikule võla kohta 11.03.2014, mille võlgnik on kätte saanud.

Laenulepingust tulenev nõue on täitmata. Võlgniku vastuväite korral palus avaldaja

anda asi üle hagimenetlusse. Pädevaks kohtuks nimetas võlausaldaja Harju Maakohtu.

Võlausaldaja kinnitas, et nõue on sissenõutav ega sõltu vastastikuste kohustuste

täitmisest.

3. 18.09.2015 koostas Pärnu Maakohus makseettepaneku summas 4356,34 eurot,

märkides võlgniku elukohaks PPP, Tallinn ning toimetas kohtumääruse võlgnikule

edasiandmisega kätte 09.11.2015. Dokumendid võttis aadressil KKK, Tallinn vastu Z.

4. Võlgnik kohtule tähtaegselt vastuväidet ei esitanud.

Maakohtu määrus

5. 01.12.2015 koostas Pärnu Maakohus maksekäsu summas 4402,18 eurot, märkides

võlgniku aadressiks KKK, Tallinn. Maksekäsk on võlgnikule edasiandmisega kätte

toimetatud 04.12.2015, dokumendid võttis vastu võlgniku ema Z aadressil KKK,

Tallinn.

6. Maakohus kohustas võlgnikku tasuma avaldajale põhinõudeid summas 2815,64 eurot,

kõrvalnõudeid summas 1433,83 eurot ning hüvitama riigilõivu 132,71 eurot ja

menetluskulu 20,00 eurot. Täiendavalt on võlgnikul kohustus avaldajale tasuda

viiviseid alates 02.12.2015 põhinõude summalt 2815,64 eurot 0,022000% päevas kuni

põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses

esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 eurot.

Makseettepanekule ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet esitatud.

Kohtule ei ole teatatud võla tasumisest. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele,

sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. 21.03.2016 esitas võlgnik määruskaebuse maakohtu määrusele, paludes

määruskaebuse rahuldada ja tühistada 01.12.2015 koostatud maksekäsk.

8. Määruskaebuse esitaja tugineb TsMS § 4891 lg 2 p-le 1 ja 3 ning leiab, et talle ei ole

makseettepanekut isiklikult allkirja vastu üle antud ega elektrooniliselt kätte

toimetatud, avaldaja esitatud nõue on valdavas osas selgelt põhjendamatu. Võlgnikul

puudub süü selles, et makseettepanekut ei toimetatud talle kätte õigeaegselt, mistõttu

ei olnudki tal võimalik esitada õigeaegset vastuväidet.

9. Määruskaebuse esitaja sai tema suhtes toimunud maksekäsu menetlusest teada alles

kohtutäituri vahendusel. Algatatud on täiteasi nr 023/2015/2766. Määruskaebuse

esitaja on täitmisteate saanud kätte 02.03.2016, kui pöördus kohtutäituri poole pärast

seda, kui oli märganud enda kontode blokeerimist kohtutäituri poolt.

10. Tutvudes täitedokumendiks oleva ning kaevatava määrusega nähtub, et määrusele on

tema elukohaks märgitud Tallinna linn, KKK, samuti see, et maksettepanek on kätte

toimetatud 09.11.2015.

11. Määruskaebuse esitaja selgitab, et nimetatud aadressil elab/elas tema endine ämm, kes

on tõenäoliselt kohtu poolt edastatud dokumente vastu võtnud, kuid jätnud need

määruskaebuse esitajale edastamata. Määruskaebuse esitaja ja tema endise abikaasa X

abielulised suhted lõppesid faktiliselt oktoobris 2015 ning sama kuu lõpust (hiljemalt

2 (6)

2-15-119057

2015 novembri alguseks) elas määruskaebuse esitaja oma endise abikaasaga (abielu

lahutati 18.01.2016) lahus. Hiljemalt 2015 novembri alguseks ei olnud võlgniku ämma

ja/või tema endise abikaasa puhul tegemist ühist elukohta/majapidamist jagavate

isikutega. Samadele asjaoludele tuginevalt on määruskaebuse esitaja esitanud oma

endise abikaasa vastu hagiavalduse Harju Maakohtule ühisele lapsele elatise

väljamõistmiseks alates novembrist 2015.

12. Avaldaja esitatud nõue on põhjendamata. Nõue põhineb asjaoludel, mille kohaselt on

laenuleping sõlmitud Y poolt, kes suri 10.02.2008 ja kelle üheks pärijaks

määruskaebuse esitaja on. Pärandi avanemise hetkel oli määruskaebuse esitaja

alaealine. Sellises olukorras nägi pärimisseadus ette kohustusliku pärandvara

inventuuri. Notar on väljastanud dokumendid, millest nähtuvalt on 2008 aastal viidud

läbi pärandvara inventuur ja millega kaasnevalt on määruskaebuse esitaja vabanenud

kohustusest vastutada pärandajast järelejäänud kohustuste täitmise eest enda isikliku

varaga. AS Eesti Krediidipank oli kahtlemata teadlik pärandvara suhtes inventuuri

läbiviimisest. Maksekäsu avalduse puhul on tegemist pahauskse või isegi teadvalt

ebaõigeid andmeid sisaldava nõudega. Pärast täisealiseks saamist on määruskaebuse

esitajale väljastatud pärimistunnistus, mille alusel on ta saanud ½ suuruse mõttelise

osa omanikuks korteriomandist (registriosa nr 4997931). Määruskaebuse esitaja on

valmis vastutama AS Eesti Krediidipank ees maksimaalselt ulatuses, mis laekub antud

korteriomandi müügilt (1/2 müügisumma ulatuses) ja millest on maha arvatud antud

korteriomandiga kaasnevad ning määruskaebuse esitaja poolt kantud kulutused.

Menetluse edasine käik

13. Pärnu Maakohus jättis 31.03.2016 määrusega määruskaebuse käiguta ning palus

teatada, millal sai võlgnik kätte maksekäsu ning tasuda määruskaebuselt riigilõiv.

14. Võlgnik kõrvaldas puudused 19.04.2016, esitades määruskaebuse täienduse ja taotluse

sundtäitmise peatamiseks. Määruskaebuse esitaja täpsustas, et sai maksekäsu kätte 05.

või 06.03.2016.

15. 21.04.2016 määrusega jättis Pärnu Maakohus võlgniku taotluse täitemenetluse

peatamiseks käiguta ja määras tähtaja põhistatud avalduse esitamiseks ning tagatise

tasumiseks.

16. 21.04.2016 andis kohtunikuabi määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule TsMS

§ 663 lg 6 alusel. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle

seisukoha saamiseks avaldajale.

17. 06.05.2016 määrusega jättis Pärnu Maakohus võlgniku avalduse täitemenetluse

peatamiseks rahuldamata, kuna võlgnik ei kõrvaldanud ühtki nimetatud puudust.

Määrus ei olnud edasikaevatav.

18. 16.05.2016 vastuse kohaselt palub avaldaja jätta määruskaebus rahuldamata ning

maakohtu määrus muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Avaldaja

ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maksekäsk on põhjendamatu. Avaldajal oli

põhjendatud õigus pöörduda Y pärija, st võlgniku poole nõude täitmise osas.

Maksekäsu avalduse esitamise hetkel, so 08.09.2015, ei olnud pärandvara arvelt

avaldaja nõuet täidetud. Pärandi inventuuriga vastuvõtmine ei vabasta pärijaid

kohustuste täitmisest, samuti ei tähenda inventuuri läbiviimine, et kohustused oleksid

täidetud. Avaldaja on seisukohal, et menetlusdokumendid saab võlgnikule

kättetoimetatuks lugeda 09.11.2015, võlgniku emale Zle

allkirja vastu

kättetoimetamisega. Ei kohus ega avaldaja ei olnud ega saanud olla teadlikud, et

võlgnikul on perekondlikud probleemid. Võlgniku poolt esitatud määruskaebus

sisaldab valeinformatsiooni. Võlgnik väidab, et kohtu poolt edastatud dokumendid on

3 (6)

2-15-119057

vastu võtnud tõenäoliselt tema endine ämm, kuid 09.11.2015 väljastusteatest nähtub,

et dokumendid on vastu võtnud allkirja vastu Z, kes on võlgniku ema.

19. Pärnu Maakohus jättis 17.05.2016 kohtumäärusega võlgniku määruskaebuse

rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

20. Tallinna Ringkonnakohus palus menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad.

Kumbki menetlusosaline menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Ringkonnakohtu põhjendused

21. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus

kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2

alusel Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 01.12.2015 kohtumääruse (maksekäsu)

ning saadab avaldaja nõude TsMS § 489¹ lg 4 1. lause alusel hagimenetluse

alustamiseks Harju Maakohtule.

22. Määruskaebuse esitaja on leidnud, et määruskaebus kuulub rahuldamisele TsMS §

489¹ lg 2 p 1 ja p 3 alusel. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga.

23. TsMS § 4891 lg 2 p 1 kohaselt võib määruskaebus tugineda asjaolule, et

makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal

ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. TsMS § §

4891 lg 2 p 3 kohaselt võib määruskaebus tugineda asjaolule, et maksekäsu

kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu

kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi

viidi, on selgelt põhjendamatu.

24. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas makseettepaneku saab võlgnikule

kättetoimetatuks lugeda 09.11.2015.

25. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on makseettepanek 09.11.2015 allkirja vastu üle

antud Zle, aadressil KKK, Tallinn (tlk 1, 17) ning kättetoimetamist tõendavale sedelile

on märgitud Z nime juurde märge „ema“. Võlgnik on määruskaebuses väitnud, et

seoses abieluliste suhete lõppemisega endise abikaasaga ei ela ta enam KKK, Tallinn

aadressil hiljemalt 2015 novembri algusest.

26. TsMS § 307 lg 3 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates

dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi

saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka

kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt

neljateistkümneaastasele isikule.

27. Riigikohus on lahendis 3-2-2-2-14 leidnud, et makseettepaneku kättetoimetamist

võlgniku emale saab TsMS § 322 lg 1 alusel võlgnikule kättetoimetamiseks lugeda

üksnes juhul, kui tegu oli võlgniku eluruumiga (p 8). Tsiviilasjas nr 3-2-2-1-13 asus

Riigikohus seisukohale, et võlgniku isale viimase elukohta makseettepaneku

kättetoimetamist saab lugeda kättetoimetamiseks võlgnikule vaid siis, kui tegemist oli

võlgniku eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (p 11). Vastasel juhul tuleb lähtuda

võlgniku väitest makseettepaneku faktiliselt kättesaamise kohta.

28. TsMS § 322 lg 1 kohaldamise kohta on Riigikohus lahendis 3-2-1-16-10 märkinud

järgnevat: …/“Muuks isikuks on TsMS § 322 lg 1 järgi mh menetlusosalisega ühes

eluruumis elav isik. Kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei

saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument TsMS § 322 lg 1 järgi saajale

kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule. Selles normis

on ammendavalt sätestatud isikud, kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada

4 (6)

2-15-119057

selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. Seega peab kohus

TsMS § 322 lg 1 alusel menetlusdokumendi kättetoimetamise korral olema

veendunud, et muu isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis, ka selles eluruumis

tegelikult elab. Ainult sellisel juhul saab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks

menetlusosalisele endale./“(p 9).

29. Eeltoodust tulenevalt saaks maakohtu poolt asjas 18.09.2015 tehtud makseettepaneku

võlgnikule 09.11.2015 kättetoimetatuks lugeda ainult juhul, kui on täidetud eeldus:

makseettepaneku kättetoimetamise aadress KKK, Tallinn oli dokumendi

kättetoimetamise hetkel nii võlgniku kui dokumendi vastu võtnud isiku, Z, ühiseks

elukohaks.

30. TsMS § 477 lg 7 tuleneva uurimisprintsiibi alusel kontrollis ringkonnakohus võlgniku

poolt määruskaebuses esitatud väidet selle kohta, et KKK, Tallinn ei olnud hiljemalt

novembrist 2015 alates enam tema elukoht ning tuvastas, et määruskaebuses viidatud

elatise nõude tsiviilasjas (nr 2-16-4111) kinnitas võlgniku endine abikaasa X (elukoht

KKK, Tallinn), et alates novembrist 2015 elab ta võlgnikuga lahus.

31. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd makseettepaneku

kättetoimetamise aadress ei olnud võlgniku eluruumiks, ei saa makseettepaneku

09.11.2015 üleandmist Zle TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda menetlusdokumendi

võlgnikule kättetoimetamiseks. Makseettepanekut ei ole võlgnikule isiklikult allkirja

vastu üleandmisega kätte toimetatud ning võlgnik ei ole saanud maksekäsu

kiirmenetluses osaleda. Asjas puuduvad tõendid, mis lubaks makseettepaneku

võlgnikule kättetoimetatuks lugeda muul alusel.

32. Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses nõude põhjendamatusega märgib

ringkonnakohus, et maksekäsu kiirmenetluses nõuet sisuliselt ei kontrollita (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-2-1-16 p 8). Võlgnik saab vastuväited võlausaldaja esitatud

nõudele esitada menetluse jätkumisel hagimenetluses.

33. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et tsiviilasja pabertoimikus ei sisaldu

maksekäsu kättetoimetamist tõendavat dokumenti. E-toimikus sisalduval maksekäsu

kättetoimetamise sedelil puudub märge, kellele on maksekäsk kätte toimetatud.

34. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab TsMS §

4891 lg 4 alusel 01.12.2015 maksekäsu.

35. Ringkonnakohus juhib ühtlasi tähelepanu, et TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetab

kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud

täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on

tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine.

36. TsMS § 4891 lg 4 2. lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus

maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse

avalduses on avaldaja pädevaks kohtuks nimetanud Harju Maakohtu, millest

tulenevalt annab ringkonnakohus asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

37. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu

tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses

menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt

ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi ega menetluskulusid kindlaks ei

määra.

38. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 489¹ lg 5).

5 (6)

2-15-119057

/allkirjastatud digitaalselt/

allkirjastatud digitaalselt/ allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

6 (6)

2-15-119057