3-16-901/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-901

Haldusasi

Doneright OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse 8. aprilli

2016. a ettekirjutuse nr EJV-16-0006 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. mai 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Doneright OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Doneright OÜ

esindaja Mihkel Nukka

Vastustaja Tartu linn

RESOLUTSIOON

Jätta Doneright OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13. mai

2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsuse 8. aprilli 2016. a ettekirjutusega nr EJV-16-0006 kohustati

Doneright OÜd viivitamata peatama täielikult Võru tn 18, Tartu abihoone ehitustegevus

ettekirjutuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud ettekirjutusest teada

saama. Ühtlasi hoiatati ettekirjutusega, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral

rakendatakse Doneright OÜ suhtes sunniraha 5000 eurot.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 9. mail 2016 Doneright OÜ kaebus Tartu

Linnavalitsuse 8. aprilli 2016. a ettekirjutuse nr EJV-16-0006 õigusvastasuse

tuvastamiseks ja ettekirjutuse tühistamiseks.

3. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada

Tartu Linnavalitsuse 8. aprilli 2016. a ettekirjutuse nr EJV-16-0006 täitmine nii, et

Doneright OÜ-l on õigus jätkata aadressil Võru 18, Tartu abihoone ehitusega.

4. Kaebaja selgitas, et ehitustegevuse peatumine toob kaebaja jaoks kaasa

ulatuslikud ebasoodsad tagajärjed. Kuna abihoonesse on planeeritud sisuliselt valmis

ehitatud Võru 18, Tartu kortermaja kütteagregaat, siis ilma abihooneta ei ole võimalik

anda üle väljaehitatud korteriomandeid. Samuti asuvad abihoones Võru 18, Tartu

kortermaja juurde kuuluvad panipaigad ning saunaruumid, milleta ei saa korteriomandeid

üle anda. Sisuliselt tooks abihoone ehitustegevuse peatumine kaasa olukorra, kus

kaebajal ei ole võimalik üksnes abiruumidega seotud ehitustegevuse peatumise tõttu oma

lepingulisi kohustusi ostjate ees täita. Kaebaja on sõlminud kõigi kaheksa korteriomandi

osas kokkulepped, mille kohaselt tuleb korteriomandid üle anda lähiajal. Üleandmisega

viivitamise korral tuleb tasuda leppetrahv ning ostjad võivad rakendada kaebaja suhtes

muid tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Samuti tooks ehitustegevuse peatumine

kaasa täiendavad finants-kohustused (laenuintressid, leppetrahvid laenusumma

tagastamise eest jms), mille täitmise kohustus on kaebajal sõlmitud laenulepingute alusel.

Kuna kaebaja tegevus seisnebki Võru 18, Tartu ehitusobjekti arendamises, siis puuduvad

muud rahavood, et võetud laene ja leppetrahve tasuda. Esialgse õiguskaitse kohaldamise

jätmise korral läheks kaebaja pankrotti ja kogu Võru 18, Tartu objekti ehitus jääks

poolikuks. Samuti saaksid oluliselt kahjustada korterite ostjate ning võlausaldajate huvid,

kuna nende ees on kaebajal märkimisväärsed võlaõiguslikud kohustused.

5. Kaebaja rõhutas, et ehitustegevusega jätkamine ei kahjusta eelduslikult

kolmandate isikute huvisid. Abihoone vundament on käesolevaks hetkeks valminud ning

ettekirjutuses on probleem tõstatatud üksnes seoses

kanalisatsioonitorustiku

paiknemisega. Seejuures on hoone välised kommunikatsioonisüsteemid vastustajaga

eelnevalt kooskõlastatud. Niisiis on mõistlik eeldada, et kaebaja ei ületa ehitustegevusega

planeeritud hoone mõõtmeid ning lähtub ka edaspidi ehitamisel olemasolevast

ehitusprojektist. Ei ole usutav, et ehitustegevusega jätkamisel võiks väidetav

kanalisatsioonitorude ebaõige paigutus tekitada ohtu avalikkusele, teistele isikutele või

keskkonnale. Tegemist on kaebaja riisikoga, kui mingil põhjusel tuleb rajatud

kanalisatsioonitorustik hiljem lammutada.

6. Tartu Halduskohus jättis 13. mai 2016. a määrusega Doneright OÜ esialgse

õiguskaitse taotluse Tartu Linnavalitsuse 8. aprilli 2016. a ettekirjutuse nr EJV-16-0006

täitmise peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4).

7. Halduskohus asus seisukohale, et Doneright OÜ esialgse õiguskaitse taotlus tuleb

jätta rahuldamata, sest taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohaldatav esialgne

õiguskaitse abinõu oleks kaebaja jaoks kasutu, s.t see ei tooks endaga kaasa kaebuse

esitaja olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi. Ainuüksi abihoone

ehitustegevuse jätkamine ei kõrvalda taotluses välja toodud negatiivseid tagajärgi, mis

kaasneksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Kui lähtuda eeldusest, et kaebaja

on kohustatud oma lepingupartneritele üle andma abihoone, mida on võimalik kasutada

nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt, siis selleks on vajalik kasutusloa olemasolu. EhS § 50

lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning

ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav

EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral. Võru 18,

Tartu korterelamu abihoone ehitusloast nähtub, et abihoone ehitusalune pind on 60 m2 ja

kõrgus 6 m. EhS lisa 2 kohaselt on selliste tehniliste andmetega hoone kasutamiseks

vajalik väljastada kasutusluba. EhS § 51 lg 1 järgi annab kasutusloa kohaliku

omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kaebaja jätkab abihoone

ehitustegevust ning kaebaja taotleb kasutusloa väljastamist, siis võib taaskord Tartu linn

olla seisukohal, et ehitis ei vasta nõuetele, mistõttu kasutusluba ei ole võimalik

väljastada. Ilma kasutusloata ei ole abihoonet võimalik kasutada ning seega lepingulised

kohustused korterelamu ostjate ees jäävad vaatamata lõpetatud ehitustegevusele täitmata.

8. Halduskohus selgitas, et juhul kui ehitusprojekti väliste ehitustööde

seadustamiseks esinevad õiguslikud takistused, mistõttu võib osutuda vajalikuks viia

ehitis vastavusse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt registreeritud ehitusprojektile, võib

edasiehitamine kaasa tuua kahju kaebajale endale. Halduskohus rõhutas, et ehitamisega

luuakse pöördumatud tagajärjed, sest valminud hoone lammutamine ei ole reeglina

mõistlik.

9. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus, et ettekirjutuse täitmise peatamine ei

tooks kaebajale kaasa olukorra paranemist, vaid vastupidiselt võib kaebaja olukorda isegi

halvendada. Lisaks eeltoodule märkis halduskohus, et kui kaebaja annab abihoone koos

korteriomanditega ostjatele üle selliselt, et abihoonel puudub kasutusluba ning sellega

seoses ei ole võimalik korteriomandeid eesmärgipäraselt kasutada, võib see

korteriomandite ostjatele kaasa tuua märkimisväärse kahju. Kui kohaliku omavalitsuse

üksus keeldub kasutusloa väljastamisest ning kohustab omanikke viima abihoone

vastavusse kehtivate nõuetega, võib see kaasa tuua ehitusprojektiväliste süsteemide

lammutamise kohustuse, mis on valminud ehitise puhul koormavam kui ehitusjärgus

oleva ehitise puhul.

10. Halduskohus nõustus Tartu linna seisukohaga, et siinjuures esineb ka ülekaalukas

avalik huvi, et ettekirjutus jääks kehtima. On avalikes huvides, et ei toimuks omavolilist

ehitustegevust. Omavoliline ehitustegevus võib kujutada ohtu inimese elule, tervisele,

varale või keskkonnale. On oluline, et abihoone ehitamisel ja tema kasutamisel oleksid

järgitud kõik seadusest tulenevad või seaduse alusel kehtestatud nõuded.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Doneright OÜ esitas 30. mail 2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 13. mai 2016. a määrus osas, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, ning teha uus määrus, millega rahuldada

esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Tartu Linnavalitsuse 8. aprilli 2016. a ettekirjutuse

nr EJV-16-0006 täitmine selliselt, et kaebajal on õigus jätkata aadressil Võru tn 18, Tartu

abihoone ehitusega.

12. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et kohus ei ole juhindunud esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamisel Riigikohtu 21. detsembri 2001. a asjas nr 3-3-1-67-01 väljendatud

seisukohtadest. Kaebaja on üksikasjalikult põhistanud, et esineb reaalne kahjuliku

tagajärje oht, kui kohtuvaidluse ajaks peatatakse kogu abihoone ehitustegevus.

13. Kaebaja hinnangul on halduskohtu määruse p-s 12 tehtud järeldus, et kohaldatav

esialgse õiguskaitse abinõu oleks kaebaja jaoks kasutu, ennatlik ja oletuslik. Samuti ei ole

halduskohus oma seisukohta põhjendanud. Kaebaja on 9. mai 2016. a taotluses

põhjendanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, et hoida ära kaebajale

pöördumatu majandusliku kahju tekkimine. Taotluses on selgitatud, et abihoonesse on

planeeritud kütteagregaat, mis teenindab korterelamut aadressil Võru tn 18, Tartu, ning

kaebajal ei ole võimalik korteriomandeid ilma küttesüsteemita üle anda. Lisaks tekivad

kaebajale ehitustegevuse tervikuna peatamise tagajärjel ettenägematud finantskulud, kuna

vaidlustatud ettekirjutuse tõttu on otseselt takistatud korterite müügitehingute täitmine.

Eeltoodust tulenevalt esineb kaebajal reaalne ning praktiline vajadus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks.

14. Kaebaja hinnangul on ebaõige halduskohtu seisukoht, et abihoone tegevusega

jätkamine ei kõrvalda taotluses välja toodud negatiivseid tagajärgi. Kaebaja on

selgitanud, et abihoone ehitustegevusega jätkamine on vajalik selleks, et lõpetada

kortermaja küttesüsteemi väljaehitus ning vältida olulise majandusliku kahju tekkimist.

Kaebaja selgitab, et kuna enamik kortereid ostetakse pangalaenu kaudu

finantseerimisega, siis on eluliselt usutav, et pank ei nõustu osalema tehingus, millega

müüakse Eesti kliimas korter ilma küttesüsteemita. Seega on esialgse õiguskaitse

kohaldamine hädavajalik, et hoida ära kaebaja ning korteriostjate jaoks pöördumatult

negatiivsete majanduslike tagajärgede tekkimist.

15. Kaebaja hinnangul on halduskohus määruses ennatlikult eeldanud, et kaebaja

tegevus on õigusvastane. Kaebuses on põhjendatud, et vastustajale on esitatud

nõuetekohane ehitusprojekt, mille alusel on kohalik omavalitsus ise väljastanud ehitusloa.

Kaebaja on selgitanud, et õigusaktidest ei tulene omanikule kohustust koostada abihoone

kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks eraldi tööprojekt. Liiatigi ei ole vastustaja seni

viidanud, millisel õiguslikul alusel ta nõuab kaebajalt ehitamise ajal täiendavate

projektide esitamist. Põhimõtteliselt on kaebaja hinnangul esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel asja sisuliselt lahendama, ilma et oleks andnud hinnangut ja esitanud

põhjendusi kaebuses esitatud seisukohtadele.

Kaebaja on ehitamisel lähtunud ehitusloast ning sellest ei tulene, et kanalisatsiooni- ja

veesüsteemid nõuavad eelnevalt tööprojekti koostamist. Vastavat nõuet ei tulene kaebajale ka

õigusaktidest. Isegi juhul, kui vastaksid tõele väited kaebaja õigusvastase tegevuse kohta, siis ei

ole õige kohtu seisukoht, et kanalisatsioonitorustiku tõttu tuleks ehitis lammutada. Vastustaja ei

ole kaebajale heitnud ette, et kanalisatsioonisüsteem on ehituslikult ebaõigesti või ohtlikult

paigaldatud, vaid seda, et kanalisatsioonitorud paiknevad ka esimese korruse panipaikade all.

Kui mingil põhjusel selgukski asjaolu, et osa kanalisatsioonisüsteemist ei saa kasutusele võtta,

siis on olemas standardsed ehitustehnilised lahendused, mis võimaldavad torustikku sulgeda.

Seega on kaebaja hinnangul ebaõige ja alusetu halduskohtu järeldus, et ehitamisega jätkamine

looks pöördumatud tagajärjed ja ehitis tuleks hiljem lammutada.

16. Kaebaja väidab, et abihoonet on ehitatud vastavalt ehitusloale ning –projektile.

Halduskohus ei ole põhjendanud, milles seisneb käesoleval juhul oht inimese elule,

tervisele, varale või keskkonnale. Tegelikkuses ei ole kanalisatsioonitorustikku

paigaldanud ehitustehniliselt ebaõigesti, vaid vaidlus käib selle üle, kas kaebajal on

kohustus enne töödega alustamist koostada tööprojekt ja esitada see vastustajale või

mitte. Seega on halduskohus ebaõigesti ja põhjendamatult asunud seisukohale, et esineb

ülekaalukas avalik huvi kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine kohtumenetluse ajaks on ainus praktiline abinõu, mille abil on võimalik

hoida ära kaebaja ja kolmandate isikute jaoks pöördumatu kahju tekkimist. Samuti leiab

kaebaja, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei ole relevantne hinnata taotluse

esitanud isiku huvide kahjustamise võimalikkust.

17. Vastuses määruskaebusele palub Tartu linn jätta Doneright OÜ esitatud

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13. mai 2016. a määruse peale rahuldamata.

18. Vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu 13. mai 2016. a määruse punktis 13

märgituga, et Doneright OÜ esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest

taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei

tooks endaga kaasa kaebaja olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi.

19. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kuna ehitamisel ei järgita registreeritud

ehitusprojekti (eelprojekti) ja ei ole olemas tööprojekti, siis ei saa ka olla kindel, et

ehitatav ehitis vastab ehitisele ette nähtud nõuetele ning et see ei kujuta endast ohtu

inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ehitusprojekti (eelprojekti)

tehnovarustuse osas (ehitusprojekti lk 18) on märgitud, et hoone kütte, ventilatsiooni,

elektrivarustuse ning veevarustuse ja kanalisatsiooni osad lahendatakse eraldi

projektidega. Kaebaja väidab määruskaebuse punktis 2.5, et ehitusloast ei tulene, et

kanalisatsiooni- ja veesüsteemid nõuavad eelnevalt tööprojekti koostamist. Vastustaja ei

nõustu kaebaja seisukohaga, sest ehitusloa nr 1612219/00562 lk 3 "Märkus" on välja

toodud, et ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta

kehtivaid nõudeid. Seega neid nõudeid, mis tulenevad õigusaktidest, eelkõige

ehitusseadustikust.

20. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu seepärast, et isegi kui määruskaebus

rahuldatakse, ei ole võimalik ehitustöid jätkata seni, kuni puuduvad vajalikud põhi- ja

tööprojektid. Doneright OÜ-l on alates ettekirjutuse teadasaamise päevast, s.o 8. aprill

2016. a, olnud võimalik täita ettekirjutuse juhiseid õigusrikkumise kõrvaldamiseks.

Doneright OÜ seda teinud ei ole.

21. Ehitusprojekti (eelprojekti) kohaselt asuvad abihoone esimesel korrusel 2

panipaika, milles puuduvad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Paikvaatlusega tuvastati, et

abihoone esimese korruse põranda alla paigaldatakse ehitusprojekti (eelprojekti) välised

vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mille otsad ulatuvad kavandatavate panipaikadeni.

Põhjusel, et ehitusprojektiga (eelprojektiga) ei ole abihoone esimese korruse

panipaikadesse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteeritud, ei saa ka ehitada vee- ja

kanalisatsioonisüsteemi liitumise valmidust, sest see ei vasta kinnitatud ehitusprojektile

(eelprojektile). Paikvaatlusega tuvastati, et abihoone esimese korruse põranda alla

paigaldatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud ulatuvad kavandatavate panipaikadeni.

Paikvaatlusakti fototabeli foto 2 kohaselt on panipaika nr 2 (vt ehitusprojekti 1. korruse

plaani; (lisa 1) ehitatud 6 kanalisatsioonitoru otsa. Ehitusloa väljastamise aluseks olnud

ehitusprojekti (eelprojekti) kohaselt on vee- ja kanalisatsioonisüsteem ette nähtud hoone

teisel korrusel. Selleks, et teisel korrusel vee- ja kanalisatsioonisüsteem välja ehitada,

tuleb ehitada vee- ja kanalisatsioonipüstikud. Ehitusloa taotlemise aluseks oleva

ehitusprojektiga (eelprojektiga) ei ole lahendatud vee- ja kanalisatsioonipüstikute

asukoht. See tuleb lahendada vastava vee- ja kanalisatsiooniprojektiga, mida täna aga

linnavalitsusele teadaolevalt ei eksisteeri.

22. Vastavalt EhS § 12 lg 1 tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja

ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. EhS § 13 lg 2 järgi peab ehitusprojekti kohaselt olema

võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel

juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida. Määruse nr 97 § 5 lg 1 kohaselt on

ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Sama määruse § 10 lg

1 kohaselt on tööprojekt ehitusprojekti staadium, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada

ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse

vajalikuks. EhS § 8 sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega

seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Seega on õigusaktides selgelt välja toodud ja

ettekirjutuses ka selgelt viidatud, et nõuetekohaselt ehitamiseks peab olema ehitusprojekt

tööprojekti staadiumis. Eelprojekti staadiumis oleva eitusprojekti alusel ei ole võimalik

ehitada ega ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida.

23. Ehitamine kooskõlastatud ehitusprojekti kohaselt on kaalukas avalik huvi ja

kaebuses ei ole esitatud selliseid motiive, mis kaaluksid avaliku huvi üles.

Ehitusloakohustuslikku abihoonet on asutud ehitama ilma põhi- ja tööprojektita ehk

ehitustöid on teostatud ebaseaduslikult. Avalikes huvides on, et ehitis (või selle osa) oleks

projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate

õigusaktide kohaselt ehk õiguspäraselt ning ei toimuks omavolilist ehitustegevust.

Arvestatav avalik huvi, et ei ehitataks ebaseaduslikult, on sedavõrd oluline, et see

õigustab kaebuse esitaja õiguskaitsevajadusega mittearvestamist.

24. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik ilma Tartu Linnavalitsuse

poolt välja antava kasutusloata korteriomandeid üle anda ja kasutusse võtta. Põhihoonel

puudub veel kasutusteatis ning ka kõrvalhoonel puudub kasutusluba, sest ehitustegevus

on pooleli. Doneright OÜ on teadlik, et ka põhihoones on puudusi, mis vajavad

likvideerimist. Ilma kasutusloata ei ole abihoonet võimalik kasutada ning seega

lepingulised kohustused

korterelamu ostjate ees jäävad vaatamata lõpetatud

ehitustegevusele täitmata.

25. Vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu seisukohaga, et ettekirjutuse täitmise

peatamine ei tooks kaebajale kaasa olukorra paranemist, vaid vastupidiselt võib kaebaja

olukorda isegi halvendada. Kui kaebaja annab abihoone koos korteriomanditega ostjatele

üle selliselt, et abihoonel puudub kasutusluba ning sellega seoses ei ole võimalik

korteriomandeid eesmärgipäraselt kasutada, võib see korteriomandite ostjatele kaasa tuua

märkimisväärse kahju. Kui kohaliku omavalitsuse üksus keeldub kasutusloa

väljastamisest ning kohustab omanikke viima abihoone vastavusse kehtivate nõuetega,

võib see kaasa tuua ehitusprojektiväliste süsteemide lammutamise kohustuse, mis on

valminud ehitise puhul koormavam kui ehitusjärgus oleva ehitise puhul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

26. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

27. Ringkonnakohtu hinnangul on arusaamatu kaebaja etteheide, et halduskohus ei ole

põhjendanud oma seisukohta, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine oleks kaebaja

jaoks kasutu. Halduskohus on piisava põhjalikkusega 13. mai 2016. a määruse pdes 13-

15 selgitanud, mil moel ainuüksi ehitustegevusega jätkamine ei kõrvalda taotluses

väljatoodud negatiivseid tagajärgi. Halduskohus on juhtinud kaebaja tähelepanu

asjaolule, et Võru tn 18 asuva abihoone kasutamiseks on ehitusseadustiku kohaselt

vajalik kasutusluba (vt EhS lisa 2) ning kasutusloa väljastab kohalik omavalitsus (EhS §

51 lg 1), s.o käesoleval juhul Tartu linn. Eeltoodut arvesse võttes on halduskohus

õigustatult asunud seisukohale, et Tartu linn ei pruugi kasutusluba väljastada, kuna

vastustaja on juba praegu asunud seisukohale, et abihoonet ei ole ehitatud vastavalt

ehitusloale ning nimetatud asjaolu on EhS § 50 lg 1 järgi aluseks kasutusloa väljastamata

jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ilma kasutusloata ei ole võimalik

abihoonet kasutada ning seega jääks lepingulised kohustused vaatamata lõpetatud

ehitustegevusele korterelamu ostjate ees täitmata.

28. Kaebaja ei ole kasutuloa vajalikkuse osas negatiivsete tagajärgede ärahoidmisel

vastuväiteid esitanud, vaid heidab halduskohtule ette, et kohus on asunud asja sisuliselt

lahendama, tuvastades kaebaja tegevuses õigusvastasuse. Ringkonnakohus leiab, et

halduskohus ei ole vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et Doneright OÜ tegevus

oleks õigusvastane. Halduskohus on pigem hoidunud käesoleva haldusasja

põhivaidlusküsimuse lahendamisest, s.o kas kaebajal on kohustus enne töödega

alustamist koostada tööprojekt ja esitada see vastustajale või mitte. Halduskohus on

viidanud ainuüksi sellele, et vastustaja hinnangul on kaebaja tegevus õigusvastane, ning

arvestades asjaolu, et kohaliku omavalitsuse pädevuses on kasutusloa väljastamine, siis

võib vastustaja hinnang kaebaja ehitustegevusele saada takistuseks kasutusloa

väljastamisel.

29. Kuivõrd halduskohus tuvastas, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus,

siis on täitmata esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus ning halduskohus on

õigesti taotluse rahuldamata jätnud.

30. Arvestades et vaidlus on tõepoolest selle üle, kas kaebajal on kohustus enne

töödega alustamist koostada tööprojekt ja esitada see vastustajale või mitte, siis võib

ringkonnakohtu hinnangul olla esitatud kaebus perspektiivitu. Kaebaja väidab, et

abihoonet on ehitatud vastavalt ehitusloale ja projektile ning õigusaktidest ei tulene

omanikule kohustust koostada abihoone kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks eraldi

tööprojekt. Samas on 14. jaanuari 2016. a ehitusloas selgelt märgitud, et ehitada tuleb

ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid (tl 38).

Ehitusprojektis on tehnovarustuse osas märgitud, et hoone kütte, ventilatsiooni,

elektrivarustuse ning veevarustuse ja kanalisatsiooni osad lahendatakse eraldi

projektidega (tl 22). Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et ainuüksi kaebaja

enda poolt esitatud ehitusprojekt nõuab abihoone kanalisatsioonisüsteemi jaoks eraldi

tööprojekti. Lisaks nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et selline nõue tuleneb ka

seadusest, kuna EhS § 13 lg 2 järgi peab ehitusprojekti kohaselt olema võimalik ehitada,

ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida. Praeguses olukorras ei ole võimalik

ehitusprojekti järgi kontrollida kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise nõuetele vastavust,

kuna selles osas puuduvad ehitusprojektis täpsustused.

31. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva haldusasja asjaolude pinnalt halduskohus

igati asjakohaselt viidanud võimalikule olukorrale, kus kohus lubaks abihoone esialgse

õiguskaitse korras valmis ehitada, kuid kohalik omavalitsus keeldub hiljem kasutusloa

väljastamisest ning kohustab abihoone viima vastavusse kehtivate nõuetega, mis võib

ehitusprojektiväliste süsteemide lammutamise kohustust ja seeläbi tuua kaasa

märkimisväärse kahju kaebajale. Ringkonnakohus soovib sarnaselt halduskohtule

selgitavalt märkida, et käesoleval hetkel on vaidlusaluse ettekirjutuse kohaselt kaebajal

võimalik ehitustegevust jätkata, kui esitatakse pädeva isiku poolt koostatud tööprojektid,

mis vastavad ehitusprojektile.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt