2-15-125741/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

7. juuni 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-15-125741

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Üllar Spiegeli vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

276,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja:

Kadri Timuska (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Üllar Spiegel (ik XXXX; elukoht teadmata)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Üllar Spiegelilt OÜ Aktiva Finants kasuks:

2.1. põhivõlg 109,06 eurot ja viivis 14,24 eurot;

2.2. viivis perioodi 28.11.2015 kuni 07.06.2016 eest 4,63 eurot;

2.3. viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates

08.06.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 11,91 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmise kulu 29,35 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 107,63 eurot osas ning TsMS § 367 järgse viivise osas, mis ületab

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta OÜ Aktiva Finants menetluskuludest 50%

Üllar Spiegeli kanda ja 50% OÜ Aktiva Finants kanda; jätta Üllar Spiegeli

menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Üllar Spiegelilt riigilõivust 37,50 eurot ning põhjendatud ja vajalikust

õigusabikulust 35 eurot, kokku menetluskulu 72,50 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.

8. Üllar Spiegelil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

2/4

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagi Üllar Spiegeli

(kostja) vastu põhivõla 138,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 121,87 eurot ning

viivise 0,15% põhivõlalt päevas alates 28.11.2015 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui 16,54 eurot, väljamõistmiseks. Hagiavalduse järgi sõlmisid Tele2 Eesti AS ja

kostja 01.06.2013 liitumislepingu. Tele2 Eesti AS on esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest, kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Tele2 Eesti AS ütles

kostjaga sõlmitud lepingu võla tõttu üles 29.01.2014 ja loovutas nõude kostja vastu

hagejale 19.12.2014. Kostja põhivõlg sisaldab võlga sideteenuste eest 30,71 eurot,

leppetrahvi 80 eurot ja võla sissenõudmise kulu 29,35 eurot. Hageja on arvestanud viivist

üldtingimustes kokkulepitud määras 0,15% päevas 138,41 eurolt perioodil 19.04.2014

kuni 27.11.2015 (tlk 15-19).

2. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

toimetatud kostjale kätte avalikult, avaldamisega 26.04.2016 Ametlikes Teadaannetes

(tlk 83). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel loeb kohus

menetlusdokumendid kätte toimetatuks 12.05.2016. Kostjale anti kirjaliku vastuse

esitamiseks aega 20 päeva hagi kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

3/4

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmise kulu ja

viivise osas.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste

tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

Kostja ja Tele2 Eesti AS vaheline 01.06.2013 leping on sõlmitutud tüüptingimustel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks

olevad teenuse kasutamise üldtingimused ja arveldusteenuste hinnakiri tüüptingimused.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

3.1. Hagiavalduse järgi tuleneb võla sissenõudmise kulu tasumise kohustus teenuse

kasutamise üldtingimuste p-st 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2

Eesti AS kulud, mis on seotud kliendilt võla sissenõudmisega, sh kulutused võla

sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS esindajana tegutsevate isikute teenuste eest.

Võla sissenõudmise kulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS arveldusteenuste hinnakirjast,

mille kohaselt on võla sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,4% (tlk 16).

Kohus leiab, et teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus hinnakirjaga, mille

kohaselt on võla sissenõudmise tasu 22% + käibemaks, näeb ette ebamõistlikult suure

kindlaksmääratud suuruses hüvitise ning samuti on kostjalt võetud võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. Seega on teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus

hinnakirjaga, mille kohaselt on võla sissenõudmise tasu 22% + käibemaks, tühine, sest

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Kostjalt tuleb jätta hageja kasuks välja

mõistmata võla sissenõudmise kulu 29,35 eurot ning välja mõista põhivõlg kokku

109,06 eurot (138,41-29,35).

3.2. Riigikohus on 10.05.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et

eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.

4/4

Hagiavalduse järgi on üldtingimustes kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas (tlk 17),

seega 54,85% aastas. Lepingu sõlmimise ajal 01.06.2013 oli VÕS § 113 lg 1 II lause

kohane viivisemäär 8,75% aastas (8%+0,75%). Kohus leiab, et viivisekokkulepe

üldtingimustes on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine, sest ületab seadusjärgset

viivisemäära rohkem kui kolm korda (54,85/8,75=6,27). Seega tuleb kohaldada

VÕS § 113 lg 1 II lausest tulenevat viivisemäära.

Eelmisest punktist tulenevalt ei ole viivist põhjendatud arvestada sissenõudmiskulult

29,35 eurot. Viivist tuleb arvestada põhivõlalt summas 109,06 eurolt.

Hageja viivisenõue perioodi 19.04.2014 kuni 27.11.2015 eest on põhjendatud

14,24 euro ulatuses ja tuleb jätta rahuldamata 107,63 euro (121,87-14,24) ulatuses.

Kohus

kasutas

viivise

arvutamisel

kalkulaatorit

aadressil

http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator.

Hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja

nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatust kõrgemas määras. Arvestades

eeltoodut ja asjaolu, et hagiavalduse järgi nõuab hageja viivist kuni summani 16,54 eurot,

tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis järgmiselt:

perioodi 28.11.2015 kuni 07.06.2016 eest 4,63 eurot; tasumata põhivõlalt VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras alates 08.06.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid

mitte rohkem kui 11,91 eurot (16,54-4,63).

4. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 50% kostja kanda ja 50% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

5. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja õigusabitasu

159,78 eurot (tlk 20). Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa

1 järgi õigesti riigilõivu 75 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest

hüvitada 37,50 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus

lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja

vajalikuks õigusabikulu 70 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes

tuleb kostjal sellest hüvitada 35 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 72,50 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse (tlk 18) alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik