1-16-2397/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2397 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Igor Šuvalov süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. aprilli 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Igor Šuvalovi (isikukood 38811302238) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, apellatsioon

RESOLUTSIOON 1. Süüdistatav Igor Šuvalovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga apellatsioon Viru Maakohtu 28. aprilli 2016 otsuse peale jätta läbi vaatamata. 2. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta K. Kooga Advokaadibüroo kaudu välja 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Kaido Koogale tema poolt apellatsioonimenetluses Igor Šuvalovile riigi õigusabi osutamise eest. 2.1 Igor Šuvalovilt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. 2.2 Igor Šuvalovil tuleb temalt väljamõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700030145 ja selgitus „Igor Šuvalov, 1-16-2397, kohtukulud“.

Kui Igor Šuvalov ei tasu temalt riigituludesse mõistetud menetluskulu ära täielikult või tähtaegselt, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus 24.03.2016 määrusega andis Igor Šuvalovi kohtu alla süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi selles, et tema, olles varem kriminaalkorras karistatud varguste toimepanemise eest, viimati karistatud Tartu Maakohtu 27.11.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ja § 65 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat 7 kuud 23 päeva vangistust 2010. aastal toime pandud kuritegude eest, taas 18.04.2015 kella 02.50 paiku sisenes aadressil Keskväljak 4, Jõhvi ukseklaasi lõhkumise teel kauplusesse Ardis Sport, kus varastas vitriini klaasi lõhkumise teel pneumaatilise püstoli IZ654, käsinavigaatori Magellan Explorist GC, binokli Bushnell 10x50, 2 binoklit Yukon Futurus 16X50 WA (mudel 22032), 2 binoklit Yukon Futurus 16X50 (mudel 22034) ja öövaatlusbinokli NV PRO 2,5X42 Yukon. Kokku tekitas ta kahju 1393.25 eurot.

2. 28.04.2016 koostatud otsusega tunnistas maakohus I. Šuvalovi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 2 kuud.

2.1

I. Šuvalovile mõistetud karistust põhjendas kohus järgmiselt.

2.1.1 Maakohus, arvestades süüdistatava isikut, tema viit kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest, temale varasemalt mõistetud karistusi ning käesolevat kuritegu, leidis, et kuritegude toimepanemine I. Šuvalovi poolt ei ole juhuslikku laadi ning talle tuleb karistuseks mõista vangistus. Rahalise karistuse määramine ei ole otstarbekas, kuna süüdistatava eelnevad karistused näitavad, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate karistusliikidega. Vähetähtis ei ole ka see, et

I. Šuvalovil on 5 kehtivat väärteokaristust, kolm neist on rahatrahvid, millest kaks ei ole tasutud, ja kaks on arestid.

2.1.2 Kohus, võttes edasi arvesse, et I. Šuvalovi süü määr on keskmisest väiksem ja esineb kaks karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p-de 2, 3 tähenduses, ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, pidas põhjendatuks karistada süüdistatavat 3 kuu pikkuse vangistusega, mis vastavalt KrMS §-le 238 kuulub vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Siinjuures arvestas maakohus sedagi, et isikul on käesoleval ajal töökoht ja märkis, et kohus piirdub peaaegu minimaalse karistusega, et vältida I. Šuvalovile ebaproportsionaalsete karistusmeetmete kohaldamist, mis tekitaksid temale ebamõistlikke kitsendusi ja kannatusi. Lühiajalise vangistuse puhul on isiku tagasitulek tööturule võimalik ja reaalne. Töökoha omamine iseenesest ei vabasta karistuse kandmisest.

2.1.3 Kohus leidis veel, et võimalik ei ole ka I. Šuvalovi karistuse täiendav individualiseerimine KarS § 73 või 74 alusel. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes on pikema ajal jooksul toime pannud varavastaseid kuritegusid. 2009. aastal oli ta kahel korral karistatud vangistusega ja vabastatud karistusest tingimisi. Mõlemal korral olid karistused täitmisele pööratud ja isik saadeti karistust kandma. Pärast seda oli ta kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude eest veel kolmel korral ja igal korral reaalse vangistusega. Tuleb tunnistada, et kahe viimase kohtuotsuse puhul oli karistus mõistetud tegude eest, mis olid toime pandud enne 2011. aastat. Samas käesolev karistus mõistetakse kuriteo eest, mis oli sooritatud pärast lõpliku karistuse ärakandmist. Isik vabanes juunis 2013. 13.05.2015 kohtuvälise menetleja otsusega karistati teda varavastase väärteo eest rahatrahviga. Sellest järeldub, et isiku poolt järjekordse varavastase kuriteo toimepanemine ei olnud juhuslikku laadi, vaid tegemist on süüdistatava elus väljakujunenud käitumismustriga. Sellises olukorras ei ole võimalik karistada isikut vangistusega ja samas ta karistuse kandmisest vabastada. Selleks puuduvad kohtul mõistlikud prognoosid, et I. Šuvalov ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema, mille tõttu tuleks loobuda reaalse vangistuse kohaldamisest.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Šuvalovi kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes vaidlustab lahendi tema kaitsealuse karistuse osas. Ta taotleb I. Šuvalovile mõistetud karistuse muutmist selliselt, et määrata see KarS § 66 lg 1 alusel kandmisele ositi ning järjest kantavateks osadeks lugeda neli päeva. Kaitsja märgib, et süüdistatav töötab OÜ-s XXX operaatorina ja kahekuulise vangistuse kandmisel kaotaks ta töö. I. Šuvalov töötab graafikuga 4 päeva tööl ja 4 päeva vaba.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Ringkonnakohus, hinnates esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et edasikaebus on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

5. Kriminaalkolleegium selgitab esmalt, et KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindudes on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et sellel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga, mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Sellekohane otsustus tuleb lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades seejuures kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09, p 10.5). Lahendi nr 3-1-1-49-10 p-s 5 on Riigikohus rõhutanud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (vt RKKKo 3-1-1-120-09, p 8.5).

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooni ja apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et süüdistatava kaitsja esitatud edasikaebus on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei hälbi karistus karistuspraktikast ning maakohus on I. Šuvalovile karistust mõistes juhindunud KarS §-st 56 ja põhjalikult motiveerinud karistuse liiki ning määra. Tegelikult ei vaidlustada esimese kohtuastme põhjendusi ja seisukohti ka apellatsioonis. Edasikaebuse ainus taotlus on määrata vangistus kandmisele osadena nelja päeva kaupa, võimaldamaks I. Šuvalovil käia tööl ning vältida olukorda, kus süüdistatav võib kaotada töö.

7. Apellatsioonikohus on seisukohal, et maakohus on igati põhjendatult määranud I. Šuvalovile vanglakaristuse ärakandmisele tervikuna. Sellise otsustuse muutmist ei too kaasa ka edasikaebuse väide, mille kohaselt võib I. Šuvalov vanglakaristuse järjest kandmisel oma töökoha kaotada. Nimelt on süüdistatav sellise järelmi oma kuritegude korduva toimepanemisega ise endale võtnud ning tal tuleb sellest vastavad järeldused teha. Samuti ei saa märkimata jätta sedagi, et esimese astme kohus on I. Šuvalovi töökohaga seonduvat arvestanud juba ka kohtuotsuses temale karistuse mõistmisel.

8. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

9.

I. Šuvalovi kaitsja K. Kooga esitas koos apellatsiooniga ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks kaks pooltundi, mille eest ta taotleb tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Apellatsioonikohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsuse (muudetud 07.04.2015 otsusega) punktidest 1, 2 ja 16 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium jätab kaebuse läbi vaatamata, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 järgi I. Šuvalovi kanda.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus