3-16-572/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-572

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa andmiseks OÜ OSTERLEY EHITUS

suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23. märtsi 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ OSTERLEY EHITUS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse

OÜ OSTERLEY EHITUS

esindaja adv Ilja Sipari

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Osterley Ehitus määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23. märtsi

2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23. märtsil 2016 esitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1

ja § 130 lg 1 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus luba täitetoimingu sooritamiseks

Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu), valides meetmena OÜ Osterley Ehitus kuuluvatele

kinnistutele asukohaga Pärna 1b, Kohtla-Järve (nr 2851407, kat.nr 32214:003:0042); Pärna 1e,

Kohtla-Järve (nr 2851507, kat.nr 32214:003:0043); Vääna 7-G6, Tallinn (nr 23113901, kat.nr

78404:406:8100) ja Vääna 7-16, Tallinn (nr 23117301, kat.nr 78404:406:8100) kohtuliku

hüpoteegi seadmise ning liiklusregistrisse kantud sõidukitele MERCEDES-BENZ Sprinter 208D

(kaubik, registreerimismärk nr 108AUO, ehitusaasta 1997), Lännen AH192 (teehöövel,

registreerimismärk

nr

7948TA,

ehitusaasta

1988),

JCB

4CX-4WS

(ekskavaator,

registreerimismärk nr 5183TE, ehitusaasta 2013), Renault KERAX (kallur, registreerimismärk nr

106MKF, ehitusaasta 2004), JCB 4CX-4WS (ekskavaator, registreerimismärk nr 5182TE,

ehitusaasta 2013), VOLVO FH12 (veok, registreerimismärk nr 201MLI, ehitusaasta 2006),

BMW X5 (sõiduk, registreerimismärk nr 417MLK, ehitusaasta 2008), Volkswagen Transporter

Kasten (kaubik, registreerimismärk nr 871ATM, ehitusaasta 1998), Volkswagen Transporter

Kasten (kaubik, registreerimismärk nr 452MGS, ehitusaasta 2006), Scania R113HL 6X2L 32422

(veok, registreerimismärk nr 267MDX, ehitusaasta 1993), BROSHUIS AOU-16-40 (haagis,

registreerimismärk

nr

GU,

ehitusaasta

09.05.2008),

Suzuki

LT-A700X

(atv,

registreerimismärk nr 9389TA, ehitusaasta 2008), Ducati 1199 Panigale (mootorratas,

registreerimismärk nr 77FF, ehitusaasta 2012), BMW K 1600 GTL (mootorratas,

registreerimismärk

nr

77CD,

ehitusaasta

2011),

Suzuki

VZR

1800

(mootorratas,

registreerimismärk nr 37KV, ehitusaasta 2008) käsutamise keelumärke seadmise.

2. Taotlusest selgub, et maksuhalduril on alust arvata, et OÜ Osterley Ehitus on deklareerinud

perioodil 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2014 oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses

AS Forexmet Invest arveid, kuid tegelikkuses ei ole esitatud tõendeid, et tehingud OÜ Osterley

Ehitus ja AS Forexmet Invest vahel oleks toimunud. AS Forexmet Invest teenuse osutamise arvetel

on teenuse nimetus üldsõnaline. Samuti on arvetel näitamata periood, millal ja millist konkreetset

ning missugusel objektil teenust osutati. Näitamata on teenuste ühikuhinnad ja puudub seos või

kinnitus teenuste üleandmise-vastuvõtmise kohta. Samuti ei selgu, mida tähendab ühik „tk“ ja

kuidas on saadud arvetel näidatud koguse „1“ maksumused. Maksuhalduril on põhjendatud

kahtlus, et OÜ-l Osterley Ehitus puuduvad eelpool nimetatud arvete juurde dokumendid, mis

tõendaks AS Forexmet Invest poolt OÜ-le Osterley Ehitus väljastatud arvetel näidatud teenuste

osutamist, üleandmist ja vastuvõtmist, ning mis viitaksid AS Forexmet Invest arvetel näidatud

tööde osas konkreetsele objekti nimetusele, asukoha aadressile jms. Maksuhalduri hinnangul ei

ole eluliselt usutav tehingute toimumine, mille vormistamise ainsaks dokumendiks on vaid

üldsõnalised arved. Selliste arvete alusel ei ole võimalik ilma muude dokumentideta teenuse

osutamist või saamist kontrollida. Olukord, kus tööde vastuvõtja ei dokumenteeri nii suures

maksumuses tellitud ja teostatud tööde mahtu, liiki ja ulatust või ei nõua selle dokumenteerimist

väidetavalt alltöövõtjalt, ei ole tavapärane ja usutav. Arvetel viidatu ja OÜ Osterley Ehitus poolt

esitatud 4. mail 2012 koostatud leping on üldsõnaline, lepingu lisa 2 on poolte vahel allkirjastamata

ning ei tõenda arvetel näidatud teenuse osutamist. On ebausutav, et pooled fikseerivad lepinguga,

et teostatud tööd antakse üle teostatud tööde kohta koostatud aktidega (lepingu p 7.3), samas

jätavad need koostamata. Maksuhalduri hinnangul kinnitab põhjendatud kahtlust, et tehinguid ei

ole tegelikkuses toiminud asjaolu, et lepingutes toodud nõuete täitmist ei ole kontrollitud ja

lepingus toodud punktide järgi ei ole toimitud.

3. Maksuhalduri hinnangul oli sellise teguviisi eesmärgiks sisendkäibemaksu suurendamise kaudu

vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja viia ettevõttest maksuvabalt raha välja. OÜ Osterley

Ehitus kajastas perioodil jaanuar kuni detsember 2014 käibemaksu deklaratsioonidel AS Forexmet

Invest arveid kokku summas 1 343 629,08 eurot. Kuivõrd maksuhalduril on alust arvata, et

tehingud AS-ga Forexmet Invest ei toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks

OÜ Osterley Ehitus sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 223 938,18 eurot ning

ettevõtluse mitteseotud kuludelt tulumaksukohustuse suurendamine kokku 357 167,22 eurot, mille

tulemusel kuulub OÜ-l Osterley Ehitus juurde tasumisele käibemaks summas 223 938,18 eurot ja

tulumaks 357 167,22 eurot, kokku 581 105,40 eurot.

4. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et isik on 2014. aastal kasutanud skeemi, mille

tulemusel isiku käibemaksu kohustus on vähenenud 223 938,18 euro võrra ning on tehtud

ettevõtlusega

mitteseotud

kulutusi,

millelt

on

jäetud

tasumata

tulumaksu

summas

357 167,22 eurot, on maksuhalduri hinnangul alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi

sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis võib ta

seda teha ka tulevikus.

5. Maksuhaldur pidas vajalikuks hüpoteegi seadmist OÜ-le Osterley Ehitus kuuluvatele

kinnistutele ja sõidukite kasutamise keelumärke seadmiseks selliselt, et oleks sealhulgas tagatud

määruskaebuse esitajale määratav maksusumma 581 105,40 eurot ja eeldatavad sundtäitmise

kulud. Maksuhaldur asus seisukohale, et hüpoteegi seadmine ei takista kinnistutel asuvate

tootmishoone, büroopinna ja teeninduspinna kasutamist ega takista mingil viisil äriühingu

majandustegevust.

6. Tartu Halduskohus 23. märtsi 2016. a määrusega rahuldas MTA taotluse ning andis MTA-le

loa kohtuliku hüpoteegi seadmiseks OÜ Osterley Ehitus kinnistutele ja Maanteeameti

liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist OÜ Osterley Ehitus

omandis olevatele sõidukitele vastavalt taotluses märgitule. Ühtlasi kohustas halduskohus

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitama.

7. Halduskohus märkis, et praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks

eelduseks kavatsus teha rahalise kohustuse määramiseks maksuotsus, mille õiguslikuks aluseks on

käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 lg 3, § 4 lg 1,

§ 51 lg 1 ja 51 § lg 2 p 3. Halduskohus selgitas, et kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 nimetatud

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.

8. Halduskohus selgitas, et kohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid

isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leidis halduskohus, et

taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Nähtuvalt taotlusest ja selle

lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur on asunud kontrollima

maksude tasumise õigsust. Halduskohus märkis, et taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa

halduskohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on

täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise

nõude või kohustuse määramine OÜ-le Osterley Ehitus summas 581 105,40 eurot.

9. Halduskohus nõustus taotleja seisukohaga, et pärast kohustuse määramist äriühingule selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Halduskohtu hinnangul oli põhjendatud taotleja seisukoht, et arvestades maksumenetluse ja

võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate

toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete

mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Halduskohus lisas, et

olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud

jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku

huvina.

10. Halduskohus leidis, et täidetud on ka MKS § 1361 lg 2 p-s 3 sätestatud nõue, sest taotlusest

nähtub, milliste tagatiste esitamisel täitetoimingud lõpetatakse ning millises väärtuses see olema

peab, et oleks võimalik täita eeldatavalt kindlaksmääratavat maksukohustust ning vajaduse korral

katta ka täitemenetluse kulusid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. OÜ Osterley Ehitus esitas 27. aprillil 2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 23. märtsi 2016. a määrus ning teha uus määrus, millega jätta MTA 23. märtsi 2016. a

taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks täies ulatuses rahuldamata.

12. Määruskaebuse esitaja märkis, et vastavalt Riigikohtu 27. novembri 2012. a määrusele

haldusasjas nr 3-3-1-15-12 peab halduskohus selliste täitmist tagavate toimingute jaoks, mille

eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, luba andes välja

selgitama muuhulgas, kas: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) maksuhalduril on

kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase

tegevusest. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud eeldustest on täidetud vaid üks –

maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust.

13. Rahalise nõude või kohustuse määramine ei ole käesoleval juhul sedavõrd tõenäoline, et see

võiks olla aluseks määruskaebuse esitaja vara arestimiseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal,

et tema suhtes käivat maksumenetlust viiakse läbi ühekülgselt, puudulikult ning MKS §-s 11

sätestatud uurimispõhimõtet rikkudes, mis seab kahtluse alla maksuhalduri veendumuse, et

käesoleval juhul on tõenäoline maksukohustuse määramine. Määruskaebuse esitaja selgitas, et

23. märtsi 2016. a taotlus loa saamiseks tagavate toimingute sooritamiseks on esitatud ennatlikult

olukorras, kus määruskaebuse esitajat ei ole isegi ära kuulatud, rääkimata võimalusest esitada enne

vara arestimist täiendavaid tõendeid ja selgitusi. Menetlusalusele isikule anti korralduste

täitmiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg ja kohut üritatakse taotluse põhjendatuses veenda

sisuliselt ainult vaidlusaluste arvete ja lepingu meelevaldse tõlgendamisega, väites muuhulgas, et

määruskaebuse esitaja ei ole tõendeid esitanud. Määruskaebuse esitaja märkis, et maksuhalduri

taotluses sisalduv suhteliselt pikk seletus selle kohta, et määruskaebuse esitajale anti mõistlik

tähtaeg korralduse täitmiseks on kummaline arvestades, et vastustaja ise on määruskaebuse esitaja

vaide tähtaja pikendamise mittevõimaldamise osas rahuldanud ning on nõustunud määruskaebuse

esitaja seisukohaga, et korralduse täitmiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike.

14. Määruskaebuse esitaja selgitas, et ta on esitanud seletused ja täiendavad tõendid, muuhulgas

juhtinud maksuhalduri tähelepanu asjaolule, et vaidlusaluste tehingute alusel saadud materjalid on

ladustatud määruskaebuse esitaja territooriumitel. Lisaks on vaidlusaluste teenuste alusel saadud

materjale määruskaebuse esitaja edasi müünud. Eeltoodud arvesse võttes ei saa ainult arvete ja

lepingu sõnastuse meelevaldse tõlgendamise alusel väita, et vaidlusaluseid tehinguid ei ole

tegelikkuses toimunud.

15. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maksuhalduri väide, et AS Forexmet Invest ei ole

maksuhaldurile esitanud maksuhalduri kahtlust ümberlükkavaid tõendeid, eksitav, sest

AS Forexmet Invest on maksuhaldurile teatanud, et dokumendid on seoses kriminaalmenetlusega

ära võetud ja tunnistatud kriminaalasjas nr 15740000186 asitõendiks. Määruskaebuse esitaja

selgitas, et kuna AS Forexmet Invest juhatuse liige M.D. , kes on tunnistatud kahtlustatavaks

taotluses viidatud tehingute osas, kasutab seoses kriminaalmenetlusega ilmselgelt enese

mittesüüstamise privileegi, siis ei saa käesolev maksumenetlus olla igakülgne, täielik ja

objektiivne, kui ainult üks pool kaasaaitamiskohustust täidab. Seega ei saa määruskaebuse esitaja

hinnangul väita, et rahalise kohustuse määramine on käesoleval juhul sedavõrd tõenäoline, et see

võiks olla aluseks määruskaebuse esitaja vara arestimiseks.

16. Maksuhalduri väidetav kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks on spekulatiivne ega ole põhjendatud. Sundtäitmise hüpoteetiline võimatus või oluline

raskendatus ei tulene ka määruskaebuse esitaja tegevusest.

17. Määruskaebuse esitaja märgib, et kahtlust põhjendab maksuhaldur üksnes sellega, et

määruskaebuse esitaja on väidetavalt kasutanud skeemi, mille tulemusel on määruskaebuse esitaja

käibemaksu kohustus vähenenud 223 938,18 euro võrra ning on väidetavalt tehtud ettevõtlusega

mitteseotud kulutusi, millelt on jäetud tasumata tulumaks summas 357 167,22 eurot. Puuduvad

igasugused välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused, mis kinnitaksid kahtluse

põhjendatust. Määruskaebuse esitaja ei ole olukorras, kus paralleelselt on käimas nii kriminaal-

kui ka maksumenetluses, reaalselt tegutseva ehitusettevõtjana astunud mitte ühtegi sammu oma

vara vähendamiseks või võimaliku sundtäitmise takistamiseks ka pärast rahaliste vahendite

arestimist ja hiljem aresti alt vabastamist. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et tal oli võimalik

nimetatud toimingutega alustada juba pärast kahtlustuse esitamist ehk 2015. aasta detsembris.

Eelnev on määruskaebuse esitaja hinnangul kinnituseks selle koha, et määruskaebuse esitaja ei

kavatse mitte mingil viisil sundtäitmist takistada või võimatuks teha ja tegutseb heas usus,

muuhulgas täites kaasaaitamiskohustust.

18. Vastuses määruskaebusele on MTA seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud, selles

toodud väited on alusetud ning need ei saa olla aluseks määruskaebuse rahuldamisele ja Tartu

Halduskohtu 23. märtsi 2016. a määruse tühistamisele.

19. MTA märgib, et MKS § 1361 regulatsioon lubab maksuhalduril erandjuhul sooritada

täitetoimingud enne rahalise nõude või kohustuse määramist, s.o enne maksuotsuse tegemist.

Maksuhalduri võimalust kahtluse olemasolul sooritada täitetoiminguid enne rahalise nõude või

kohustuse määramist kinnitab nii MKS eelnõus 388SE märgitu kui ka Riigikohtu poolt

25. oktoobril 2010 haldusasjas nr 3-3-1-50-10 tehtud määruse punkt 16.

20. MTA leiab, et Tartu Halduskohus on vaidlustatud määrust tehes põhjendatult viidanud sellele,

et otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus

tuleb tegutseda ennetavalt piiratud informatsiooni olukorras (p 13). Vastustaja märgib, et kuna

põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Halduskohtu

kaalutlusõiguse kohaldamist, kahtluse hindamisel läbi määruskaebuse esitaja prognoositava

käitumise, ei saa lugeda ebaõigeks seoses nimetatud käitumise kohta olevate otseste tõendite

puudumisega, kuna MKS § 1361 alusel esitatava taotluse eesmärgiks ongi selle prognoositava

käitumise ärahoidmine.

21. MTA hinnangul täitmist tagavate toimingute sooritamiseks taotluse esitamine eeldab vaid

MKS §-s 1361 sätestatud eelduste täitmist ning viidatud sättes toodud eeldused on maksuhaldur

23. märtsi 2016. a taotluse koostamisel täitnud. Vaidlust ei ole käesolevas asjas selles, et

maksuhaldur kontrollib määruskaebuse esitaja maksude tasumise õigsust ehk teisisõnu on täidetud

kohtult täitetoimingute sooritamise loa taotlemise esmane tingimus. MTA märgib, et maksuhalduri

taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks esitatakse halduskohtule enne

maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu

ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuste

määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatusse suhtes ja seda ei pea taotluse

lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks eelmärgitud sisuga taotluse saamisel on

kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine

käimasoleva kontrolli raames võimalik ja eelnevat on Tartu Halduskohus ka teinud (p 15).

22. MTA on seisukohal, et üksnes asjaolust, et maksukohustuslasel on maksuhalduri poolt

halduskohtule taotluse esitamise ajal piisavalt vara võimaliku maksukohustuse täitmiseks, ei saa

järeldada, et maksuhalduri taotlus tuleb jätta rahuldamata. Oluline on hinnata, kas

maksukohustuslane võib enne maksu määramist ja selle sissenõudmist asuda maksu tasumisest

kõrvale hoidma, muutes ennast varatuks. MKS § 1361 alusel loa taotlemise staadiumis piisab

maksuhalduri põhjendatud kahtluse loomiseks selles, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, hinnangust, et

maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid (Riigikohtu 19. novembri

2013. a määrus asjas nr 3-3-1-48-13, p 21). Sellises olukorras ei ole võimalik eeldada ka iseenesest

maksejõulise maksukohustuslase käitumist heas usus ning koostatava maksuotsuse täitmise

tagamiseks äriühingule kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine kindlustaks võimaliku

maksusumma hilisema sissenõudmise ega piiraks samas olulisel määral maksukohustuslase

võimalusi jätkata oma majandustegevusega.

23. MTA nõustub ka halduskohtu poolt vaidlusaluse määruse p-des 17 ja 18 toodud

seisukohtadega ning märgib lisaks, et määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja mis tahes andmeid,

et vaidlusaluse määruse resolutsioonis loetletud kinnisasjadele kinnistusraamatus hüpoteekide või

sõidukitele Maanteeameti liiklusregistris keelumärgete seadmine kahjustaks märkimisväärselt

tema äritegevuse jätkamist senisel viisil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

24. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201

lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

25. Määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et vastavalt kohtupraktikale peavad MKS § 136¹

lg 1 kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) maksuhaldur kontrollib maksude

tasumise õigsust (MKS § 136¹ lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või

kohustuse määramine (MKS § 136¹ lg 1); c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud

kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 136¹ lg 1);

d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS

§ 136¹ lg 1) ning e) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 136¹ lg 2 p 3 kohaselt märgitud

andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (Riigikohtu üldkogu

27. novembri 2012. a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50; Riigikohtu 30. aprilli 2013. a määrus nr

3-3-1-8-13, p 11).

26. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolusid, et toimub maksukontroll ning märgitud on

andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Seega on vaidlus

ülejäänud kriteeriumite täidetuse üle.

27. Määruskaebuse esitaja väidab, et rahalise nõude või kohustuse määramine ei ole käesoleval

juhul sedavõrd tõenäoline, et see võiks olla aluseks määruskaebuse esitaja vara arestimiseks.

Lisaks on määruskaebuse esitaja veendumusel, et maksuhaldur ei ole kogunud asjas piisavalt

tõendeid, et rakendada meetmeid täitetoimingute sooritamiseks, sh ei ole määruskaebuse esitajat

ära kuulatud. Esmalt soovib ringkonnakohus juhtida määruskaebuse esitaja tähelepanu, et

käesolevas asjas on maksuhaldur taotlenud luba täitetoimingu sooritamiseks, valides meetmena

kinnistusraamatusse kantud kinnistutele kohtuliku hüpoteegi seadmise ning liiklusregistrisse

kantud sõidukitele käsutamise keelumärke seadmise, mitte kaebaja vara arestimise.

28. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et MKS § 136¹ lg-s 1 nimetatud loa

andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest

kõrvalehoidumine aset leiab, piisav on ratsionaalne kahtlus, et täitmist tagavaid toiminguid

kohaldamata võib maks jääda tasumata. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et taotlus

esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse

määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta

maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea

taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on tõepoolest kontrollida, kas

maksuhalduri poolt esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva

kontrolli raames võimalik ja tõenäoline. MKS §-st 136¹ tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et

maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad

toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise tagamine)

arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed. Lisaks on senises kohtupraktikas

rõhutatud, et olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral ei ole välistatud,

et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav

kaaluka avaliku huvina (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).

29. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et MTA

taotluses toodud asjaoludest lähtuvalt on tõenäoline OÜ-le Osterley Ehitus täiendava

maksukohustuse määramine. Taotlusest nähtuvalt on MTA kontrollimenetluses kogutud teavet ja

tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et tegelikke tehinguid OÜ Osterley Ehitus ja AS Forexmet

Invest vahel ei ole toimunud, kuna arved on üldsõnalised, tööde käiku ei ole dokumenteeritud ja

äriühingute vahel sõlmitud lepingus toodud nõuete täitmist ei ole kontrollitud ning lepingupunkte

ei ole järgitud. Ringkonnakohus leiab, et maksukohustuse määramise tõenäosust suurendab MTA

taotluses väljatoodud asjaolu, et olukord, kus tööde vastuvõtja ei dokumenteeri nii suures

maksumuses tellitud ja teostatud tööde mahtu, liiki ja ulatust või ei nõua selle dokumenteerimist

väidetavalt alltöövõtjalt, ei ole tavapärane ning eluliselt usutav. Seda enam, et maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustuse juurde kuulub ka dokumentide säilitamise kohustus (MKS § 58 lg 1). Kuigi

määruskaebuse esitaja väidab, et tal ei ole antud piisavalt aega omapoolsete tõendite esitamiseks,

ei ole määruskaebuse esitaja vaatamata eeltoodule kohtumenetluses selliseid dokumente esitanud,

mis viitaksid võimalusele jätta maksukohustus määramata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei vähenda maksukohustuse määramise tõenäosust asjaolud, et kaebaja

on esitanud MTA-le OÜ Osterley Ehitus töötaja märkmikus sisalduvad aruanded teenuste

teostamise mahu kohta (tl 71-73) ning vaidlusaluste tehingute alusel saadud materjalid on

ladustatud määruskaebuse esitaja territooriumitel. Kohtupraktikas on juurdunud seisukoht, et isegi

juhul, kui vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on

osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, puudub

ostjal õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ja tagastamise taotlemiseks,

kui ta teadis või pidi teadma, et arvetel näidatud müüja ei ole tegelik müüja. Samuti on Riigikohus

märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist (19. mai 2009. a

otsus nr 3-3-1-32-09, p 10; 13. veebruari 2008. a otsus nr 3-3-1-97-07). Ringkonnakohtul ei ole

käesolevas staadiumis põhjust hinnata, kas maksuhalduri taotluses ja määruskaebuse esitaja poolt

määruskaebuses esitatud faktiväited vastavad tõele, mistõttu ringkonnakohus ei peatu

määruskaebuse esitaja väidetel, milles ta soovib ümber lükata maksuhalduri taotluses toodud

seisukohad tehingute mittetoimumisest. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas

staadiumis võimalik hinnata, kuidas mõjutab AS Forexmet Invest juhatuse liikme suhtes käiv

kriminaalmenetlus käesoleva maksumenetluse tulemit.

30. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest ilmneb võimaliku

maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus tulenevalt maksukohustuslase

tegevusest (MKS § 136¹ lg 1). Maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks põhjendatud kahtluse korral (Riigikohtu 18. juuni 2013. a määrus nr 3-3-1-28-13,

p 11.3.1). Kuivõrd käesoleval juhul on maksuhaldur andnud taotluses hinnangu, et OÜ Osterley

Ehitus on kasutanud oma raamatupidamises võltsarveid ning Riigikohus on maksuhalduri poolt

viidatud haldusasjas nr 3-3-1-48-13 leidnud, et põhjendatud kahtluse loomiseks piisab sellest, et

maksukohustuslane on kasutanud võltsarveid, siis on ka vastav eeldus täidetud. Ringkonnakohtu

hinnangul on halduskohus põhjendatult nõustunud MTA taotluses märgituga, milles toodud

kahtlused põhinevad kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaoludel. Määruskaebuse esitaja ei ole

esitanud selliseid andmeid, mille alusel oleks põhjust maksuhalduri järeldustes kahelda.

31. Ringkonnakohus soovib selgitavalt märkida, et nõustub nii halduskohtu kui ka MTA poolt

väljatooduga, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud andmeid, et määruskaebuse esitajatele

kuuluvatele kinnisasjadele hüpoteekide või sõidukitele liiklusregistris keelumärgete seadmine

kahjustaks märkimisväärselt tema äritegevuse jätkamist senisel viisil. Ringkonnakohtu hinnangul

on sooritatavad täitmist tagavad toimingud eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse

sissenõudmise tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed ja ei ole

määruskaebuse

esitajat

ülemääraselt

koormavad.

Ringkonnakohus

märgib,

et

kui

maksukohustuslane soovib vaidlusalust vara võõrandada, võib ta pakkuda maksuhaldurile

maksukohustuse täitmise tagamiseks muud võrdväärset tagatist. Samuti on võimalik vara

võõrandada maksuhalduri nõusolekul ja järelevalve all maksukohustuse täitmise eesmärgil.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt