1-08-16551/503 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-16551

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-08-16551 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo,

Olga Nõmmemees Ave Arnim (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne Aleksei J.F

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.06.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Aleksei J.F, isikukood: 38709213715, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta Aleksei J.F talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei J.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

Aleksei J.F süüdi tunnistatud on Viru Maakohtu 24.11.2011 kohtuotsusega

114 p KarS § 1; § 257 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 11 aastat 7 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise algus . 08.07.2008 07.03.2020 ja lõpp

2(4)

Aleksei J.F andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 114 ).

Kinnipidamisasutusest , Aleksei J.F kohta koostatud iseloomustusest nähtub et

süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . Vabanemise korral asub ed

kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx . Ema andis , kus elab ka tema alaealine õde

nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Õppis . klass jäi lõpetamata, 6 kuud õppis Narva Kutseõppekeskuses xx infotehnoloogiat. Isik keevitaja eriala. xxx tasemel, soovib omandada B2 õpib käesoleval ajal

taseme. xxx xxx xxx Isiku sõniul on töötanud ja tegi pidevalt juhutöid. On tegutsenud ehitustöödega. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid. Vangistuses varasemalt keeldunud töötamisest. On töötanud majandustöödel koristajana. Läbinud sotsiaalprogrammid xxx,

Agressiivsuse asendamise treeningu ja xxx. ema ja Isikul on toetav sotsiaalne võrgustik õdede näol.

Vabaduses suhtles onudega, kes on kriminaalkorras karistatud, enam nendega ei suhtel. Tema suhtlusringi kuuluvad kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Soovib edaspidi nendega suhtelmist vältida. Pani toime vägivallakuritegusid alkoholijoobes. Tunnistab alkoholi probleemi olemasolu, on motiveeritud oma käitumist muutma. Alkoholijoobes on impulsiivne, ei suuda kontrollida oma emotsioone. Tunnistab tegu ja kehtseb. On kriminaalkorras karistatud 2 korda, vangistuses viibib teist korda. Olles kriminaalhooldusel sooritas uue kuriteo. Kuritegude . Isik on avalikkusele dünaamika on muutunud raskemaks kõrgohtlik, ohustatud on kogu ühiskond. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes või tekib konflikt. Sooduisteguriks on alkohol. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21% a jooksul on 40%. , vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aast

Vangla ei toeta Aleksei J.F ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elavad tema ema j . Tegu on 3-toalise korteriga, mis vastab a alaealine õde elektroonilise valveseadme paigaldamise nõu on nõus elektroonilise valveseadme etele. Ema

paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel

xxx. garanteeritud töökoht Kriminaalhooldusel oleku . ajal rikkus kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo

Aleksei J.F taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör

e vabastamisega e alla. pole nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalv

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsja arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et elektroonilise prokuröri Aleksei J.F tuleb jätta valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega

4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, e süüdlas isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

3(4)

Süüdimõistetu on 2 korral kriminaalkorras karistatud. V glakaristust kannab teist korda. an Kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo. Kehtivad distsiplinaakaristused puuduvad.

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Ta pani toime raske isikuvastase kuriteo.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses asunud eriala omandama ning õpib hetkel keevitajaks. Samuti on positiivseks asjaolu, et ta on osalenud sotsiaalprogrammides

Eluviisitreening, Agressiivsuse asendamise treeningu xxxx. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Viimane distsiplinaarkaristus määrati 13.05.2015. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda ema juurde aadressile

Gerassimovi 22-24, Narva. Ema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes Isiku lähivõrg õdedest xxx ustik koosneb ja emast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav läh võrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu i -

ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvest raske ades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime isikuvastase kuriteo isikute grupis), korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 2 korda kriminaalkorras karistatud ja pani katseajal toime uue kuriteo, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. K imaluse tekkimisel eiraks ohus on veendumusel, et võ süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Suureks ohuteguriks on alkoholi tarvitamine. Sellele asjaolule viitavad ka tema varasemate kuritegude toimepanemine omakasu eesmärgil.

Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

4(4) Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses asunud eriala omandama on viimasest distsiplinaarkatistusest , õppinud riigikeelt, samuti möödas üle aasta. Seega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel ü 08.05.2020 le 3 aasta 8 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada eriala ja täiendada riigikeele oskust osaleda sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. ,

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab s hariduse omandamine, üüdimõistetu pingutused ( lähedaste toetus,

kindel töö ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, - kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Tegemist oli tahtlikult grupis toime pandud raske kuriteoga.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

Aleksei J.F kohtuotsusega mõistetud vangistuse temale Viru Maakohtu 24.11.2011 kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko