3-16-839/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-839

Haldusasi

Leonhard

Weiss

RTE

AS

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.04.2016 otsuse nr 66-16/171484

tühistamiseks ja AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016

koosoleku protokolli nr 311 punkti 2 tühistamiseks osas,

milles jäeti riigihanke viitenumbriga 171484 osas 1

Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata ja tunnistati

edukaks OÜ JJ-Projekt pakkumus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Leonhard Weiss RTE AS, esindaja

vandeadvokaat Raiko Lipstok

Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee, esindaja

vandeadvokaat Priit Lätt

Kolmas isik – OÜ JJ-Projekt, esindaja Jüri Järvsalu

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Lubada kaebuse täpsustamist selliselt, et kaebus

hõlmab AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016

koosoleku protokolli nr 311 punkti 2 tühistamist ka

osas, milles riigihanke viitenumbriga 171484 osas 1

tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt pakkumus.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Leonhard Weiss RTE AS-lt AS Eesti Raudtee

kasuks välja menetluskulu 1187,49 eurot. Ülejäänud

osas jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.06.2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Raudtee (hankija) avaldas 19.02.2016 riiklikus riigihangete registris lihthankena

läbiviidava riigihanke „AS Eesti Raudtee rööpmestiku korrashoid 2016“ (viitenumber 171484)

hanketeate (HT). HT osa III punkti 2.3 alapunkti 2 kohaselt pidi pakkuja tööde teostamisel

kaasama kvalifitseeritud tööjõu, kes omab vähemalt raudtee teemehaanik tase 4 kutsetunnistust,

2(9)

osakutse raudtee keevitusetööde tööjuht. Riigihange oli jagatud kaheks osaks. Pakkumuste

esitamise tähtpäevaks esitasid riigihanke osas 1 (rööpaotste pealekeevitus) pakkumuse kaks

pakkujat.

2. AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 (tl 38) punkti 2.1.1

kohaselt on hankija teinud riigihankes järgmised otsused: 1) kvalifitseerida OÜ JJ-Projekt; 2)

jätta Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata; 3) tunnistada riigihanke osades 1 ja 2 OÜ JJ-

Projekt pakkumus vastavaks ja edukaks. Leonhard Weiss RTE AS jäeti kvalifitseerimata

põhjusel, et tal puudub nõutud kvalifikatsiooniga keevitustööde juht.

3. Leonhard Weiss RTE AS esitas 30.03.2016 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse taotlusega tunnistada kehtetuks riigihanke osas 1 tehtud hankija otsused, millega

jäeti Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt pakkumus.

4. VAKO jättis 20.04.2016 otsusega nr 66-16/171484 vaidlustuse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Leonhard Weiss RTE AS esitas 29.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada VAKO 20.04.2016 otsus ja hankija 29.03.2016 protokolliline otsus osas, milles jäeti

kaebaja riigihanke osas 1 kvalifitseerimata.

Kõik keevitustööde juhid, kellele kaebaja pakkumuses tugines (S. S., I. M., A. T.), vastavad HT

osa III punkti 2.3 alapunktis 2 esitatud kvalifitseerimisnõudele, kuid kaebaja kvalifitseerimiseks

piisab sellest, kui kvalifitseerimisnõue on täidetud ühe spetsialisti puhul.

Esimene vaidlusküsimus on, kas raudtee teemehaaniku (TM) 4 tervikkutse katab ära TM 4

osakutse. S. S. täidab kvalifitseerimisnõude, sest kuigi tal puudub TM 4 osakutse „raudtee

keevitustööde tööjuht“, on tal olemas TM 4 tervikkutse, mis katab ära osakutse. VAKO on

selles küsimuses tuginenud üksnes A. Lookeni arvamusele, kuid pole analüüsinud muid

allikaid. Kutseseaduse (KutS) § 31 lg-st 1 ja § 21 lg-st 1, Kutsekoja kodulehel avaldatud

„Kutsestandardi

koostamise

ja

vormistamise

juhendist”,

juhendmaterjali

„Üldised

kompetentsid. Kvalifikatsiooniga seonduvad terminid“ p-dest 1.2.2. ja 2.1. ning „Eesti

kutsesüsteemi kvaliteedi käsiraamatust“ järeldub, et kui kutse omamine tõendab vastavust

tervele kutsestandardile, siis osakutse omamine tõendab vastavust üksnes osale

kutsestandardist. Osakutse on kitsam osa kutsest, hõlmates üksnes teatud osa

kutsekvalifikatsioonist (kas ühe või mitu tööosa), samas kui kutse hõlmab kogu

kutsekvalifikatsiooni. Osakutset võimaldatakse üksnes juhul, kui mingeid kutse koosseisu

kuuluvaid tööosasid on võimalik käsitleda tööturul tähtsust omava tervikuna. Seega osakutse

võimaldab inimesel tõendada oma oskusi üksnes teatud terviklikule osale kutsest ilma, et

inimene peaks omandama kogu kutse. Seevastu kogu kutset omav inimene ei pea täiendavalt

hankima osakutset, kuna osakutse on juba kaetud tervikliku kutsega. A. Lookeni arvates ei kata

tervikkutse ära osakutset, kuid ta pole enda seisukohta põhjendanud. Hankija asus VAKO-s

seisukohale, et ülalviidatud teoreetiline käsitlus sellest, kas tervikkutse katab ära osakutse, ei

oma tähtsust, vaid võrdlema peab tervikkutse ja osakutse tööosasid ning kompetentse. TM 4

kutsestandardis sisalduvate kompetentside ja tööosade võrdlusest ning TM 4 kutsestandardi

lisaks 2 olevast tabelist „Tööosad ja tööülesanded“ ilmneb, et kõik teised TM 4 osakutse

kompetentsid peale „rööpaühendite kokkukeevitamise“ on kaetud TM 4 tervikkutse

kompetentsidega. Enamike võrreldud tööosade ja kompetentside puhul sisaldavad tervikkutsele

ette nähtud punktid lisaks veel ka mitmeid töid, mida osakutsele ette nähtud punktid ei sisalda.

See kinnitab, et tervikkutse on laiema pädevusega kui osakutse ning tervikkutse pädevused

katavad osakutse pädevused. Lisaks viitab kaebaja kutsestandardi punktile A.7., kus on esitatud

vastavat kutset omavate isikute enamlevinud ametinimetused, mh on seal nimetatud ka

„keevitustööde juht“. TM 4 tervikkutsega katmata rööpaühendite keevitamise kompetents ei

3(9)

oma antud juhul kvalifikatsiooninõude täidetuse tuvastamisel tähtsust, sest vaidluse all on

kaebaja tuginetud keevitustööde juhi kompetents, mitte keevitajate kompetentsid. Asjaolu, et

TM 4 tervikkutset omav isik ei või tegeleda ise rööpaühendite keevitamisega, ei tähenda, et ta

ei võiks keevitustöid juhtida või korraldada. Asjaolu, et TM 4 tervikkutset omav isik võib

tegeleda rööpaotstele pealekeevituse korraldamisega, tuleneb selgesõnaliselt TM 4

kutsestandardi B.2.29. alapunktist 10. Kui võrrelda eeltoodud punkti osakutse suhtes kehtiva

punktiga B.2.30., siis osakutse kompetentside sõnastusest nähtub, et osakutset omav isik ei

võigi pealekeevitustöid korraldada, vaid tema pädevus piirdub üksnes nende keevitustööde

tegemisega. TM 4 tervikkutse ja osakutse kompetentside võrdlus näitab A. Lookeni arvamuse

ekslikkust. VAKO pole kompetentside võrdlusele tähelepanu pööranud. Kutseregistri kohaselt

omab TM 4 tervikkutset 55 inimest ja TM 4 osakutset „keevitustööde tööjuht“ ainult 3 inimest.

Sellise proportsiooni põhjuseks on isikute arusaam kutsesüsteemist selliselt, et tervikkutse

katab ära osakutse.

Teine vaidlusküsimus on, kas TM 4 koos TM 3 osakutseks oleva „raudtee keevitaja“

kutsekvalifikatsiooniga katab ära TM 4 osakutse „raudtee keevitustööde juht“. Juhul, kui TM 4

tervikkutse ei kata ära TM 4 osakutset, siis S. S. puhul on kvalifitseerimisnõue täidetud TM 4

tervikkutse ja TM 3 osakutseks oleva „raudtee keevitaja“ kombinatsiooniga. Kuigi

keevitustööde juht ei pea ise tegelema keevitamisega, siis isegi, kui pidada „rööpaühendite

keevitamise“ kompetentsi oluliseks, on see kompetents lisaks TM 4 osakutsele olemas ka TM

3 osakutset „raudtee keevitaja“ omaval spetsialistil (TM 3 kutsestandardi p B.2.20. alapunkt 2,

kutsestandardi lisaks 2 olev tabel „Tööosad ja tööülesanded“). Selles vaidlusküsimuses ei ole

VAKO üldse seisukohta võtnud ning ka A. Looken ei ole selles osas arvamust avaldanud.

VAKO leidis otsuse p-s 11.1.: „Vaidlustus põhineb eeldusel, et terviklik kutse katab ära

osakutse, st et raudtee teemehaanik, tase 4, kutse täidab selle osakutseks oleva raudtee

keevitustööde tööjuhi taseme. Tulenevalt A. Lookeni selgituse p-st see nii ei ole.“ See VAKO

ekslik järeldus puudutab ainult vaidlusküsimust nr 1, mitte aga seda, kas TM 4 tervikkutse

kombineeritult TM 3 osakutsega „raudtee keevitaja“ katab ära TM 4 osakutse.

Kolmas vaidlusküsimus on, kas nn vana süsteemi TM III katab ära nn uue süsteemi TM 4

osakutse. Kui kohus tuvastab esimeses või teises vaidlusküsimuses, et S. S. puhul on

kvalifikatsiooninõue täidetud, siis ei oma kolmas vaidlusküsimus tähtsust. Kaebaja arvates

tuleb nn vana kutsesüsteemi TM III (vana süsteemi kõrgeim tase) võrdsustada nn uue

kutsesüsteemi TM 5 tervikkutsega (uue süsteemi kõrgeima tasemega). Kaebaja tunnistab, et

kolmas vaidlusküsimus on vaieldav ning erinevalt vaidlusküsimustest nr 1 ja 2 ei tulene kaebaja

seisukoht otseselt KutseS-ist ega kutsestandarditest, vaid praktikast. Praktikas loetakse nn vana

süsteemi alusel väljastatud kehtiv kutsetunnistus tasemele TM III võrdsustatuks nn uue

süsteemi alusel väljastatava kutsetunnistusega tasemele TM 5. Muuhulgas on hankija oma

hangetes läbivalt võrdsustanud nn vana kutsesüsteemi taseme TM III nn uue kutsesüsteemi

tasemega TM 5: „/.../ raudtee teemehaanik tase 5 (endine nimetus raudtee teemehaanik III)“ (nt

riigihangetes viitenumbriga 171212, 171847, 170786 HT p-des III.2.3). Asjaolu, et nn vanas

süsteemis puudus keevitustööde tööjuhi osakutse või et taseme III puhul ei olnud reguleeritud

keevitusega seonduvaid tegevusi, ei tähenda, et taset III omav raudtee teemehaanik ei võinud

keevitustöid juhtida. Kutsestandardi kohaselt III tasemest kõrgemat taset polnud. Järelikult oli

sellist taset omaval inimesel õigus juhtida ka keevitustöid. Kutsestandardi punktis 7.2.1.

nimetatud raudtee, pöörmete, ülesõidu- ja ülekäigukohtade ehitus ja korrashoid hõlmab kaebaja

hinnangul ka keevitust ja keevitustööde juhtimist. Kaebaja tuginetud I. M. ja A. T. omavad nn

vana süsteemi TM III kutsetunnistust, mis on võrdsustatav uue süsteemi TM 5

kutsetunnistusega ning mis katab ära TM 4 ja selle osakutse. Lisaks on nimetatud isikutel ka

hankija enda poolt väljastatud kehtivad keevitusmeistri kvalifikatsioonitunnistused.

6. OÜ JJ-Projekt esitas 05.05.2016 seisukoha.

4(9)

Vastustaja ja VAKO on leidnud, et kaebaja poolt esitatud isikud ei ole tööde tegemiseks

pädevad, rääkimata asjaolust, et nende kogemus ja oskused oleksid võetud kahtluse alla (ka

sellisel juhul oleks taoliste „spetsialistide“ poolt teostatud tööd kahtlust äratavad ja tõstaksid

ebakvaliteetselt teostatud tööde riski). Kaebaja tõi vaidlustuses välja, et pakkumusega koos

esitatud kutsetunnistustest justkui nähtuks, et kaebaja poolt tuginetud A. T.le on väljastatud nn

vana süsteemi kohane TM III kutsetunnistus kehtivusega kuni 21.05.2017 ja I. M.le sama

taseme kutsetunnistus kehtivusega kuni 23.08.2016. Kaebaja väite kohaselt on neil mõlemal ka

kehtivad, hankija enda väljastatud keevitusmeistri kvalifikatsioonitunnistused. Kolmandale

isikule teadaolevalt on kaebaja pakkumuses esitatud spetsialistidel rööbaste kokkukeevitamise

(termiitkeevituse) pädevus, kuid puudub riigihankes nõutav pealekeevitustööde pädevus.

Kaebajal on olnud piisavalt aega ja võimalusi oma töötajate koolitamiseks ja professionaalsuse

taseme tõstmiseks, aga seda ei ole tehtud (kaebaja on ka varasematel aastatel samu asjaolusid

sarnastes riigihangetes vaielnud, kuid samamoodi tulemusteta). Kaebaja käitub pahatahtlikult

ning tema eesmärk ei ole riigihankeid võita, vaid takistada hankijatel ja konkurentidel

õigeaegselt vajalikke raudtee rööbaste taastamise töid teostada.

7. AS Eesti Raudtee 09.05.2016 vastuses palutakse kaebus rahuldamata jätta.

Kuigi praegusel juhul ei vasta HT osa III punkti 2.3 alapunktile 2 ükski kaebaja poolt

keevitustööde juhiks esitatud töötaja, ei vasta kaebaja kvalifitseerimistingimusele ka siis, kui

tingimusele ei vasta kas või üks kolmest keevitustööde juhiks esitatud töötajast. Viidatud

kvalifitseerimistingimuses kasutatud sõna „kaasama“ viitab otseselt, et pakkujad esitavad

pakkumuses andmed nende töötajate kohta, keda nad kavatsevad hankelepingu täitmisel

kasutada. Hankija jaoks on oluline, kes on pakkuja poolt määratud keevitustöid juhtima.

Pakkuja otsustab ise, kui palju tööjõudu ta peab lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks

kaasata ning erinevate pakkujate poolt hankelepingu täitmiseks planeeritud tööjõu hulk võib

olenevalt pakkujate eripäradest varieeruda. Seetõttu ei oma tähtsust, kas hanke esemeks olevaid

töid oleks põhimõtteliselt võimalik teostada ühe keevitustööde juhiga, vaid tuleb arvestada, et

praegusel juhul esitas kaebaja keevitustööde tööjuhiks just kolm töötajat. Kuna keevitustööde

juht saab objektil ainuisikuliselt töid juhtida, siis peab iga keevitustööde juhiks esitatud isik

eraldiseisvalt HT nõuetele vastama. Pakkujatel ei ole lubatud kaasata töötajaid, kes

kvalifitseerimistingimustele ei vasta. Sarnast seisukohta on avaldatud ka õiguskirjanduses (vt

Minumets, D., Kulm, P. Riigihangete õigus. Juura, 2014, lk 193). VAKO tõlgendus, et

vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse täitmine on võimalik ka ühe spetsialistiga ning tingimus

ei muutu sõltuvalt sellest, mitme spetsialisti kohta pakkuja andmeid esitas, loob ohu, et hanke

esemeks olevaid töid asuvad teostama ka töötajad, kellel puudub nõuetekohane kvalifikatsioon.

A. T. ja I. M. ei vasta kvalifitseerimistingimusele, sest TM III kutse ei sisalda keevitustööde

kompetentse. TM III on alates 29.12.2010 kuni 31.12.2013 kehtinud kutsestandard tähisega 12-

29122010-3.11/3.2. TM III taseme puhul nõutavad üldised teadmised, oskused ja omadused on

kajastatud kutsestandardi 4. ptk-s ning kutseoskusnõuded 7. ptk-s (vt täpsemalt p-d 7.2.2-7.2.4),

kuid kutsestandardis ei sisaldunud keevitustööde kompetentsi. Keevitustööde kompetents on

töötajal, kellel on raudtee keevitaja, tase 3 osakutse, ning keevitustööde juhtimise ja järelevalve

kompetents on töötajal, kellel on raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4 osakutse. HT osa III p

2.3 alapunktis 2 nõutud osakutse raudtee keevitusetööde tööjuht on uue kutsestandardi nr 12-

10122013-3.6.3/4k (TM 4) üks viiest osakutsest, kusjuures raudtee keevitustööde tööjuhi

osakutse eeldab keevitaja kutsekvalifikatsiooni olemasolu. Kuna vana kutsestandard ei

sätestanud ühtegi raudtee keevitustöödega seonduvat kompetentsi, siis on eksitav kaebaja

märkus, et „uues süsteemis on keevitustöödega seonduvat täpsustatud“. Uues süsteemis on

tegemist täiesti uute kompetentside lisamisega.

Vastustaja ei nõustu, et vana kutsestandardi TM III tase on võrdsustatud uue süsteemi tasemega

TM 5. Võrdsustatud on raudtee teemehaaniku tööosad, kuid mitte osakutsed, ning ametlikku

5(9)

otsust kutsestandardite võrdsustamise kohta ei eksisteeri. Tinglik võrdsustamine on olnud

aluseks kutseandjale (Sihtasutus Raudteekutsed) otsustamaks, mida võtta uute kutsestandardi

tasemete määramisel aluseks. Kuna TM III oli vana kutsestandardi kõrgeim tase, võrdsustati

see uue kõrgeima tasemega (TM 5), kuid ainult osas, mis oli vanas kutsestandardis määratletud,

st vanas kutsestandardis kirjeldatud valdkonnad, tegevused ja vastutus on töötaja

kutsetunnistuse kehtivuse korral ülekantavad uude süsteemi. Kuna varasem kutsestandard ei

käsitlenud eritööde osas osakutseid (sh raudtee keevitustööd), ei saa osakutse kompetentsi

millegi alusel üle kanda ega võrdsustada. Seega tuli vastav osakutse eraldi omandada.

Vastustaja käsitlus on vastavuses A. Lookeni 16.04.2016 ekspertarvamusega. Just põhjusel, et

varasemad kutsestandardid ei reguleerinud raudtee keevitustöid, toimus raudtee keevitustööde

kompetentsi omandamine enne uute kutsestandardite kasutuselevõtmist hankija enda

kehtestatud korra alusel (pärast uute kutsestandardite kehtivuse algust saab raudtee keevitustöid

omandada uute kutsestandardite alusel). Viimases redaktsioonis kehtis hankija juhatuse

08.04.2010 käskkirjaga nr 1-3.1/4-I kinnitatud „AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuril rööbaste

keevitustöödega tegelevate tööettevõtjate töötajate kvalifitseerimise kord“, mille alusel omistati

raudtee keevitaja või keevitusmeistri kvalifikatsioone. Praeguses vaidluses ei ole aga oluline,

kas A. T. ja I. M. omavad kehtivaid AS EVR Infra kvalifikatsioonitunnistusi, sest vastustaja on

HT osa III p 2.3 alapunktis 2 esitanud üheselt mõistetavalt nõude vähemalt raudtee

teemehaanik, tase 4, kutsetunnistuse omamisele, osakutse raudtee keevitustööde tööjuht. Seega

tuli nõuetekohase kutse omamist tõendada kutsetunnistusega. Uus kutsestandard kehtib alates

10.12.2013, mistõttu oli kaebaja töötajatel piisavalt aega, et kehtivad kvalifikatsioonid

omandada. Viited hangetele viitenumbritega 171212, 171847 ja 170786 on asjasse puutumatud,

sest neis ei olnud samasugust kvalifitseerimistingimust nagu praeguses asjas.

S. S. ei vasta HT osa III p 2.3 alapunktile 2, omades ainult TM 4 kutset, kuid mitte osakutset

raudtee keevitustööde tööjuht. TM 4 kutsestandardi p-s B.1 raudtee teemehaanikult ning

raudtee keevitustööde tööjuhilt nõutavad kompetentsid ei kattu täielikult, mida möönis ka

kaebaja ise. Juba ainuüksi põhjusel, et kutsestandardi p B.2.30 alapunkt 10 – rööpaühendite

keevitamine – ei kattu raudtee teemehaanik, tase 4 kutse omandamisel nõutavate

kompetentsidega, ei saa rääkida kompetentside ja tööosade täielikust kattumisest ega sellest, et

tervikkutse katab osakutse. Kutsetunnistus omab tööandja jaoks praktilist tõendusfunktsiooni,

kinnitades, et kutsetunnistust omav isik on tõendanud enda teadmiste/oskuste vastavust

kutsestandardis esitatud nõuetele. Raudtee keevitustöö kompetentside omandamine ei teki läbi

juriidilise argumentatsiooni. Raudteekutsete puhul ei ole kutset andev organ väljastanud

kutsetunnistusi kaebaja loogika alusel ega lähtunud eeldusest, nagu annaks TM 4 kutse

omandamine automaatselt ka osakutses loetletud kompetentsid. Lähtutud on hoopis sellest, et

kirjapildilt sarnased kompetentsid on oma sisult erinevad ja konkreetse osakutse spetsiifilisust

arvestades on kehtestatud teistsugune teooriaeksam ja proovitöö. Selles küsimuses esitas oma

seisukohta erapooletu ekspert A. Looken, kelle usaldusväärsuses ja asjatundlikkuses puudub

kahtlus. A. Looken, kelle poole pöördumiseks tegi ettepaneku kaebaja, kirjeldaski

kutseandmise protsessi sellisena, nagu see reaalselt toimub. S. S. on TM 4 kutsetunnistus, kuid

mitte osakutse tunnistus. Hankija poolt kvalifitseeritud kolmanda isiku töötajatel I. T. ja J. S.

on aga nii TM 4 tervikkutse kui ka osakutse raudtee keevitustööde tööjuht. Osakutse saamiseks

on nad sooritanud veel ühe eksamitöö ja praktilise proovitöö. Kuna S. S. puudub nõutav

osakutse, siis järelikult on tal teostamata A. Lookeni poolt viidatud proovitööd ja kirjalik eksam.

Vastavas osakutses nimetatud kompetentsid ei ole niisiis S. S. puhul tõendamist leidnud.

Kaebaja ei ole halduskohtus vaidlustanud hankija otsust kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise kohta, kuigi vaidlustus VAKO-le oli mh esitatud kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise peale ning VAKO jättis vaidlustuse ka selles osas rahuldamata. Kuna

6(9)

kaebaja ei ole halduskohtusse esitanud kaebust hankija kõnealuse otsuse peale, siis on ta

minetanud oma võimaluse hankelepingu võitmiseks.

8. Leonhard Weiss RTE AS märkis 17.05.2016 seisukohas veel järgmist.

HT-s ega hankedokumentides pole nõutud pakkuja tuginemist mitmele keevitustööde tööjuhile,

s.o piisab ühest. VAKO istungil ei vaielnud hankija sellele vastu. Kaebaja esitas pakkumuses

andmed kolme keevitustööde tööjuhi suhtes, demonstreerimaks oma tavapärasest suuremat

võimekust. Juhul, kui kaebaja oleks kvalifitseeritud tänu ühele nõuetekohasele keevitustööde

tööjuhile, pidanuks kaebaja lepingu täitmisel kasutama just seda isikut.

Puudub vaidlus, et vana süsteemi TM III on võrdsustatud uue süsteemi TM 5-ga. TM 5 ja TM

4 tervikkutse ei kata ära ainult TM 4 osakutse „keevitustööde tööjuht“ rööpaühendite

keevitamise kompetentsi, kuid kaebaja on selgitanud, et see polegi oluline.

Vastustaja ei vaielnud vastu, et S. S. omab lisaks TM 4 tervikkutsele TM 3 osakutset „keevitaja“

ning et sellest tulenevalt on tal õigus ka ise rööpaühendite kokkukeevitamisega tegeleda. A.

Lookeni väide, et kompetentsid on küll kirjapildilt sarnased, kui siiski välja toodud eraldi

kompetentsidena, on vastuolus TM 4 kutsestandardi sisuga, sest ainuke erinevus esineb

„rööpaühendite kokkukeevitamises“. Väited TM 4 ja selle osakutse eksamiküsimuste ja

proovitööde erinevusest on paljasõnalised. Isegi, kui eksamiküsimustes ja proovitöödes

esinevad erisused, siis tuleb arvestada, et S. S. on TM 3 osakutse „keevitaja“. A. Looken pole

väitnud, et TM 4 keevitustööde tööjuhi osakutse saamiseks on olemas eksamiküsimused ja

proovitööd, mis pole kaetud TM 3 keevitaja eksamiküsimuste ja proovitöödega.

Kaebaja soovib jätkuvalt nii enda kvalifitseerimata jätmise kui ka kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuse

kehtetuks tunnistamine tooks niikuinii kaasa kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse kehtetuks tunnistamise.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vastavalt Leonhard Weiss RTE AS 29.04.2016 kaebuses taotletule võttis kohus kaebuse

menetlusse nõuetega tühistada VAKO 20.04.2016 otsus nr 66-16/171484 ja AS Eesti Raudtee

juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 punkt 2 osas, milles jäeti riigihanke

viitenumbriga 171484 osas 1 Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata. Kaebaja selgitas

17.05.2016 seisukohas, et soovib hankija otsuse tühistamist ka osas, milles tunnistati edukaks

OÜ JJ-Projekt pakkumus. Kuna selline täpsustus vastab esialgse kaebuse eesmärgile saavutada

hankelepingu sõlmimine ja kaebaja on selle nõude osas läbinud ka vaidlustusmenetluse, peab

kohus nõuete täpsustamist lubatavaks ja otstarbekaks (HKMS § 49 lg 1).

10. RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja

finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 39 lg-st 3 tulenevalt tuleb jätta kvalifitseerimata pakkuja,

kes sisuliselt ei vasta kvalifitseerimise tingimustele (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-24-13, p 11).

11. HT osa III punkti 2.3 alapunkti 2 kohaselt peab pakkuja tööde teostamisel kaasama

kvalifitseeritud tööjõu, kes omab vähemalt raudtee teemehaanik tase 4 kutsetunnistust, osakutse

raudtee keevitusetööde tööjuht. Nõutav dokument: pakkuja esitab keevitustööde tööjuhi,

keevitajate allkirjastatud CV, millest nähtuvad andmed hariduse, töökogemuse (rööpaotste- ja

riströöbaste pealekeevituse kohta) ja kvalifikatsiooni sertifikaati kohta, HD LISA 7 vormil koos

kutsetunnistuse koopiaga.

12. Vaidlus käib selle üle, kas kaebajal oli olemas nõutud kvalifikatsiooniga keevitustööde juht.

7(9)

13. Kaebaja esitas viidatud kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks andmed

kolme spetsialisti kohta, kelle HD Lisa 7 kohases CV-s on märge keevitustööde juht, tõendades

nende kvalifikatsiooni CV ja järgmiste kutsetunnistustega: I. M. – vana kutsesüsteemi raudtee

teemehaanik tase III; A. T. – vana kutsesüsteemi raudtee teemehaanik tase III; S. S. – raudtee

teemehaanik, tase 4.

14. Kaebaja arvates piisab tema kvalifitseerimiseks sellest, kui üks pakkumuses nimetatud

kolmest spetsialistist vastab kvalifitseerimise tingimusele. Hankija arvates peavad tingimustele

vastama kõik pakkumuses nimetatud isikud, sest kaebaja kavatses neid kõiki hankelepingu

täitmisel kasutada ja vastupidise seisukoha puhul oleks oht, et hankelepingu esemeks olevaid

töid asuvad teostama ka nõuetekohase kvalifikatsioonita isikud.

Kuna riigihangete registrist nähtuvalt ei ole hankemenetluses esitatud hankijale küsimusi HT

osa III punkti 2.3 alapunkti 2 sisu kohta ja hankija ei ole seda ka iseseisvalt selgitanud, tuleb

vaidlusaluse tingimuse sisustamisel eelkõige arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 75 lg 2 2. lausega, mis sätestab, et kui tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda

tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Nimetatud sätte kommentaaride kohaselt

tuleb mõistliku isikuna mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes

ka tegutsesid (P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn

2010, § 75 komm 3.2.4). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui

kvalifitseerimise tingimus on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke

eesmärgist ja tõlgendada tingimust laiendavalt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsus

nr 3-10-1495 ja 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081). Hanketeatest ei saa tuletada selliseid nõudeid

või piiranguid, mida seal otseselt sätestatud ei ole, kuid teisalt ei saa kvalifitseerimise tingimusi

tõlgendada ka põhjendamatult laialt, sest sel juhul ei täidaks kvalifitseerimise tingimused oma

eesmärki.

Kohus nõustub VAKO 20.04.2016 otsuse p-s 9 märgituga, et kaebaja kvalifitseerimiseks piisab

sellest, kui vähemalt üks spetsialistidest vastab kvalifitseerimise tingimustele. Sellele viitab HT

osa III punkti 2.3 alapunkti 2 sõnastus, kus kasutatakse keevitustööde juhi puhul ainsuse vormi.

Kuna kvalifitseerimise tingimus on selles osas üheselt mõistetav, ei ole vaja seda täiendavalt

tõlgendada.

Kaebaja on selgitanud, et soovis kolme isikut esitades demonstreerida oma tavapärasest

suuremat võimekust. Kuigi mitme isiku nimetamine ei saanud kaebajale anda mingit eelist, ei

ole see ka õigusvastane. Sõltumata sellest, mitme isiku andmed kaebaja pakkumuses esitas,

saanuks ta hankelepingu täitmisel õiguspäraselt kasutada ikka üksnes neid, kes vastavad

kvalifitseerimise tingimustele.

15. Kaebaja väidab, et TM 4 tervikkutse katab ära TM 4 osakutse. S. S. vastab kvalifitseerimise

nõuetele, sest tal on olemas TM 4 tervikkutse.

KutS § 3 p 2 järgi on kutse kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase

on määratud asjakohases kutsestandardis. KutS § 31 lg 1 sätestab, et osakutse on osa kutsest,

mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja mis on määratud asjakohases kutsestandardis. KutS §

21 lg 1 järgi on kutsetunnistus dokument, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust

kutsestandardis kehtestatud nõuetele, osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa

nõuetele. Kooskõlas Kutsekoja kodulehel avaldatud dokumentidega „Kutsestandardi

koostamise

ja

vormistamise

juhend“

(lk

16,

http://kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10381894/10575848,

08.06.2016),

„Üldised

kompetentsid.

Kvalifikatsiooniga

seotud

terminid“

(p

1.2.2,

http://www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10448381/10506333,

08.06.2016)

ja

„Eesti

kutsesüsteemi

kvaliteedi

käsiraamat“

(http://www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10538079/10538089, 08.06.2016) võib neid

8(9)

mõisteid teoreetiliselt tõesti sisustada ka nii, et osakutse on kitsam osa kutsest ning kutset omav

isik omab kõiki selle osaks olevaid osakutseid. Samas KutS § 31 lg 2 kohaselt korraldab

osakutse andmist kutset andev organ, milleks käesolevas asjas on AS Eesti Raudtee KAO, ning

kui faktiliselt ei kata selle organi omistatud TM 4 tervikkutse kõiki TM 4 osakutseid, sh

keevitustööde tööjuhi osakutset, tuleb teoreetiline käsitlus kõrvale jätta, sest kvalifitseerimise

tingimustes on selgesõnaliselt nõutud keevitustööde tööjuhi osakutset.

VAKO küsis TM 4 tervikkutse ja TM 4 keevitustööde tööjuhi osakutse vastavuse kohta AS

Eesti Raudtee KAO liikme A. Lookeni seisukohta, kes selgitas 16.04.2016 järgmist: „Antud

juhul raudtee teemehaanik tase 4 tervikkutse ei vasta osakutse raudtee keevitustööde tööjuht

tase 4 kutsele. Kutsestandardis toodud kompetentsid on küll kirjapildilt sarnased, kuid siiski

välja toodud eraldi kompetentsidena. Sellega arvestades on täiesti erinevad proovitööde

teemad ja kutseeksami küsimused. Kui teemehaanik tase 4 tervikkutse proovitööd ja

eksamiküsimused on seotud rööbastee korrashoiu ja remondiga, siis osakutse raudtee

keevitu[s]tööde tööjuht proovitöö teemad ja eksamiküsimused käsitlevad suures osas raudteel

keevitu[s]tööde teostamist, keevisliidete kontrollimist, erinevate raudtee pealisehitise detailide

keevitus tehnoloogiate tundmist ja nõudeid keevisliidetele.“ (tl 84-86). Ka kaebaja möönab

kaebuse punktis 14, et TM 4 tervikkutse ei hõlma täielikult TM 4 osakutset keevitustööde juht,

sest tervikkutse ei sisalda kompetentsi „rööpaühendite keevitamine“. VAKO toimikus sisalduv

proovitööde loend (tl 58-60) kinnitab A. Lookeni seisukohta, et TM 4 ja TM 4 osakutse

keevitustööde juht proovitööd on erinevad.

Kaebaja arutlus selle üle, et keevitustööde juhil ei olegi rööpaühendite keevitamise kompetentsi

tingimata vaja, ei ole asjakohane. Kehtestades HT osa III punktis 2.3 alapunktis 2 nõude, et

tööde teostajal peab olema TM 4 kutsetunnistus, osakutse raudtee keevitustööde tööjuht, on

hankija pakkujalt sisuliselt nõudnud keevitamise kompetentsiga keevitustööde juhti. RHS § 39

lg-st 1 tuleneb, et kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja

hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed

hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.

Kuna aga hanketeadet, milles vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus sisaldus, ei ole

vaidlustatud, tuleb üldjuhul nimetatud kvalifitseerimise tingimusest lähtuda, isegi kui see on

ebapiisav, asjakohatu, ebaproportsionaalne või muul põhjusel õigusvastane (vt nt Riigikohtu

otsus nr 3-3-1-79-03, p 11 ja 3-3-1-24-13, p 25).

16. Kaebaja väidab, et TM 4 kutse koos TM 3 osakutseks oleva raudtee keevitaja

kutsekvalifikatsiooniga katab ära TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht. S. S. vastab

kvalifitseerimise tingimustele, sest tal on olemas TM 4 tervikkutse ja TM 3 osakutse raudtee

keevitaja.

Kuna hankeasjades kehtib kohustuslik kohtueelne menetlus ja VAKO poolt kohtule esitatud

toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks seda väidet ja sellega seotud tõendeid varasemas menetluses

esitanud (sh ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud pakkumuses S. S. kohta TM 3 osakutse

omandamise kutsetunnistuse, mille asjakohasust oleks hankija pidanud hindama), jätab kohus

selle väite tähelepanuta.

17. Seega ei vasta S. S. HT osa III punkti 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise

tingimusele.

18. Kaebaja väidab, et nn vana süsteemi TM III kutse katab ära nn uue süsteemi TM 4 osakutse

keevitustööde tööjuht. A. T. ja I. M. vastavad kvalifitseerimise nõuetele, sest neil on olemas

vana süsteemi TM III ehk kõrgeim tase.

AS Eesti Raudtee KAO liige A. Looken selgitas VAKO-le 16.04.2016 selle küsimuse kohta

järgmist: „Üldjuhul igasugune sama kutse vana tase III vastab uuele tasemele 5. Kuid kui jutt

9(9)

on konkreetsest tasemest, käesoleval juhul Raudtee teemehaanik tase III kutse vastavus uuele

raudteeteemehaanik tase 5. kutsele, siis see vastab vaid nende kompetentside osas, mis nii vanas

kui ka uues kutsestandardid kattuvad. Kuna vanas kutsestandardis raudtee teemehaanik tase

III puuduvad kompetentsid keevitustööde osas, siis raudtee teemehaanik tase III ei või olla

raudtee keevitutööde tööjuht. Selleks, et olla keevitustööde tööjuht peab tal olema raudtee

teemehaanik tase 4 osakutse raudtee keevitustööde tööjuht tase 4. kutse, mille saamine eeldab

seda, et tal on ka keevitaja kutsekvalifikatsioon. /…/ Raudtee teemehaanik tase 5 ei või töötada

raudtee keevitustööde tööjuhina, kui tal ei ole osakutset raudtee keevitustööde tööjuht tase 4.“

(tl 84-86). Nagu kohus eespool selgitas, ei saa tasemete võrdlemisel lähtuda pelgalt

teoreetilisest konstruktsioonist, vaid lähtuda tuleb tegelike kompetentside võrdlusest. Kuna

vaidlust ei ole selle üle, et vana süsteemi TM III tasemes puudusid keevitustööde kompetentsid,

kuid uue süsteemi TM 4 osakutse keevitustööde tööjuhi puhul on see nõutav, ei piisa HT osa

III punkti 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele vastamiseks pelgalt TM III

tasemest.

19. Selles, et hankija väljastatud keevitusmeistri kvalifikatsioonitunnistused ei oma asja

lahendamisel tähtsust, nõustub kohus VAKO 20.04.2016 otsuse punkti 11.3 põhjendustega ja

HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes neid ei korda, sest kaebaja ei ole kohtumenetluses selle kohta

uusi väiteid esitanud.

20. Seega ei vasta ka A. T. ja I. M. HT osa III punkti 2.3 alapunktis 2 kehtestatud

kvalifitseerimise tingimusele.

21. Kuna kaebaja ei näidanud pakkumuses, et tal on olemas nõutud kvalifikatsiooniga

keevitustööde tööjuht, on hankija 29.03.2016 otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata õiguspärane.

Kaebaja ei ole välja toonud iseseisvad õiguslikke või faktilisi aluseid, mis annaks aluse

tühistada hankija 29.03.2016 otsus osas, milles kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks.

Seega ei ole alust hankija 29.03.2016 otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jättis VAKO

20.04.2016 otsusega õigesti rahuldamata kaebaja vaidlustuse hankija 29.03.2016 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks. See tähendab, et kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista vaid kulud, mille kandmise kinnituseks on kohtule

esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistetakse

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmas

isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Vastustaja kulu õigusabile on 1187,49 eurot,

mille tasumise kohta on esitatud kuludokument (tl 120-122). Vastustaja on sellest summast juba

maha arvanud kulud seoses esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisega. Asja mahtu ja

keerukust arvestades on 1187,49 eurot mõistlik kulu ja see tuleb kaebajalt vastustaja kasuks

välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit