3-13-43/182 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-13-43

Haldusasi

Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012

korralduse nr 528 ja selle alusel antud kasutusloa tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Risti 1 PRKT, volitatud esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Rapla vald, volitatud esindaja Mikk Lõhmus

Kolmas isik – Rappeli Keskus OÜ, seaduslik esindaja Sven

Mihailov

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil (15.12.2014) ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult

teatavaks

tegemisest,

s.o

hiljemalt

13.07.2016,

esitada

apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Vallavolikogu kehtestas 26.06.2008 otsusega nr 41 Rapla valla Uusküla külas asuva

Koguduse kinnistu, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega piirnevate reformimata

riigimaade ning T-15 Tallinn-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola maantee vahelise ala

detailplaneeringu (edasiselt DP). Juurdepääs planeeringu alusel moodustatud Risti tn 1

kinnistule oli ette nähtud kinnistu kirdepiiri idapoolse otsa lähedalt Kirikumaa maaüksuselt.

2. Rapla Vallavolikogu otsusega 25.08.2011 nr 80 kehtestati Põhjakeskuse detailplaneering

(DP), mille eesmärgiks on kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike tingimuste seadmine, sj

selleks krundipiiride muutmine, ehitustingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine,

parkimise ja liikluse organiseerimine ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Risti tn

1 kinnistule juurdepääsuteede rajamine nähti ette samas kohas, mis 2008. a DP-s ja loodekülje

läänepoolsest otsast. Risti 1 PRKT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla

Vallavolikogu 25.08.2011 otsuse nr 80 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2305). Tallinna

Halduskohus jättis 22.04.2013 otsusega Risti 1 PRKT OÜ kaebuse rahuldamata ja otsus on

edasi kaevatud Tallinna RK-sse. Kohtuotsus ei ole edasikaebamise tõttu jõustunud.

3. Rapla Vallavalitsus andis 02.01.2012 korraldusega nr 2 Rappeli Keskus OÜ-le ehitusloa

(03.01.2012 väljastatud ehitusluba nr 2733) Rapla Kaubanduskeskuse (ehitusalune pindala

5241,6 m2) ning teede, platside ja haljasala (pindala 10 776 m2) püstitamiseks Rapla vallas,

Rapla linnas ja Uusküla külas asuvatele katastriüksustele. Risti 1 PRKT OÜ esitas 01.02.2012

Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 korralduse nr 2 ja selle alusel

väljastatud ehitusloa nr 2733 tühistamiseks (haldusasi nr 3-12-213). Kaebaja on esitanud selles

haldusasjas määruskaebuse Tallinna RK-le, kuna kohus ei nõustunud kaebuse nõuet muutma.

4. Rapla Vallavalitsus väljastas 30.04.2012 korraldusega nr 199 Rappeli Keskus OÜ-le

ehitusloa (ehitusluba nr 3087, väljastatud 04.05.2012) Rapla Kaubanduskeskuse

juurdepääsuteede ja insenerivõrkude ehitamiseks. Risti 1 PRKT OÜ esitas 30.05.2012 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199 ja ehitusloa nr 3087

tühistamiseks (haldusasi nr 3-12-1116). Kohus liitis 11.06.2012 määrusega haldusasjad nr 3-

12-213 ja 3-12-1116 ühiseks menetlemiseks.

5. Vaidlustatud ehituslubade alusel valminud objektidele andis vald 10.12.2012 ja 21.01.2013

kasutusload ning kaebaja vaidlustas need halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 02.09.2015

otsusega haldusasjas nr 3-13-385 tunnistati õigusvastaseks 21.03.2013 kasutusluba nr 3792,

so kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja insenervõrkude kasutamiseks. Sama loa

tühistamisnõue jäi rahuldamata.

6. Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korralduse nr 528 „Ehitise kasutusloa väljastamine“ alusel

otsustati väljastada ehitise kasutusluba Rappeli Keskus OÜ-le kaubanduskeskuse rajamiseks

aadressil Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 4 (p 1). Korralduse p 2 kohaselt hõlmab ehitise

kasutusluba kaubandushoonet ehitusaluse pindalaga 5032 m2 ning rajatisi, mille moodustavad

kaubanduskeskuse krundisisesed teed, platsid ja haljasalad kogupindalaga 10 995 m2.

Korralduse lisaks on kasutusluba nr 3760, mis hõlmab kaubanduskeskuse juurde kuuluvaid ja

kinnistul Rapla, Tallinna mnt 4 asuvaid rajatisi: 1) haljasalad pindalaga 5258,2 m2; 2)

kõnniteed-tänavakivist pindalaga 1078,6 m2; 3) asfalteeritud alad-parkla, sõiduteed ja

laadimisala pindalaga 4658,2 m2. Kasutusloa saanud kaubanduskeskus, kaubanduskeskuse

krundisisesed teed, platsid ja haljasalad on hõlmatud Rapla Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega

nr 80 „Detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Põhjakeskuse detailplaneeringuga.

7. 09.01.2013 saabus kohtule Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012

korralduse nr 528 ja selle alusel antud kasutusloa tühistamiseks. 31.12.2014 esitas kaebaja

kaebuse täienduse, milles taotles alternatiivselt tuvastada Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012

korralduse nr 528 ning selle alusel antud kasutusloa nr 3760 õigusvastasus, mille kohus jättis

läbi vaatamata.

8. Kõigis haldusasjades pidasid menetlusosalised kompromissläbirääkimisi, mis osutusid

edutuks.

Rapla Vallavalitsus on 30.11.2015 vastu võtnud korralduse nr 484, mille alusel andis välja

ehitusloa Risti 1 PRKT OÜ-le aadressil Rapla vald, Uusküla, Risti tn 1 sissesõidutee rajamiseks,

mille puudumise tõttu on esitatud kaebus Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199

tühistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

9. Risti 1 PRKT OÜ palub Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korralduse nr 528 ja selle alusel

antud kasutusloa nr 3760 tühistada.

10. Kasutusluba rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna vastavalt Rapla Vallavolikogu

25.08.2011 otsusega nr 80 kehtestatud Põhjakeskuse DP seletuskirjale peab vastustaja enne

Põhjakeskuse kaubanduskeskuse kasutusloa väljastamist andma kasutusloa kaubanduskeskuse

teenindamiseks vajalikele avalikele teedele ning tehnovõrkudele ja –rajatistele. Nimetatud teed

on juurdepääsuteeks kaebajale kuuluvale kinnistule Risti 1 ning nimetatud tehnovõrgud ja –

rajatised on liitumispunktideks kaebaja kinnistu tehnovõrkudele ja -rajatistele. Ehitus- ja

kasutusload ei ole üks-üheses vastavuses, kuna load ei kattu; käesolevas kasutusloas ei ole

järgitud fikseeritud ehitusprojekti ja ehitusloas märgitud tehnilisi näitajaid, sest Kagu tänavat

on nüüd käsitletud osaliselt 21.01.13 väljastatud kasutusloa objektina.

11. Põhjakeskuse DP-s ettenähtud etapilise ehitamise nõue seati kaebaja eesmärke ja huvisid

kaaluvalt. Antud juhul anti kaubanduskeskusele kasutusluba nii, et Põhjakeskuse DP-s

ettenähtud I etapina väljaehitatav teede lahendus ei ole realiseeritud ning kaebaja huvid jäid

seotult juurdepääsuga kaebaja kinnistule Risti tänavalt selliselt tagamata.

12. Negatiivsed mõjud kaebaja kinnistule tulenevad DP-s fikseeritud tehniliste lahenduste

mittejärgimisest: Kagu tänaval puuduvad kaebaja kinnistule juurdepääsuks vajalikud jalgteed

koos asjakohase tänavavalgustusega, ei ole lahendatud sadevee puhastus naabruses paikneva

tee osas ja sadeveetorustik on asendatud kraaviga; avalikuks kasutuseks ettenähtud

tehnovõrkude ja –rajatiste lahendused on muudetud nii, et kaebajale esitatakse nende rajamiseks

täiendavaid tingimusi. Üle sadevee kraavi ei ole võimalik ligi pääseda kaebaja kinnistule nt

päästeautodel. Tekkinud olukorras on kaebaja kinnistule mõjud, so liigniiskus ja teedelt liigub

sadevesi kaebaja kinnistule.

13. Uuel vastamisel jääb kaebaja seisukohale, et kui kaubanduskeskuse kasutusluba poleks

väljastatud, siis oleks huvitatud isik kohustatud ehitama esmalt välja planeeritava

infrastruktuuri, sj Risti tänava teemaale ettenähtud mahasõidud.

14. Vastustaja on selgelt eelistanud kolmanda isiku ärihuvi ja tagamata on avalik huvi, kuna

välja on ehitamata DP kohane Risti põik tn, Kagu tn, Risti põik ja Risti tn jalgteed, ettenähtud

keskuse tehnovõrgud ja -rajatised. Kuna Risti tn 1 kinnistule juurdepääsu rajamiseks ehituslube

ei ole väljastatud, samuti pole mahasõite rajatud Põhjakeskuse DP-st huvitatud kolmanda isiku

poolt, siis ei ole olnud kaebajal võimalust tegeleda endale kuuluval maal ettevõtlusega.

Kaebajal on õigus hiljem nõuda vastustajalt RVS § 7 lg 2, § 12 lg 1 alusel kahju hüvitamist.

Rappeli Kaubanduskeskuse suhtes on Riigikontroll koostanud auditi ja selles on tuvastatud, et

nii ehitus-kui kasutusluba on väljastatud õigusaktides ettenähtud nõudeid eirates ja ehitusluba

ei oleks tohtinud väljastada; selle aluseks olev ehitusprojekt ei vastanud nõuetele, tegemata on

ekspertiis, puuduvad tööde aktid, ehitusdokumentatsioon on puudulik, tööde teostamisel on

kasutatud ettevõtjaid, kel pole majandustegevuse registris registreeringut. Rapla vald on auditi

seisukohtadega nõustunud.

15. Kaebaja tutvus vastustajal olemasoleva ja esitatud dokumentidega, kuid ei tuvastanud,

millise dokumendi alusel tehti muudatused, selgusetuks jääb valmis ehitatud ehitise asukoht ja

tehniline spetsifikatsioon. Kolmas isik esitas dokumentatsiooni, millest ei selgu, kuhu ja

millisel viisil midagi ehitati (aprill 2012).

16. Haldusasjas nr 3-13-385 avaldas vastustaja, et kaebaja kinnistu kõrval oleva kraavi Kagu

tänaval ja Tallinna mnt ristmiku osa saab nõutava lahenduse alles aprillis 2015.a. ja siis

arvatavasti lahendatakse ka Kagu tn suhtes kaebaja kinnistul oleva kraavi küsimus. Seega

kuulub ümberehitamisele maa-ala, mille suhtes on antud vaidlustatud kasutusluba. Vastustaja

ei

ole

kordagi

selgitanud,

miks

Põhjakeskuse

DP

–s

ettenähtud

kõnnitee

ja

sadeveekanalisatsiooni asemel (kaebaja kinnistu kõrval) rajati kraav. Kui selline lahendus oleks

olnud DP-s, siis oleks kaebaja selle kohta saanud avaldada vastuväite (HMS § 40 lg 1; § 11 lg

1 p 3 ).

17.Kuna kasutusloaga piirati oluliselt kaebaja õigusi, siis tulnuks seda motiveerida (HMS § 56

nõuded). Kaebaja toetub oma väidetes RKHKo nr 3-3-1-54-03, nr 3-3-1-64-02 p 16; 3-3-1-42-

03 p 37. Liiklusuuringud kinnitavad, et kaubanduskeskuse toimimiseks on vajalik tagada Risti

tn ja Kagu tn sõiduteede kasutamine. Kaebaja esitab vaegtööde nimekirja, need tööd saanuks

kolmas isik ammu täita. Kaubanduskeskuse kasutusloa andmisel järgimata nõudeid kajastati ka

meedias ja kaebaja lisab väljavõtte Rapla Sõnumite veebilehelt.

18. Haldusakti tühistamine on lubatav, sest kui kaubanduskeskus sulgeda, ei juhtu tarbijale

sellest midagi; keskuse vahetus läheduses paikneb toidu- ja esmatarbekaupade poode,

EMT/Elion ühis-esindus ja Tele 2 saavad üürida teise äripinna. Kui tühistamisnõue rahuldada,

saab kohus määrata kohtuotsuse jõustumise tähtaja ja siis saavad isikud sellega arvestada ning

kahjustatud ei saa ka avalikud huvid.

19. Kaebaja lisab oma vastuväited Põhjakeskuse DP-le; vastustaja vastuse; Maanteeameti

väljavõtte; teemaade võõrandamist käsitleva 23.08.11 lepingu; ehitusloa 21.07.15; vastustaja

istungi protokolli 21.07.14, OÜ Arhitektuurinurk joonise, Rapla vallavalitsuse kirja 24.10.14,

riigikontrolli auditi aruande; Rapla Sõnumitest väljavõtte. Lisaks esitas kaebaja paberkandjal

Koguduse DP. Kaebaja esitab dokumentidena vastustaja 30.11.2015 istungi protokolli ja

Rappeli Keskus OÜ ning EELK Rapla Maarja- Magdaleena Koguduse seisukoha Risti

tänavamaale sissesõiduteede ehitamise osas, vastustaja kirja Rappeli Keskus OÜ-le Risti tänava

osas ja Rappeli Keskus OÜ 11.11.2015 vastuskirja. Vastustaja 30.11.2015 istungi protokolli p-

st 3 nähtub, et vastustaja on väljastanud kaebajale ehitusloa Risti 1 kinnistule sissesõiduteede

rajamiseks, kusjuures vastustaja on ehitusloa väljastamisel teadlik nii sellest, et ehitama ei tohi

hakata ilma maaomaniku nõusolekuta, kui ka sellest, et maaomanikud Rappeli Keskus OÜ ja

EELK Rapla Maarja- Magdaleena Kogudus ei ole jätkuvalt Risti tänava maale ehitamisega

nõus. Antud dokumentidega on soov näidata, et vastustaja ei ole reaalselt lahendanud kaebaja

juurdepääsu Risti 1 kinnistule avalikult Risti teelt ehk vastustaja on jätkuvalt eiranud

Põhjakeskuse DP-s fikseeritud kohustust tagada kaebajale juurdepääs Risti 1 kinnistule.

Põhjakeskuse DP kohaselt ei tohtinud vaidlustatud kaubanduskeskuse kasutusluba väljastada

enne, kui on valmis ehitatud Põhjakeskuse DP kohased teed ning väljastatud nõuetele

vastavatele teedele kasutusluba.

20. Kaebajal puudub võimalus pääseda endale kuuluvale kinnistule. Vastustaja on korduvalt

öelnud menetluses, et ta ei ole valmis võtma Risti tänava tänavamaad Rappeli Keskus OÜ-lt

ning EELK Rapla Maarja- Magdaleena Koguduselt üle, kui ei ole kolmanda isiku poolt ehitatud

valmis nõuetekohaseid teid.

21. Vastavalt seadusandlusele ja Riigikohtu praktikale on DP-s avalikult kasutatavate teede

väljaehitamise kohustus omavalitsusel ehk vastustajal, kes võib anda ehituskohustuse üle

sõlmides selleks halduslepingu. Antud juhul ei ole halduslepingut sõlmitud, mistõttu on

tegemist kaebaja hinnangul Rappeli Keskus OÜ ja valla vahel tavapärase ehitustöö hankega,

mida

kinnitavad

kaebaja

poolt

esitatud

dokumendid

(vaegtööd

on

tavapärane

ehitustöövõtulepingu korral). Vastustaja ei võta Risti tänava tänavamaa omandit endale enne

vaegtööde korrektset tegemist ehk vastustaja rikub Põhjakeskuse DP-s ettenähtud kohustusi.

22. Käesolevalt vaidluse all oleva kasutusloa puhul on tegemist Põhjakeskuse DP-le

mittevastava kasutusloaga ja seda juba ainuüksi põhjusel, et ei ole järgitud Põhjakeskuse DP-s

fikseeritud ehitusjärjekorda. Etapilisuse nõude täitmise kohustus, mis oli DP-sse seatud kaebaja

subjektiivsete õiguste (juurdepääs endale kuuluvale kinnistule) kaitseks, on oluline tagatis.

Kaubanduskeskusele kasutusloa väljastamisel ei ole kaalutud kaebuse esitaja huve, sh seda,

kuidas mõjutab kaebaja õigusi kasutusloa väljastamine ettenähtud järjekordi rikkudes.

23. Kaebaja esitab fotod (tlk 87-88 VI kd) väites, et sadeveed jõuavad kaebaja kinnistule ja

kolmanda isiku esitatud ehitusprojektis, mille järgi on kaubanduskeskus ehitatud, on kajastatud

ka tänavalgustus Risti põik alal, kuid fotodelt nähtub selgelt tänavavalgustuse puudumine ehk

kaebaja järeldab, et selle ehitusprojekti järgi ehitamine siiski ei kulgenud.

24. Kolmanda isiku poolt kohtumenetlusse esitatud ehitusprojektide näol ei ole tegu vee- ja

kanalisatsioonitorustiku põhiprojektiga. Vastustaja poolt kasutusloa andmise ajal kehtinud EhS

§ 33 lg 2 järgi tuli kasutusloa saamiseks esitada koos kasutusloa taotlusega ehitusprojekt

(tööprojekt), mille kohaselt ehitis on ehitatud ning koos tööprojekti juurde käivate

teostusjoonistega. Kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojektid aga kajastavad ehitisi, mille

ehitamist tegelikkuses toimunud ei ole (Risti põik tänav) ning kajastamata on ehitised, mis

tegelikkuses on rajatud (Kagu tänava kraav). Kolmanda isiku poolt esitatud projekt on

dateeritud aprillis 2012 ehk ligi 6 kuud varem, kui toimus kasutuslubade väljastamine. Esitatud

projektist saab üheselt järeldada, et tegu ei ole tegelikult teostatud tööde aluseks oleva

projektiga ning selle alusel ei oleks vastustaja õiguspäraselt kasutusluba väljastada saanud.

25.Vastustaja on keeldunud väljastamast kaebajale asjakohast ehitusluba, samas ei ole

vastustaja täitnud Põhjakeskuse DP-st tulenevat kohustust tagada asjakohaste avalike teede, sh

Risti tn ja selle mahasõidu olemasolu. Füüsiliselt on olemas Kagu tänav, kuid selle äärde on

vastu Risti 1 kinnistut ehitatud sadeveekraav DP-s ette nähtud sadevee kanalisatsioonitorustiku

asemel. Kaebaja on ehituslubade vaidlustamise asjas nimetanud, et ei ole järgitud Põhjakeskuse

DP-s ettenähtud teede ja tehnovõrkude asukohti ja tehnilisi lahendusi, mistõttu ei ole võimalik

liikuda ei jalgsi ega sõidukiga kaebaja kinnistule ja on takistatud liitumine. Kraaviga lahendus,

mis asendab plaanitud torustiku lahendust, tekitab kinnistule liigvee, mis mõjutab kaebaja

kinnistu kasutamist ja väärtust.

26.Kui vastustaja oleks järginud DP-s ettenähtud kasutuslubade väljastamise järjekorda (p 2.14)

ning nõudnud avalikuks kasutamiseks ettenähtud teemaa ja tehnovõrkude ja rajatiste osas

kasutusluba enne kaubanduskeskuse kasutusloa andmist, siis puuduks vastustajal ainus põhjus

jätta kaebajale taotluse alusel ehitusload väljastamata.

27.Kaebaja ei saanud kontrollida projekti vastavust ja seotust kaebaja subjektiivsete õigustega,

sest ehitamine ei ole toimunud kohtule esitatud projekti järgi. Samuti on kolmanda isiku

selgitused õlipüüduri ning sadevee lahenduse osas paljasõnalised, kuivõrd esitatud

dokumentatsioon (puuduvad teostusjoonised) ei tõenda nende rajamist.

28.Tähelepanuta ei saa jätta Riigikontrolli audit, kuna auditis on otsesõnu leitud, et nii ehitus-

kui ka kasutusluba väljastati õigusaktides ettenähtud nõudeid eirates. Riigikontrolli auditi näol

on tegu sõltumatu hinnanguga ja hinnang Rappeli Keskuse ehitusele on ühene leides, et

vastustaja on mitmel olulisel juhul rikkunud seadusandlust ning toonud sellega kaasa olukorra,

kus tehtud tööde vastavust nõuetele ei ole olnud üldse võimalik kontrollida. Hinnates kogumis

Riigikontrolli auditi tulemust ning kaebaja poolt esile toodud ilmseid puudusi kolmanda isiku

poolt esitatud dokumentatsioonis, on õige asuda seisukohale, et olukorras, kus kolmas isik

õiguspäraseid dokumente (põhiprojekt koos töö- ja teostusjooniste ning kaetud tööde aktidega)

esitanud ei ole, tuleb järeldada, et vastav dokumentatsioon puudub ning vastustaja on kasutusloa

väljastanud õigusvastaselt. Kasutusloa tühistamise korral ei saa avalikud huvid selliselt oluliselt

kahjustatud.

29. Kaebaja menetluskulude kandmine on tõendatud OÜ Laesson ja Partnerid arvetega nr 837

(summas 1464,90 eurot, km-ga 1847,88 eurot), nr 917 (summas 3380,10 eurot, km-ga 4056,12

eurot) ja nr 1035 (summas 1868,65, koos km-ga 2242,38 eurot). Arvetele on lisatud

spetsifikatsioon. Arved sisaldavad endas materjalidega tutvumist ja kaebuse ning kaebuse

täienduse koostamist ning kompromissimenetluses osalemist. Arved on tasutud kolmanda isiku

poolt, mis ei välista menetluskulude hüvitamist (TsMs § 174 lg 4). Kõik kulutused on

mõistlikud ja vajalikud. Vastustaja on oma 21.12.2015 esitatud vastuses asunud seisukohale, et

kaebaja ei ole esitanud seoses õigusabikuludega tõendeid, millest nähtuks kaebaja kohustus

hüvitada õigusabikulud Vana-Viru Arenduse OÜ-le. Kaebaja on aga käesolevas

kohtumenetluse 07.02.2014 menetlusdokumendi lisas 2 juba esitanud tõendi, millest nähtub

kaebaja vastavasisuline kohustus Vana-Viru Arendus OÜ ees. Kaebaja poolt 11.12.2015

esitatud menetlusdokumendi lisasse 7 on ekslikult sattunud mittetäielik menetluskulude arve

koos menetluskulu nimekirjaga ja kaebaja lisab korrektse ja täieliku menetluskulu arve (lisa 1);

antud menetluskulu tasumist tõendab 11.12.2015 menetlusdokumendi lisas 8 esitatud tõend.

Vastustaja menetluskulud ei ole õigustatud.

30. Kaebaja taotleb tühistada Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korraldus nr 528 „Kasutusloa

väljastamine“ tervikuna koos selle alusel antud kasutusloaga nr 3760 ja mõista Rapla

Vallavalitsuselt välja Risti 1 PRKT OÜ kasuks menetluskulu summas 8146,38 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

31.Rapla vald peab kaebust alusetuks ning vaidles vastu ka kaebaja alternatiivse tuvastusnõude

menetlusse võtmisele. Kaebaja on esitanud kohtusse sisuliselt nn populaarkaebuse ega ole

kuidagi tõendanud vaatamata kohtu nõudmisele asjaolu, kuidas on kaubanduskeskuse hoone ja

selle kasutusluba seotud kaebajale kuuluva kinnistuga.

32.Kaubanduskeskuse hoone, parkla ja siseteed ei ole seotud kaebuse esitajale kuuluva

kinnistuga ning kaebaja huviga infrastruktuuriga ühinemise suhtes ning istungil selgus, et

kaebaja sooviks oli vaidlustada Kagu tänava ja Risti tänavaga seotud küsimusi, seega on see

teise haldusasja teema ehk Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-13-385 esitatud kaebuse

21.03.2013 kasutusloa nr 3792 suhtes esitatud vaidlus, so kaebaja algatatud vaidlus

kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja insenervõrkude kasutamiseks, mil tühistamisnõue jäi

rahuldamata.

33. Kaebuse esitaja ei ole suutnud tõendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist ning ei ole

tõendanud, milline on kahjulik tagajärg, mis väidetavalt tekkis kaebuse esitajale seoses

käesoleva kasutusloa väljastamisega. Käesoleva vaidluse esemeks olev kaubanduskeskuse

kasutusluba sisaldab asfalteeritud alasid-parklat, sõiduteed ja laadimisala ehk antud objektid ei

ole seotud kaebuse esitaja kinnistuga. Objektide pindalade suurus ei saakski mõjutada

negatiivselt kaebuse esitaja kinnistu olukorda.

34. Kaebaja väidab, et Kagu tänava kaudu voolavad sadeveed jõuavad Risti 1 kinnistule ehk

kaebajale kuuluvale maaüksusele (subjektiivsete õiguste rikkumine) ja seisukoha tõendamiseks

on kaebaja lisanud kohtunõude vastusele fotod. Kaebaja soovib tõendada, et kuna sadevett ei

ole kinni püütud enne Risti 1 kinnistule jõudmist, siis maapinna langusest tingituna Rappeli

keskuse poolt Risti 1 kinnistu poole jõuavad sadeveed Risti 1 kinnistule ning rikuvad otseselt

kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja vaidleb seisukohale vastu, kuna antud juhul ei

ole tõendatud kohtunõude vastuse juurde lisatud fotode alusel, et sadeveed jõuaksid üldse

kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule. Samuti ei ole tõendatud, et võimalik sadevesi tekitaks

mingisuguseid negatiivseid mõjutusi.

35. Kaebuse esitaja on arusaamatult kaebuses põhistanud oma seisukohti Riigikontrolli aruande

alusel ning selle kaudu esitanud väiteid, mis on iseloomulikud nn populaarkaebusele ning ei ole

seotud kaubanduskeskuse vaidlusaluse kasutusloaga. Kaebuse esitaja ei saa kohtusse esitatud

kaebuse alusel kaitsta avalikku huvi ega tugineda avaliku huvi väidetavale rikkumisele, mida

on tuvastatud Riigikontrolli aruandes.

36.Vastustaja on aktsepteerinud Põhjakeskuse DP ajal kaebuse esitaja poolt esitatud

vastuväiteid ja ettepanekuid. Kaebaja esitas DP avaliku väljapaneku ajal 01.08.2011

vastuväited ja ettepanekud Põhjakeskuse DP-le ja osales 03.08.2011 toimunud Põhjakeskuse

DP avaliku tulemuste avalikul arutelul. Teemaa osas ei ole tegemist PlanS enne 01.07.2015

kehtinud redaktsioonis § 20 lg-s 1 sätestatud vastuväitega planeeringulahenduse kohta, vaid

kaebaja on teinud ettepaneku juba enne DP kehtestamist teemaa vallale tasuta üleandmiseks

vastavasisuliste asjaõiguslike kokkulepete sõlmimiseks, selle tõttu ei saa käesoleval juhul

rääkida DP menetluses vastuväidetega mittearvestamisest. Tehnovõrkude ehitamise

võimalusega seonduva kaebaja vastuväitega on aga Põhjakeskuse DP-s arvestatud. DP

seletuskirja p-s 2.14 on kirjas, et DP-ga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on kohustatud

lubama teelt juurdepääsu ja teemaale detailplaneeringujärgsete tehnovõrkude rajamist nii Risti

tn 1 kui ka teistele Koguduse DP-ga kavandatud kinnistu omanikele ka enne tee väljaehitamist

(Pos 1 arendaja poolt ja üleandmist omavalitsusele). Eeltoodu ei välista vajadusel sundvalduse

seadmist.

37.Enne 01.07.2015 kehtinud PlanS § 9 lg 1 kohaselt koostatakse DP valla või linna

territooriumi osa kohta ning see on maakasutuse ja lähiaastate tegevuse aluseks. Nimetatud

sättest ega ka planeerimisseaduse ühestki teisest sättest ei tulene kohustust määrata DP-s

detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate objektide valmimise tähtajad.

38. Käesolev olukord juurdepääsu teede küsimuses kaebuse esitajale kuuluva Risti 1 kinnistu

suhtes ei ole tekkinud vastustaja tegevusest või tegevusetusest. Vastustaja ei soovinud

Põhjakeskuse DP kehtestamisega muuta Koguduse DP lahendust kaebaja kinnistu osas (sh

juurdepääsude osas), mis nähtub ka Rapla Vallavalitsuse 02.08.2011 kirja p-st 2, kus

selgitatakse, et „detailplaneeringu mitmeti mõistetavuse vältimiseks kanname põhijoonisele

Risti tn 1 juurdepääsud vastavalt kehtivale Koguduse detailplaneeringule“. Juurdepääsude

asukoht jäeti DP-s samaks. Sõltumata Põhjakeskuse planeeringu lahendusest puudub kaebajal

faktiline juurdepääs avalikult kasutatavale teele, so Põhjakeskuse planeeringu kehtestamiseta

või ka realiseerimata ei piirdu kaebaja kinnistu ikkagi vahetult avalikult kasutatava teega ja ta

peab juurdepääsu rajamiseks saama maaomaniku nõusoleku, et vahepealset ala kasutada.

Kaebaja soetas endale kinnistu, millel puudus vahetu juurdepääs kinnistule kaebajat huvitavas

kohas.

39. Kuna vastustaja on soovinud olukorda lõplikult lahendada (sh eesmärgiga tagada ka

kaebajale vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale teele), on vastustaja sõlminud kolmanda

isikuga infrastruktuuri väljaehitamise lepingud ja 22.08.2011 notariaalse kinnistute

võõrandamise eellepingu, millest nähtub, et tasuta vastustajale võõrandamise objektiks on ka

Risti tänav. Vastustaja on seega teinud ja teeb jõupingutusi avalike teede ülevõtmiseks ja

olukorra lahendamiseks. Kolmas isik on siinkohal juba andnud tema poolt rajatud vee-, ja

kanalisatsioonitrassid tasuta üle piirkonna vee-ettevõtjale Rapla Vesi AS-ile.

Põhjakeskuse DP seletuskirja p 2.14 sõnastuse alusel ei saanud vastustaja ühepoolselt panna

kolmandale isikule detailplaneeringu seletuskirjaga kohustust välja ehitada kaebaja kinnistut

teenindavad juurdepääsud (lisaks tänavatele). Sellist kohustust ei tulene ka vastustaja ja

kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingutest, sh 20.03.2011 lepingust (kohtutoimik I kd, lk 86-

87) ja 22.08.2011 sõlmitud notariaalsest eellepingust (kohtutoimik I kd lk 88-101) ja

18.06.2012 sõlmitud koostöölepingust.

40. Planeeringus teede ja juurdepääsude rajamise kohustus on ja oli seotud planeeringuga

ehitusõigust andvate kruntidega (Pos 3 ja Pos 1), so kolmas isik pidi planeeringu kohaselt välja

ehitama tema enda ehituskrunti teenindavad juurdepääsuteed. Vastustaja nendib, et viidatud DP

seletuskirja punkti sõnastus võib olla ebaõnnestunud või segane, kuid igal juhul ei saanud

vastustaja ühepoolselt panna kolmandale isikule DP seletuskirjaga selliseid kohustusi. Kaebuse

esitaja käsitlus, et kolmandal isikul oli kohustus projekteerida ja välja ehitada Risti 1 kinnistut

teenindavaid juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt tänavalt/teelt, on väär.

41. Rappeli kaubanduskeskuse kaubandushoonele ja seda teenindavatele rajatistele, mille

moodustavad kaubanduskeskuse krundisisesed teed ja platsid, on kasutusluba väljastatud

10.12.2012 (14.04.15 seisukoha lisa 6). Täiendava kasutusloa kaubanduskeskust teenindavatele

tänavatele ja tehnovõrkudele on vastustaja väljastanud kõigest 40 päeva hiljem, so 21.01.2013.

a. Vastustaja hinnangul on kolmas isik sellega DP nõude täitnud.

42.Kolmandal isikul puudub kohustus rajada ning taotleda ehitus- ja kasutusluba kõigile

planeeringus kajastatud ehitistele. Kolmas isik on realiseerinud planeeringu kõigest osaliselt

(välja on ehitamata täielikult Positsioon 3) ja kolmandal isikul puudub kohustus realiseerida

kogu ehitusõigus, mida planeering võimaldab. Väär on seega seisukoht, et kolmandale isikule

väljastatud kasutusluba on õigusvastane seetõttu, et pole valmis ehitatud rajatisi, mida kaebuse

esitaja soovib ise kasutama hakata.

43.Kaebaja ei ole senimaani vastanud kohtule, millise kaubanduskeskuse kasutusloaga ta enda

õiguste rikkumisi seostab ja millise kaubanduskeskuse ehitus- või kasutusloaga tekitati talle

väidetav kahju. Kaebaja on nn „igaks juhuks“ igas tema algatatud kohtuvaidluses esitanud ühed

ja samad väited ning ta esitas ka tuvastusnõude kahes haldusasjas kasutuslubade suhtes.

44. Kaebuse esitamisel oli võimaliku subjektiivsete õiguste rikkumisena välja toodud asjaolu,

et Kagu tänava kaudu voolavad sadeveed jõuavad Risti 1 kinnistule ehk kaebajale kuuluvale

maaüksusele. Asja arutamisel selgus, et kaebaja on eksinud, kuna näitas väidetavat kraavist

tulenevat negatiivset mõjutust arvates, et tema kinnistu kõrval asub kraav. Tegelikult asub kraav

kohas, mis ei ole kaebaja kinnistu juures ja mille lahendus on seotud teise kasutusloaga.

Hilisemalt kaebaja kohtule enam midagi asjakohast ei vastanud ning läks üle nn

populaarkaebuse väidetele ja lisas eksitavalt veel ka rida asjakohatuid ja seostamata selgitusi.

45.Menetluses on kaebaja saatnud kohtule arusaamatult lisaks ka fotod, mille kohta ei ole antud

olukorrale adekvaatseid seletusi ning nende alusel ei ole tõendatud, et sadeveed saaksid jõuda

või jõuaksid kaebajale kuuluvale kinnistule. Tõendatud ei ole, et võimalik sadevesi tekitaks

üldse mingisuguseid negatiivseid mõjutusi kellegi kinnistule või ka kaebaja kinnistule ning

selliselt tekitaks kahjustusi, mille alusel saaks väita, et kaebajal on takistatud kinnistu

kasutamine.

46. Soov vastustaja halduspraktika muutmiseks pöörduda maavanema poole, kinnitab, et

kaebaja on esitanud kohtusse tegelikult populaarkaebuse ning muud asjakohased argumendid

ja kaalutlused puuduvad.

47. Rapla Vallavalitsuse 30.11.15 istungi protokoll nr 54 ja Rappeli Keskuse OÜ ja EELK

Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse 30.09.15 kiri kinnitavad, et vastustaja on uuendanud

korrektselt juurdepääsutee ehitusloa menetluse ja läbi viinud haldusmenetluse. Lisatud

kirjavahetus vaegtöödest ja Rappel Keskuse OÜ 11.11.15.a. vastus vallavalitsusele seotult

vaegtöödega ei ole käesolevas asjas asjakohased.

48. Planeeringu seletuskirjast kaebaja poolt väljatoodud laused ei oma haldusakti iseloomu ja

neist ei tulene vastustajale kohustusi. Servituudi tasu, hooldamiskohustus jms tingimused

määratakse eraõiguslike kokkulepetega, tee avalikuks kasutamiseks määramine kokkuleppega,

eeltoodu ei välista vajadusel sundvalduse või servituudi seadmist.

49.Vastustaja ja kolmanda isiku suhted on reguleeritud lepingutega, milles sätestatakse,

millised teed ja rajatised tuleb välja ehitada kolmandal isikul. PlanS § 13 kohaselt ei ole

mahasõidu märkimine planeeringus kinnisasja kitsendus, mille nõudmist saaks kaebaja

vastustajalt nõuda. Kaebajalt ei võta ära kaubanduskeskuse kasutusluba ühtegi juurdepääsu.

50. Vastavalt EhS § 23 lg 1 oli taotluse alusel väljastatud ehitusluba ja väljastatud on ka vastav

ehitusprojekt. Seaduse muutuse alusel on kaebaja huvides antud välja Rapla Vallavalitsuse

30.11.2015 a korraldus nr 484, mille alusel andis vastustaja välja ehitusloa kaebajale Risti 1

PRKT OÜ-le sissesõidutee rajamiseks aadressil Rapla vald, Uusküla, Risti tn 1. Vastustaja on

ka varem arvestanud kaebaja huvidega.

51.Kaebaja on väitnud, et kolmanda isiku ehitusprojektid on dateeritud „aprill 2012“, so ligi

pool aastat varasemalt, kui kasutuslubade väljastamine (10.12.12), kuid see ei anna alust arvata,

et kaebaja huvisid mõjutatakse negatiivselt. Kaebaja sj ise märgib, et ehitusprojektis ei ole

kraavi käsitletud, kuid seda ei saagi seal olla, kuna kraavi ei rajatud. Sademevee lahendus on

kooskõlas Põhjakeskuse DP-ga. Kaebaja kinnistule sademeveed ei valgu ja see leidis kinnitust

juba 15.12.14.a. kohtuistungil.

52.Kaubanduskeskus koos krundisiseste teede, platside ja haljasalaga, rajatud teed ja taristu

tervikuna on hõlmatud Põhjakeskuse DP-ga, millele andsid kooskõlastuse kõik piirinaabrid, sh

kaebaja. Teede rajamisele kaebaja ei ole varem vastu vaielnud. Kaebaja tugineb Maanteeameti

26.01.12.a. kirjale, mis aga kajastab aga Rappeli Keskuse ehitamisele eelnenud asjaajamist.

53.PlanS § 2 lg 2 viidates märgib vastustaja, et senimaani ei ole olnud kuulda ühtegi fakti, mis

kinnitaks kaebaja väidet, et Põhjakeskuse planeering ja rajatud kaubanduskeskus, selle taristu,

kasutatud ehitusprojektid, ehitised ise jms, ei vastaks nõuetele ja kasutuslube poleks tohtinud

välja anda. Kasutusluba on antud konkreetsele projektile, see objekt ei asu kaebajale kuuluval

kinnistul, see vastab nõuetele (EhS § 32 lg 1) ja kaebaja pretensioonid saavad selliselt olla

seotud teise rajatise projektiga. Kaebaja kinnistu on hooldamata ja seal kasvab võsa.

54. Kaebaja on tsiteerinud oma vastuses kohtuotsust haldusasjast nr 3-11-2305 p-st 52, kuid

ebatäpselt. Kaebaja on ise Koguduse DP mõistes huvitatud isikuks, kellel lasub infrastruktuuri

rajamise kohustus enda kinnistul. Risti tänava ja sealt Risti 1 mahasõit on kahes DP-s identsed,

kaebajal on enda kinnistu kasutamiseks vajalik projekteerida ja välja ehitada hiljem avalikku

kasutusse jääv infrastruktuur. Kaebaja esindaja T.Samuel 14.12.11.a. kohtumisel vastustaja

esindajaga nõudis, et vald sekkuks kaebaja huvides tema ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena

Koguduse vahelisse vaidlusesse, et viimane nõustuks, et kaebaja saaks rajada juurdepääsutee

põhjakeskuse DP-d eirates. Mahasõidu osas on istungil (15.12.14) jõutud arusaamisele, et

ehitusloa saab väljastada vaid isikule, kellele teemaa kuulub või teemaa valdaja nõusolekul ka

ehitajale, aga kasutusloa saab väljastada siiski teemaa omanikule. Kaebaja lubas tellida

mahasõidu

rajamise

kolmandalt

isikult,

kuid

see

jäi

tal

ilmselt

täitmata.

Kompromissettepanekud ei ole olnud tõhusad ja usaldusväärsed.

55. Kokkuvõttes nähtub, et kaubanduskeskuse parkimisalad, sõiduteed, laadimisala ei saa

rikkuda kaebaja õigusi, sj negatiivselt, kuna objektid ei ole seotud kaebaja kinnistuga. Ka nende

suurus ei saa mõjutada kaebaja õigusi.

56. Kaebaja taotleb alusetult menetluskulude hüvitamist 11.12.15 menetlusdokumendi alusel,

millest nähtub, et kulud on tasunud Laesson & Partnerid OÜ-le Vana –Viru Arenduse OÜ,

kellel ei ole kaebajaga mingit seost. Viitega Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-47-12 p 31; nr 3-3-

1-23-10 p 18 ja nr 3-3-3-12-03 p 9 leiab vastustaja, et puuduvad tõendid, millest nähtuks, et

kaebajal oleks kohustus tasuda õigusabikulud eelmärgitud OÜ-le, teine arvedokument on

puudulik (puudub arve nr; õigusabile kuulunud tunnid; arve summa, seda dokumenti ei ole

võimalik siduda arve lisaks oleva õigusabikulude nimekirjaga.

57. Käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista vastustaja lepingulise esindaja

menetluskulud. Käesoleval juhul lepingulise esindaja kasutamine vastustaja poolt oli

põhjendatud asja keerukuse ja antud kohtuasjaga seotud erinevate kohtuasjade materjalide

mahukuse tõttu ning palub mõista välja lepingulise esindaja menetluskulud tervikuna kaebuse

esitajalt. Vastavalt käesoleva menetlusdokumendi lisadele nr 1 kuni 4 on vastustaja kandnud

menetluskulusid kokku summas 14 229.60 eurot koos käibemaksuga. 06.06.16.a. esitas

vastustaja esindaja täiendava menetluskulude nimekirja ja arve summas 1612,80 eurot koos

kuludokumentidega, mille palus samuti välja mõista kaebajalt.

RAPPELI KESKUS OÜ SEISUKOHAD

58. Rappeli Keskus OÜ palub jätta kaebus rahuldamata ja hüvitada talle õigusabikulud summas

1250 eurot.

59. Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohtadega, mis on esitatud tühistamisnõude

rahuldamata jätmiseks ja tuvastusnõude tagastamiseks. Kasutusluba nr 3760 on antud välja

Põhjakeskuse

kaubanduskeskuse

hoonele

ning

rajatistele,

mille

moodustavad

kaubanduskeskuse krundisisesed teed, platsid ja haljasalad. Kuna kaebaja väidab, et tema

õiguste rikkumine on seotud asjaoluga, et ta ei saa tegeleda temale kuuluval kinnistul

ettevõtlusega seetõttu, et vald on viivitanud Risti 1 kinnistule Risti tänavalt mahasõidu

rajamisega, siis ei saa käesolev kasutusluba kaebaja ettevõtlust takistada. Lisaks on Rapla

Vallavalitsuse 30.11.2015 korraldusega nr 484 kaebajale antud ehitusluba sissesõidutee

rajamiseks aadressil Rapla vald, Uusküla, Risti tn 1. Käesolevalt vaidlustatud kasutusloast nr

3760 ei sõltu juurdepääsu rajamine kaebaja kinnistule.

60. Rapla Vallavolikogu kehtestas oma 26.06.2008. a. otsusega nr 41 nn „Koguduse

detailplaneeringu“, mis nägi ette ka piirkonna infrastruktuuri väljaehitamise, selle eest pidi

vastutama DP elluviija Risti 1 PRKT OÜ, kes aga ei saanud eelnimetatud ülesandega hakkama.

Rappeli Keskus OÜ-l tuli täita Rapla valla nõudmisi, kellel oli kogu piirkonna arengust sootuks

erinev arusaam ning kes soovis infrastruktuuri väljaehitamist veelgi suuremas mahus, kui see

olnuks keskuse enda funktsioneerimiseks või ka DP realiseerimiseks hädatarvilik. Avalikult

kasutatavate teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamine on kohaliku omavalitsuse

kohustuseks (EhS § 13), kuid huvitatud isik ja kohalik omavalitsus võivad selles osas sõlmida

erikokkuleppeid. Rappeli Keskus OÜ kinnitas kohustust rajatav infrastruktuur vallale tasuta üle

anda, kuid omandas see-eest õiguse saada vallalt oma vajalike ja põhjendatud kulutuste eest

hüvitist juhul, kui tema poolt rajatud infrastruktuuriga peaksid liituma kolmandad isikud (vt

koostöölepingu punkt 13). Infrastruktuur on nüüdseks välja ehitatud ja faktiliselt kasutavad

inimesed seda iga päev. Kolmas isik oli teinud Rapla vallale korduvalt ettepanekuid, et vald

lepiks kokku kompensatsiooni arvestamise metoodikas.

61. Seonduvalt isevoolse kanalisatsioonitorustiku, survekanalisatsiooni ja veetorustikuga

nähtub, et see pole mitte üksnes valmis ehitatud, vaid 09.10.2014. a. notariaalse lepinguga

aktsiaseltsile Rapla Vesi üle antud. Valmis on ehitatud kogu Rapla vallale üleandmiseks

mõeldud infrastruktuur.

62. Vastavalt DP-le tuli ühes etapis välja ehitada kõik kavandatud juurdepääsuteed; pos 6

väljaehitamisel ei olnud seejuures vajalik rajada pos-i 7 põhjapoolset (positsiooniga 3 piirnevat)

lõiku; 18.06.2012. a. koostöölepingu p 1.8. kohustas Rapla vald Rappeli Keskus OÜ-d

seejuures aga pos 6 väljaehitamise asemel ehitama välja (tunduvalt kallima) pos 7 põhjapoolse

(positsiooniga 3 piirneva) lõigu. Ka see kohustus on täidetud. Mingeid takistusi juurdepääsuks

teistele kinnistutele või sinna tehnovõrkude rajamiseks pole Rappeli Keskus OÜ ei Risti 1

PRKT OÜ-le ega kellegi muu suhtes teinud.

63. Kasutuslubadest puudub ainsana käesoleval hetkel Maanteeameti kooskõlastus Kagu tänava

sissesõidule, kuid ka selle saamine ei sõltu Rappeli Keskus OÜ-st (s.t. sissesõidu on ta valmis

ehitanud). Maanteeamet ja pos 2 omanik Rapla Bussijaam vaidlevad pikalt selle üle, kas seoses

Kagu tänava sissesõidule kasutusloa väljastamisega tuleb sulgeda olemasolev sissesõit.

Maanteeamet on avaldanud valmisolekut nõustuda olemasoleva sissesõidu säilitamisega

tingimusel, et sõltumatu liiklusaudit kinnitab sellise lahenduse turvalisust.

64. Kolmas isik on ise täitnud DP-d, st ehitanud selle alusel välja kogu oma tegevuseks vajaliku

infrastruktuuri. Isegi kui (teoreetiliselt) ei oleks kolmas isik seda teinud, saaks tema ja vastustaja

vahel sõlmitud lepingute alusel esitada nõudeid üksnes vastustaja, mitte kaebuse esitaja.

65. Kasutusloa tühistamine riivaks avalikkuse ja arvukate teiste isikute huve. Keskust

teenindava infrastruktuuri kasutusloa tühistamine tooks kaasa keskuse sulgemise, sest ilma

vastava infrastruktuurita ei saa keskus toimida. Keskuse sulgemise mõjud väikelinnale oleksid

tunduvalt ulatuslikumad, kui mistahes (väidetavad) negatiivsed mõjud kaebuse esitajale.

66. Teede projektis, mille alusel kolmas isik infrastruktuuri välja ehitas, ei olnud kajastatud

kaebuse esitaja poolt nimetatud mahasõite Risti tänavalt kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule,

mistõttu ei oleks kolmas isik saanud neid (kaebuse esitaja enda asemel) välja ehitada. Samuti

puudub kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule üldse igasugune juurdepääs kergliiklusteelt,

millega seonduv ei saa juba seetõttu kaebuse esitaja õigusi riivata. Kaebuse esitaja on oma

vastupidiste väidete kinnituseks esitanud 16.02.2015. a. kaebuse täienduse lisana nr 1 küll

Arhitektuurinurk OÜ joonise, kuid ei pööra tähelepanu sellele, et eelnimetatud joonis ei kuulu

teede projekti koosseisu, mille alusel anti välja ehitusluba ning mille vastavust saaks kasutusloa

väljastamisel kontrollida.

67. Kolmas isik esitab dokumendi, mis tõendab veetrasside üleandmist Rapla Vesi AS-ile;

ehitusloa lisaks oleva teede projekti asendiplaani. EhS § 33 lg 5 sätestab, et kasutusluba

väljastatakse valminud ehitisele kui tervikule, kuid seda võib väljastada ka ehitise osale, kui

seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Kasutusloa saanud ehitisi on võimalik

funktsionaalselt ja ohutult kasutada ja seda on probleemideta tehtud. Olukorras, kus tee on

valminud, faktilises kasutuses ja sellele on väljastatud tee kasutusluba, ei ole kaebuse esitaja

poolt tõstatatud küsimus sellest, kas lisaks eelnimetatud teele oleks tulnud ehitada nt ka

mahasõit kaebuse esitaja kinnistule (või kes oleks pidanud seda tegema), lahendatav tee

kasutusloa tühistamisega, sest kaebuse rahuldamine ja tee kasutusloa tühistamine muudaks

mahasõidu rajamise võimatuks. Kasutusloa väidetav vastuolu DP-ga ei saa vastavalt EhS § 34

lg-le 1 olla kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseks. Põhjakeskuse DP seletuskirjas

märgitakse: „Enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele ehitusloa saamist peab olema

väljastatud neid teenindavate tänavate ja tehnovõrkude ehitusluba ning enne ehituskruntidele

kavandatud ehitistele (sh hooned koos parkimisplatside, kõnniteede jms) kasutusloa saamist

peab olema tänavate ja tehnovõrkude kasutusluba.“ Ajaliselt järgnevat kasutusluba ei saa

väljastada suuremas ulatuses, kui ajaliselt eelnevat ehitusluba. Vastustaja on väljastanud

kasutusloa kaubanduskeskusele (12.12.2012) a ja kasutusloa kaubanduskeskust teenindavatele

tänavatele ja tehnovõrkudele (23.01.2013). Kuigi kasutusload on väljastatud (DP-s sätestatuga

võrreldes) vastupidises järjekorras, oli selline rikkumine formaalne. Kehtiv õigus ei sätesta,

nagu oleks varem väljastatud kasutusloal mingeidki eeliseid võrreldes hiljem väljastatud

kasutusloaga, seega ei saa kasutuslubade väljastamise kronoloogiline järjekord kellegi õigusi

kahjustada ja üksnes kasutuslubade väljastamise nn ebaõige järjekorra pärast ei saa neid

tühistada.

68. DP mõtteks oli vaieldamatult see, et selle rakendamisel ei tekiks olukorda, kus

kaubanduskeskus ehitatakse valmis ja antakse kasutusse ilma seda teenindavaid tänavaid ja

tehnovõrke valmis ehitama, vaid et lõpptulemusena väljastataks mõlemad kasutusload ning

nimetatud tingimus on täidetud. Kaebuse esitaja arusaam, nagu peaks kolmas isik hakkama

rajama kaebuse esitaja krundile juurdepääse, mahasõite vms, on ekslik ning vastuolus kehtiva

DP-ga, mis sätestab üheselt: „Krundile jäävate ja väljaspool krundipiire olevate krunti

teenindavate vajalike juurdepääsuteede, haljastuse, väikevormide jms väljaehitamise kohustus

on krundi valdajal. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt kruntide valdajate ja

võrguvaldajate kokkulepetele.“

69. Iga menetlusdokumendiga on kaebaja esitanud kohtule hulgaliselt lisamaterjale. Kaebajast

ei ole arusaadav, mida ta erinevate kaebustega taotleb. Faktilised asjaolud on menetluse ajal

juba muutunud. Küsimus sellest, kas vastustaja poolt teedele, tänavatele ja tehnovõrkudele

antud kasutusluba oli õiguspärane, lahendatakse teises menetluses (haldusasi nr 3-13-385).

Teedele, tänavatele ja tehnovõrkudele väljastatud kasutusluba ei ole käesolevas haldusasjas

vaidlusalune; käesolevas haldusasjas vaidlusalune kaubanduskeskuse ja selle juurde kuuluvate

rajatiste kasutusluba ei takista kaebaja liitumist teede, tänavate ja tehnovõrkudega või tema

juurdepääsu talle kuuluvale kinnistule. Kaubanduskeskusele ja selle juurde kuuluvatele

rajatistele vastustaja poolt antud kasutusloa tühistamine ei võimaldaks (isegi mitte teoreetiliselt)

kaebajal teede, tänavate ja tehnovõrkudega liituda ega annaks talle tema poolt soovitud

juurdepääsu. Kolmandale isikule väljastatud kasutusluba ei muutu õigusvastaseks üksnes

seetõttu, et vastustaja keeldub kaebajale mingis teises menetluses ehituslube väljastamast;

pigem tulnuks kaebajal sellisel juhul kaaluda kohtule kohustamiskaebuse esitamist.

70. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidluse all Rapla Vallavalitsuse väljastatud kasutusloa nr

3792 ehk kaubanduskeskuse infrastruktuurile väljastatud kasutusloa õiguspärasus, mis on

kaebuse esitaja poolt vaidlustatud eraldi menetluses (haldusasi nr 3-13-385). Käesolevas

haldusasjas ei ole võimalik kujundada seisukohta haldusasjas nr 3-13-385 tuvastamisele

kuuluvate asjaolude osas. Kaebuse esitaja ei ole siiani suutnud osutada mitte ühelegi normile,

mille kohaselt peaks kasutusluba vastama kehtestatud DP-le või mille alusel saaks kasutusloa

tühistada (või selle õigusvastasuse tuvastada) seoses sellega, et kasutusluba on (väidetavalt)

vastuolus kehtiva DP-ga. EhS § 24 lg 1 p 1, millele kaebuse esitaja viitas 15.12.2014. a.

kohtuistungil korduvalt, ei saa arusaadavalt olla selliseks normiks (kõnealune norm reguleerib

ehitusloa väljastamisest keeldumist).

71. Kaebuse esitaja on ühe etteheitena välja toonud asjaolu, et Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012.

a. korraldusega olevat antud kasutusluba suuremas mahus kaubanduskeskust teenindavatele

rajatistele (10 995 m2), kui ehitusloas ette nähtud (10 776 m2). Kõige tõenäolisemalt on

eelnimetatud 219 m2 suurune erinevus tingitud vastustaja lihtsast matemaatilisest veast:

ehitusloa väljastamisel loeti kinnistul asuva kaubanduskeskuse hoone ehitistealuseks pindalaks

5241,6 m2, kinnistu ülejäänud osas (16 017,6 m2 – 5241,6 m2 =) 10 776 m2 oli tegemist aga

järelikult hoonet teenindavate rajatiste pindalaga; kasutusloa väljastamisel juhinduti kinnistul

asuva kaubanduskeskuse hoone ehitusalusest pindalast 5032,5 m2, kinnistu ülejäänud osas (16

017,6 m2 – 5032,5 m2 =) 10 985,1 m2 oli aga taas tegemist hoonet teenindavate rajatistega.

Tegelikult eksisteerivad mõlemad mõisted paralleelselt, nad ei ole samased (vt nt eelprojekti

seletuskiri punkt 2.8., lk 8) ja neil peabki olema erinev arvuline väärtus. Kui ühest ja samast

vähendatavast (kinnistu pindala) lahutatakse erinevad vähendajad (vastavalt ehitistealune

pindala ja ehitusalune pindala), siis on üsna loomulik, et saadud tulemus (s.t. vahe) on erinev.

Vastustaja-poolne terminoloogiline sõnastus oleks võinud olla täpsem ning võib olla oleks

võinud esitada nii ehitus- kui ka kasutusloas võrreldavad arvutuskäigud, kuid isegi kui siin

eksisteerivad mingid puudujäägid, siis on nad formaalset laadi ega riku ühelgi juhul kaebuse

esitaja õigusi ja huve. Isegi kui kaubanduskeskuse parkla oleks 219 m2 (ehk 2%) ettenähtust

suurem ja kaubanduskeskuse hoone ise jällegi ettenähtust väiksem, ei rikuks see kaebuse esitaja

õigusi ja huve. Kaebuse esitaja on paljasõnaliselt (ja ilma ühegi tõendita) tõstatanud teoreetilise

küsimuse sellest, kas kaubanduskeskuse parkla alla paigaldatud õlipüüdur suudaks sellises

olukorras käidelda (eeldatavalt suuremat) sadevete hulka.

Rapla Põhjakeskuse kinnistusiseste vee- ja kanalisatsioonitorustike põhiprojekti seletuskirja

punktis 2.5.1. (lk 3) märgitakse, et arvutuslik vooluhulk parkla kõvakattega pindadelt on 55 l/s,

õlipüüduri läbilaskevõimsuseks on aga 60 l/s. Isegi kui hüpoteetiliselt suurendada parkla

kõvakattega pinda 2% võrra ning kui ka arvutuslik vooluhulk selle võrra suureneks kuni (55 x

1,02=) 56,1 l/s, siis ei mõjutaks see (varuga paigaldatud) õlipüüduri ENS 20/60 toimimist.

72. Kaebuse esitaja nentis 15.12.2014. a. istungil, et ta ei oska isegi õieti öelda, kas tema õiguste

rikkumine konkreetselt seoses sadevee lahendusega ikka esineb või kui suur see rikkumine

võiks olla; samuti polnud tal esitada kohtule mitte ühtki sellekohast tõendit. Kõik Rapla

Vallavalitsuse 21.01.2013. a. korralduse ja kasutusloaga nr 3792 hõlmatud ehitised ei ole

vaidluse all mitte käesolevas haldusasjas, vaid haldusasjas nr 3-13-385. Vastamaks aga kaebuse

esitaja poolt esitatud (paljasõnalisele) väitele, nagu märgaks käesolevas haldusasjas vaidluse all

oleva kasutusloaga hõlmatud ehitistelt kogutav sadevesi kaebuse esitajale kuuluvat kinnistut,

soovib kolmas isik juhtida tähelepanu sellele, et: kolmandale isikule kuuluvalt kinnistult

kogutavad sadeveed juhitakse esmalt mööda kaldeid restkaevudesse; järgnevalt jõuavad

sadeveed kinnistu sadeveetorusse (mitte kraavi) K2 ja sealt edasi omakorda sadeveetorusse SK2

(mitte kraavi); alles viimati nimetatud sadeveetoru suubub Suve tänaval lõpuks sadeveekraavi.

Sj on toru suubumiskoha kaugus kaebuse esitaja kinnistust 75 m ning suubumiskoha ja kaebuse

esitaja kinnistu vahele jääb veel üks kinnistu (Risti tn 3), millel mitte mingit probleemi seoses

kolmanda isiku kinnistult juhitavate sadevete poolt tekitatava (väidetava) liigniiskusega ei

esine. St, et sadeveed peaksid selleks, et reaalselt kaebuse esitaja kinnistuni jõuda, peale

sadeveetorustikust väljumist tõusma esmalt üle sadeveekraavi, liikuma siis 75 m ülesvoolu

(jättes Risti tn 3 kinnistu seejuures mingil moel märgamata) ning põhjustama alles seejärel

üleujutuse kaebuse esitajale kuuluval Risti tn 1 kinnistul. Eelnimetatu pole aga eluliselt usutav

ega (isegi teoreetiliselt) võimalik.

73. 06.06.16.a. vastuses jääb kolmas isik seni esitatu juurde ja märgib, et haldusasjas nr 3-13-

385 ei ole kohus tühistanud väljastatud kaubanduskeskuse kasutusluba, vaid tunnistas selle

väljastamise õigusvastaseks, jättes kasutusloa kehtima. Selle otsuse p 17 välja toodu on

asjakohane ka käesolevas vaidluses, kuid veelgi suuremal määral. „Rappeli Keskus„ on arvates

avamisest kujunenud aastate jooksul piirkondlikuks tõmbekeskuseks, kus tegutseb üle 30

ettevõtte. Kui kasutusluba tühistada, peaks loogiliselt järgnema keskuse sulgemine, mis on aga

olulise avaliku huviga vastuolus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

74. Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on varasemalt määrusega jätnud

menetlusse Risti 1 PRKT OÜ kaebuse Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korralduse nr 528 ja

selle alusel antud kasutusloa tühistamiseks, seega lahendab kohus eelmärgitud nõude.

75. Kohus koheselt täpsustab, et eraldi dokumendina vormistatud luba on haldusakti andmise

kohta väljastatud tõend HMS § 55 lg 5 tähenduses ega ole lahutatav korraldusest, mille alusel

see väljastati (vt Riigikohtu 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08, p 10). Kaebus on esitatud nii

korralduse (nr 528) kui ka kasutusloa (nr 3760) peale tervikuna.

76. HKMS § 121 alusel tuleb esmalt kontrollida kaebeõiguse olemasolu. Kaebeõiguse

sisustamisel tuleb lähtuda HKMS § 44 lõikest 1, mis sätestab, et kaebaja võib halduskohtusse

pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks; sätestatu tähendab eelkõige seda, et kaebajal peab olema

isiklik puutumus kaevatava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema subjektiivsete

õiguste riives. Kaebeõiguse tuvastamisel tuleb kontrollida, kas vaidlustatav toiming võib

kaebaja õigusi rikkuda. Riigikohus on kaebeõiguse ilmselge puudumise kohta haldusasjas nr 3-

3-1-29-13 märkinud, et kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse

puudumine olema ilmselge, mille selgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on

võimalik kaitsta kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1). Haldusasjades nr 3-3-1-9-08 ja 3-3-1-20-08

on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui kaebuses nimetatud asjaoludel ei saa isiku õiguste

rikkumise võimalust ja seega halduskohtusse pöördumise õigust välistada, ei saa halduskohus

kaebust tagastada. Kuigi vastustaja oli taotlenud kaebuse rahuldamata jätmist ja ka kaebuse läbi

vaatamata jätmist, leidis kohus, et ainuüksi faktiliselt keerulises situatsioonis ei saanud

välistada, et kaebaja õiguste rikkumisega võiks seostada kasutusluba nr 3760, kuigi kaebaja on

teises haldusasjas vaidlustanud kasutusloa nr 3792 (so haldusasjas nr 3-13-3859), milles ta tõi

välja (nagu hiljem selgus) needsamad asjaolud, mis käesolevas kaebuses. Kohus ei saanud

kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise võimalust kaebaja poolt kaebuses toodud asjaoludel

siiski välistada ilma asjaolusid kontrollimata, mistõttu oli kohtu arvates põhjendatud asja

sisuline lahendamine, kuna menetlusosalised olid eksitavate ja vastuoluliste selgitustega loonud

eelkõige faktiliste asjaolude osas ebaselge olukorra käesoleva kaebuse asjaoludes, mistõttu tuli

kohtul uurida lisatööna kaebaja teisi arvukaid kaebusi, mis olid sarnaste etteheidetega ning

esmalt isegi valla esindajate erimeelsustega DP-dest arusaamisel. Kui kaebeõiguse puudumine

ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel

jätta kaebus rahuldamata.

77. Haldusasjas nr 3-13-385 on leidnud kaebaja pretensioonid lahenduse, sj on lahendatud ka

tuvastusnõue. Põhjendatud huvi puudumisest kohus käesolevas haldusasjas tuvastusnõudele

üleminekut ei aktsepteerinud. Kaebaja esitas käesolevalt kaebuse 10.12.2012 korralduse nr 528

„Ehitise kasutusloa väljastamine“ tühistamiseks. Seega saaks kaebaja vaidlustada subjektiivsete

õiguste rikkumist tulenevalt selle korraldusega seotud objektidega, milleks on korralduse p 2

kohaselt: kaubandushoone ehitusaluse pindalaga 5032 m2; rajatised, mille moodustavad

kaubanduskeskuse krundisisesed teed, platsid ja haljasalad kogupindalaga 10 995 m2.

Korralduse lisaks on kasutusluba nr 3760, mis hõlmab kaubanduskeskuse juurde kuuluvaid ja

kinnistul Rapla, Tallinna mnt 4 asuvaid rajatisi: 1) haljasalad pindalaga 5258,2 m2; 2)

kõnniteed-tänavakivist pindalaga 1078,6 m2; 3) asfalteeritud alad- parkla, sõiduteed ja

laadimisala pindalaga 4658,2 m2.

78. Kaebaja jäi seisukohale, et kasutusluba rikub tema subjektiivseid õigusi. Kaebuse kohaselt

on negatiivseteks mõjudeks need mõjud kaebaja kinnistule, mis tulenevad DP-s fikseeritud

tehniliste lahenduste mittejärgimisest. Lisaks märgib kaebaja, et kaebaja kinnistule puuduvad

juurdepääsuks vajalikud jalgteed koos asjakohase tänavavalgustusega, lahendatud ei ole

sadevee puhastus naabruses paikneva tee osas ja sadeveetorustik on asendatud kraaviga ning

avalikus kasutuses ettenähtud tehnovõrkude ja –rajatiste lahendused on muudetud nii, et

kaebajale esitatakse täiendavaid tingimusi kuna ta peab need ise välja ehitama. Üle kraavi ei

ole võimalik ligi pääseda kaebaja kinnistule nt päästeautodel. Tekkinud olukorras on kaebaja

kinnistule mõjud, so liigniiskus ja teedelt liigub sadevesi kraavi ja kraavist kaebaja kinnistule.

Kuna kehtestatud Põhjakeskuse DP seletuskirja kohaselt peab vastustaja enne Põhjakeskuse

kaubanduskeskuse

kasutusloa

väljastamist

andma

kasutusloa

kaubanduskeskuse

teenindamiseks vajalikele avalikele teedele ning tehnovõrkudele ja –rajatistele ja teed on

juurdepääsuteeks kaebajale kuuluvale kinnistule Risti 1 ning nimetatud tehnovõrgud ja –

rajatised on liitumispunktideks kaebaja kinnistu tehnovõrkudele ja –rajatistele, siis kasutusloa

saanud ehitised tekitavad negatiivseid mõjusid kaebaja kinnistule. Vastustaja tegevusetuse tõttu

ei ole kaebaja saanud tegeleda ettevõtlusega temale kuuluval kinnistul Risti 1 sest puudub

juurdepääsuks vajalik nn mahasõit Risti tänavalt. Vastustaja ei ole täitnud Põhjakeskuse DP-st

tulenevat kohustust tagada asjakohaste avalike teede, sh Risti tn ja selle mahasõidu olemasolu.

79. Tuvastamisnõude lahendamisel juhtis kohus veelkord kaebaja tähelepanu vajadusele

täpsustada, missugust kaubanduskeskuse kasutusluba kaebaja vaidlustab, kuivõrd oli äratuntav,

et kaebaja seostab juurdepääsuküsimuse ja teda huvitava infrastruktuuriga liitumise probleemid

järjepidevalt selle kaubanduskeskuse kasutusloaga, mis on vaidlustatud haldusasjas nr 3-13-

385 (vaidlus kaubanduskeskuse taristu üle). Kohus oli selgitanud, et isegi kui käesolevat

kaubanduskeskuse kasutusluba ei tohtinud anda enne, kui kõik teed ja insenervõrgud on välja

ehitatud, ei too see automaatselt kaasa kaubanduskeskuse tegevuseks vajalike kõigi

kasutuslubade õigusvastasust. Kaebaja õigustega võiks seostada kasutusluba nr 3792 (haldusasi

nr 3-13-385), milles kohus on juba otsuse teinud ning lahendanud tee ja taristuga seotud

küsimused.

80. Käesolevas asjas vaidlustatud kaubanduskeskuse kasutusluba ei reguleeri Risti tänava

mahasõite ega lahenda kaebaja kinnistule juurdepääsu küsimust kaebajat huvitavalt Risti

tänavalt, mille olemasolu on otseselt seostatav kaebaja huvidega. Samuti ei ole käesoleva loa

küsimuseks kaebaja soovitud erinevate muude infrastruktuuridega ühinemine. Kaebaja ei soovi

liituda Kaubanduskeskuse hoonet, parklat, selle sadevee kanalisatsiooni ja siseteid puutuvalt

ühegi infrastruktuuriga. Kaebaja oli kaebust esitades küll väitnud, et tema kinnistu kõrvale on

rajatud lahtine kraav, ent nagu selgus, ei ole sellist kraavi kaebaja kinnistu kõrval, mida kaebaja

arvas seal olevat ning mis oleks seotud käesoleva kasutusloaga. Kaebaja on sj ise hiljem

märkinud, et sadevee puhastuse lahendus naabruses paikneva tee osas teda ei rahulda. Selliselt

nähtub kohtule, et kaebaja on ka ise mõistnud, et tema kaebuses oli oluline eksimus, kuna tuleb

teha vahet, kas Kaubanduskeskuse hoonet teenindava parkla ja siseteede ning selle sadevee

kanalisatsiooni lahendus üldse teda puudutab ja et sadevee küsimust Kagu tänavalt puudutavalt

saab vaidlustada vaid haldusasjas nr 3-13-385 kasutusloa läbi.

Kaebaja on edasiselt üksnes jätkanud samade väidete esitamist ning enamus kaebaja väiteid on

seotud nn populaarkaebusele omaste väidetega ja arutlusega, miks tuleks kasutusluba tühistada

avalikes huvides. Kohus ei saa kaebust rahuldada põhjustest, mis võiks puudutada avalikku

huvi aspekte.

Kaebaja kaebus oli selgelt ajendatud asjaolust, justkui oleks subjektiivsete õiguste rikkumine

seotud liigvee ja pinnaseveerežiimi kahjustamisega Kagu tänava ääres asuva sadeveekraavi

tõttu. Kaebaja nimetas, et Kagu tänava ääres on kaebaja kinnistul sadeveekraav ja sinna

kogunev sadevesi muudab kaebaja kinnistu liigniiskeks, tänava kaudu voolavad sadeveed

jõuavad Risti 1 kinnistule ja kaebaja peab ebaõigeks sadeveesüsteemi lahendust, so avatud

kraavi lahendust. Käesolevalt aga ei saa enam olla vaidlust selles, et kaebaja eksis tema

kinnistut puudutavalt avatud sadevee kraavi asukohas, sest Kagu tänaval sadeveekraavi ei ole.

Kaebaja on jäänud arusaamatutel põhjustel jätkuvalt seisukoha juurde, justkui avatud sadevee

kraavi lahendus rikub tema õigusi ning seega on sadevee kogumise lahendus õigusvastane.

Kaebaja esitas lisaks fotod (02.12.13 vastuse lisana), kuid fotode tähenduse osas esitas kaebaja

hilisemalt seosetuid selgitusi. Samuti ei ole tõendatud kaebaja esitatud 2 fotoga, et Kagu tänava

ääres on sadevee kraav ja et sadevesi tekitaks liigniiskust kellegi muu isiku kinnistule ja sellega

seotult nt kaebaja kinnistule. Kaebajal ei ole takistatud kinnistu valdamine või kasutamine

seotult kraavi küsimustega. Käesolevalt vaidlustatud kasutusluba ei pane kaebajale

(lisa)kohustusi ega kehtesta keelde, seega on ka märgitud väide asjakohatu, kuna kaebaja

selgitab kohustuste tekkimist seotult haldusasja nr 3-13-385 asjaoludega ja selles käsitletud

kasutusloaga. Kaebaja täpsustas, et käesolevalt on esitanud subjektiivsete õiguste rikkumise

kaebuse, ent asjaolude selgumisele vaatamata ning faktiliste olude muutumisel asus tegelikult

lisama vaid nn populaarkaebusele omaseid seisukohti.

Kohtu küsimusele, millise kaubanduskeskuse kasutusloaga kaebaja enda subjektiivsete õiguste

rikkumise lõppeks seob, jättis kaebaja vastamata.

Nii nagu ehitusluba ei ole vaidlustatav populaarkaebusena, ei ole seda ka kasutusluba. Kohus

märgib, et kaebuse esitaja tähelepanu oli korduvalt juhitud sellele, et kaebaja ei saa esitada

kaebust teiste isikute õiguste kaitseks ning ta ei saa vaidlustada neid küsimusi, mida

vaidlustatud haldusaktid ei reguleeri või mis on seotud avaliku huviga. Kaebaja seda seisukohta

ei arvesta, mistõttu kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad teiste isikute

õiguste rikkumisi ja väidetava avaliku huvi rikkumist, kui subjektiivsete õiguste rikkumise

kaebuse seisukohalt asjakohatud. Kasutusluba saab isik vaidlustada subjektiivsete õiguste

rikkumise kaebusena, mitte populaarkaebusega. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata,

kuna vaidlustatud kasutusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus põhjendab otsust

alljärgnevalt.

81. Kohtuasja suulisel arutamisel (15.12.14.a. tlk 41-50 istungi protokoll V kd) esitatud kaebaja

enda väited kinnitavad, et kaebaja oli kaebuse esitamisel olulistes faktilistes asjaoludes eksinud.

Kaebaja väitis, et tema kinnistul Kagu tänava ääres asub lahtine sadeveekraav ja see rikub tema

õigusi, kuna sinna voolavad sadeveed muudavad tema kinnistu niiskeks ning kraaviga lahendus

ei vasta DP-le. Kohtuistungil kaebaja märkis, et ta möönab, et sadeveetorustiku suubumine on

kaugemal, see eraldi projekt oli tema jaoks üllatus ja „rikkumine võib olla väiksem“ (protokolli

lk 17 tlk 49 V kd). Kaebaja sj enam isegi ei nimeta, milline on nn väiksem rikkumine.

Kohtuistungil antud kaebaja seletused 15.12.14.a. (tlk 41- 50 protokoll) kinnitavad, et kaebaja

väidab, et kuna temale tuli üllatusena infrastruktuuriga seotult teede, tänavate ja

kanalisatsiooniküsimuste lahendused kahe kasutusloa alusel, sellega seotult ka projektide

olemasolu ning selle lahendused, siis ta tunnistab, et sadeveekraav asub Suve tänava ääres, mis

ei piirne kaebaja kinnistuga. Samas nähtub, et kaebaja sai tutvuda vallal olnud

dokumentatsiooniga, mille alusel ta ka nõustus, et käesoleva kasutusloaga ettenähtud

sadeveelahendus ei riku tema õigusi, sest teda huvitab Kagu tänava ja selle äärde jääva torustiku

lahendus kaebaja kinnistupoolsel osal. Kaebaja seejärel kinnitas vajadust tutvuda tema poolt

valitud dokumentatsiooniga, so Kagu tänavat puudutavate lahendustega ja see kaebajale ka

tagati, ent peale märgitud istungit kaebaja jätkas üldsõnaliselt endiselt Kagu tänava

sadeveeprobleemi käsitlust. Kaebaja esitas neid väiteid, mida ta soovis esitada teises

haldusasjas ja mil ta pidi mõistma, et Kagu tänavale koguneva sadevee lahendus ei ole

käesoleva asja teema. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidluse all Rapla Vallavalitsuse

väljastatud kasutusloa nr 3792 (ehk kaubanduskeskuse infrastruktuurile väljastatud kasutusloa)

õiguspärasus ning vaidluse läbi ei ole võimalik kujundada seisukohta ega koguda tõendeid

haldusasjas nr 3-13-385 tuvastamisele kuuluvate asjaolude osas, see ei oleks menetluskult

võimalik.

Kuna kaubanduskeskusele (ehitisregistri koodiga 120648172) koos vajaliku infrastruktuuri

rajamisega väljastati ehitusluba nr 2733 (03.01.2012 ), siis on kaebaja ka ise esitanud juba

oma kaebuse lisadena tõendid, millest selgelt nähtub, et ehitusloa kohaselt võis püstitada

kaubandushoone (5241,6 m2), rajatised, mille moodustavad teed, platsid ja haljasalad (10776

m2) koos teede, platside ja haljasalade alla jäävate hoone teenindamiseks vajalike

insenerivõrkudega. Justnimelt nendele objektidele väljastati kaebaja poolt käesolevas

haldusasjas vaidlustatud kasutusluba nr 3760 (12.12. 2012). Kagu tänav oma lahendusega

jääb selgelt teise kasutusloa küsimuseks. Kaubanduskeskust teenindavast teede -ja

tehnovõrkudest saab kõnelda osas, mis jääb väljapoole kaubandushoonet ja seda teenindavate

parklate ala.

Asjas on seega tõendatud, et ehitusluba nr 3087 on väljastatud 04.05.2012.a. ja selle aluseks on

Kaubanduskeskuse ja seda teenindavate teede ja tehnovõrkude projekt (02/12; 20.04.2012). See

luba annab lahendused ja hõlmab Kagu tn, Retke tn, Suve tn, Risti tn rajamist koos nende all ja

kõrval paiknevate reovee, tarbevee, sademevee, tänavavalgustuse rajamisega. Vastavalt on

kaebaja lisanud ka teise haldusasja teemaga seotud kasutusloa, millest ta sai kontrollida

rajatiste/objektide jagunemist kahe kasutusloa vahel. Kohtutoimiku V köites on veelkord

esitatud kasutusload (tlk 18- 33 koos joonistega), milles samuti on nimetatud rajatised, mida

iga kasutusluba hõlmab. Nii nt on tlk 26 V kd olemas kasutusluba ja selles on märgitud ehitise

osad ja kaebajale ei saanud jääda kuidagi märkamatuks, et teda huvitavad tänavad (Risti, Suve,

Kagu) on seal ära nimetatud, samuti survekanalisatsiooni, tarbevee torustik, reoveepumpla,

isegi tänavalgustus koos postidega (hästi äratuntavad rajatised), mistõttu ei saa kaebaja väita,

et talle polnud ikka veel, ka asja suulise arutamise ajaks ja peale seda äratuntav, missugune

kasutusluba millist objekti käsitleb. Isegi kui see nii oli, et see jäi kaebuse esitamisel

tähelepanuta, puudub mõistlik selgitus, miks kaebaja sama teemat jätkab ja esitab veel uusi

oletusi. Kohus jääb seisukohale, et kohtuistungil oli kaebajale selgelt teada, milliste lubadega

on erinevad haldusasjad seotud. Kaebaja kokkuvõtteks ka tunnistas, et tema õigusi sadeveega

seotult käesolev luba siiski ei riku. Kaebaja oli eksinud, kui leidis, et Kagu tänava ääres on tema

kinnistul lahtine sadevee kraav ja see segab kõnnitee ehitamist (protokolli lk 4 ülal). Sellega

seotult märgib kohus, et on ainetu nõuda Kagu tn lahtise sadevee kraavi kinni ajamist ( lk 7 tlk

44 V kd), sest olematu kraav ei saa takistada teede rajamist ega tekitada liigniiskust kaebaja

kinnistule. Kaebaja jätkuvad väited sellest, et Kagu tänava sadevee kraavi ehitamine ei ole

kooskõlas DP-ga või et selle projektdokumentatsioon on puudulik, ei ole seetõttu asjakohane,

sest Kagu tänava ääres kaebaja kinnistul ei ole seda sadevee kraavi, mis asub mujal ehk Suve

tänava ääres. Kaebaja seejärel möönis ise, et sellist kraavi looduses ei ole ja kaebaja kinnitas,

et kraavi küsimus on hoopiski teise haldusasja küsimus. Seega eristas kaebaja kasutuslubade

objekte ning nagu selgub, siis kaebaja ei vaidle vastu ka Ü.Reino seletustele, et Kagu tänava

äärde plaanitud sadeveekraavi lahendus jäeti ära justnimelt arvestades vastava kaebaja sooviga.

Vaidlust ei ole seega küsimuses, et Kagu tänavale avatud kraavi ei rajatud, sest kaebaja ise oli

sellise lahendusele vastu ning Risti tn 1 ääres süvendamist seetõttu ei toimunud. Kuna selles

mõttes varasem lahendus on muutunud ja see lahendus kaebajat rahuldab, siis ei saa muudatus

või selle kajastamise viis dokumentides kuidagi rikkuda kaebaja õigusi.

Kaebajale on järgnevalt selgitatud projektdokumentatsioone ja pakutud võimalusi erinevates

kohtuasjades sõlmida kompromiss. Juba varasemalt, so kohtuistungil 04.02.14 (protokoll tlk

41-44 III kd), oli kaebajale selgitatud, et kraavilahendus Suve tänaval kinnitab, et kraav on 1,5

m kinnistust sügavam ja Ü.Reino selgitas, et spetsialistid tegid kindlaks põhjused, miks

kraavilahendus kindlustab vee ärajooksu peremini, kui drenaaži lahendus (tlk 42 III kd). Kohus

tegi istungil ka vaheaja, et kaebaja saaks tutvuda kõigi dokumentidega, mis on esindajatel

kaasas, ent kohtule esitamata. Seejärel kolmas isik (K.Karpov) näitas veel ka parkla osas maa

all kulgevat trassi ja selgitas vee kulgemist, kontrolliti torude rajamist parkla ja keskuse sadevee

osas, kaebaja veelkord veendus, et projektikohaselt vesi ei jookse avatud kraavi kaebaja

kinnistu juures (mida seal ei ole olemas). Kuivõrd kaebaja ei väitnud parkla probleemidega

seotult sadevee vooluga ka ummistuste olemasolu, siis märgib kaebaja ise kokkuvõtteks, et

vaidlust sadeveekraavi lahenduse osas ei ole, kuna sadevesi suunati kaugemale nii nagu see

nähtub projektist (protokolli lk 17 tlk 49). Seega puudub kaebajal võimalus ikka veel väita, et

talle ei ole midagi selgitatud ning vajalikku dokumentatsiooni esitatud. Kaebaja esitas seejärel

kohtule kasutusload nr 3792, 3760, DP põhijoonise ja tehnovõrkude põhijoonise. Kolmandal

isikul olevast dokumentatsioonist soovis kaebaja näha teede ja trasside projekti joonist ja

kaubanduskeskuse koondjoonist, mida ta on saanud ka vaadata. Kuivõrd kaebaja tunnistas, et

kraavi puudumisest tema kinnistul õigusi ei rikuta, siis leiab kohus, et ei ole enam asjakohane

väita, et projektdokumentatsioon on puudulik, või et rikuti menetlusnorme vms.

Sisuliselt on kaebaja nüüdseks tekitanud olukorra, mil kaebaja heidab ette, et DP lahendust

muudeti õigusvastaselt ja tööd ei toimunud projekti kohaselt, kuna sadeveekraavi tema kinnistu

äärde Kagu tn ossa ei rajatud. Teisalt väidab kaebaja, et kui kraav oleks kaebaja kinnistu äärde

rajatud, rikuks see kaebaja õigusi, kuna see tekitaks tema kinnistule Kagu tänava ääres

liigniiskust.

Kohus leiab, et kuna kraavi Kagu tn ääres kaebaja kinnistu poolel ega tema kinnistul ei ole,

seda sinna keegi ei hakka rajama, siis ei pea kaebaja midagi ette võtma lisatööna, et olematut

kraavi oma kinnistult eemaldada. Sellist arutlust ei pea kohus mõistlikuks ning märgib vaid, et

kuigi kaebaja esitas ise 2 fotot (eeldatult Kagu tänava kohta; tlk 87-88 VI kd), mis samuti

kinnitavad, et mingit sadevee kraavi tänava ääres (seega ka kaebaja kinnistul) ei ole, ka ei nähtu,

et ühtegi kinnistut võiks seal kohas lahtine kraav liigniiskuse seisukohalt mõjutada. Kui antud

kohas on maa sees drenaaž või siis torustik, ei saa fotod kinnitada lahtise kraavi olemasolu.

Vaidlust ei ole selles, et kui maa sees kulgeb torustik ja see ühineb avatud kraaviga ehk Suve

tänava ääres asuva kraaviga, millest kaebaja kinnistule mingeid mõjutusi ei saabu, siis fotodega

ei saaks selliselt ka tõendada, et kraavi puudumine rikub kaebaja õigusi (seda enam, et kaebaja

soovil oli kraav asendatud torustikuga). Kaebaja esitatud fotodelt ei nähtu lekkeid ega muid

torustiku lahendusest tulenevaid probleeme. Kuna kaebajal on mitmeid küsimusi seotult teise

kasutusloa rajatiste lahendustega, siis teise kasutusloa küsimused ei põhjenda kaebeõiguse

olemasolu käesolevas haldusasjas. Kui fotodega soovib kaebaja hoopiski püstitada probleemi

sellest, kas Kagu tänava sadeveed võiksid kinnistuid mõjutada, siis kohus kordab veelkord, et

tänavate sadevee ülenormatiivseid mõjutusi kaebaja ei väida, fotodega seda tõendada ei saaks

ning kui kaebajal on selline probleem, siis on see teise kasutusloa küsimus. Kaebaja sai teise

asja raames kontrollida, kas Kagu tänav on ehitatud projekti kohaselt, kas seal peavad olema

kalded teistsugused või kas seal peab olema üldse nt äärekivisid. Fotodelt nähtub sj väheselt

niiskunud asfalt ja et Rappeli Keskuse parkla ning teeäärsed haljasalad on ääristatud

äärekividega ja parkla osa ei ole liigniiske ning seal ei uputa. Isegi kui kaebaja varjatud

eesmärgiks on sel viisil saada mingeid lahendusi põhjusest, et ta teises haldusasjas jättis need

asjaolud välja selgitamata ja esitamata, ei viiks selline lähenemine ühelegi mõistlikule

tulemusele ning ei annaks kaebajale ühtegi õiguslikku eelist ega kaebeõigust. Kraavi

lahendusega seotud fotod ja ka parkla olukorda kajastavad fotod esitas vastustaja 02.12.13 a

(tlk 196-199 II kd) ja veel lisaks ka 14.04.15 (tlk 23-26 VI kd), ka need kinnitavad, et kraav

asub Suve tn ääres ja kinnistuid ei märga.

Lisaks saab märkida, et Suve tn ja Kirde tn ning Kagu tn lahendusi selgitas 15.12.14.a. istungil

ka valla esindaja K.Toomet koos projektdokumentatsiooniga, millest kaebajal enam küsimusi

ei tekkinud kuna tema huvi päädis selgelt teise haldusasjaga seotud dokumentatsioon, mida

selgitab asjaolu, et kraavi küsimus sai lahendatud ja Kagu tn lahendused ning kanalisatsioon

selle tänava ääres oli lahendamisel teises haldusasjas. Kokkuvõttes sadeveekraavi puudumine

kaebaja kinnistul Kagu tn ääres, kinnitab õiguste rikkumise puudumist. See, kas kaebaja

edasiselt tutvus täitedokumentatsiooniga (Rapla linn Tallinna mnt 4 kaubanduskeskust

teenindava teedevõrgu täitedokumentatsioon, teise haldusasja küsimus), ei ole käesoleva

vaidluse seisukohalt oluline. Kui kaebaja õiguste rikkumine sadeveekraavist Kagu tänaval on

välistatud ka kaebaja enda väidetel, siis puudub vajadus midagi enamat uurida. Kasutusluba,

mis seondub Kagu tänava rajamisega ja selle projekteerimise või lahendustega (tänavale

väidetult kogunevad sadeveed), on teise haldusasja küsimus. Kaebaja eksitas kohut ja

menetlusosalisi järjepidevalt ning nagu nähtub, ei ole ta tlk 88- 120 (V kd) Rapla Põhjakeskuse

kinnistusiseste vee-ja kanalisatsioonitorustike põhiprojekti seletuskirja, eelprojekti seletuskirja,

õlipüüduri jms jooniste saamisel enam mingeid selgeid vastuargumente ega ümberlükkavaid

tõendeid esitanud, kuigi võis mõista, et see probleem oli käesoleva kaebuse esitamise ajendiks.

Kui kraavi asukoht on mujal, siis õiguste rikkumine on välistatud. Kaebajale ei saanud seega

tulla üllatusena teda huvitava vee-ja kanalisatsioonitorustiku põhiprojekti olemasolu ega see,

millisest kraavist/torustikust kõneleb kasutusluba nr-ga 3760 (käesolev) või siis teda huvitav

kasutusluba nr-ga 3792 ja millises kohas asub lahtine kraav (mis justkui märgaks tema

kinnistut).

82. Vaatamata eeltoodule märkis kaebaja seejärel, et tal on kahtlusi parkla sadevete küsimustes,

so kas nad ikka liiguvad restkaevudesse, sealt kanalisatsiooni ning edasiselt nimetas kaebaja

veel, et tal on kahtlusi õlipüüduri võimsuses ja paigalduses, ent kuidas saaks õlipüüduri

olemasolu või puudumine seonduda kaebaja kinnistu märgamise küsimusega Kagu tänaval,

seda kaebaja ei märgi. Kaebaja ei ole kordagi nimetanud, et kusagil looduses (nt Suve tn ääres)

või tema kinnistul on nt õlilaigud ja et see kinnitaks, et esineb põhjendatud kahtlus tema

subjektiivsete õiguste rikkumisele.

Kolmas isik on esitanud andmed, millest nähtub, et Rapla Põhjakeskuse kinnistusiseste vee- ja

kanalisatsioonitorustike põhiprojekti seletuskirja punktis 2.5.1. (lk 3) märgitakse, et arvutuslik

vooluhulk parkla kõvakattega pindadelt on 55 l/s, õlipüüduri läbilaskevõimsuseks on 60 l/s ehk

et isegi kui mõtteliselt suurendada parkla kõvakattega pinda 2% võrra ning kui arvutuslik

vooluhulk selle võrra suureneks kuni (55 x 1,02 =) 56,1 l/s, ei mõjutaks see (varuga paigaldatud)

õlipüüduri ENS 20/60 toimimist. Nagu võib mõista, on kaebaja edasiselt vaid oletanud, et kui

juba Riigikontrolli audit nimetab ära erinevaid rikkumisi, siis saab tema meelest selliselt

eeldada iga projektlahenduse osas õigusvastasust. Kohus sellise lähenemisega aga ei saa

nõustuda.

83. Vaidlusaluse kasutusloa objektidega seotult sadevee lahendusega Kagu tänava ääres asuva

parklaga ei ole kaebajal mingit liitumise soovi, ta ei ole sellist taotlust vallale esitanud ning

seeläbi ei ole ka lahendamata taotlusi ehk juba sellest tulenevalt ei ole võimalik kellegi poolt

takistada kaebajal infrastruktuuriga liitumist ega panna talle täiendavaid kohustusi. Kaebaja

kinnistule ei ole kavandatud seotult käesoleva kasutusloaga teiste isikute poolt

pinnaseveerežiimi puudutavaid objekte, mingit muud ehitustegevust ja seda ei kavanda ka

kaebaja ise, kaebaja kinnistu äärde projekteeritav sadeveekraav Kagu tänaval jäi rajamata, kuna

selle rajamisega ta ei nõustunud ning lahtine sadeveekraav asub teises kohas (Suve tänaval),

kus kaebaja samuti ei plaani ise selle sadeveekraaviga seotult ühtegi teistsugust lahendust, ta ei

soovi sellega liituda, siis ei saa kaebaja õigusi keegi rikkuda.

84. Kaebaja märgib, et ehitusload-ja kasutusload ei ole üks-üheses vastavuses ning Kagu

tänavat on nüüd käsitletud 21.03.13 väljastatud kasutusloa objektina.

Seega saab kohus järeldada, et kaebuse esitajal oli võimalus kontrollida ja veenduda erinevate

kasutuslubade objektide seisundit ja dokumentatsiooni ning asjaolu, et anti välja mitu

kasutusluba, sj ka vee –ja kanalisatsiooni küsimustes, ei saa eraldiseisvalt rikkuda kuidagi

kaebaja õigusi ja selgitab vaid seda, et kaebaja oli olnud dokumentidega tutvumisel hooletu.

Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korraldusega nr 2-1.1/17 on tõendatud, et otsustati väljastada

ehitise kasutusluba Rappeli Keskus OÜ-le juurdepääsuteede ja insenervõrkude kasutamiseks

aadressil Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 4, ning see hõlmab (p-is 2) ehitise kasutusluba

Risti tn pikkusega 238m, Suve tn pikkusega 245 m, survekanalisatsiooni torustikku pikkusega

440m,

tarbevee

torustikku

pikkusega

1240m,

tänavavalgustust

pikkusega

691m,

reoveepumplat, Kagu tn osaliselt, Retke tänavat osaliselt. Korralduse osaks olev kasutusluba

on registreeritud riiklikus ehitisregistris 23.01.2013. Nagu nähtub asja materjalidest, on

kaebajal huvi liitumiseks nende objektidega, mis käesolevat kasutusluba ei hõlma. Õigusi ei saa

rikkuda asjaolu, et väljastatud on kaks kasutusluba, kuna keskuse hoone ja parkla lahendused

seonduvad käesolevalt vaidluse all oleva kasutusloaga ning et on väljastatud teine kasutusluba,

mis kaebajat huvitab tema õigustesse puutuvates küsimustes, on lahendatud teise kasutusloga.

Kaebajale on erinevate kasutuslubade vaidlustamine kohtus tagatud.

85. Lisaks märgib kohus, et vaidlust ei ole selles, et Rappeli Keskus OÜ on tehnorajatised üle

andnud AS-le Rapla Vesi ja selle kohta on sõlmitud tehnorajatiste notariaalne müügileping

09.10.14.a (reg.nr-ga 1008). Isevoolne kanalisatsiooniveetorustik, survekanalisatsioon ja

veetorustik on seega välja ehitatud ning kasutuskõlblik, vastupidiselt poleks AS Rapla Vesi

lepingut sõlminud. Rapla Vesi tagab kaebajale liitumise võimalused ja edasiselt peab Rapla

Vesi tagama kaebaja taotlusel kaebajale vajaliku liitumise ning see ei sõltu käesolevast

vaidlusest. Risti tn 3a kinnistul asuv reoveepumpla ei kuulunud lepingu esemete hulka ja see

jäi Rappeli Keskuse omandisse, ent selle objektiga kaebaja oma õiguste rikkumist ka ei seosta;

kaebajale on selle lepingu andmed teada juba haldusasjast nr 3-13-385. Rapla Põhjakeskuse DP

(töö26DP11) märkis ära tehnovõrgud ja rajatised p-is 2.9 ja lisatud oli tehnovõrkude kaart (lisa

5). Tehnovõrkude ja rajatiste osa (p 2.9) selgitab, kuidas tagatakse planeeritaval alal

veevarustus ning milline on kanalisatsiooni ja sajuvee lahendused. Kanalisatsiooni ja sajuvee

planeerimisel on lähtutud Rapla Vesi AS 05.05.11.a. väljastatud tehnilistest tingimustest (nr 1-

8/428). Arvestatud oli Koguduse DP-ga, st seal märgitud tehnovõrkude asukohaga ja kaebaja

ei märgi, et need andmed oleksid muutunud. Kruntidel kogunev sajuvesi on planeeritud juhtida

tänavatorutikku ja sajuvee tänavatorustiku eesvooluks on planeeringualal põhjapool asuv

maaparanduskraav. Parklast tulev sajuvesi tuleb enne tänavatorustikku suunamist puhastada

õli-ja liivapüüduris, sajuvett ei ole lubatud juhtida reoveekanalisatsiooni. Vajadusel tuleb

kruntidele rajada drenaažitorustik ja suunata tänavale planeeritud sajuveetorustikku, kus see

suubub põhja pool asuvasse kraavi. Ehk juba DP-st arvates sai kaebaja ülevaate ja võimaluse

kontrollida, kus kraavid asuvad. Kohus märgib lisaks, et juba haldusasja nr 3-12-1116

lahendamisel sai kaebaja kontrollida sadevee lahendust, mil ta oli samuti väitnud, et Risti tn 1

kinnistule juhitakse sadeveed, ent kaebaja muutis oma seisukohta, kui oli saanud Tallinna RK

määruse (tehtud EÕK taotluse alusel ehitusloa nr 2733 küsimuses). Vaatluse all oli Risti tn 1

kinnistu vee-ja olmekanalisatsiooni liitumispunktide asukoht ja parameetrid, samas puudus

kaebajal Risti 1 PRKT OÜ projekt, millest saanuks kontrollida kaebaja trasside teistsugust

vajadust ja asukohta. Kaebaja sai oma tehnovõrgud edasiselt projekteerida soovi kohaselt ning

arvestades olemasolevat olukorda, vertikaalplaneerimine ei olnud samuti takistatud, sest

kõrgusmõõdud olid detailplaneeringutes kokkulangevad. Ka varasemalt on kaebajat häirinud

küsimus, kui suur osa sajuveest juhitakse torustikku ja kui suur osa kraavi. Kaebajale on

selgitatud, et mõlemad tehnilised lahendused, so kraav või torustik, tagavad sama funktsiooni

täitmise ning kraav asub hoopiski kaebuse esitaja kinnistust ca 0, 5 km kaugusel, sj kraav on

torustikuga asendatav, kui tekib põhjendatud vajadus. Kaebaja sai tutvuda ehitusloa nr 2733

vaidluses ehitusprojektiga.

Kaebaja kinnistu omanikuna ei saa väita, et ta ei tea, kuskohas looduses asub tegelikult

sadeveekraav või et see asub tema kinnistul, kui ta seal tegelikult ei asu.

Isegi avalikult kättesaadavatest andmetest on võimalik tuvastada, et Suve tänava ääres on

olemas avatud sadevee kraav, mida aga Kagu tänava ääres ei eksisteeri ning Suve tänava kraavi

mööda

liigub

kogu

piirkonna

sadevesi

põhja

suunas

Aranküla

peakraavi.

(vt

http://kaart.delfi.ee//?bookmark=a3ceee4329807dbfa71082daaafca4e6).

Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kui Rapla Vallavalitsuse

10.12.2012. a. korraldusega antud kasutusluba oleks antud ka suuremas mahus

kaubanduskeskust teenindavatele rajatistele (10 995 m2), kui ehitusloas märgitud (10 776 m2),

ka siis ei ole see kaebaja subjektiivsete õigustega seotud, sest kogutavad sadeveed liiguvad

mitte kaebaja kinnistu kraavi, vaid Suve tänava kraavi. Kuigi vastustaja on jätnud omapoolse

seisukoha eelmärgitud arvutuste kohta esitamata, so millest tuleneb märgitud pindade ca 219

m2 suurune erinevus, on usutav kolmanda isiku selgitus, et see tuleneb erinevate arvutuste ja

mõistete kasutamisest, mis kaebaja õiguste seisukohalt tulemusi aga ei mõjuta, sest kaebaja

kahtlused olid seotud Kagu tn olematu kraaviga. Kaebaja on abstraktselt tõstatanud küll lisaks

ka küsimuse sellest, kas kaubanduskeskuse parkla alla paigaldatud õlipüüdur suudaks käidelda

eeldatavalt suuremat sadevete hulka, ent nagu nähtub, seostab ta seda väidet taas (tema kinnistul

asuva) olematu sadevee kraaviga. Tänavale kogunev sadevesi on aga eraldi teema ja nii nagu

kõigi tänavate puhul, koguneb kindlasti ka Kagu tänavale sadevesi, ent Kagu tänava sadevee

valgumine kaebaja kinnistule ei ole küsimus parkla ja kaubanduskeskuse sadevee kogumisest

ja juhtimisest kaebaja kinnistu kraavi. Tavapärase sadevee äravool teedelt ja tänavatelt tee äärde

on võimalik ja kui kaebajal esineb selles osas pretensioone, siis ikkagi pole see käesoleva

kasutusloa teema, kuna Kagu tee ja selle ääres asuva kanalisatsiooni rajamine on teise

kasutusloa küsimus. Nagu nähtub, ei ole kaebaja ka teise haldusasja materjalidesse esitanud

andmeid, mis kinnitaksid ülenormatiivseid mõjutusi ja kaebaja pelk huvi lahenduste vastu ei

kinnita õiguste rikkumist.

Lisaks märgib kohus, et kaebaja kahtlustel saaks olla seotult sadeveekraaviga (liigniiskusega

kinnistul) alust üksnes siis, kui esineks probleem sadevete kogumise üldises süsteemis või nt

ühiskanalisatsioonis, mida aga kaebaja ei väida. Rapla Kaubanduskeskuse eelprojekt (tlk 89-

121 V kd) selgitab mh ka kalded kuni Kagu tänavani, need on sellised, et vesi ei saa voolata

kõrgemale alale, so Kagu tänavale ja seal tule kaebaja kinnistule, sellist väidet kaebaja ka ei

esita ega kinnita fotodega. Seega, kui kogutakse platside ja parkla sadevesi restkaevudesse,

need ei ole senimaani ummistunud, uputust parklas ei nähtu, siis saab eeldada vaid seda, et

käesoleva loa objektid ei saa mõjutada kaebaja kinnistut. Kuigi kaebaja niisuguseid kirjeldusi

ei esita, mis näitaks, et parkla sadeveed liiguksid mujale, kui restkaevudesse ( mis asuvad parkla

alal ega pea asuma mujal), siis märgib kohus siiski, et ka Tehnovõrkude koondplaanilt (DP töö

26DP11; kirjanurgas töö nr 14-11 23.11.11; tlk 52 V kd) on näidatud, kus mingi objekt asub ja

seal on ka liitumisepunktid. Kaebaja nendega ühineda ei soovi, seega lahendused teda ei mõjuta

ka sellest aspektist lähtudes. Et Kagu tänava lahendus kaebajat ei rahulda või et tema kinnistu

on võrdluses Kagu tänavamaaga osaliselt mingis kohas madalam, ei ole selliselt käesoleva

vaidlusega seotud probleem. Kuna kaubanduskeskuse hoone saab oma külma vee, joogi vee

ühisveetrassist, reoveed kanaliseeritakse ühiskanalisatsiooni torustikku, siis ei saa siinkohal

mingit ohtu kaebaja kinnistule eeldada ja kaebaja neid ohte ei nimeta. Veevarustuse ja

kanalisatsiooni lahenduste andmed kinnitavad, et reovesi juhitakse rasvapüüdurisse,

kinnistuväline sademevee äravool lahendatakse osaliselt torustikuna ja enamuses kraavina ning

eesvooluks on Alu peakraav. Et kahtlustada mingitki võimalust vee mittesuundumisest

restkaevudesse või hoopiski Suve tänava kraavist selle liikumist vastuvoolu, peaks esinema

tõsine probleem kas ühisveetrassides või siis Suve tn veekraavi ummistustes või hoopiski kohtu

poolt viidatud peakraavis. Käesolevalt nähtub, et tänava torustik ja kraav lahendatakse aga

eraldi projektiga (haldusasi nr 3-13-385). Puhastusseadmed puudutavad sadeveesüsteemi seda

osa, mis on nimetatud tinglikult p 9.55. (tlk 104 V kd) nn mustad veed. Platsiveed juhitakse õli-

liivapüüdurisse ja ümber krundi rajatakse drenaaž. Kanalisatsioonitorustike projekteerimine

põhiprojekti staadiumis ei saa kuidagi rikkuda selliselt kaebaja õigusi ja takistada kasutuslubade

väljastamist, seda enam, et arvestati kaebaja enda poolt soovitud muutustega sadeveekraavi

asukohas. Veetorustik alates Uusküla ringristmikust piki Risti, Suve tänavat ja Alu teed ei kuulu

käesoleva projekti töödesse ja kui seal esineks mingi viga, siis oleks see eraldi teema, ent

kaebaja ka sellistele puudustele ei viita. Eraldi olme- ja sadevete lahendus kaebajat samuti ei

saa puudutada, kuna reoveevoolust tulenevalt kaebajal mingeid negatiivseid nähte kinnistul ei

esine. Kuna sademevee eelvooluks on Aranküla peakraav ( p 2.5.1 tlk 110 V kd), kuhu

suunatakse ka kaubanduskeskuse kinnistu sademevesi piki Suve tänava kraavi, siis nähtub, et

Suve tänava kraav tagab vee liikumise, sealt liigub vesi omakorda peakraavi ning mingit

kahtlust ei ole kaebajal selles, et arvutuslikud vee vooluhulgad või isegi suuremad veevood ei

liiguks peakraavi ilma uputust tekitamata, sest vastuvõtvaks kraaviks on Aranküla peakraav.

Kui parkla sadevee lahendus oleks kuidagi vale, siis juba käesolevaks ajaks esineks probleeme,

mida aga keegi ei ole tuvastanud ja mida ei märgi kaebaja ka ise, sest vajaliku veehulga

vastuvõtmise küsimus saaks selliselt seonduda vaid peakraavist tuleneva probleemiga, mida

aga kaebaja ei nimeta. Selle vastuvõtuvõime kahtlusteta parklaga ja selle siseteedega seonduva

sadevee hulga äravoolu osas tagab. Kui parklast kogutakse sademevesi kokku restkaevude abil,

need seal ka asuvad ning peale õlipüüduri tagab sademevee puhtuse ka muda ja liiva kogumine

kuni sademevee liitumispunktini, siis nähtub, et kui kaebaja ei väida, et ta oleks märganud

õlilaike või et torustikud oleksid umbes (nt restkaevud kaubanduskeskuse juures), ei esine

kaebaja kinnistule mõjutusi. Kohtul ei ole mingit alust arvata ka seda, et Suve tänava kraavi ja

sealt Aranküla peakraavi suubuvad sadeveed võiksid põhjustada kaebaja kinnistule mingeidki

negatiivseid mõjutusi Risti tn poolses osas. See süsteemi toimimine kinnitab kohtule piisavalt,

et kaebaja on esitanud lisaks vaid uue otsitud probleemi esitamata mingeid tõendeid, et

isevoolne süsteem ei toimi ja vajaks kaebaja pelgast huvist veel mingit täiendavat kontrolli.

Kuna kinnistu väliseid torustikke haldab Rapla Vesi ning viimase poolt ei ole tehtud mingeid

ettekirjutusi ega tuvastatud rikkumisi, seda ei väida ka kaebaja, saab põhjendatult eeldada, et

kõik planeeritud viisil ka toimib. Kaebaja on ilmselgelt oma eksimusest selgelt aru saanud ning

asjaolu, et ehituslubadest erinevalt on antud mitu sadevee lahendust (torustik/kraav), ei saa

tuletada kaebaja õiguste rikkumist ning ikka veel väita, et selliselt on kõik sadevete juhtimisega

seotud kasutusload õigusvastased. Seega nõustub kohus kokkuvõttes vastustaja ja kolmanda

isikuga, et vaidluse all oleva kasutusloaga hõlmatud ehitistelt kogutav sadevesi kaebuse

esitajale kuuluvat kinnistut ei puuduta, kuna sadevett kaebaja kinnistu olematusse kraavi ei

suunata. Sadevee suubumine kaebaja kinnistult Suve tn kraavi ehk ca 75 meetri kaugusele ei

tekita võimalust, et kogutud sadeveed saaksid antud lahenduse juures jõuda kaebaja kinnistuni.

Kuivõrd lahenduse tehnilised tingimused oli seadnud (kanalisatsiooni ja sajuvee planeerimisel)

Rapla Vesi AS 05.05.11.a. väljastatud tehnilistest tingimustest tulenevalt, sama isik on kõik

objektid hiljem kasutusele lubanud ning selliselt kinnitanud, et probleeme ei esine. Kolmas isik

märgib siinkohal piltlikult, et selleks, et reaalselt saaks sadeveed torustikust kaebuse esitaja

kinnistuni jõuda, peab vesi peale sadeveetorustikust väljumist tõusma esmalt üle sadeveekraavi,

liikuma siis 75 m ülesvoolu (jättes Risti tn 3 kinnistu seejuures mingil moel märgamata) ning

põhjustama alles seejärel üleujutuse kaebuse esitajale kuuluval Risti tn 1 kinnistul. Eelnimetatu

pole eluliselt ega teoreetiliselt võimalik ja selle kohta ei anna mingit teavet kaebaja või

vastustaja esitatud fotod. Kaebajat huvitavad sadeveekanalisatsiooni ja tuletõrjeveehüdrantide

asukohad on määratud kindlaks Põhjakeskuse detailplaneeringus ning kaebaja sai asjakohase

teabe juba ehitusloa nr 2733 üle peetvas vaidluses. Kaebaja väited seotult joogiveetorustiku ja

olmekanalisatsiooniga, milles ta väidab, et puuduvad igasugused andmed Risti tn 1 kinnistu

vee- ja olmekanalisatsiooni liitumispunktide asukohtade ja muude parameetrite kohta, ei

puuduta samuti käesolevat kasutusluba, kuna kaebaja märgib ka ise, et Risti tn 1 kinnistu

liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga toimub muus kohas.

Kuivõrd kasutusluba saab halduskohtus vaidlustada vaid subjektiivsete, mitte avalike õiguste

kaitseks, siis ei piisa kaebuse rahuldamiseks ainuüksi haldusakti võimalikust objektiivsest

õigusvastasusest, kui selline õigusvastasus kaebaja õigustele mõju ei avalda. Ka teise haldusasja

materjalid (vt Tallinna HK otsus nr 3-13-385) kinnitavad, et kaebaja oli märkinud ära vaegtööde

esinemise ja toetunud valla 10.07.2014 kirjas nr 7-2.9/2179 kolmandale isikule vaegtööde

tegemise nimekirjale koos ettepanekuga anda Suve ja Risti tänavate korrastatud kinnistud

vallale üle hiljemalt 21.09.2014 (II tl 128), ent kohtule ei nähtu, et ka seal nimetatud vaegtööd

seonduksid käesoleva loaga. Asjaolu, kas kaebajat huvitaval tänaval ja väljaehitatud teel

puuduvad projektijärgsed äärekivid, ei ole aga vaegtööde nimetamisel siinkohal kuidagi

asjakohane. Et keskuse parklas puuduksid vajalikud äärekivid, selle kohta kaebaja mingeid

tõendeid ei esitanud ja nagu fotodelt nähtus, on need siseteede ja parkla ääres olemas. Isegi

juhul, kui neist võiks olla mõni katkine, oleks ka see ajutine nähe, mis kindlasti ei takista parkla

ohutut kasutamist ja parklast ei liiguks seetõttu veel ka sadevesi ülesse poole ehk Kagu tänava

teemaale, sealt aga üle Kagu tänava kaebaja kinnistule. Parklaga seotult saab veel märkida, et

seal on haljasalad, kui seal ääres oleks uputus ja liigvesi, siis peaksid olema äärekivid

kahjustatud ja fotodelt nähtav; kui aga ka need on samuti ääristatud, siis takistavad need samuti

sadevee liikumist üle Kagu tänava.

Nagu nähtus, tunnistas kaebaja sadeveekraavist tulenevalt subjektiivsete õiguste rikkumise

puudumist, sest sadeveekraav asub muus asukohas, seega on ta sisuliselt tunnistanud

kaebeõiguse puudumist. Ka kohus ei tuvastanud kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust. Kui

puudub subjektiivsete õiguste rikkumise võimalus, siis ei ole oluline tuvastada menetluslike või

haldusakti vormiliste puuduste esinemine. Kaebaja kaebuse menetlemist ei õigusta asjaolu, et

kaebaja ajas segamini kasutusload ja nende objektid või kaebaja etteheide, et teises kohtuasjas

jäid need küsimused tema meelest käsitluseta.

86. Seotult kaebaja poolt kohtule esitatud muude väidetega märgib kohus järgmist.

Riigikontrolli auditist tehtud järeldustega ja viidetega vaegtöödele märgib kohus lisaks, et

kaebajast võib aru saada nii, et teda ajendas eeltoodud seisukohti esitama hoopiski

Riigikontrolli audit, mille andmetest kaebaja arvates saab kohus lähtuda, kui lahendab

kasutusloa küsimuse õiguspärasust. Kohus märgitud lähenemisega ei nõustu. Auditist ( tlk 216-

240 V kd) ei nähtu seost kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega, see ei olegi auditi ülesanne

ega eesmärk. Auditi andmetega ei ole võimalik tuvastada isiku subjektiivsete õiguste rikkumist,

kuna subjektiivsete õiguste rikkumise kontrolliga tegeleb kohus ja teeb seda läbi kohtus

toimuva menetluse. Kaebaja imestus, et miks kohus ei saa lähtuda auditi andmetest, jääb

kohtule selliselt arusaamatuks, seda enam, et kaebajal on esindajaks õigusteadmistega isik.

Probleem on selgelt otsitud ning auditi andmetega ja seejärel kohtule saadetud fotodega ei saa

kinnitada, et kaebaja õiguste rikkumine toimus ja on tuvastatud juba ka keskuse rajamine

oluliste kaebaja õigusi puudutavate minetustega. Kohus ei tagastanud kaebaja esitatud fotosid,

kuivõrd need ilmestavad kaebaja enda suhtumist vaidlusküsimusse. Audit nimetab tõepoolest

ära nt kaubanduskeskuse ekspertiisi hilise teostamise, kuid nagu selgub ka auditist, on ehitise

ekspertiis tehtud, see ei puudu, nagu väidab kaebaja ning küsimused võiksid seonduda pigem

avaliku huviga. Nagu võib mõista, soovib kaebaja viidata ka sellele, et pole teada, missuguses

ehitamise faasis likvideeriti valla poolt esile toodud puudused, ent ka see tähendab vaid

küsimust sellest, et ehitamist võidi alustada puudustega ent parandatud projekt on olemas,

mistõttu ei saa tekkida probleemi, justkui oleks valminud ehitis, mida ei saanud kasutusele

võtta, st ka avaliku huviga seonduvat probleemi tegelikult ei esine. Kaebaja subjektiivsete

õigustega see ei seondu, sest audit ei kahtle selles, et kokkuvõtteks ehitati projekti kohaselt.

Kaebaja on aga auditit ise käsitlenud vääralt.

Vaegtöid nimetab kaebaja seotult Risti, Suve, Kagu ja Retke tänavaga ( tlk 179 IV kd), ent ka

siit

ei

saa

kohus

teha

järeldust,

et

kaubanduskeskuse

kasutusloa

nr

3760

sadeveekanalisatsiooniga seotult on midagi vääriti ja et kaebaja subjektiivseid õigusi puutuvalt

oleks vaegtööd käesolevasse asjasse kuidagi puutuvad. Vaegtööde olemasolule viitas kohus

lahendis haldusasjas nr 3-13-385. Vaegtöödele viitab kaebaja käesolevalt aga seotult avaliku

huvi kaitse vajadusega, mis ei ole asjakohane, kuna ükski vaegtöö ei puuduta sadeveeküsimust

seotult kaebaja õigustega ja kraavi asukohaga.

Risti 1 PRKT OÜ on Tallinna Halduskohtule esitanud juba kaebuse seotult kasutusloa

vastuoluga Põhjakeskuse DP-le, milles kaebaja selgelt leiab, et kuna kolmandal isikul oli

kohustus välja ehitada ka Risti tn 1 kinnistule viivad juurdepääsuteed ja ta seda ei ole teinud

siis on kasutusluba õigusvastane. Tallinna Halduskohus jättis oma 02.09.2015 otsusega

rahuldamata kaebuse põhinõude Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 2-1.1/17 ja selle

alusel väljastatud kasutusloa nr 3792 tühistamiseks. Vaidlus märgitud haldusasjas kulgeb

apellatsioonis selle üle, kas kohus on õigesti või vääralt leidnud, et Põhjakeskuse DP-s pandi

kolmandale isikule kohustus välja ehitada lisaks tänavatele kõik DP-s märgitud

juurdepääsuteed. Kuna kaebaja seostab Koguduse kinnistule juurdepääsu asukohana Kirikumaa

maaüksust ning juurdepääs planeeringu alusel moodustatud Risti tn 1 kinnistule (katastritunnus

66904:001:0194, 100 % ärimaa) oli ette nähtud kinnistu kirdepiiri idapoolse otsa lähedalt

Kirikumaa maaüksuselt, siis on juba sellega tõendatud, et kaubanduskeskuse käesolevalt

vaidluse all oleva loaga seotud rajatised sinna kinnistuni ei ulatu ehk selles mõttes ei saa

käesolev luba tuua kaasa kaebaja kinnistule mõjutusi ega rikkuda kaebaja õigusi. Põhjakeskuse

DP eesmärgiks on kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike tingimuste seadmine ja selleks

krundipiiride muutmine, ehitustingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine,

parkimise ja liikluse organiseerimine ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine, see

hõlmab kaebajale kuuluva kinnistuga piirnevat ala, v.a Tallinn-Rapla-Türi mnt poolset ala, ning

näeb ette juurdepääsuteede rajamise Risti tn 1 kinnistule selle kinnistu samast küljest, sh kohast,

kust nägi kinnistule juurdepääsu ette 2008. a kehtestatud DP ning loodekülje läänepoolsest

otsast. Käesolevalt vaidluse alla olevat kasutusluba Kagu tänavalt puutuvalt see ei käsitle.

Planeeringu seletuskirja kohaselt on arvestatud 2008.a DP-s kavandatud tehnovõrkude

asukohtadega veevarustuse, kanalisatsiooni ja sajuvee, sooja- ja gaasivarustuse ning

telekommunikatsioonivarustuse osas (seletuskirja p-d 2.9.1 ja 2.9.2, 2.9.4 ja 2.9.5). Kuigi

kaebaja väitis, et Põhjakeskuse DP nägi ette lahenduse, mille kohaselt Kagu tänava ääres

kaebaja kinnistu juures puuduvad kõnniteed, nähtub selgelt, et käesolev kasutusluba ei käsitle

kohta, mis on seotud eelmärgitud kõnniteedega ja mis võiks seonduda üldse kaebaja kinnistuga,

sest kaebaja osundas taas nende puudumisele teises asukohas ehk mis on seotud

kaubanduskeskuse kasutusloaga nr 3792 ja korraldusega nr 199. Selliselt ei ole käesolevalt

asjakohane, kas kõnniteede puudumine mõjutab otseselt Risti tn 1 kinnistule ehitatava

ärihoonestuse külastatavust ja kaebaja tegevust tema kinnistul ja kas see omakorda mõjutab

selliselt kaebaja kinnistu kasutamise võimalikkust või paneb talle lisakohustusi ehitamisel.

Kaebaja on esitanud otsitud väiteid, kui selgus tema enda eksimus väljastatud kasutusloa

objektides.

Kaebaja on seejärel nimetanud kasutusloa õigusvastasuse alusena asjaolu, et kui ehitusload

tulnuks väljastada kindlas ajalises järjekorras, siis tulnuks seda järgida ka kasutuslubade

andmisel, sest DP-s on märgitud ühe-etapilisuse nõue. Kohtule nähtub, et kaebaja on DP-st nn

ühe-etapilisuse nõuet mõistnud valesti ja ka ilmselt teema ehituslubade järjestusest on ekslik,

sest nagu nähtub kaebaja enda ettepanekutest, mille ta kohtule saatis koos valla vastustega (tlk

195-202 V kd), siis oli kaebajal ilmselt küll soov, et hakatakse ehitama nii, et antakse 1

ehitusluba ja seejärel sellele kasutusluba, siis taas järgmine ehitusluba ja sellele järgneb

kasutusloa andmine, ent niisugusele lähenemisele vald DP-s nõusolekut ei ole andnud. Kui

väljastatakse mitu ehitusluba enam-vähem ühel ja samal ajal, siis on see planeerimispraktikas

tavapärane ja otstarbekas, kohus otstarbekuse küsimustesse ei sekku, ent nähtub, et kui järgiti

tavapärast praktikat, siis ehituslubade väljastamine ühel ja samal ajal ei saakski rikkuda kellegi

õigusi. Ühes etapis lubati välja ehitada Kaubanduskeskus ja seda teenindavad rajatised. Kaebaja

on oma ettepanekutes vastuoluline ja ehkki ta arvab, et ühe-etapilisus seati sisse tema huvidest

lähtuvalt, on selgelt arusaadav, et see pigem on seatud avalikest huvidest lähtuvalt. Kohtule

jääb arusaamatuks, et kui kaebaja toetub DP-le ja peab seda õiguspäraseks, miks ta on sellisel

juhul esitanud 26.09.2011.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavolikogu otsuse nr 80

„Detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2305) ja seejärel

apellatsioonkaebuse kohtu otsusele. Kohus nõustub menetlusosalistega, et DP-s määratakse

arendamisvõimalused, see ei ole ehitusprojekt ega ka tehnovõrkude väljaehitamiseks vajalik

projekt ning selles puudub piisav täpsus. Kui ehitamise kestel on vajadus arendusalal mingi

objekti lahendamise huvides leida paindlikke ja kiiremaid väljundeid, siis on võimalik

ehituslubade nn üheaegsel andmisel rajada nt kiirelt juurdepääsuteid ja samal ajal rajada ehitise

muid osasid, selles ei ole mingit vastuolu planeerimis-ja ehitusnormidega ega DP-ga. Kuna

ehituslubade väljastamise järjestus ei takista ehitamist kindlas ajalises järjekorras, siis jääb

kaebaja pretensioon arusaamatuks, ent nagu võib mõista, siis põhimõttelisele küsimusele, kas

kehtiva DP seletuskirjas on sätestatud selline järjekord ja kas see on haldusorganile ehitusloa ja

sellele järgneva kasutusloa andmisel siduv, annab vastuse kohtuotsus haldusasjas nr 3-13-385.

Käesolevalt märgib kohus, et kui lähtuda printsiibist, et lubade väljastamisel nn ühe-etapilisuse

nõude korral on distsiplineeriv iseloom ning järgides seda printsiipi et vastustaja ei oleks jäänud

hätta ka vaegtööde kõrvaldamise küsimustes, siis puudutaks see selgelt ikkagi avalikku huvi,

mitte aga kaebaja subjektiivseid õigusi. Väljastada võib ka mitu kasutusluba; ehituslubade

realiseerimine ja nende tegelik väljastamine on erinevad tegevused. Tähtsust omab see, kas

objekt on valminud ning kas teda on võimalik kaubanduskeskuse infrastruktuurist tulenevalt

kasutada selliselt, et see kellegi õigusi ei riku. Nagu eelnevast selgus, siis kaubanduskeskuse

käesolev luba ja objektide kasutamine kaebaja õigusi ei riku ja kaebaja selle objektidega liituda

ei soovi ehk kaebaja ettevõtlus takistatud ei ole. Kaebaja enda taotletud load saab lahendada

iseseisvalt ning mingit ohtu rajatud ehitistest ei nähtu. Juurdepääsutee rajamine/väljaehitamine

on selgelt seotud taristuga, mis on teise kasutusloa (nr 3792) küsimuseks. EhS § 33 lg 5 sätestab,

et kasutusluba väljastatakse valminud ehitisele kui tervikule, kuid seda võib väljastada ka

ehitise osale, kui seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Kolmandale isikule

väljastatud kasutusloa tühistamine käesolevas menetluses ei aitaks vähimalgi määral kaebaja

väidetud subjektiivsete õiguste rikkumist kõrvaldada ega mistahes kaebaja õigusi tagada. Kuigi

kaebaja on toonud esile mitmeid seisukohti, kuidas tuleks mõista Rappeli Keskuse DP-d ja et

tema sooviks oli, et ehituslubasid või siis kasutuslubasid ei väljastataks enne, kui taristu on

rajatud, siis nähtub, et selline soov teenib ennekõike avalikku huvi ning kohus ei näe põhjust,

miks ei oleks pidanud vald sellise sooviga arvestama. Kohtule ei nähtu ka seda, et kolmas isik

ei oleks sellisest tingimusest tulenevalt saanud alustada enda DP elluviimist ja et tal tulnuks

objektide valmimisel oodata seejärel ajani, mil kaebaja esitab enda projektid ja taotlused või

asub neid realiseerima. Nn konkurentsi tingimustes tähendaks see, et kolmas isik võiks oma

objektid rajada, ent kaebaja võiks jätta enda taotlused esitamata ja kolmas isik ei saakski

hooneid kasutada. Seadusega sellise tingimuse seadmine ei oleks lubatav ning see seiskaks

õigusliku aluseta teise isiku planeeringu elluviimise, kui kaebajal oli soov tekitada eelmärgitud

olukord. Sellise sooviga mittearvestamine kaebaja seadusega tagatud õiguste rikkumist ei

tähendaks. Kohtule ei ole selgelt äratuntav, miks kaebaja oli soovinud etapilisuse kehtestamist

ja kuidas see tagaks tema õiguste kaitse, ent seotult DP-sse ettepanekute tegemisega võib

mõista, et DP tagab mitmeid alternatiivseid lahendusi seotult juurdepääsuõigusega. DP-ga ei

saa ära võtta kaebaja õigust nõuda enda kinnistule juurdepääsu ning DP-ga ei saa seda ka anda.

Kohus ei korda siinkohal vastustaja asjakohaseid selgitusi ning märgib, et nii selgitused kui ka

viited vastavale kohtupraktikale on asjakohaselt esitatud vastustaja 30.05.16.a vastuse p-des 24-

26. Kaebajal on igal ajal võimalik kasutada tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid ja nõuda

juurdepääsu(õigust) enda kinnistule. Kaebaja oli sj soovinud nii enda kui ka kolmanda isiku

DP puhul juurdepääsu tagamist rajatava Risti tänava kaudu, seda soovi DP-dega ei muudetud

ja need ühitati ning ükski kasutusluba ei muuda seda olukorda. Kaebaja oli soetanud kinnistu,

mis piirneb kolmest küljest eraisikute maaga ning vaid Tallinna mnt ääres ehk neljandast küljest

avalikult kasutatava teega, see olukord ei ole muutunud ja seda ei saa muuta DP-dega või

keskuse kasutusloaga ehk kaebaja ei saa väita, et tema olukord on halvenenud võrreldes kinnistu

soetamise tingimustega. Nagu võib mõista, ei ole saanud kaebaja juurdepääsu planeerida

Tallinna mnt ääres liikluse korraldamise võimatuse tõttu, seega ei saaks kõnelda ka sellest, et

kaebaja või Rappeli Keskuse DP oleksid valed, kui sellist kaebaja soovi ei kajasta juurdepääsu

asukohana, mida ta ei ole objektiivsetel põhjustel kaebaja ka ise esitanud. See aga ei tähenda,

et kolmanda isiku DP annab talle mingid eelised, kui selle nõuetest tulenevalt kasutuslubade

väljastamise tegelik järjekord muutus. Kasutusloa DP kohasel järjestusel väljastamine ei

muudaks fakti, et kaubanduskeskuse käivitamiseks piisas Risti tn väljaehitamisest ulatuses, mil

see tagab liikumise kaubanduskeskusesse ehk nn ühe-etapilisuse nõue. Kohtule ei nähtu, et DP

tervikuna ühel ajal tuleks realiseerida ehk et nn ühe-etapilisus tähendaks seda. Paraku jääb Risti

tänava ja kaebaja kinnistu vahele kahe eraisiku maaomand, mis vallale ei kuulu ja mida ilmselt

teised isikud ehk kaebaja konkurendid tõepoolest niipea vallale üle ei anna, ehkki selline lootus

esines. Kaebaja aga ei saanud siiski loota, et DP -st tulenevalt hakatakse ehitama Risti tänavalt

mahasõitu tema kinnistuni, so läbi teiste isikute maaomandi. Infrastruktuuridega liitumise osas

sellist probleemi ei teki, vähemalt mitte käesoleva kasutusloa saanud infrastruktuuridega

liitumise küsimuses ning kaebaja ettepaneku p 3 puudutab vajadusel sundvalduse seadmise

nõuet ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga, mitte tänavatega. Kuigi kompromisslahenduste

otsimisel oli läbi arutatud ka võimalus, kas lisaks tsiviilõiguslikule juurdepääsuõigusele (AÕS

§ 156) saab kaebaja temal tekkinud juurdepääsu ehitamisega soovitud kohas tekkinud

probleemi käsitleda ka läbi avalik-õigusliku vaidluse ja sellist võimalust kaaluti lähtuvalt

Tallinna Ringkonnakohtu määrusest tulenevast aspektist lähtuvalt (vaidluses ehitusloa

õiguspärasuse üle haldusasjas nr 3-12-213 määrus 11.07.2012 p 18), on käesolevalt selgunud,

et juurdepääsu puudumist ette heites saab kaebaja puhul kõnelda siiski sellest, et selle välja

ehitamata jätmine ei tähenda kolmanda isiku tegevusetust, kuna talle sellist kohustust DP ega

muu haldusakt ei pane. Kaebaja kinnistuni mahasõidu rajamisel tuleks kolmandal isikul ehitada

see enda maale ja kaebaja peaks ikkagi taotlema juurdepääsuõigust, kui vald seda maad ei soovi

või ei suuda osta. Risti põik tänava rajamine seda olukorda ei muudaks, kuna kaebajast ei ole

äratuntav, kuidas see tänav seonduks Rappeli Keskuse teenindamiseks vajalike tänavatega, mis

tuleks ilmtingimata üle anda ja kus asuks selliselt mahasõidu rajamiseks vajalik koht, ent

sõltumata eelmärgitust ei nähtu, et DP –d saaks kohustada realiseerima tervikuna üheaegselt,

sellist kohustust arendajale seadusest ei tulene. Kaebaja pidi vältimatult arvestama ka oma

ettepanekuid tehes, et detailplaneeringujärgse teedevõrgu väljaehitamise ja Rapla vallale

üleandmine võib lükkuda ka DP kohaselt tulevikku. Kaebaja oli kaebust esitades veendunud või

vähemalt esitas asjaolud nii, et temale tuleb nn juurdepääs teise isiku poolt rajada ning ka valla

esindajad ei suutnud algselt kohtuistungil asjaoludes orienteeruda, mis tekitas segadust ja vallal

kulus pikemalt aega, et saada selgust, mismoodi DP-d ja projektid küsimuse lahendasid. DP-de

võrdlusest ei nähtu, et juurdepääsu koht neis erineks ja seetõttu võib möönda, et tegevus

arendaja arendusalal ei ole siiski takistuseks kaebajal endal juurdepääsu rajada soovitud

asukohas ning ka vajalike lubade taotlemine nendes kohtades, kuhu ta soovis mahasõitu ning

taotleda vajadusel läbi kohtu servituuti. Kaebaja on esitanud vastava ehitusloa taotluse ja kuigi

käesolevalt üle antud tänavate lahendus ei anna temale soodsamat positsiooni, kui see oleks

siis, mil eraldi moodustuks transpordimaa Risti tn ääres nii, et see kuuluks tervikuna vallale, ei

saa kõnelda sellest, et kasutusloa andmine keskusele oli välistatud DP-st tulenevalt ja on

seetõttu DP-ga vastuolus. Nagu kohus märkis, jättis DP kohtu arvates selgelt alternatiivsed

võimalused ning teedevõrgu senisest erineva ajaga väljaehitamine on DP kohaselt siiski

võimalik. Seda võimaldab asjaolu, et DP realiseerimine kogu plaanitud ulatuses ei pruugi

õnnestuda ning seadus ei võimalda DP enda realiseerimise ajale kindlaid tähtaegu seada, kuid

seadus võimaldab DP-d realiseerida osaliselt, kui kasutusele võtavad objektid seda

võimaldavad. Kaebaja sai vaid loota soodsama positsiooni tekkimist varem ja kui see ei

realiseerunud, siis ei saa väita, et kaubanduskeskus ja selle huvides rajatud trassid DP mõtte

kohaselt ei realiseeru. Ajaliselt lubade väljaandmise järjestus on selles kontekstis formaalne

rikkumine, mis kaebaja subjektiivseid õigusi iseseisvalt ei riku, kui kasutuslubadest muid

negatiivseid tagajärgi ei saabu. Käesoleva kasutusloa puhul neid ei saabu ja kui kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumine kasutusloaga on välistatud, ei pea kohus võimalikuks

kasutusluba tühistada. Nagu kokkuvõttes võib aru saada kaebajast, on ta tegelikult enda õiguste

rikkumist seostanud pigem vastustaja tegevusetusega, seega oleks kaebaja kõige efektiivsem

õiguskaitsevahend hoopiski asjakohase kohustamisnõude esitamine, kui ta leiab, et tal

tõepoolest õigus vallalt nõuda kolmandale isikule kuuluva transpordimaa sundvõõrandamist

või valla omandisse ülevõtmist. Nagu kohus märkis, ei olnud kaebaja ise sellist ettepanekut

siiski teinud vaid ettepanek puudutas tehnovõrke. Kasutusloa andmisega ei ole kadunud

võimalus Risti tänava teemaad üle anda või võtta nii, et kaebajal tuleb ehitamise osas saavutada

kokkulepe vaid vallaga. Iseenesest ei nähtunud seetõttu kohtule, et DP-des pole ära märgitud

planeerimislikus mõttes võimalik ja vajalik juurdepääsu koht ( mahasõidu/pealesõidu koht) ja

et planeering annab alternatiivseid võimalusi. Neid nõudeid ei takista esitamast

kaubanduskeskuse ja selle rajatiste kasutusluba ja selleks ei ole vajadust tühistada

kaubanduskeskuse kasutusluba, mis pikaajaliselt toimiva kompleksi tegevuse lõpetaks, samas

kaebajale ühtegi eelist andmata. Selline tegevus oleks selgelt ebaproportsionaalne ega viiks

ühegi mõistliku tulemuseni. Ka teises haldusasjas on kohus jätnud kasutusloa tühistamata ning

see on kehtiv.

Siiski märgib kohus kaebajale vastuseks, et uurides kaebaja esitatud ettepanekuid seotult DP-

ga 21.07.11.a. (ettepanek tlk 221 V kd ) nähtub, et vald märkis sellele vastuseks 02.08. 2011.a,

et DP ei muuda juurdepääsu Risti tn 1 kinnistule, mis asub väljaspool planeeringuala. Kaebaja

ei saanud sellest järeldada, et teistele isikutele kuuluv kinnistu on võimalik võtta avalikku

kasutusse ilma nende tahteavalduseta. Kaebaja küll soovis, et tagatud oleks avalike tänavate

kasutamine (Risti 1 kinnistule ligipääs tänavalt), ent kaebaja ettepanek oli esitatud nii, et ta

soovis teede maade üle andmist enne DP kehtestamist (pos 4-8). Kohtule ei ole arusaadav, mida

kaebaja tegelikult soovis või kuidas saanuks nn kaebajat huvitav teemaa tekkida enne, kui need

kehtestab DP. Vähemalt Risti tänava rajamiseni ei olnud selles mõttes midagi tasuta Rapla

vallale kasutamiseks üle anda (enne DP kehtestamist). Sellist soovi DP kehtestamisega ja

seeläbi ka mitte ehitus-ja kasutuslubade andmisega seostada ei saaks. Kaebaja vastav ettepanek

on nimetatud p-s 2 01.08.11.a. (tlk 195-197 V kd). Enne kolmanda isiku DP kehtestamist ei

saanud anda selliselt ka lube ja rajada tänavaid, mida saaks seostada nn ühe-etapilisuse nõude

täitmata jätmise küsimusega või ehitus-ja kasutuslubade järjekorra küsimusega. Kaebaja

ettepaneku p 4 (sama toimiku lk 195 pöördel) tegevus-etappide kohta puudutab aga tõepoolest

konkreetset DP-d ja märgib soovi, et ärihoonetele ei tohiks kasutusluba anda enne, kui avalikes

huvides oleks rajatud esmalt infrastruktuur (tänavad, tehnovõrgud, haljastus ja viimases

järjestuses ärihoonestus), mis avalikes huvides on printiibis kõigile ju ka vastuvõetav ning oli

seda ka vallale. Vastavalt ongi DP-sse märgitud, et tuleb tagada taristu ja hoonete

väljaehitamise järjekorra nii, et enne ehitistele kasutusloa andmist peab olema väljastatud

tänavate ja tehnovõrkude kasutusluba, muudmoodi oleks see olnud ebaloogiline (p 4 teine

lause). Kasutusloa kaubanduskeskusele andis vald enne Risti tänava vastuvõtmist 40 päeva

varem, kuid Risti tänav vastu võtmata ei jäetud. Ehkki kaebaja rõhutas siinkohal ehitamise

etapilisuse tähtsust, seostab ta enda õiguste rikkumist ikkagi selgelt Risti tänavalt mahasõidu

probleemidega, mis tähendab kohtule, et puudub vahetu põhjuslik seos vaidlusaluse

kasutusloaga. Kaubanduskeskuse loast hilisema kasutusloaga kaebaja õiguste rikkumist on

kohus haldusasjas nr 3-13-385 tunnistanud ja kohus leidis, et see luba on õigusvastane, ent see

jäi kehtima.

87. Kuna kaebaja õiguste rikkumine ei ole võimalik, siis ei ole vajadust tuvastada, kas rikuti

menetlusnõudeid või kas esineb haldusakti motiveerimisvigu.

Kaebaja on nimetanud, et juba Maanteeameti (MA) tegevusest saab järeldada, et midagi on

valesti, ent ka siinkohal märgib kohus, et Maanteeameti kirjast 26.01.12.a ei saa kuidagi

järeldada, et käesoleva kasutusloa andmisel ei ole arvestatud MA märkusi ning kohus ei saakski

niimoodi järeldada, et seal olevate märkuste tõttu pole hilisem dokumentatsioon nõuetele

vastav. Üldsõnalised ja abstraktsed vihjed ei seondu käesolevas vaidluses ühegi selgelt

asjassepuutuva projektiga, kuna kaebaja kinnistu ükski kavandatud tehnovõrk ei pea kaebaja

enda väidetel ühtima ega sõltu käesolevate rajatiste lahendustest (mis takistaks kaebajal vee-,

kanalisatsiooni-, side-, elektri- ja gaasivõrku projekteerida). Ärakuulamisõigusega seotult saab

nimetada, et kasutusloa menetlusse ei kaasata kõiki isikuid, kelle kinnistud külgnevad ehitusloa

alusel valmiva avalikku kasutusse antava tänavaga või taristuga. Kaebaja kõik seisukohad olid

vallale teada, kaebaja ei ole ka kohtumenetluses osundanud ühelegi asjaolule, mis tal jäi

esitamata ja mis mõjutanuks asja otsustamist. Kaebaja poolt esitatud poolt-ja vastuargumendid

olid vallale teada. Lisaks märgib kohus seoses kaebuse esitaja õigusega olla kaasatud ehitusloa

väljastamise menetlusse, on juba Tallinna Ringkonnakohus Rapla vallavalitsuse 02.01.2012. a.

korralduse nr 2 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2733 üle peetavas menetluses selgitanud,

et „Kuigi kaebajat ei ole väidetavalt ehitusloa väljastamise menetlusse kaasatud, ei nähtu sellest

tema õiguste rikkumist. Kaebaja on saanud avaldada oma arvamust ja esitada ettepanekuid

detailplaneeringumenetluses“. Kaebaja kinnitas korduvalt, et käesolevalt olid vallale kõik tema

seisukohad arvestamiseks teada ja vald saanuks nendega arvestada, et asi toimiks. Kohtule on

see usutav arvestades kaebaja osundatud pöördumisi, arvukaid arutelusid ning kaebaja enda

projekte, mille kooskõlastamist ta soovis, lisaks hilisemad kohtuvaidlused. Kaebaja enda poolt

rajatavate tehnovõrkude projekteerimise põhimõtted tulenevad aga vahetult DP-st või siis

pädevate asutuste väljastatud projektidest. Kuivõrd kaebaja oli käesoleva kasutusloa

regulatsioonist eksituses, siis võib mõista, et kaebaja ei saagi leida neid vastuseid, mis seal

olema ei pea, sellest tulenevalt haldusakti kvaliteeti hinnata kehvaks ei saakski. Asjaolu, et

kaebajale ei olnud äratuntav käesoleva vaidluse olemus ning teda eksitas kaubanduskeskusele

mitme kasutusloa andmine, ei ole argument, et kaebust rahuldada. Ehitus-ja kasutusloa

kehtetuks tunnistamise otsused on kaalutlusotsused, seega peavad esinema mõjuvad põhjused,

miks olukorda muuta. Kasutusloa kehtetuks tunnistamine on võimalik nii EhS § 38 lg 1

loetletud olukordades kui ka HMS üldregulatsiooni alusel ( Tallinna RK HK otsus nr 3-10-

1352). Kohus nõustub kokkuvõtteks vastustaja ja kolmanda isiku esindajaga, et kaebaja ei

suutnud esile tuua, milline võiks olla tema tegelik põhjendatud huvi käesoleva kasutusloa

vaidlustamisele, kui kokkuvõtte selgub, et ta siiski oli kõigist DP lahendustest teadlik ning sj ta

sai ise omal kinnistul kontrollida, et seal mingit sadevee kraavi ei asu ning nagu selgub, siis

selle puudumine vastab tema tegelikele soovidele. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda

isikuga, et tõendatud ei ole kaebaja õiguste rikkumist ja kui esinebki väheintensiivne riive, siis

ei tooks see kaasa kasutusloa tühistamist. Kokkuvõttes ei esine ka sellist olukorda, et haldusakt

ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja

kaalutlused. Asjaolu, kas haldusaktis võiks leida kõiki kaalutlusi, ei mõjuta käesolevalt kaebaja

õigusi ja huvisid. Käesolevalt vaidluse all olev kasutusluba ei pea andma neid vastuseid, mis

seonduvad kaubanduskeskuse teise kasutusloaga (haldusasi nr 3-13-385). Kaebaja kaebus on

ka peale suulist kohtuistungit jäänud abstraktsele tasandile. Kohus viitab siinkohal RK HK

lahendile nr 3-3-1-29-10 p 23, 24, et kui mõjutused on mittekonkreetsed, puudub kaebajal

subjektiivsete õiguste rikkumine. Isegi kui hüpoteetiliselt peaks olukord hiljem muutuma ja

ilmneks mõni kahjulik tagajärg, mis mingil prognoosimatul põhjusel tehnilist lahendust ei

õigustaks ja ületuksid kehtivad piirnormid, on igal isikul võimalik erinevate avalik-õiguslike

vahenditega kahjulike mõjude vältimist asuda tõrjuma või neid probleeme ohjes hoida. Kuivõrd

kasutusluba saab halduskohtus vaidlustada subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil ja mitte

avalike õiguste kaitseks, siis ei piisa kaebuse rahuldamiseks ainuüksi haldusakti võimalikust

objektiivsest õigusvastasusest, kui selline õigusvastasus kaebaja õigustele mõju ei avalda.

Kaebaja huvi saavutada võimalus esitada kaebuse rahuldamisel muid õiguskaitsevahendeid jäi

sisutuks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna vaidlusalune kasutusluba kaebaja õigusi ei

riku.

88. Menetluskulude taotlused.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulude taotlus tuleb jätta rahuldamata (HKMS § 108 lg 1), kuna tema kaebus jääb

rahuldamata.

Vastustaja on kasutanud advokaadi õigusabi. Kohus leiab, et vastustaja taotlus menetluskulude

väljamõistmiseks kaebajalt tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ilmselgelt on selles vaidluses vastustaja

käsutuses ja teada kõik asjakohased materjalid ja kaalutlused, mida tuli kohtule esitada ning

kohus on vastustaja esindaja taotluses väljatoodust vastupidisel seisukohal. Antud kaebuses ei

olnud

vastustajal

mingit

äratuntavat

vajadust

vahendada

kasutusloa

asjaolusid,

dokumentatsiooni kohtule advokaatide abiga. Vastustajal tuli selgitada üksnes tema enda tehtud

otsuse sisu ja faktilisi asjaolusid, eriti kui oli näha, et kaebaja kohut eksitab ja teeb seda

jätkuvalt. Vastustaja kasutada oli kogu vajalik dokumentatsioon ja ta esitaski seda kohtusse ise.

Kuigi mitu kohtunikku tegid päringuid, olid need samasisulised ja neid korrati seetõttu, et

otseseid vastuseid justnimelt vastustaja ei olnud esitanud ajal, kui saanuks menetluse kiiremalt

lahendada. Kui vald võttis advokaadi, siis puudus mistahes mõistlik vajadus saata korduvalt

ulatuslikke samasisulisi vastuseid, kui kohtunikud olid küsinud ka küsimusi, mida vald püüdis

vastamisel mingil põhjusel ignoreerida (nt kehtinud Teeseaduse (§ 2, lg 2 p 1) rakendamise

kohta; tee koosseisu kuuluvate liiklemiseks kasutatavate rajatiste olemasolu Risti tn ja kui jäi

ebaselgeks, mida vald pidas silmas (Risti tänava) ülevõtmisena või DP-s juurdepääsude

tagamisena jms). Need on selgelt omavalitsuse lahendada olevad küsimused ja seda enam, et

hiljuti oli vald läbinud kohtuvaidluse DP üle. Kohtule ega menetlusosalistele ei olnud sj

vajadust järjepidevalt selgitada servituutide seadmise võimalusi või rõhutada kinnistu

heakorda, millel mingit seost kasutusloaga ei olnud. Haldusasjades peab kohtuasi olema

reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada

kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Kuigi vastustaja

esindaja on viidanud Riigikohtu lahenditele ja nende seisukohtadele, ei ole kohtu arvates

käesoleval juhul tegemist viidatud olukordadega. Vastustaja pidi esmalt endas jõudma

faktilistes asjaoludes selgusele, kuivõrd asja suulisel läbiarutamisel selgus, et valla esindajad

on erinevat meelt või vähemalt asja suulise arutamise ajaks olid esindajad jätnud faktilised

olukorrad ennekõike endale selgeks tegemata. Seetõttu ei saa nimetada vaidlust kuidagi ka

tavapäraselt õiguslikult keerukamaks, kui faktilist olukorda tuli täpsustada. Kohtule jääb

arusaamatuks, kas vald jäi menetlusest eemale, kui kohtus toimus temale oluline protsess, vald

pidi kohtu arvates vältimatult koordineerima tegevuse ja pidi vältimatult omama vahetult

ülevaadet menetlusest ning jälgima arenguid, vajadusel otsustama kompromisslahenduste üle.

Selliselt puudus mõistlik põhjus teha seda vee läbi õigusnõustaja, kellele asjaolude

tutvustamiseks kulub kahtlusteta lisaaeg. Kuigi vastustaja kulutusi kandis, siis vastustaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda (nt Riigikohtu 21.06.2012 otsuse nr 3-3-1-26-12 p 29

ja seal viidatud varasemad lahendid).

Kuigi Rappeli Keskuse OÜ on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1250

eurot, nähtub, et Rappeli Keskus OÜ on tasunud õigusabi eest teenuse osutajale Subrosa OÜ,

kes aga ei ole kohtus viibinud ja ei saanud esindada selliselt Rappeli Keskus OÜ-d (arves nr

003/12/14 rida 2 ja 5 –kohtuistungiks ettevalmistamine, osalemine Tallinna Halduskohtus,

vastavalt 3 h ja 6 h). Kolmas isik ei ole selgitanud märgitud firma ees ka kohustuste tekkimist,

samal ajal nähtub, et kohtule ei ole esitanud OÜ Subrosa ühtegi vastust (arves read 1,3,4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

Kohtunik