2-13-56851/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedPärnu Maakohtu 04.12.2014 otsusega hagi rahuldati ning menetluskulud jäeti A.I 04.12.2014 otsus muutamata ning apellatsioonimenetluse kulud jäeti kostja A.I kanda.
Legislator headnote
AI generated2-13-56851/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Pärnu Maakohtu 04.12.2014 otsusega hagi rahuldati ning menetluskulud jäeti A.I 04.12.2014 otsus muutamata ning apellatsioonimenetluse kulud jäeti kostja A.I kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr: 2-13-56851
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-13-56851
Määruse tegemise aeg ja koht
10.06.2016, Tallinn
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav
Kohtuasi
M.D (M.D) hagi A.I (A.I) vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu
Maakohtu
06.04.2016
kohtumäärus
menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
A.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja (puudutatud isik): M.D (isikukood XXX,
elukoht XXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus (e-
post:XXX)
Kostja (määruskaebuse esitaja): A.I (isikukood XXX,
elukoht XXX), lepinguline esindaja Jüri Reede (e-
post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1. A.I määruskaebus jätta rahuldamata.
2. Pärnu Maakohtu 06.04.2016 määrus jätta muutmata.
3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul
määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1. Pärnu Maakohtu menetluses oli M.D (M.D) 03.11.2013 hagi A.I (A.I) vastu
mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2. Pärnu Maakohtu 04.12.2014 otsusega hagi rahuldati ning menetluskulud jäeti A.I
kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015 otsusega jäeti Pärnu Maakohtu
04.12.2014 otsus muutamata ning apellatsioonimenetluse kulud jäeti kostja A.I kanda.
Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 06.10.2015.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-56851
3. 23.02.2016 esitas hageja omal algatusel Pärnu Maakohtule menetluskulude
kindlaksmääramise avalduse. Hageja palub kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista
hageja menetluskulud summas 1200 eurot.
4. Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest. Hageja lepinguline esindaja
tutvus hagi aluseks olevate asjaoludega, arutas hagi aluseks olevaid asjaolusid
kliendiga, millele kulus 1 tund; kujundas seisukoha, koostas hagiavalduse ja esitas
selle kohtule 03.12.2014, millele kulus 2,5 tundi; tutvus kostja 12.05.2014 ja
20.10.2014 hagivastustega; esindas hagejat 21.10.2014 toimunud kohtuistungil kell
11.00 kuni 11.50, mis on 0,8 tundi; koostas lõplikud seisukohad ja esitas need
21.11.2014 kohtule, millele kulus 1 tund; tutvus A.I apellatsioonkaebusega (10 lk),
millele kulus 1 tund; kujundas seisukoha ja koostas apellatsioonkaebusele vastuse ning
esitas selle 25.01.2015 kohtule, millele kulus 1,5 tundi; tutvus Tallinna
Ringkonnakohtu 12.08.2015 nõudega, millele kulus 0,1 tundi; koostas lõppsõna ja
esitas selle kohtule 19.08.2015. Seega osutas lepinguline esindaja hagejale
kohtumenetluses õigusabi kokku 10 tundi.
5. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas hagejale osutatud õigusabi eest arved. Kokku maksis
hageja õigusabi eest 1200 eurot. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ ühe tööühiku hind, so
esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks.
6. Hageja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arvetes kajastuv kulu on tema poolt
kantud seoses tsiviilasjas nr 2-13-56851 toimunud kohtumenetlusega. Hageja ei ole
käibemaksukohuslane.
Kostja seisukoht hageja avaldusele
7. Kostja on seisukohal, et hageja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna
Ringkonnakohtu otsus jõustus käesolevas tsiviilasjas 06.10.2015 ja hageja esitas
menetluskulu rahalise kindlaksmääramise taotluse sellest ligi 5 kuud hiljem, millega
on ilmselgelt minetatud mõistlik aeg asjakohase taotluse esitamiseks.
8. Kostja märgib, et TsMS § 66 sätestab õigust lõpetava klausli, mille kohaselt ei ole
menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui menetlustoiming jääb õigel
ajal tegemata. Ka hageja on õigesti viidanud TsMS § 177 lg 1 p-le 1, mis sätestab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisele mõistliku aja kohtuotsuse
jõustumisest. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul peab menetluskulu rahalise
kindlaksmääramise taotluse esitamise mõistliku aja mõiste sisustamisel lähtuma
Riigikohtu 11.02.2015 otsuses nr 3-2-1-147-14 toodud seisukohast ja õiguse
analoogiast. Mõistlik aeg menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse
esitamiseks oli enne 01.01.2015 kehtinud TsMS redaktsiooni § 174 lg 1 kohaselt 30
päeva kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesoleval juhul esitas hageja
aga nimetatud taotluse 138 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist.
9. Eeltoodust tulenevalt on hageja minetanud õiguse esitada menetluskulude rahalise
suuruse kindlaksmääramise taotlus ja kohus peaks selle õiguse lõppemise tõttu
rahuldamata jätma.
Maakohtu määrus
10. Pärnu Maakohus määras 06.04.2016 kohtumäärusega kindlaks hüvitatavate
menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis A.I-lt välja M.D`a kasuks menetluskulud
summas 1200 eurot.
11. Maakohtu määruse kohaselt algas käesolevas asjas menetlus 03.12.2013 ning esimese
astme kohus tegi asjas lõpplahendi 04.12.2014 määrates otsuses kindlaks üksnes
menetluskulude jaotuse. Otsuse tegemise hetkel kehtinud TsMS-i redaktsiooni
kohaselt tuli pooltel esitada kohtule alates asja lõpplahendi jõustumisest 30 päeva
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-56851
jooksul taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Asjas jõustus aga
lõpplahend 06.10.2015 (ringkonnakohtu 28.08.2015 otsus), milliseks hetkeks oli
TsMS-i menetluskulude regulatsiooni muudetud. Nimelt pole alates 01.01.2015
menetlusosalistel enam kohustus esitada
menetluskulude rahaliseks
kindlaksmääramise avaldust 30 päeva jooksul alates lõpplahendi jõustumisest, vaid
kohus peab kindlaks määrama mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust
lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
12. Nende kahe erineva regulatsiooni vastuolu osas märkis Riigikohus oma 11.02.2015
otsuses asjas nr 3-2-1-147-14 p-s 22 järgimist: „Kolleegiumi arvates tuleb kohtutel
eespool nimetatud probleemi ületamiseks tõlgendada kehtivaid menetluskulude
kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes
kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid
rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus
määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud
menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid
tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite
esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul
menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt
kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel
(eelkõige riigilõiv).“
13. Käesolevas asjas on tekkinud vaidlus selles, kas hagejal on õigus esitada ca 5 kuud
hiljem menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Tuginedes määruse p-s 4 viidatud
Riigikohtu lahendile, leiab kohus, et hagejal selline õigus on. Nii on Riigikohus
toodud lahendis selgelt märkinud, et maakohus peab pärast lõpplahendi jõustumist
andma õigustatud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude avalduse esitamiseks.
Käesoleval juhul maakohus hagejale sellist tähtaega määranud ei ole, vaid hageja on
enda initsiatiivil esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Seega,
kuna kohus pole hagejale määranud tähtaega menetluskulu dokumentide esitamiseks,
ei saa pidada hageja avaldust hilinenult esitatuks ning saab pidada lubatavaks hageja
lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude kindlaksmääramist. Kostja
seisukoht varasema TsMS-i redaktsiooni § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaja kohaldamiseks
on vastuolus viidatud Riigikohtu lahendis tooduga.
14. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või
muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ 04.12.2014 arvest nr 135-2014 (tl 104) nähtuvalt on hageja
esindaja tutvunud hagi aluseks olevate asjaoludega, arutanud hagi aluseks olevaid
asjaolusid kliendiga (1 tund), kujundanud seisukoha, koostanud hagiavalduse (2,5
tundi), tutvunud kostja 12.05.2014 ja 20.10.2014 hagivastustega (0,1 tundi), esindanud
hagejat 21.10.2014 toimunud kohtuistungil kell 11.00 kuni 11.50 (0,8 tundi) ja koostas
lõplikud seisukohad (1 tund). Kokku 648 eurot koos käibemaksuga. Tuus & Tuus
Õigusabi OÜ 24.01.2015 arvest nr 16-2015 (tl 105) nähtuvalt on hageja esindaja
tutvunud apellatsioonkaebusega (1 tund) ning koostanud sellele seisukoha (1,5 tundi).
Kokku 300 eurot koos käibemaksuga. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ 19.08.2015 arvest nr
124-2015 (tl 106) nähtuvalt on hageja esindaja tutvunud ringkonnakohtu 12.08.2015
nõudega (0,1 tundi) ning koostanud lõppsõna ringkonnakohtule (2 tundi). Kokku 252
eurot koos käibemaksuga.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-56851
16. Tutvunud hageja menetluskulude nimekirjaga ning kontrollides hageja esindaja poolt
menetluskulude nimekirjas toodut ja võrreldes seda tsiviilasja materjalidega, peab
kohus hageja menetluskulusid täielikult põhjendatuks ja vajalikeks. Ka pole kostja
esitanud oma sisulisi vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.
Määruskaebus
17. Kostja esitas Pärnu Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palub maakohtu
määruse tühistada ja jätta M.D`a taotlus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaksmääramiseks rahuldamata.
18. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme
(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), mis on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni.
19. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust
kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt
lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja
jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
20. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus käesolevas tsiviilasjas 6.10.2015 ja hageja
esitas menetluskulu rahalise kindlaksmääramise taotluse sellest ligi 5 kuud hiljem,
millega on ilmselgelt minetanud mõistliku aja asjakohase taotluse esitamiseks. Pärnu
Maakohus tegi nimetatud asjas eelnevalt 4.12.2014 lõpplahendi.
21. TsMS § 66 sätestab õigust lõpetava klausli, mille kohaselt ei ole menetlusosalisel
õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata.
Ka hageja on õigesti viidanud TsMS § 177 lg 1 p-le 1, mis sätestab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaksmääramisele mõistliku aja kohtuotsuse jõustumisest.
22. Käesoleval juhul peab menetluskulu rahalise kindlaksmääramise taotluse esitamise
mõistliku aja mõiste sisustamisel lähtuma Riigikohtu seisukohast (lahend nr 3-2-1-
147-14) ja õiguse analoogiast.
23. Analoogia kohaselt mõistlik aeg menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise
taotluse esitamiseks oli enne 01.01.2015 kehtinud TsMS redaktsiooni § 174 lg 1
kohaselt 30 päeva kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesoleval juhul
esitas hageja aga nimetatud taotluse 138 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist.
24. Eeltoodust tulenevalt on hageja minetanud õiguse esitada menetluskulude rahalise
suuruse kindlaksmääramise taotlust ja kohus peaks selle õiguse lõppemise tõttu
rahuldamata jätma.
25. TsMS § 177 lg 2 paneb ka kohtule kohustuse määrata menetluskulude suurus kindlaks
mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Antud juhul tegi kohus seda 6 kuud
hiljem, mis õiguse analoogiast tulenevalt ei ole mõistlik aeg enne 01.01.2015 kehtinud
TsMS redaktsiooni § 174 lg 1 valguses.
26. Kohtu poolt TsMS § 177 lg 2 nõude rikkumine (06.04.2016 maakohtu määruse p 4.1.)
ei saa ega tohi olla õigustuseks kostja õiguste rikkumiseks, sh kostja õigusele näha
menetluses ette, millise aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist võidakse temal
lasuvate menetluskulude suurus kindlaks määrata.
Menetluse edasine käik
27. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle seisukoha saamiseks
hagejale.
28. Hageja määruskaebusele maakohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei vastanud, kuigi
sai maakohtu kirja kätte.
29. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-
le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-56851
Ringkonnakohtu põhjendused
30. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud
Pärnu Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses
esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1
ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse
rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud
põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele
märgib ringkonnakohus järgmist.
31. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et
käesolevas asjas oli hagejal õigus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
esitamiseks ca 5 kuud pärast tsiviilasja põhimenetluses tehtud lõpplahendi jõustumist.
32. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-147-14 antud juhistele
TsMS § 177 lg 1 lg 1 p 2 tõlgendamiseks, mille kohaselt määrab kogu asja
menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise
kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku
tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
33. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus pärast Tallinna Ringkonnakohtu
otsuse jõustumist 06.10.2015 hagejale tähtaega menetluskulude nimekirjade
esitamiseks määranud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitas hageja
23.02.2016 maakohtule iseseisvalt, mille maakohus lahendas 06.04.2016 määrusega
(so ca 2 kuu jooksul arvates taotluse saamisest).
34. Eeltoodud Riigikohtu lahendi seisukohtadest tulenevalt ei saa ringkonnakohtu
hinnangul nõustuda määruskaebuse väitega, mille kohaselt on hageja menetluskulude
kindlaksmääramise taotluse esitamiseks mõistliku aja minetanud. Käesoleval juhul ei
ole tegemist hageja eksimusega, menetluskulude kindlaksmääramise taotluse
esitamiseks tähtaja andmise initsiatiiv oleks Riigikohtu juhiste kohaselt pidanud
tulema maakohtult.
35. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt tuleb
menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamisel lugeda mõistlikuks ajaks
õiguse analoogia kohaselt enne 01.01.2015 kehtinud TsMS redaktsiooni § 174 lg 1
sätestatud 30 päevane tähtaeg.
36. Eelviidatud Riigikohtu lahendist tuleneb üheselt, et menetluskulude
kindlaksmääramiseks määrab menetluskulu nimekirja esitamiseks õigustatud
menetlusosalisele tähtaja kohus. Määruskaebuse esitaja seisukoht ei tulene seadusest
ega Riigikohtu eelviidatud lahendist, viidatud õiguse analoogia (ilmselt siiski on
kaebuse esitaja silmas pidanud seaduse analoogiat) ei ole samuti rakendatav, kuivõrd
seaduse analoogia ei võimalda arvesse võtta kehtetuks muutunud seadusesätteid.
37. Nõustuda ei saa ka määruskaebuses toodud seisukohaga, et maakohus on rikkunud
TsMS § 177 lg 2 sätestatud mõistlikku aega ning menetluskulude kindlaksmääramisel
oleks maakohtul tulnud lähtuda kuni 01.01.2015 kehtinud TsMS § 174 lg 1
redaktsiooni analoogiast.
38. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ei varasem ega praegu kehtiv TsMS redaktsioon
ei ole kohtule ette näinud konkreetset tähtaega menetluskulude kindlaksmääramiseks.
39. Alates 01.01.2015 jõustunud TsMS § 177 lg 2 redaktsiooni kohaselt kui kohus ei
määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude
suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse jõustumisest. Jõustumise aluseks olnud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (545SE)
seletuskirja kohaselt: …/“…ei ole põhjendatud lisada menetlusseadustikku tähtaega
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-56851
menetluskulude kindlaksmääramise kohta lahendi tegemiseks, sest see piiraks
kohtuniku õigust korraldada ise oma tööd. Lisaks võiks tähtaja määramine luua
olukorra, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahend tuleks teha muude oluliste
vaidluste (nt elatise asjad) lahendamise arvelt“/.
40. Eeltoodust tulenevalt jääb ringkonnakohtu hinnangul igal konkreetsel juhul kohtu enda
määrata mõistlik aeg menetluskulude nimekirjade esitamiseks kui menetluse kestvuse
kujundamiseks ning sellest tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise asjas
lõpplahendi tegemiseks.
41. Eelnev ei tähenda siiski, et kohus võiks sellega põhjendada ebamõistlikult pikki
menetlustähtaegasid. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et menetlusosalisele on
tagatud kohane õiguskaitsevahend ebamõistlikult pika menetlusaja vältimiseks TsMS
§ 333¹ näol, mille lõike 1 kohaselt kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt
üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas
ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja
jooksul, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks
lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist.
42. Käesoleval juhul jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus 06.10.2015, tsiviilasja toimik
jõudis maakohtusse tagasi 13.10.2015. Arvesse võttes maakohtu määruse tegemise
aega (06.04.2016) ei ületa menetluskulude kindlaksmääramise menetluse aeg
maakohtus TsMS § 333¹ sätestatud 9 kuud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
maakohus käesoleval juhul asja ebamõistlikult kaua menetlenud ega menetlusõiguse
norme rikkunud. Maakohtu määruse tühistamiseks puuduvad ka muud alused, sh ei ole
maakohus ringkonnakohtu hinnangul ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel
diskretsioonipiire.
43. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
44. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi
kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma
kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
45. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu
Iko Nõmm
Ande Tänav
6(6)