3-16-866/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-866

Haldusasi

M.L. kaebus Tartu Vangla 7. aprilli 2016. a vastuse nr

6-23/476-2 ja 3. mai 2016. a vaideotsuse nr 1-11/123-2

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. mai 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.L. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M.L.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. mai 2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 31.03.2016 Tartu Vanglale taotluse, milles palus võimaldada pikaajaline

kokkusaamine 07.05.2016 või 14.05.2016 elukaaslasega toas nr 357 või 361.

2. Tartu Vangla väljastas kaebajale 07.04.2016 vastuse nr 6-23/476-2, milles teatas, et

pikaajaline kokkusaamine taotletud kuupäevadel ei ole võimalik vabade tubade puudumise

tõttu.

3. Kaebaja esitas 07.04.2016 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 07.04.2016. a vastuse nr

6-23/476-2 kehtetuks tunnistamiseks.

4. Tartu Vangla jättis 03.05.2016. a otsusega nr 1-11/123-2 kaebaja vaide rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 04.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 07.04.2016. a

vastuse nr 6-23/476-2 ja 03.05.2016. a vaideotsuse nr 1-11/123- 2 tühistamiseks. Koos

kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

6. Tartu Halduskohtu 12.05.2016. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebuse esitamisel tuleb

kaebajal tasuda riigilõivu 15 eurot ning leidis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest

nähtub, et kaebajal puuduvad ilmselgelt rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.

HKMS § 111 lg 1 seob aga menetlusabi andmise ka kavandatava menetluses osalemise

edukusega ning kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest

vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste

kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta.

7. Kaebaja sõnul ei ole vangla välja toonud asjaolusid, miks ei võimaldatud taotletud

kuupäevadel pikaajalist kokkusaamist ning mida kaalumisel arvestati.

Tartu Vangla 07.04.2016. a vastuses nr 6-23/476-2 märkis vangla, et 20.02.2016 toimus kaebaja

pikaajaline kokkusaamine oma elukaaslasega, tal puudub seadusest tulenev õigus saada

pikaajalist kokkusaamist sagedamini, kui üks kord poole aasta jooksul või soovitud päevadel.

Lisaks selgitas vastustaja kaebajale, et talle võimaldatakse kokkusaamine elukaaslasega, kuid

mitte soovitud kuupäevadel, sest toad on hõivatud; tuba 357 ei kasutata pikaajalisteks

kokkusaamisteks ning, et tuba 361 on kokkusaamiseks võimalik saada 5., 19., 24., 26. või 31.

mail.

Halduskohtu hinnangul järgis vastustaja haldusaktide väljaandmisel vorminõudeid, esitas

selged põhjendused miks kaebaja soovitud päevadel kokkusaamist ei võimaldata ning selgitas

pikaajalise kokkusaamise võimalust muul ajal. Seega on vangla teostanud kaalutlusõigust

õiguspäraselt ja selgitanud taotluse rahuldamata jätmist põhjusel, et taotletud kuupäevadel

puuduvad vabad toad. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §

41 lg 1 järgi toimub pikaajaline kokkusaamine vangla territooriumil pikaajalise kokkusaamise

ruumides. Vastustajal puudus seetõttu kaalutlusõigus olukorras, kus soovitud päevadel

kokkusaamise korraldamiseks vabad ruumid puudusid. Vanglal ei olnud võimalik kaaluda, kas

võimaldada pikaajalist kokkusaamist.

Eeltoodust tulenevalt pidas kohus äärmiselt ebatõenäoliseks, et vaidlusalused haldusaktid

oleksid õigusvastased, mistõttu ei ole piisavat alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses

osalemine on edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata.

Lisaks märkis kohus, et 07.04.2016. a keeldumise näol on tegemist piiratud kehtivusajaga

haldusaktiga, sest sellega keelduti 07.05.2016 või 14.05.2016 toimuma pidanud pikaajalise

kokkusaamise lubamisest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt lõppes pärast

14.05.2016 möödumist Tartu Vangla 07.04.2016. a vastuse kehtivus. Kohus selgitas, et kui

haldusakt kaotab kehtivuse ja see ammendub kohtumenetluse ajal, muutub tühistamiskaebuse

lahendamine võimatuks ning tegi kaebajale ettepaneku minna põhjendatud huvi korral üle

tuvastamiskaebuse lahendamisele, kui kaebaja soovib vaatamata eeltoodule kaebuse

menetlemist ja tasub riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas 18.05.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.05.2016. a

määruse peale. Kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu 16.05.2016. a määruse

resolutsiooni punkti 1 ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebaja taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kaebaja toob välja, et kohus tegi määruse punktis

20 ise kaebajale ettepaneku põhjendatud huvi korral minna üle tuvastamiskaebuse

lahendamisele, kuid soovib, et kaebaja tasuks riigilõivu. Kaebaja leiab, et tema vabastamine

riigilõivust ja tema kaebuse menetlemine on põhjendatud. Kuigi ta saab määruskaebuse esitada

määruse resolutsiooni punkti 1 peale, lisab kaebaja, et igasugune otsus peab haldusorgani poolt

olema väga selge ning kooskõlas HMS-ga ning antud otsus puudutab kaebaja õigusi ulatuslikult

ning otsused peavad olema kaalutlusvigadeta. Kaebaja hinnangul on selge, et kui taotlusi

pikaajaliseks kokkusaamiseks võetakse vastu 1.–20. kuupäevani, siis kuidas said juba umbes

6. kuupäeval olla otsused tehtud, et kaebaja soovitud kuupäevadel olid kõik toad hõivatud.

Kaebaja palub ta vabastada riigilõivu tasumisest täielikult, kuna tal puuduvad sellised rahalised

vahendid ja ta on kinnipeetav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201

lg 4).

10. Tartu

Halduskohus

on

õigesti

lähtunud

halduskohtumenetluses

kehtivatest

menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse

menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku

seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu

tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated.

Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja

majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta.

Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada

pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus

toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse

lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus

nr 3-3-1-11-11, p 11).

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega

pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust

vabastamiseks

12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 16.05.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar