2-13-56851/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-13-56851

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-13-56851

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

M.D (M.D) hagi A.I (A.I) vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu

Maakohtu

06.04.2016

kohtumäärus

menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

A.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (puudutatud isik): M.D (isikukood XXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus (e-

post:XXX)

Kostja (määruskaebuse esitaja): A.I (isikukood XXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja Jüri Reede (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. A.I määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Pärnu Maakohtu 06.04.2016 määrus jätta muutmata.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli M.D (M.D) 03.11.2013 hagi A.I (A.I) vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Pärnu Maakohtu 04.12.2014 otsusega hagi rahuldati ning menetluskulud jäeti A.I

kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015 otsusega jäeti Pärnu Maakohtu

04.12.2014 otsus muutamata ning apellatsioonimenetluse kulud jäeti kostja A.I kanda.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 06.10.2015.

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-13-56851

3. 23.02.2016 esitas hageja omal algatusel Pärnu Maakohtule menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse. Hageja palub kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista

hageja menetluskulud summas 1200 eurot.

4. Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest. Hageja lepinguline esindaja

tutvus hagi aluseks olevate asjaoludega, arutas hagi aluseks olevaid asjaolusid

kliendiga, millele kulus 1 tund; kujundas seisukoha, koostas hagiavalduse ja esitas

selle kohtule 03.12.2014, millele kulus 2,5 tundi; tutvus kostja 12.05.2014 ja

20.10.2014 hagivastustega; esindas hagejat 21.10.2014 toimunud kohtuistungil kell

11.00 kuni 11.50, mis on 0,8 tundi; koostas lõplikud seisukohad ja esitas need

21.11.2014 kohtule, millele kulus 1 tund; tutvus A.I apellatsioonkaebusega (10 lk),

millele kulus 1 tund; kujundas seisukoha ja koostas apellatsioonkaebusele vastuse ning

esitas selle 25.01.2015 kohtule, millele kulus 1,5 tundi; tutvus Tallinna

Ringkonnakohtu 12.08.2015 nõudega, millele kulus 0,1 tundi; koostas lõppsõna ja

esitas selle kohtule 19.08.2015. Seega osutas lepinguline esindaja hagejale

kohtumenetluses õigusabi kokku 10 tundi.

5. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas hagejale osutatud õigusabi eest arved. Kokku maksis

hageja õigusabi eest 1200 eurot. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ ühe tööühiku hind, so

esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

6. Hageja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arvetes kajastuv kulu on tema poolt

kantud seoses tsiviilasjas nr 2-13-56851 toimunud kohtumenetlusega. Hageja ei ole

käibemaksukohuslane.

Kostja seisukoht hageja avaldusele

7. Kostja on seisukohal, et hageja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohtu otsus jõustus käesolevas tsiviilasjas 06.10.2015 ja hageja esitas

menetluskulu rahalise kindlaksmääramise taotluse sellest ligi 5 kuud hiljem, millega

on ilmselgelt minetatud mõistlik aeg asjakohase taotluse esitamiseks.

8. Kostja märgib, et TsMS § 66 sätestab õigust lõpetava klausli, mille kohaselt ei ole

menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui menetlustoiming jääb õigel

ajal tegemata. Ka hageja on õigesti viidanud TsMS § 177 lg 1 p-le 1, mis sätestab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisele mõistliku aja kohtuotsuse

jõustumisest. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul peab menetluskulu rahalise

kindlaksmääramise taotluse esitamise mõistliku aja mõiste sisustamisel lähtuma

Riigikohtu 11.02.2015 otsuses nr 3-2-1-147-14 toodud seisukohast ja õiguse

analoogiast. Mõistlik aeg menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse

esitamiseks oli enne 01.01.2015 kehtinud TsMS redaktsiooni § 174 lg 1 kohaselt 30

päeva kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesoleval juhul esitas hageja

aga nimetatud taotluse 138 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist.

9. Eeltoodust tulenevalt on hageja minetanud õiguse esitada menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise taotlus ja kohus peaks selle õiguse lõppemise tõttu

rahuldamata jätma.

Maakohtu määrus

10. Pärnu Maakohus määras 06.04.2016 kohtumäärusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis A.I-lt välja M.D`a kasuks menetluskulud

summas 1200 eurot.

11. Maakohtu määruse kohaselt algas käesolevas asjas menetlus 03.12.2013 ning esimese

astme kohus tegi asjas lõpplahendi 04.12.2014 määrates otsuses kindlaks üksnes

menetluskulude jaotuse. Otsuse tegemise hetkel kehtinud TsMS-i redaktsiooni

kohaselt tuli pooltel esitada kohtule alates asja lõpplahendi jõustumisest 30 päeva

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-13-56851

jooksul taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Asjas jõustus aga

lõpplahend 06.10.2015 (ringkonnakohtu 28.08.2015 otsus), milliseks hetkeks oli

TsMS-i menetluskulude regulatsiooni muudetud. Nimelt pole alates 01.01.2015

menetlusosalistel enam kohustus esitada

menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramise avaldust 30 päeva jooksul alates lõpplahendi jõustumisest, vaid

kohus peab kindlaks määrama mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

12. Nende kahe erineva regulatsiooni vastuolu osas märkis Riigikohus oma 11.02.2015

otsuses asjas nr 3-2-1-147-14 p-s 22 järgimist: „Kolleegiumi arvates tuleb kohtutel

eespool nimetatud probleemi ületamiseks tõlgendada kehtivaid menetluskulude

kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes

kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid

rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud

menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid

tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite

esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul

menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt

kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel

(eelkõige riigilõiv).“

13. Käesolevas asjas on tekkinud vaidlus selles, kas hagejal on õigus esitada ca 5 kuud

hiljem menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Tuginedes määruse p-s 4 viidatud

Riigikohtu lahendile, leiab kohus, et hagejal selline õigus on. Nii on Riigikohus

toodud lahendis selgelt märkinud, et maakohus peab pärast lõpplahendi jõustumist

andma õigustatud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude avalduse esitamiseks.

Käesoleval juhul maakohus hagejale sellist tähtaega määranud ei ole, vaid hageja on

enda initsiatiivil esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Seega,

kuna kohus pole hagejale määranud tähtaega menetluskulu dokumentide esitamiseks,

ei saa pidada hageja avaldust hilinenult esitatuks ning saab pidada lubatavaks hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude kindlaksmääramist. Kostja

seisukoht varasema TsMS-i redaktsiooni § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaja kohaldamiseks

on vastuolus viidatud Riigikohtu lahendis tooduga.

14. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

15. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ 04.12.2014 arvest nr 135-2014 (tl 104) nähtuvalt on hageja

esindaja tutvunud hagi aluseks olevate asjaoludega, arutanud hagi aluseks olevaid

asjaolusid kliendiga (1 tund), kujundanud seisukoha, koostanud hagiavalduse (2,5

tundi), tutvunud kostja 12.05.2014 ja 20.10.2014 hagivastustega (0,1 tundi), esindanud

hagejat 21.10.2014 toimunud kohtuistungil kell 11.00 kuni 11.50 (0,8 tundi) ja koostas

lõplikud seisukohad (1 tund). Kokku 648 eurot koos käibemaksuga. Tuus & Tuus

Õigusabi OÜ 24.01.2015 arvest nr 16-2015 (tl 105) nähtuvalt on hageja esindaja

tutvunud apellatsioonkaebusega (1 tund) ning koostanud sellele seisukoha (1,5 tundi).

Kokku 300 eurot koos käibemaksuga. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ 19.08.2015 arvest nr

124-2015 (tl 106) nähtuvalt on hageja esindaja tutvunud ringkonnakohtu 12.08.2015

nõudega (0,1 tundi) ning koostanud lõppsõna ringkonnakohtule (2 tundi). Kokku 252

eurot koos käibemaksuga.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-13-56851

16. Tutvunud hageja menetluskulude nimekirjaga ning kontrollides hageja esindaja poolt

menetluskulude nimekirjas toodut ja võrreldes seda tsiviilasja materjalidega, peab

kohus hageja menetluskulusid täielikult põhjendatuks ja vajalikeks. Ka pole kostja

esitanud oma sisulisi vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.

Määruskaebus

17. Kostja esitas Pärnu Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palub maakohtu

määruse tühistada ja jätta M.D`a taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks rahuldamata.

18. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme

(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), mis on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni.

19. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust

kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt

lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

20. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus käesolevas tsiviilasjas 6.10.2015 ja hageja

esitas menetluskulu rahalise kindlaksmääramise taotluse sellest ligi 5 kuud hiljem,

millega on ilmselgelt minetanud mõistliku aja asjakohase taotluse esitamiseks. Pärnu

Maakohus tegi nimetatud asjas eelnevalt 4.12.2014 lõpplahendi.

21. TsMS § 66 sätestab õigust lõpetava klausli, mille kohaselt ei ole menetlusosalisel

õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata.

Ka hageja on õigesti viidanud TsMS § 177 lg 1 p-le 1, mis sätestab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramisele mõistliku aja kohtuotsuse jõustumisest.

22. Käesoleval juhul peab menetluskulu rahalise kindlaksmääramise taotluse esitamise

mõistliku aja mõiste sisustamisel lähtuma Riigikohtu seisukohast (lahend nr 3-2-1-

147-14) ja õiguse analoogiast.

23. Analoogia kohaselt mõistlik aeg menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

taotluse esitamiseks oli enne 01.01.2015 kehtinud TsMS redaktsiooni § 174 lg 1

kohaselt 30 päeva kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesoleval juhul

esitas hageja aga nimetatud taotluse 138 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist.

24. Eeltoodust tulenevalt on hageja minetanud õiguse esitada menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise taotlust ja kohus peaks selle õiguse lõppemise tõttu

rahuldamata jätma.

25. TsMS § 177 lg 2 paneb ka kohtule kohustuse määrata menetluskulude suurus kindlaks

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Antud juhul tegi kohus seda 6 kuud

hiljem, mis õiguse analoogiast tulenevalt ei ole mõistlik aeg enne 01.01.2015 kehtinud

TsMS redaktsiooni § 174 lg 1 valguses.

26. Kohtu poolt TsMS § 177 lg 2 nõude rikkumine (06.04.2016 maakohtu määruse p 4.1.)

ei saa ega tohi olla õigustuseks kostja õiguste rikkumiseks, sh kostja õigusele näha

menetluses ette, millise aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist võidakse temal

lasuvate menetluskulude suurus kindlaks määrata.

Menetluse edasine käik

27. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle seisukoha saamiseks

hagejale.

28. Hageja määruskaebusele maakohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei vastanud, kuigi

sai maakohtu kirja kätte.

29. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-13-56851

Ringkonnakohtu põhjendused

30. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

Pärnu Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

31. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et

käesolevas asjas oli hagejal õigus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

esitamiseks ca 5 kuud pärast tsiviilasja põhimenetluses tehtud lõpplahendi jõustumist.

32. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-147-14 antud juhistele

TsMS § 177 lg 1 lg 1 p 2 tõlgendamiseks, mille kohaselt määrab kogu asja

menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku

tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

33. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus pärast Tallinna Ringkonnakohtu

otsuse jõustumist 06.10.2015 hagejale tähtaega menetluskulude nimekirjade

esitamiseks määranud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitas hageja

23.02.2016 maakohtule iseseisvalt, mille maakohus lahendas 06.04.2016 määrusega

(so ca 2 kuu jooksul arvates taotluse saamisest).

34. Eeltoodud Riigikohtu lahendi seisukohtadest tulenevalt ei saa ringkonnakohtu

hinnangul nõustuda määruskaebuse väitega, mille kohaselt on hageja menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse esitamiseks mõistliku aja minetanud. Käesoleval juhul ei

ole tegemist hageja eksimusega, menetluskulude kindlaksmääramise taotluse

esitamiseks tähtaja andmise initsiatiiv oleks Riigikohtu juhiste kohaselt pidanud

tulema maakohtult.

35. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt tuleb

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamisel lugeda mõistlikuks ajaks

õiguse analoogia kohaselt enne 01.01.2015 kehtinud TsMS redaktsiooni § 174 lg 1

sätestatud 30 päevane tähtaeg.

36. Eelviidatud Riigikohtu lahendist tuleneb üheselt, et menetluskulude

kindlaksmääramiseks määrab menetluskulu nimekirja esitamiseks õigustatud

menetlusosalisele tähtaja kohus. Määruskaebuse esitaja seisukoht ei tulene seadusest

ega Riigikohtu eelviidatud lahendist, viidatud õiguse analoogia (ilmselt siiski on

kaebuse esitaja silmas pidanud seaduse analoogiat) ei ole samuti rakendatav, kuivõrd

seaduse analoogia ei võimalda arvesse võtta kehtetuks muutunud seadusesätteid.

37. Nõustuda ei saa ka määruskaebuses toodud seisukohaga, et maakohus on rikkunud

TsMS § 177 lg 2 sätestatud mõistlikku aega ning menetluskulude kindlaksmääramisel

oleks maakohtul tulnud lähtuda kuni 01.01.2015 kehtinud TsMS § 174 lg 1

redaktsiooni analoogiast.

38. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ei varasem ega praegu kehtiv TsMS redaktsioon

ei ole kohtule ette näinud konkreetset tähtaega menetluskulude kindlaksmääramiseks.

39. Alates 01.01.2015 jõustunud TsMS § 177 lg 2 redaktsiooni kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude

suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumisest. Jõustumise aluseks olnud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (545SE)

seletuskirja kohaselt: …/“…ei ole põhjendatud lisada menetlusseadustikku tähtaega

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-13-56851

menetluskulude kindlaksmääramise kohta lahendi tegemiseks, sest see piiraks

kohtuniku õigust korraldada ise oma tööd. Lisaks võiks tähtaja määramine luua

olukorra, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahend tuleks teha muude oluliste

vaidluste (nt elatise asjad) lahendamise arvelt“/.

40. Eeltoodust tulenevalt jääb ringkonnakohtu hinnangul igal konkreetsel juhul kohtu enda

määrata mõistlik aeg menetluskulude nimekirjade esitamiseks kui menetluse kestvuse

kujundamiseks ning sellest tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise asjas

lõpplahendi tegemiseks.

41. Eelnev ei tähenda siiski, et kohus võiks sellega põhjendada ebamõistlikult pikki

menetlustähtaegasid. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et menetlusosalisele on

tagatud kohane õiguskaitsevahend ebamõistlikult pika menetlusaja vältimiseks TsMS

§ 333¹ näol, mille lõike 1 kohaselt kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt

üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas

ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja

jooksul, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks

lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist.

42. Käesoleval juhul jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus 06.10.2015, tsiviilasja toimik

jõudis maakohtusse tagasi 13.10.2015. Arvesse võttes maakohtu määruse tegemise

aega (06.04.2016) ei ületa menetluskulude kindlaksmääramise menetluse aeg

maakohtus TsMS § 333¹ sätestatud 9 kuud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus käesoleval juhul asja ebamõistlikult kaua menetlenud ega menetlusõiguse

norme rikkunud. Maakohtu määruse tühistamiseks puuduvad ka muud alused, sh ei ole

maakohus ringkonnakohtu hinnangul ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire.

43. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

44. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

45. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

6(6)