1-12-10715/117 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-10715

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-10715 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid

V.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu

V.D , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik,

põhiharidus, vabanemisjärgne elukoht puudub

Kar .2016 istuse kandmise algus 26.05.2012 ja lõpp 19.06

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus V.D’i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava suhtes V.D karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

V.D kannab käesoleval ajal karistust Tartu Maakohtu 14.03.2013 otsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 257 järgi ja karistuseks mõisteti

5 kuud vangistust. V.D tunnistati süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

V.D tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõisteti

4 aastat

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti V.D-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V.D 17.05.2011 viibitud 6 päeva karistusaja hulka, eelvangistuses 23.-25.06.2009 ja 15.-

karistu vangistust.

sest jäi kanda 4 aastat 1 kuu 24 päeva Tartu Maakohtu määrusega

12.01.2015 vabastati V.D KarS § 266 lg 1 järgi mõistetud karistusest – 2 kuust vangistusest. V.D-le mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat 1 kuu vangistust, mida vähendati eelvangistuses viibitud 6 päeva võrra ning karistusest jäi kanda 4 aastat 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.05.2012.

V.D on kriminaalkorras karistatud 8 korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. kannab ta karistust Tartu Maakohtu 14.03.2013 otsuse nr 1- Käesoleval ajal 12-10715 alusel KarS § 200 lg 2 p 4,7 (röövimine isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt) ja KarS § 257 (omavoli) sätestatud kuritegude toimepanemises. Varasemalt on isik toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, korra on teda karistatud ka kehalise väärkohtlemise eest. Praegune süüdimõistmine on vägivallakuritegude eest, seega on kuritegude laad muutunud raskemaks. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ning grupi mõju. etav läbinud sotsiaalprogrammi Vangistuse jooksul on kinnipe Eluviisitreening ning alates 19.02.201 . Lisaks on

6 osaleb ta sotsiaalprogrammis Õige hetk ta läbinud riigikeele

A2-taseme kursuse, kuid eksam jäi sooritamata. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel, AS EVT puidutsehhis ning alates 27.11.2015 on ta hõivatud tööga väljaspool vanglat HMK Ehitus ja Projektid OÜ Uhtna Tootmisüksuses abitöölisena. Alates 01.04.2015 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Kinnipeetaval , tal on pl . Ema A A puudub vabanemisjärgne elukoht aanis üürida korter xxxx sõnul ei saa ta poega enda juurde elama võtta, sest üürikorter, kus elab on väike, lisaks on

ta

sellele vastu korteri omanik. Rahvastikuregistri andmetel xxxx on V.D elukohaks .

Seega on kinnipeetaval võimalus saada asuvas ühiselamus aadressil elamispind xxxx xxxx,

milleks on isikul vajalik pöörduda eluasemeküsimusega kohaliku omavalitsuse poole nin g talle

võimaldatakse eluase ja ettenähtud toetus elamiseks. Isikul on põhiharidus. Isiku sõnul on ta Töötukassa kursuste kaudu saanud siseviimistleja kutse, kuid dokument selle kohta olevat kadunud. Lisaks väidab omavat töö tegemise käigus saadud tööoskusi maalritöö, ta

plokkide ladumise,

fassaaditööde ja muude ehitustööde alal. Isiku väitel on tal olnud üks ametliku töö periood, mis kestis öötas Tartus firmas Brewanz OÜ laotöölisena. 1,5 aastat. Ta t

Teised , kestusega 3 kuu on ta töökohad on olnud mitteametlikud d kuni 1 aasta. Töötanud

peamiselt ehitusel (Tartus

3 kuud; Lennuakadeemia, 3 kuud) ning Soomes 1 Rebuco OÜ,

aasta koos vennaga. Arvestades korduvaid varavastaseid kuritegusid on kinnipeetava materiaalsed vajadused olnud suuremad, kui ta ise on suutn Seisuga ud oma tööga teenida.

22.04.2016 on K-Raha andmetel kinnipeetaval 3918,35 eurot ning tasumata võlanõudeid vabanemisfondis on 741,23 eurot.

Lähed ja alaealine õde, isa on surnud. astest on kinnipeetaval ema A A ning vend A A

Perekonnaga on suhted head ning toetavad. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos viibides võib isik tarbida alkoholi ning panna toime uusi õigusrikkumisi.

Ema tema vanglast vabanemisel. on nõus poega nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama V.D probleem, mis ka otseselt mõistab ise, et vabaduses oli alkoholi tarbimine ajendas kuritegusid toime panema. ltuvus on diagnoositud Sõltuvust isik ei tunnista, kuid sõ

meditsiiniosakonna poolt. V.D on d ime pandud kinnitusel kõik kuriteo to alkoholijoobes, v

ta kasutada iimane neist röövimine, mis näitab, et alkoholijoobes olles võib vägivalda. määratud sõltuvusdiagnoos (kanep). Kinnipeetavale oli tehtud V.D-le on ettepanek sõltuvusravi äbimiseks, kuid ta tema sõnul tal mingit sõltuvust ei ole l keeldus, sest

ning ta ei vaja. ja suunatav, puudub isiklik siht sõltuvusravi Isik on sõprade poolt mõjutatav

või juhtmõte, mida järgida. ei ole enda väitel agressiivne, pigem võib ta olla V.D

impulsiivne ja kaotada enese

valitsuse. Lähtudes isiku mõtlemisest ja käitumisest on uue kuriteo risk olemas,

kuivõrd võib raskendatud olla harjumuspärase elustiili püsiv ümberkujundamine. Vangistuse jooksul on isikul olnud mitmeid distsipliinirikkumisi seoses ametniku korralduse eiramisega,

kuid peale 21.03.2013 määratud distsiplinaarkaristust ei ole ta enam samalaadseid rikkumisi toime pannud. Suhtlemisel ametnikega on kinnipeetav viisakas ja koostöövalmis. Isiku enda sõnul soovib ta edaspidi elada õiguskuulekat elu ning hoiduda krim

on inaalsest käitumisest. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest olemas, kuid isik vajab pidevat toetust. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises. Uue kuriteo

2 aasta toimepanemise tõenäosus jooksul on 45%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 38

%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava

ohaldamist. V.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli k Juhul kui kohus otsustab V.D suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, siis teeb Viru Vangla

ettepaneku määrata karistusjärgne käitumiskontroll pikkusega 1 aasta.

Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata V.D-le KarS § 75 lg 1 p 1,2 ning KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et ähed l astest on kinnipeetaval ema A A, vend A

A (elab emast eraldi) ja alaea A line õde. A sõnul on kinnipeetaval suhted lähedastega vangistuse kestel säilinud, suheldakse telefoni ja kokkusaamiste teel. Lähtuvalt asjaolust, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, on alust eeldada, et isikul puuduvad vabaduses sõbrad, ke võimelised s oleks id teda seaduskuulekale eluviisile suunama. Viru Vanglast edastatud andmetel kinnipeetaval vabanemisjärgselt elukoht puudub, tal on plaanis üürida kor Ema teada üürib kinnipeetav vabanemisjärgselt endale ise korteri. ter xxxx.

Kinnipeetaval on põhiharidus ja enne vangistust omandatud mõningane töökogemus ehitustöölisena. Viibides kinnipidamiskohas on kinnipeetaval arendatud tööharjumust, võimaldades töötada. Vabanemisjärgselt kinnipeetaval töökoht puudub. Kinnipeetava ema selgitas, et on poega vangistuse kestel toetanud materiaalselt, vastavalt võimalustele toetab edasi. Isik on k

orduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. Kinnipeetav on pannud toime varavastaseid kuritegusid, enamasti on ta kuritegusid sooritanud kambas ja alkoholijoobe seisundis. Kinnipeetaval on välja kujunenud varavastaste kuritegude toimepanemise muster ja on olemas risk samalaadsete kuritegude kordumisele. Viru Vanglast edastatud andmetel ei ole kinnipeetav nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga. Vangistuse lõpp on 19.06.2016.a. Infosüsteemi

VANGIS andmetel on kinnipeetaval kehtiv distsiplinaarkaristus - 25.09.2015 - noomitus 1 aasta -

teavitamiskohustuse mittetäitmine. Kui kohus peab vajalikuks määrata V.D-le karistus

järgne käitumiskontroll, siis oleks otstarbekas määrata katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 1 aasta, lisaks sellele KarS kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1,2 ning § 75 lg

2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi.

V.D kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega tema suhtes peale v , kus leidis endale abanemist. Ta läheb elama xxxx töökoha. Eestis on tal ainult kriminaalse taustaga tuttavad. Ta palub võimalus , et talle antakse

sõita teise riiki, võib elada ja töötada. Kinnipeetav ei näe siin mingit võimalust kus ta

elamiseks ja Xxxx

Xxxx töötamiseks. asuvas ühiselamus elavad üksnes pätid ja narkomaanid.

hakkab ta elama xxxx. Nad on vennaga registreeritud tuumajaama ehitusele ja see firma võimaldab neile elamise. 2009. aastal, kui ta vabanes, oli tal linnapea kiri, millega talle lubati elamispind, kuid kuni aastani 2011 ei võimaldatud talle mitte midagi. Ta elas siis seal, kus töötas, üürides korterit. Aastatel 2010-2011 elas ta xxxx ja mingeid probleeme ei olnud. Tulles tagasi Eestisse, sooritas ta kohe kuriteo ja sattus vanglasse.

Abiprokurör Ain Tali märkis kohtuistungil, et vangla on esitanud taotluse V.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, mida vangla küll ise ei toeta. Vangla materjalidest nähtub, et V.D puudub sisuliselt elukoht Eestis. Ema ei saa teda enda juurde võtta, kuna tegemist on väikese korteriga. Tal on võimalus saada elamispind ühiselamus, kui pöördub Kohtla Järve L le. See tähendab, et kindlat elukohta - innavalitsuse poo

Eesti Vabariigis tal ei ole. Tegemist on isikuga, kelle suhtes oleks alus kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna ta on toime pannud kuriteo, mille eest on teda karistatud 4 aastase vangistusega ja mille koos Lisaks seisutunnus oli ka vägivalla kasutamine. on ka muid põhjuseid, miks karistusjärgset käitumiskontrolli võiks kohaldada. Isikul puudub elukoht, kuid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel peab isik täitma kontrollnõudeid, mille esimene tingimus on alalise elukoha olemasolu, mille kohus peab määrusesse kirjutama. Alles hiljuti, 30.05.2016 ilmus Riigikohtu lahend, mis ütleb, et kui isikul elukohta ei ole, kui seda ei ole võimalik määrusesse märkida, siis peaks riik, st kas vangla või sotsiaaltöötaja koos kohaliku omavalitsuse töötajaga elukoha välja selgitama, või elukoha leidma. Kuna seda antud juhul tehtud ei ole, pole ka võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Seega palus prokurör V.D suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli mitte kohaldada.

KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) angistusega ning ta on isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase v ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

KarS § 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

Kohus, kuulan tutvunud Viru Vangla poolt esitatud ud ära süüdimõistetu ja prokuröri,

materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu V.D suhtes tuleb jätta kohaldamata, sest isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.05.2016 määruse nr 3 s 7 märkinud, et -1-1-45-16 p- „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

KarS § s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud -

käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga)

süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik