Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
1-15-3535/23 AI generated

1-15-3535/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-15-3535/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

30.05.2016 esitas Armand Meriniit Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada apellatsioon Harju Maakohtu 10.08.2015 otsusele. Taotluses märgib A. Meriniit, et kirjutas meeltesegaduses alla erinevatele dokumentidele, sh ka mingile sellisele dokumendile, mis võttis temalt õiguse kasutada oma õiguste kaitsmiseks ka teisi kohtuastmeid. Taotluse esitaja lisab, et 2014. aasta aprillis oli tal autoõnnetus, kus ta sai peatrauma ning palub eeltoodut riigi õigusabi andmise otsustamisel arvestada. Eeltoodule tuginedes taotleb A. Meriniit riigi õigusabi nii dokumentide koostamiseks kui ka apellatsiooniõiguse kasutamiseks kriminaalasjas nr 1-15-3535.

Legislator headnote

AI generated

1-15-3535/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Meriniit mõisteti Harju Maakohtu 10.08.2015 otsusega süüdi KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ning karistati vangistusega 15 aastat. Menetluskuludena mõisteti A. Meriniidult välja 8578,80 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et A. Meriniit võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuuliselt kuulub tasumisele 715,65 eurot.

Keywords

AI generated
right to a decision lack of entitlement advance care directive entitlement to insurance benefits action for recovery of inheritance established right
AI generated
2-08-7037/15
Jõhvi Vallavalitsus (eestkosteasutusena) esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealise isalt, E K, alaealise lapse, A K, suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes põhjusel, et alaealise, A K, kasvatamiseks oli Jõhvi Vallavalitsusel (eestkosteasutusena) sõlmitud asjast puudutatud isikuga, V F, lapse perekonnas hooldamise leping. Avalduse kohaselt, sündis alaealine, A K, 10.novembril 1990.a. Kohtla – Järve linnas, Ida – Virumaal. Alaealise vanemate abielu lahutati 15.septembril 1992.a.. Alaealise, A K, ema, M K, suri 03.jaanuaril 2008.a.. Jõhvi Vallavalitsusele (eestkosteasutusena) teadaolevalt lapse isa A K kasvatamisega ei tegelenud nii peale abielulahutust kui ka peale M K surma. Lapse isa, E K, lahkus pere juurest juba siis kui alaealine, A K, oli väga väikene. Alates pere juurest lahkumisest ei ole E K oma alaealise lapse, A K, vastu huvi kordagi tundnud, samuti ei ole E K osalenud alaealise lapse kasvatamises. Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiameti andmetel elab E K Narva linnas ning tal on uus pere. Lähima 15 – aasta jooksul ei ole E K olnud oma lapsega, A K, mingeid kontakte ning ta ei ole soovinud osaleda lapse kasvatamises. E K oli 14.veebruaril 2008.a. kirjutanud kirjaliku avalduse, milles E K oli nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega alaealise lapse, A K, suhtes. Pärast ema, M K, surma kasvatas alaealist, A K, V F. Alates 01.septembrist 2007.a. õppis alaealine, A K, Kaliningradi Kalatööstuse Merekolledžis päevases õppevormis. Palus avalduse rahuldada.
2-24-5105/8
A. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse B. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielulist kooselu enam ei ole ja abikaasad kooselu ei taasta.
2-05-19747/11
Hageja palus kohtuistungil välja mõista kostjalt elatis miinimummääras, mis on seadusega kehtestatud alates hagiavalduse esitamisest.
4-26-203/5
puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva arvates määruse kättesaadavaks tegemisest.
3-11-3012/4
Taotluse kohaselt peeti 26.12.2011.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-15-3535 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Tali, Pavel Gontšarov Kriminaalasi Armand Meriniidu taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Harju Maakohtu 10.08.2015 otsuse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja Armand Meriniit (ik 37407100312), riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON Armand Meriniidu (Meriniit) taotlus riigi õigusabi saamiseks Harju Maakohtu 10. augusti 2015 otsusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.05.2016 esitas Armand Meriniit Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada apellatsioon Harju Maakohtu 10.08.2015 otsusele. Taotluses märgib A. Meriniit, et kirjutas meeltesegaduses alla erinevatele dokumentidele, sh ka mingile sellisele dokumendile, mis võttis temalt õiguse kasutada oma õiguste kaitsmiseks ka teisi kohtuastmeid. Taotluse esitaja lisab, et 2014. aasta aprillis oli tal autoõnnetus, kus ta sai peatrauma ning palub eeltoodut riigi õigusabi andmise otsustamisel arvestada. Eeltoodule tuginedes taotleb A. Meriniit riigi õigusabi nii dokumentide koostamiseks kui ka apellatsiooniõiguse kasutamiseks kriminaalasjas nr 1-15-3535.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Meriniidu taotlus riigi õigusabi saamiseks Harju Maakohtu 10.08.2015 otsusele apellatsiooni esitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

A. Meriniit mõisteti Harju Maakohtu 10.08.2015 otsusega süüdi KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ning karistati vangistusega 15 aastat. Menetluskuludena mõisteti A. Meriniidult välja 8578,80 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et A. Meriniit võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuuliselt kuulub tasumisele 715,65 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et Harju Maakohtu 10.08.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-3535 jõustus 18.08.2015. Nähtuvalt 10.08.2015 toimunud kohtuistungi protokollist avaldas A. Meriniit istungil, et kaebekord on talle arusaadav ning nagu ta kohtule juba teatas, kohtuotsust edasi ta vaidlustama ei hakka. Eeltoodut on süüdimõistetu oma allkirjaga ka kinnitanud, loobudes apellatsiooniõigusest 10.08.2015. KrMS § 315 lg 6 kohaselt kantakse apellatsiooniõigusest loobumine kohtuistungi protokolli. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Ringkonnakohus selgitab, et apellatsiooniõigusest loobumisega kaotab isik õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Eeltoodule tuginedes jõustus Harju Maakohtu 10.08.2015 otsus KrMS § 408 lg 1 alusel 18.08.2015. Nähtuvalt 10.08.2015 kohtuistungi protokollis märgitust ning samal kuupäeval koostatud dokumendist on nii A. Meriniit kui tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil apellatsiooniõigusest loobumist ka kirjalikult kinnitanud. Eeltoodule tuginedes ei ole A. Meriniidul õigust apellatsiooni esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on paljasõnaline riigi õigusabi taotluses esitatud seisukoht, mille kohaselt ei olnud A. Meriniit võimeline aru saama, millistele dokumentidele ta allkirja andis.

3. Ringkonnakohus märgib, et kuigi riigi õigusabi andmise esmaseks eelduseks on taotleja maksejõuetus, ei ole see ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimusteta riigi õigusabi antakse. Isegi, olles tuvastanud isiku maksejõuetuse, peab menetleja KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt järgnevalt hindama seda, kas maksejõuetule isikule riigi kulul esindaja määramisel on taotlejal õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) kohaselt võidakse riigi õigusabi jätta muuhulgas andmata ka juhtudel, mil menetleja leiab, et asjaoludest tulenevalt ei saa taotlejal olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2). Ringkonnakohus leiab, kuna antud asjas on Harju Maakohtu 10.08.2016 otsus jõustunud ning

A. Meriniit on apellatsiooniõigusest loobunud, ei ole A. Meriniidul õigust apellatsiooni esitamiseks, seega ei ole isikul õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

4. Seonduvalt teistmismenetlusega selgitab ringkonnakohus, et RÕS § 10 lg 51 kohaselt, kui isik taotleb riigi õigusabi teistmismenetluseks, otsustab temale riigi õigusabi osutamise Riigikohus. Riigi õigusabi taotluse võib Riigikohtule esitada ilma advokaadi vahenduseta. Ringkonnakohus selgitab, et teistmismenetlus on Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. Kuna Harju Maakohtu 10.08.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-3535 on jõustunud, siis ei ole A. Meriniidul võimalik nimetatud otsusele apellatsiooni esitada. Seega, lähtudes taotluses esitatud soovist jõustunud lahendile kaebus esitada, on A. Meriniidul KrMS § 366 sätestatud teistmisaluste olemasolu korral taotleda teistmist, seega käesoleval juhul on A. Meriniidul võimalik taotleda riigi õigusabi RÕS § 10 lg 51 alusel Riigikohtult.

5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus A. Meriniidu taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/