3-15-2994/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2994

Haldusasi

Keila Tarbijate Ühistu kaebus Tööinspektsiooni 22.09.2015

ettekirjutuse

nr

3-1/9103-6

osaliseks

ja

29.10.2015

vaideotsuse nr 1.4-1/2271 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Keila Tarbijate Ühistu, volitatud esindaja

vandeadvokaat Janek Väli

Vastustaja – Tööinspektsioon, volitatud esindaja Kairit Ehala

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Keila Tarbijate Ühistu kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.07.2016, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-2994

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tööinspektsioon (vastustaja) kontrollis 18.08.2015 töötervishoiu ja tööohutuse nõuete

täitmist Keila Tarbijate Ühistu (kaebaja) Nissi kaupluses ning koostas selle kohta protokolli

nr 3-1/9103-2. Protokolli kohaselt ei ole kaupluse riskianalüüsis hinnatud töötaja tervisele

mõjuvaid ohutegureid (raskuste käsitsi teisaldamine, kukkumine kõrgusest, lõikehaavad,

töövägivald, bioloogilised ohutegurid, füsioloogilised ohutegurid ehk seisev töö, sundasend,

korduvad ühetaolised liigutused); korraldatud töötajatele tervishoiukontrolli töötervishoiuarsti

juures; võimaldatud sundasendis töötavatele töötajatele tööpäeva või vahetuse jooksul tööaja

hulka arvatavaid vaheaegu.

2. Kaebaja esitas 21.08.2015 kirjaga protokollile vastulause, selgitades, et töötajad ei tööta

pikemat aega sundasendis, vaid nende tööoperatsioonid vahelduvad tööpäeva jooksul, mistõttu

on sundasendis töötamise riskid ja raskuste teisaldamise riskid hinnatud väikesteks. Töötajatele

on ette nähtud puhkeaega lõunapausiks 30 minutit ja 3 × 15 minutit lisapuhkeaega. Kuna õhtusel

ajal on töökoormus oluliselt madalam, siis võimaldatakse töötajatele veel mitmeid puhkepause,

mis lähevad tööaja sisse.

3. Vastustaja jättis 07.09.2015 kirjaga vastulause arvestamata. Tööinspektor tuvastas, et

hoolimata tööülesannete vaheldumisest täidetakse tööülesandeid tööpäeva jooksul püstijalu.

Puudub võimalus teha mingit tööoperatsiooni istudes. Pikaajalist seisvat töötamist hinnatakse

sundasendis töötamisena. Uuringud on näidanud, et pidevalt seisvas asendis töötamine võib

suurendada ateroskleroosi (arterite lubjastumine) ning kõrgvererõhutõve riski. Sellise asendiga

kaasneb lihastele ja liigestele ebasoodne staatiline koormus, lihaste poolt pehmete kudede

kompressioon ning vedelike, sh venoosse vere, kuhjumine eeskätt alajäsemetesse. Seetõttu on

väide, et töötajad ei tööta pikemat aega sundasendis, ebaõige. Töökorralduse reeglitest nähtus,

et töötajatele võimaldatakse 30-minutiline vaheaeg einestamiseks ja 2 × 15 minutilist

puhkepausi puhkamiseks. Nimetatud puhkepausid ei kuulu tööaja sisse. Kuna Nissi kaupluse

töötajad töötavad sundasendis ja töötamisel esineb füüsilist koormust, peab tööandja vastavalt

töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 9 lg-le 31 võimaldama töötajatele tööaja hulka

arvatavaid vaheaegu.

4. Vastustaja kohustas 22.09.2015 ettekirjutusega nr 3-1/9103-6 korrakaitseseaduse § 28

alusel kaebajat: 1) täiendama riskianalüüsi ohuteguritega (raskuste käsitsi teisaldamine,

töövägivald, seisev töö, sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused) (TTOS § 13 lg 1 p 5);

2) viima läbi töötajate tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures (TTOS § 13 lg 1 p 7,

sotsiaalministri 24.04.2003 määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ (Määrus nr 74) § 5

lg-d 1 ja 2); 3) võimaldama kaupluse töötajatele, kes töötavad pikaajalises sundasendis ja suure

füüsilise või vaimse töökoormusega, tööaja hulka arvatavaid vaheaegu (TTOS § 9 lg 31).

Ettekirjutuste täitmise tähtpäevaks määrati 20.10.2015.

5. Kaebaja esitas 20.10.2015 vaide ettekirjutuse p-de 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks. Vaides

oli ka taotlus ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Vaide põhjenduste kohaselt ei ole Nissi

kaupluse töötajate terviseriski hinne suurem kui 10, seega puudub sotsiaalministri 27.02.2001

määruse nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (Määrus

nr 26) § 3 lg 7 järgi vajadus tervisekontrolli läbi viia. Töötajate tööoperatsioonide vaheldumise

tõttu on hinnatud sundasendis töötamise ja raskuste teisaldamisega seotud riskid väikesteks.

Samuti ei esine muid Määruses nr 74 toodud aluseid tervisekontrolli läbiviimiseks. Vastustaja

jättis arvestamata kaupluse tegeliku töökorralduse. Kaupluse igapäevases töökorralduses ei

esine vajadust pikaajalise töö tegemiseks seisvas asendis. Töötajatele on ette nähtud tööaja sisse

mittearvatavad 30-minutiline lõunavaheaeg ja 2 × 20 minutilised puhkepausid. Tegelikkuses

3-15-2994

3(9)

võimaldatakse töötajatele lisaks veel mitmeid tööajasiseseid puhkepause. Kaupluse ruumides

on piisavalt istuvas asendis puhkamist võimaldavat mööblit. Ettekirjutust ei ole põhjendatud.

6. Vastustaja jättis 29.10.2015 vaideotsusega nr 1.4-1/2271-1 rahuldamata kaebaja taotluse

22.09.2015 ettekirjutuse täitmise peatamiseks (p 1), samuti jäeti vaie rahuldamata (p 2).

Põhjendused:

6.1. Kaebaja täiendatud riskianalüüsis on hinnatud müüja-kassapidaja tööga seotud ohutegurite

riske tõenäoliseks või väga ebatõenäoliseks ning madalaks. Kuna kaebaja ei esitanud lisaks

riskianalüüsile ka raskuste käsitsi teisaldamise hindamislehti, ei ole Määrusest nr 26

juhindumine kontrollitav. Kaubandustöötajate töökeskkonna riskid on väga mitmekesised.

Füüsikalistest ohuteguritest võib välja tuua sisekliima kõikumised – liikumine kaubanduse

poolelt lao poolele, jahekambritesse, tuuletõmbuse teke jne. Füsioloogilistest ohuteguritest võib

välja tuua püsimise sundasendis (jalgadel töö, istuv töö jne), mõõdukad pinged tugi- ja

liikumisaparaadis (kaupade väljapanek, säilivustähtaegade kontrollimine, töö kassades jm),

raskuste teisaldamine. Raskuste teisaldamise all ei mõelda vaid raskuse käes hoidmist ja sellega

liikumist, vaid ka tõmbamist-lükkamist. Kauplused müüvad koeratoitu, jahutooteid, jooke jne.

Suured koeratoidupakendid võivad kaaluda kuni 15 kg ning asuvad tavaliselt alumistel riiulitel.

Seega peab töötaja tõstma neid ebasoodsas asendis – kummargil madalale riiulile. Alajäseme

luu- ja lihaskonna vaevused on probleemiks paljudes töökohtades ja nad kipuvad olema seotud

tingimustega teistes kehapiirkondades. Alajäseme kahjustused mõjutavad puusi, põlvi ja jalgu

üldiselt. Põhjuseks tavaliselt liigkoormus. Pikaajaliselt seistes töötamine ja ka põlvili töö on

suurimaks ohuks. Kõige tavalisemad riskifaktorid tööl on: korduv põlvitamine ja/või

kükitamine; töötamine fikseeritud asendites nagu seismine rohkem kui 2 tundi ilma vaheajata.

Need probleemid võivad põhjustada liikumatust väga suures ulatuse. See omakorda halvendab

elukvaliteeti. Psühholoogilistest ohuteguritest on kaupluse töötajad samuti ohustatud. Kauplus

peab tagama hea teeninduskvaliteedi ja töötaja oskuse jääda rahulikuks ka kõige konfliktsemas

situatsioonis, mis esitab kõrgendatud nõudmise töötaja psüühikale ning mõjub vaimselt

koormavalt. Kui lisada juurde pikk tööpäev (pikem kui 8 tundi), siis on vaimse koormuse teke

ilmselge. Ülemäärane vaimne koormus mõjub inimese immuunsüsteemile pärssivalt ja töötaja

võib jääda kergemini haigeks. Seega ei saa nõustuda, et Nissi kaupluse töötajatel puuduvad

niisugused töökeskkonna riskid, mis ei võiks ohustada töötaja tervist ja puudub vajadus

töötajate tervisekontrolli suunamiseks. Tegemist võib olla ohutegurite alahindamisega.

6.2. Ettekirjutust ei ole piisavalt põhjendatud, kuid põhjendused on esitatud 07.09.2015

vastuskirjas. Samuti nähtuvad kontrolli protokollist, mida tööinspektor kontrollis ja mida tajus.

6.3. Jääb arusaamatuks, milline töökorraldus Nissi kaupluses kehtib. Vaides räägitakse 30-

minutilisest lõunapausist ja 2 × 20 minutilistest puhkepausidest, 21.18.2015 vastuväites aga 30-

minutilisest lõunapausist ja 3 × 15 minutilistest puhkepausidest. Täiendatud riskianalüüsis on

ohuteguritena välja toodud tööpäeva pikkus ja kauba teisaldamisega kaasnevad riskid.

Ohutegurist tuleneva riski piiramiseks on kasutusele võetud kolm 15-minutilist puhkepausi

lisaks 30-minutilisele lõunaajale. Eeltoodust järeldub, et 3 × 15 minutilised puhkepausid on ette

nähtud TTOS § 9 lg 31 alusel. Need puhkepausid tuleb arvata tööaja hulka.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 22.09.2015 ettekirjutuse nr 3-1/9103-6

p-de 2 ja 3 ning 29.10.2015 vaideotsuse nr 1.4-1/2271 tühistamiseks. Põhjendused:

7.1. Ettekirjutust ei ole põhjendatud. Vaideotsuses on seadust tõlgendatud abstraktselt.

Vaidlustatud haldusaktides ei ole arvesse võetud tegelikke töötingimusi ja töötajate terviseriske,

mida kaebaja on õigesti kirjeldanud oma riskianalüüsides. Tõendeid on käsitletud erapoolikult

ja subjektiivselt. Järelevalvemenetlus on läbi viidud puudulikult ja asjaoludesse süvenemata.

3-15-2994

4(9)

Vaideotsuse järeldused on oletuslikud, tõendamata ja vastuolus vastustaja poolt kogutud

tõenditega.

7.2. Kaupluses on läbi viidud riskianalüüs ja kõigi töötajate tööoperatsioonide vaheldumise

tõttu on hinnatud sundasendis töötamise ja raskuste teisaldamisega seotud riskid väikesteks.

Samuti ei esine muid Määruses nr 74 toodud aluseid tervisekontrolli läbiviimiseks. Kaupluse

töötajate töötervishoiu ohuteguritega seonduvad riskid on madalad ja puudub vajadus

tervisekontrolli läbiviimiseks ning tööajasiseste täiendavate vaheaegade võimaldamiseks.

7.3. Raskuste teisaldamine kaupluses. Müügisaali töötajad (kõik on naised) peavad

tööülesannete täitmiseks teisaldama pakendeid raskusega 50 g kuni 2 kg. Töötaja võtab laos

kauba välja suuremast pakendist, asetab kaubakärusse ja transpordib müügisaali. Kaubaalusel

oleva kauba toimetab müügisaali transporttööline, kasutades kahveltõstukit. Müügisaalis on

alumistele riiulitele, kuhu on kaupade paigutamisel vajalik kummardada või kükitada, asetatud

pikema müügiperioodiga kaubad, mille pakend on suurem ja mida on seetõttu vajalik harvem

riiulitele paigutada. Kõrgematele riiulitele paigutatakse lühema müügiperioodi ja väiksema

pakendiga kaubad. Kauba teisaldamiseks laos on kaupluse töötajate käsutuses kahveltõstuk,

ratasalused ja kaubakärud. Kärusse laaditud kaubad on enamike tööpindadega samal kõrgusel.

Kaebaja viis 08.12.2004 läbi raskuste käsitsi teisaldamise mõõtmise, mille tulemusel hinnati

riskid hindele 2 ehk mõõdukaks. Kuna kaupluse käive on võrreldes mõõtmise ajaga vähenenud,

ei ole vaja uut hindamist läbi viia. Määrusega nr 26 kehtestatud juhendi kohaselt peab tööandja

töötajatele, kelle terviseriski hinne on suurem kui 10, korraldama tervisekontrolli. Kaupluse

töötajatel on terviseriski hinne 2, seega puudub vajadus tervisekontrolli läbiviimiseks.

Vastustaja ei ole ettekirjutuses põhjendanud ega tõendanud, et riskide arvestus oleks ebaõige.

7.4. Kaupluse töötajate tööülesannete vaheldumine ja sundasendid. Kaupluse igapäevases

töökorralduses ei ole vajadust pikaajalise töö tegemiseks seisvas asendis. Töötajal on võimalus

maksimaalselt iga 1,5 tunni järel istuda puhkeruumis, kus on piisavalt puhkamist võimaldavat

mööblit. Vastustaja jättis arvesse võtmata tegelikkuses sageli esinevad olukorrad, kus töötajal

on võimalik võtta puhkepaus ilma vajaduseta täita mingeid tööülesandeid (seda eriti õhtusel

ajal, kui kliente käib vähem). Kaupluse töötajate töö on vaheldusrikas ega too kaasa vajadust

täita tööülesandeid pikaajalises sundasendis, sh seistes.

7.5. Töötajate puhkepausid. Kaupluse töökorralduslike reeglite p-s 8.7 on töötajatele lisaks 30-

minutilisele lõunavaheajale ette nähtud ka tööaja sisse mittearvestatavad puhkepausid 2 × 20

minutit. Täiendavalt võimaldatakse töötajatele mitmeid tööajasiseseid puhkepause, eriti õhtusel

ajal, kui töökoormus on tavapärasest oluliselt väiksem. Kaebajal ei ole seadusest tulenevalt

kohustust võimaldada töötajatele tööaja hulka arvestatavaid vaheaegu, kuna töötajatel ei esine

suurt füüsilist või vaimset töökoormust, töötajad ei tööta pikaajalises sundasendis, samuti ei ole

nende töö monotoonne. Ettekirjutuses puudus viide, et kaupluse töötajad andsid selgitusi, et

nende füüsiline ja vaimne koormus ei ole suur, eriti võrreldes nende varasema töökogemusega

muudes valdkondades. Samuti teavitasid töötajad inspektorit, et tööpäeva jooksul on neil

piisavalt puhkepause. Ka kaupluse juhataja selgitas, et seoses klientide vähesusega õhtusel ajal

saavad töötajad lisaks 2 × 20 minutilistele pausidele kasutada täiendavaid tööajasiseseid

puhkepause, mida on igapäevaselt kindlaksmääramata arv vastavalt töökoormusele. Töötajad

saavad seda ka tunnistajatena kinnitada. Kauplust külastab päevas keskmiselt 350 klienti ja ühes

tunnis maksimaalselt 30 klienti. Kuna kaupluses on iseteenindus, puudub saalitöötajal vajadus

klientidega suhelda ja klientidega suhtlemise koormus jaotub töötajate vahel, kes töötavad

kassas.

7.6. Kaupluse sisekliima. Konditsioneer asub kassas töötavast inimesest 14,5 m kaugusel.

Vahesein varjab kassas töötavat inimest välisuksest tuleva külma õhu ja tuule eest. Välisukse ja

3-15-2994

5(9)

müügisaali vahel on soojendusega tambur, millest avaneb välisuks õue risti. Töötaja tervist

kahjustada võiva tuuletõmbe võimalus on olematu. Kaupluse lao ja müügisaali vaheline uks on

kaupade lattu toimetamise ajal suletud ning kaupluse tagumine välisuks ei asu esiuksega

vastamisi. Töötajate tööülesanded ei tingi vajadust liikuda tööpäeva jooksul tihti jahutuskambri

ja müügisaali vahet – kui piimatooted on müügisaali välja pandud, siis puudub vajadus pikema

aja vältel jahutuskambrit külastada. Jahutuskambrit täidetakse kaubaga ajal, mil töötaja asub

müügisaalis. Töötajad peavad tööpäeva jooksul 2-3 korda külastama jahutuskambrit kestusega

ca 3 minutit. Jahutusruumis on töötajatel kohustuslik kanda sooja jopet, kindaid ja mütsi.

Kaupluse töötajatel on kohustuslik kanda vormirõivaid – soe vest, fliisjakk, kindad. Kaupluse

siseruumides on temperatuur keskmiselt +18 kuni +22°C.

7.7. Kaebaja selgitas täiendavates seisukohtades, et suurema osa riiulitele paigaldavate

kaubaesemete kaal on alla 1 kg. Enam kui 5 kg kaaluvate kastide või kaubakoguste korral tuleb

esemeid tõsta kahekesi. Kaupade liigutamiseks on ettenähtud ratasalused ja kahveltõstukid,

mida töötajad on kohustatud kasutama 30 kg raskemate esemete puhul. Kauba toovad alustel

kauplusesse logistikafirma töötajad. Kuna tegemist on väikekauplusega, on käive ning sellest

tulenevalt tööde maht ja tempo väga aeglased. Kauba riiulitele paigutamist ei toimu iga päev

palju. Töötajatel on võimalus teha tööpäeva jooksul ka kergemaid töid, sh kauba realiseerimise

aja jälgimine, pandipakendi sorteerimine, töötada kassas jne. Istudes on võimalik täita

tööülesandeid kassas, teha kontoritööd, sorteerida pandipakendeid ja täita muid tööülesandeid.

Tööinspektor ei jälginud kaupluse ruumides töötajate tööülesannete tegelikku täitmist ega

teostanud mõõtmisi. Seega on väide, et kaebaja on hinnanud müüja-kassapidaja töö riskitaset

liiga madalaks, alusetu.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Tööinspektoril oli olemasolevate tõendite põhjal võimalik järeldada, et kaebaja on

ohutegureid alahinnanud. Õige ei ole kaebaja käsitlus, et sundasendis töötamise ja raskuste

teisaldamisega seotud riskid on töötajate tööoperatsioonide vaheldumise tõttu hinnatud

väikesteks. Raskuste teisaldamisega seotud riskide hindamisel ei oma tööoperatsioonide

vaheldumine tähtsust, piisab, kui töötajate tööülesanded hõlmavad raskuste käsitsi teisaldamist.

8.2. Vaidlusküsimuseks ei ole see, kas kaebaja võimaldab üldse töötajatel tööpäeva jooksul

puhkepause kasutada. Ettekirjutuse p-ga 3 on kaebajale pandud kohustus arvata täiendavad

vaheajad (2 x 20 minutit) tööaja hulka. Kaebajale ei pandud kohustust võimaldada lisaks

täiendavaid vaheaegu. Täiendavate puhkepauside arvestamine tööaja sisse ei pruugi kaasa tuua

töökorralduse muudatust.

8.3. Töölepingu seaduse (TLS) § 47 lg-te 1 ja 2 ning § 51 lg 6 koosmõjust tuleneb, et tööandja

ületab oma pädevust, kui kehtestab tööpäevasiseseid vaheaegu, mis annavad töötajatele

lühiajalise vaba aja, mis ei ole tööga seotud ja ei ole tööaja sees.

8.4. Vastutaja ei rikkunud vaidemenetluse käigus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lg-t 2.

Vastustaja hindas vaidemenetluses dokumente ja tõendeid. Täiendavate menetlustoimingute

tegemiseks vajadus puudus. Vastustaja möönab, et ettekirjutus ei ole piisaval määral

põhjendatud, kuid kaebaja vastuväidetele on vastatud ja täiendavat infot küsitud. Ettekirjutus

vastab HMS § 54 nõuetele.

8.5. Vastustaja selgitas täiendavates seisukohtades, et üheski kaebaja esitatud dokumendis ei

ole märgitud, et enam kui 5 kg kaaluvaid raskuseid tuleb tõsta kahekesi. See, et raskuste käsitsi

teisaldamist ei toimu igapäevaselt palju, ei tähenda, et raskuste käsitsi teisaldamist ei toimuks

üldse või sellel ei oleks mingit mõju töötaja tervisele ning puuduks vajadus töötajate

tervisekontrolli saatmiseks. See, et tegemist on väikekauplusega, ei tähenda, et seal ei võiks

3-15-2994

6(9)

esineda raskuste käsitsi teisaldamist ja sellega kaasnevaid riske või oleks need riskid sel

põhjusel väga väikesed. Tööinspektor lähtus kontrolli käigus talle kohapeal esitatud

dokumentidest ja töökeskkonna visuaalsest vaatlusest ega pidanud täiendavaid mõõtmisi läbi

viima. Mõõtmiste läbiviimine ei ole tööinspektori ülesandeks. Tööinspektor ei saa täita tööandja

asemel temale seadusest tulenevaid kohustusi – hinnata riske ja nende mõju töötaja tervisele.

8.6. Riske tuleb hinnata Määruse nr 26 lisas toodud juhendi alusel. Kaebaja on segamini ajanud

riskihinde ja riskitaseme mõisted. Kaebaja 2004. a hinnangus on riskitaseme suuruseks 2 ning

riskihinneteks 12 ja 16. 20.11.2015 hindamise tulemusel saadi riskitase 2 ja riskihinne 24, mis

läheneb juba riskitasemele 3 (suur koormus). Määruse nr 26 § 3 lg 7 kohaselt tuleb töötajate

tervisekontroll korraldada juba alates 2. riskitasemest, s.o riskihinde korral üle 10. Seega on

kaebajal igal juhul kohustus tervisekontroll läbi viia. Riskihinde suurenemine näitab, et ei pea

paika kaebaja väide, nagu poleks kaupluse töötajate töökoormus alates 2004. a suurenenud,

kaubavood on väikesed ja suuremate raskuste käsitsi teisaldamist tuleb harva ette ning puudub

vajadus töötajate tervisekontrolli saatmiseks. Riskide ebaõige hindamise tagajärjeks võib olla

riskide alahindamine, mis võib tuua kaasa töötajate tervise kahjustumise ja tööandjale kahju

hüvitamise kohustuse, mis võib osutuda kulukamaks tervisekontrolliga seotud kuludest.

8.7. Isegi kui kaebaja sõnade kohaselt saab töötaja tööpäeva jooksul mõningaid tööülesandeid

istudes täita, siis igapäevaselt toimub kaupluse töötajate poolt tööülesannete täitmine siiski

valdavalt püstijalu. Kassas töötamisega kaasnevad omad riskid, s.o sama tüüpi liigutuste

kordumine ja üleväsimust põhjustavad sundasendid ja –liigutused ning muud samalaadsed

tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Puhkepauside andmise ja kasutamise

eesmärgiks on anda organismile aega taastumiseks. Kaebaja on ise 24.08.2015 riski hindamise

kaardile märkinud müüja-kassapidaja töös esineva ohutegurina tööpäeva pikkuse ja riski

vähendava tegurina puhkepauside suurendamise. Kui kaebaja ise näeb vajadust puhkepause

suurendada, kuidas saab riskihinnanguks olla väga ebatõenäoline ja madal. See näitab, et

kaebaja on ohutegureid alahinnanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidluse ese

9. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja 22.09.2015 ettekirjutuse p-de 2 ja 3 osas. Nimetatud

punktidega kohustati kaebajat viima läbi töötajate tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ning

võimaldama kaupluse töötajatele, kes töötavad pikaajalises sundasendis ja suure füüsilise või

vaimse töökoormusega, tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Kaebaja ei ole vaidlustanud

ettekirjutust p 1 osas, millega kohustati kaebajat täiendama riskianalüüsi ohuteguritega.

10. Vastustaja 29.10.2015 vaideotsuse p-ga 1 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus ettekirjutuse

täitmise peatamiseks ning p-ga 2 jäeti rahuldamata kaebaja vaie. Kaebaja on esitanud kaebuses

etteheited vaid vaideotsuse p 2 peale. Vaideotsuse p 1 õigusvastasust ei ole kaebaja väitnud ega

põhjendanud. Samuti puuduks selle vaidlustamiseks enam mingi mõte, sest tagantjärele ei saa

enam vaidemenetluse ajaks ettekirjutuse täitmist peatada. Kaebaja ei taotlenud vaidemenetluse

ajal kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249

lg 2). Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus 14.12.2015 määrusega

rahuldamata. Seega tuleb lugeda, et kaebaja vaidlustas ka vaideotsust vaid osaliselt.

Töötajate tervisekontroll

11. TTOS § 13 lg 1 p 7 järgi on tööandja kohustatud korraldama samas või muudes seadustes

või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle

3-15-2994

7(9)

tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma

sellega seotud kulud. Määruse nr 26 § 3 lg 7 järgi peab tööandja töötajatele, kelle terviseriski

hinne sama määruse lisas toodud juhendi alusel on suurem kui 10, korraldama tervisekontrolli

kehtestatud korras.

Määruse nr 26 lisa „Juhend terviseriski hindamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel“ p-st 5

nähtub, et riskihinne saadakse järgmise valemi kasutamisel:

(massi hinnang + asendi hinnang + tingimuste hinnang) × aja hinnang = riskihinne.

Riskihinde alusel määratakse riskitase ning sellele vastav edasine tegevus (lisa p 6). Lisa p-s 6

toodud tabelist nähtub, et riskihinne 10 tähendab riskitaset 1, riskihinne 10-25 riskitaset 2,

riskihinne 25-50 riskitaset 3 ja riskihinne üle 50 riskitaset 4.

12. Kaebaja esitatud 08.12.2004 käsitsi teisaldatavate raskuste hindamise tabelist nähtub, et

kaupluse töötajate riskihinneteks on 12 ja 16 ning riskitasemeks 2. 20.11.2015 terviseriski

hindamise tabelist nähtub, et kaupluse müüja riskihindeks on 24 ja riskitasemeks 2.

13. Kuna Nissi kaupluse töötajate riskihinne on suurem kui 10 (2004. a oli see 12-16 ja 2015. a

24), siis ei saa olla vaidlust selle üle, et kaebajal on Määruse nr 26 § 3 lg 7 järgi kohustus

korraldada oma töötajatele tervisekontroll. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja

on segamini ajanud riskihinde ja riskitaseme, kui on leidnud, et tema töötajate puhul on

riskihindeks 2 ja seetõttu puudub tal kohustus korraldada töötajatele tervisekontrolli.

Tööaja hulka arvatavad vaheajad

14. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja on ületanud oma pädevust, kui on kehtestanud

töötajatele tööajasisesed, kuid tööaja hulka mitte arvatavaid vaheaegu. TLS § 47 lg-st 1 nähtub,

et tööaja korraldus hõlmab lisaks tööaja algusele ja lõpule ka tööpäevasiseseid vaheaegu. TLS

§ 47 lg 2 järgi ei arvestata tööpäevasiseseid vaheaegu tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö

iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja

einestada tööajal. Sellest järeldub, et tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata reeglina tööaja hulka.

Kuigi TLS § 47 lg 2 esimene lause räägib pikema kui 6-tunnise töötamise puhuks ettenähtud

vähemalt 30-minutilisest vaheajast, ei keela see tööandjal kehtestada töötajatele täiendavaid

tööpäevasiseseid vaheaegu. Seda enam saab see olla põhjendatud pikemate tööpäevade puhul.

Neid vaheaegu ei arvata sarnaselt 30-minutilisele vaheajale tööaja hulka. Kaebaja viidatud 2 ×

20 minutilised (või 3 × 15 minutilised) vaheajad ei ole puhkeajad TLS § 51 lg 1 mõttes, seetõttu

on vastustaja viide selle paragrahvile asjakohatu. Kaebaja 17.04.2013 korraldusest nr 31 nähtub,

et Nissi kaupluse lahtiolekuajaks on kl 9.00–21.00, s.o 12 tundi. 01.11.2011 kehtestatud Nissi

kaupluse töökorralduslikest reeglitest nähtub, et kaupluse lettide tsoonis töötavate töötajate ja

müüjate tööpäev algab 15 minutit enne kaupluse avamist ja lõpeb kaupluse sulgemisel, v.a

valvemüüja, kelle tööaeg lõpeb 15 minutit pärast kaupluse sulgemist (p-d 3.4, 4.2, 4.3 ja 7.3).

Kaupluse juhataja ja tema asetäitja tööpäeva algus on 30 minutit enne kaupluse avamist ja lõpp

15 minutit pärast kaupluse sulgemist (p 7.1). Seega tagatakse kaupluse töötajatele TLS § 51

lg-s 1 ettenähtud 11-tunnine järjestikune puhkeaeg ja seda ei ole vastavalt TLS § 51 lg-le 6

osadeks jagatud.

15. Vaidluse all on aga asjaolu, kas kaebaja pidanuks muud vaheajad peale 30-minutilise

lõunavaheaja arvama tööaja hulka. Vaheaja arvamine tööaja hulka võib tuua kaebajale kaasa

kohustuse maksta selle aja eest töötajale täiendavalt tasu (kui töötasu suurus sõltub töötatud

tundide arvust või vaheaegade arvamine tööaja hulka suurendab kokkulepitud tööaega, st toob

kaasa ületunnitöö). Kui kaebaja ei soovi töötasusid suurendada, võib see tuua kaasa kaupluse

lahtiolekuaegade lühendamise.

3-15-2994

8(9)

16. TTOS § 9 lg 31 kohaselt peab tööandja suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises

sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul

töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.

17. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja tööaja korraldus ei ole selge ja kaebaja

ei ole seda ebaselgust ka kohtumenetluses kõrvaldanud. Kaebaja on kaebuses ja kohtu

järelepärimise peale 11.02.2016 vastuses väitnud, et lisaks 30-minutilisele lõunavaheajale

nähakse töötajatele ette 2 × 20 minutilised vaheajad. See nähtub ka kaebaja töökorralduslike

reeglite p-st 8.7. Kaebaja 21.08.2015 vastuväites vastustaja protokollile ning nii 28.01.2014 kui

ka 24.08.2015 riski hindamise kaartidel tuuakse aga välja 3 × 15 minutilised vaheajad. Seega ei

ole selge, milliseid vaheaegu lisaks 30-minutilisele lõunavaheajale tegelikult töötajatele

võimaldatakse.

18. Kaebaja selgitas kaebuses, et töötajal on võimalus maksimaalselt iga 1,5 tunni järel istuda

puhkeruumis, kus on piisavalt puhkamist võimaldavat mööblit. Tegelikkuses esinevad sageli

olukorrad, kus töötajal on võimalik võtta puhkepaus ilma vajaduseta täita mingeid

tööülesandeid (seda eriti õhtusel ajal, kui kliente käib vähem). Kaebaja töökorralduslikest

reeglitest nähtub seevastu, et töötajal on õigus 30-minutilisele lõunavaheajale ja 2 × 20

minutilisele puhkepausile. Kui töötaja on võtnud ettenähtust rohkem puhkepause, siis on

tööandjal õigus käsitleda seda kui mitte täielikku tööaja soorist (p-d 8.6 ja 8.7). Seega jättis

vastustaja põhjendatult arvestamata puhkeaegadega, mida kaebaja oma töötajatele

töökorralduslike reeglitega ei võimalda ja mida võib käsitleda töötajapoolse rikkumisena

(p 4.13). Samuti nähtub kaebaja selgitustest, et tegemist on puhkeaegadega, mis võivad

teinekord esineda, kuid ei pruugi. Töötajate tervise kaitseks ja töövõime taastumiseks tuleb aga

kehtestada vaheajad, mida töötajad saavad alati kasutada.

19. Vastustaja 07.09.2015 kirjast kaebajale nähtub, et tööinspektor tuvastas 18.08.2015

läbiviidud kontrolli käigus, et hoolimata tööülesannete vaheldumisest täidetakse tööülesandeid

tööpäeva jooksul püstijalu. Kassas teenindamine toimub püstijalu, müügisaalis tehtavad

tööoperatsioonid sooritatakse püstijalu, kusjuures tuleb jalgadele veel täiendav koormus seoses

raskuste teisaldamisega. Puudub võimalus teha mingit tööoperatsiooni istudes.

Kohtu hinnangul on võimalik ka kaebaja töökorralduslikest reeglitest järeldada, et suurem osa

kaupluses tehtavaid töid toimub püstijalu – p 4.4 järgi peab riiulite ja vitriinide kaupadega

täitmine ning kaupade ja hinnasiltide korrastamine toimuma pidevalt kogu tööpäeva jooksul,

p-d 4.2 ja 4.3 panevad kaupluse töötajatele igapäevase kaupade väljapaneku, hindade

kontrollimise ja kaupade säilivustähtaegade kontrollimise kohustuse, p 4.5 kohustab töötajaid

töötama kassas ja kaupade esitlemisel, p 4.6 ja 4.7 kohustavad töötajaid kaubandussaali

korrastama.

20. Kaebaja selgituste kohaselt on istudes võimalik täita tööülesandeid kassas, teha

kontoritööd, sorteerida pandipakendeid ja täita muid tööülesandeid. Kohus eeldab, et

kontoritööd teevad siiski juhataja ja tema asetäitja, mitte müüjad-kassapidajad või abitöölised.

Nende tööülesandeks on kliente teenindada ja kaupu välja panna. Tööinspektor tuvastas

kontrolli käigus, et kassatöötaja pidi samuti püstijalu töötama. Pandipakendite sorteerimist võib

arvatavasti teha istudes, kuid kaupluse suurust, klientide arvu ja töötajate arvu (kontrolli

protokolli kohaselt 4) ning muid töökorralduslikest reeglitest tulenevaid tööülesandeid

arvestades ei moodusta pandipakendite sorteerimine arvatavasti kuigi suurt osa kaupluse töötaja

tööst. Mis on need muud tööülesanded, mida on võimalik teha istudes, ei ole kaebaja selgitanud.

21. Seetõttu nõustub kohus vastustaja järeldusega, et kaupluse töötajad (peamiselt müüja-

kassapidaja) töötab peamiselt püstijalu ja selline töötamine tuleb lugeda sundasendis

töötamiseks. Pidev püstijalu töötamine koormab jalgu ja võib põhjustada tervisehädasid.

3-15-2994

9(9)

Tegemist on olukorraga, mil tuleb tagada töötajatele tööaja hulka arvatavad vaheajad (TTOS

§ 9 lg 31). Eeltoodu ei tähenda tingimata, et kaebajal tuleks töötajatele ette näha veel täiendavaid

vaheaegu. Täiendavate vaheaegade kehtestamise vajadus tuleb otsustada töötajate vanust ja

terviseseisundit ning püstijalu töötamise aja pikkust arvestades. Küll aga tuleb kaebajal arvata

töötajatele ettenähtud vaheajad tööaja hulka. Samuti tuleb kaebajal kehtestada töötajatele selge

ja arusaadav kord, kui tihti ja kui pikalt on neil õigus täiendavatele vaheaegadele.

Haldusaktide õiguspärasus

22. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

23. Kuna vastustaja on TTOS § 25 lg 1 järgi TTOS-s kehtestatud nõuete üle riikliku järelevalve

teostaja, siis oli ta pädev kehtestama vaidlusalust ettekirjutust. Vaidlusalused haldusaktid on

eelpool toodud põhjendustel sisuliselt õiguspärased ja kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

Haldusaktid on proportsionaalsed, sest töötajate tervisekontrolli saatmine ning neile ettenähtud

vaheaegade arvamine tööaja hulka ei saa kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt riivata.

Vaidlusalustest haldusaktidest ei nähtu kaalutlusvigu.

24. Kohus nõustub kaebajaga, et ettekirjutus on vormivigadega, sest ettekirjutust ei ole

põhjendatud

(HMS

§

lg

1).

Vaidlustamisviites

puudub

viide

kohtulikule

vaidlustamisvõimalusele. Samas on olemas ettekirjutuse andmise faktiline (kontrolli käigus

tuvastatud puudused) ja õiguslik (õigusnormid, millest tulenevad kaebajale kohustused) alus.

25. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei mõjutanud

põhjendamispuudus ettekirjutuse õiguspärasust. Kaebajale selgitati nii kontrolli protokollis kui

vastustaja 07.09.2015 kirjas, milliseid puudusi tema kaupluse töökorralduses avastati ja kuidas

neid kõrvaldada. Ettekirjutuse põhjendusi on täiendatud vaideotsuses, kus vastustaja on

pikemalt kaebaja vastuväiteid analüüsinud ja ettekirjutuse vajalikkust põhjendanud. Haldus-,

vaide- ja kohtumenetluses esitatud vastustaja põhjendusi arvestades leiab kohus, et ettekirjutus

on sisuliselt õiguspärane ja selle tühistamine ei ole põhjendatud, sest vastustajal tuleks uue

haldusmenetluse käigus välja anda uus samasisuline haldusakt. Seega ei oleks haldusakti

tühistamine põhjendamispuuduse tõttu ka menetlusökonoomiliselt põhjendatud.

26. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega vaideotsusele. Vaideotsuses on arvestatud

kontrollimenetluses kogutud materjalidega ja vaideotsus on põhjendatud.

Otsus ja menetluskulud

27. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

28. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid

dokumente, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS

§ 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik