1-16-3596/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 18. mai 2016 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati F.V süüdi järgi ja KarS § 68 karistati vangistusega 5 kuud. lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.03.2016 ja karistusaja alguseks 06.03.2016.
Legislator headnote
AI generated1-16-3596/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 18. mai 2016 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati F.V süüdi järgi ja KarS § 68 karistati vangistusega 5 kuud. lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.03.2016 ja karistusaja alguseks 06.03.2016.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-3596 (16230200207) Kohtunik Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 18. mai 2016 otsus F.V (F.V) süüdistuses KarS § 4231 j kokkuleppemenetluses ärgi Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav F.V (ik: XXX, viibib Tallinna vanglas, Magasini 35, Tallinn, kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; ei tööta; karistatus: kor kehtivat kriminaalkaristust: duvalt karistatud väärteokorras, 4 viimati Harju Maakohtu 27.08.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9; KarS § 4231 abanes Tallinna järgi vangistus 5 kuud 12 päeva; v
vanglast 11.11.2015; kahtlustatavana kinni peetud 06.03.2016, tõkend vahistamine 08.03.2016)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava F.V apellatsioon Harju Maakohtu 18. mai 2016 kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule
15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Harju Maakohtu 18. mai 2016 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati F.V süüdi
KarS § 4231
järgi ja KarS § 68 karistati vangistusega 5 kuud. lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.03.2016 ja karistusaja alguseks 06.03.2016.
Menetluskuludena mõisteti F.V-lt riigituludesse sundraha 645 eurot ja advokaadi õigusabikulud summas ohtuotsuse jõustumisest arvates
264 eurot, mis tuleb tasuda k
12 kuu jooksul igakuiste maksetena, igas kuus kuulub tasumisele 75,75 euro t.
2(3)
2. F.V tunnistati KarS §
1 järgi süüdi selles, et tema, olles varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 27.08.2015 otsusega KarS § 4231 järgi (teod vastavalt 10.01.2015 ja
31.05.2015), juhtis tahtlikult uuesti 13.01.2016 kella 03.40 ajal Tallinnas, mööda Sõjakooli teed, Tondi ja Marsi tänavate vahel suunaga Marsi tänava poole mootorsõidukit Mazda 6 reg.nr XXXXXX ja 06.03.2016 kell reg.nr a 18.05 ajal Tallinnas, Tulika tänaval mootorsõidukit Mazda Premacy
XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus
süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. t
3. Maakohtu otsuse peale esitas , kes palub kontrollida, kas temale esitatud apellatsiooni süüdistatav
süüdistus on kvalifitseeritud õigesti. Samuti palub jätta temalt välja mõistetud menetluskulud riigi kanda, kuna tal puuduvad rahalised vahendid nende tasumiseks. Vanglas ei suudeta talle tööd pakkuda ja peale elukaaslase surma jäi tema ülalpidamisele poeg. Võimaluse korral palub jätta riigi kanda kasvõi osa menetluskuludest või pikendada nende tasumise tähtaega, andes võimaluse asuda tasuma menetluskulusid 2 kuu möödudes alates vangistuset vabanemisest, mitte kohtuotsuse jõustumisest.
Ringkonnakohtu seisukoh
t ja põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas tuleb F.V apellatsioon seaduslik ja põhjendatud, mistõttu jätta läbi vaatamata.
K aalasi vaadati , mis seab kohtuotsuse äesolev krimin maakohtus läbi kokkuleppemenetluse korras vaidlustamisele teatud piirangud. Alates 29.
-i redaktsiooni kohaselt märtsist 2015 jõustunud KrMS
on KrMS § 245 lg t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. - Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS p 12 kohaselt § 245 lg 1 kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises.
Otsuses nr 3-1-1-25-09 on Riigikohus kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses märkinud, et tuleb kohtul juh
248 lginduda KrMS § st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 3), lõpetab kriminaalmenetluse (§
248 lg 1 p-d 1-
248 lg 1
p
248 lg 1 p 5). 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ Osundatud sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.
Kriminaaltoimikust nähtuvalt sõlmisid F.V, süüdistatava kaitsja M. Allikmäe ja abiprokurör L. Känd märgitakse 26.04.2016 kokkuleppe kriminaalasjas nr 16230200207, milles muuhulgas ka seda (p 11. menetluskulud), et F.V tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 264 + 645
= 909 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul -102). alates kohtuotsuse jõustumisest (kd I, lk 101
Süüdistatav on kokkuleppes allkirjaga kinnitanud, et temale on selgitatud kohustust tasuda süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha ja kohtueelse menetluse kulud. Kokkulepe on süüdistatavale tõlgitud vene keelde, ka kaitsja on kokkuleppe kinnitanud. Süüdistatav on omakäeliselt kokkuleppesse märkinud, et kaitsjat ta ei soovi.
3(3)
18. mail 2016 F.V on kohtuistungil avaldanud, et esitatud kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistus ja sõlmitud sõlmis omal vabal tahtel ja jääb kokkulepe on talle arusaadavad. Kokkuleppe selle juurde (kd I, lk 114).
Apelleeritud kohtuotsusega ongi F.V kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on . Kohus on kokkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kulud välja mõistetud võimaldanud ühe aasta vastavalt kokkuleppele tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi, jooksul kohtuotsuse jõustumisest (KrMS § 180 lg 3).
Tegemist on kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ette nähtud maksimaalse tähtajaga, mida seadus võimaldab
Apellatsioonis on taotlenud menetluskulud süüdistatav e osaliselt riigi kanda jätmist või nende tasumiseks ettenähtud tähtaja pikendamist. Nagu juba eelpool nimetatud Riigikohtu lahendi -1-1-7- (3
16) esemesse seisukohast järeldub, on osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. F.V suuruse ja on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest. Seega on kohtuotsus kooskõlas enda
süüdistatava poolt eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.
Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada menetluskulud osaliselt riigi kanda, ei ole ringkonnakohtu ning jätta
hinnangul ka -
4 loetletud rikkumiseks. Samasugust kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg s
seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohus otsuses nr 3-1-1-81-11. Nimelt on
247 lg-s 2 Riigikohus märkinud, et tulenevalt KrMS § märgitust, saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik sõlmitud kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena
318 lg 3 p- 4 ja lgst st asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.
KrMS § kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja
2 p 3 lg tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS
326 lg 2 p-st 3
318 lg-st 4 on ringkonnakohus
§ ja § seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata F.V ja tagastada apellandile.
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Reinola kohtunik