2-15-11966/25 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-15-11966

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

06.juuni 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

L. K.’i hagi T. R.’i vastu laenuvõla, intressi ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

18 868,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x,

xxxxxxx xxxxx);

Hageja lepinguline esindaja: Annika Murulaid (e-post

annika@estpak.ee);

Kostja: T. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x,

xxxxx xxxxx)

Kostja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Ants

Nõmmik (e-post: ants@ppet.ee)

Kohtuistung

04.05.2016, osalesid L. K., A. Murulaid, T. R. ja adv

Nõmmik

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata L. K.i (K.) hagi T. R.i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse

12 782,33 €, intressi 4993,17 €, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

158,72 € ja alates hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks 0,2%

põhinõudest.

2. Menetluskulud jätta L. K.i kanda.

3. Määrata T. R.i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 300 eurot (sisaldab

käibemaksu 20% summas 50 €) ja mõista see summa L. K.ilt T. R.i kasuks välja.

4. Tühistada 12.08.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamine ja kohtuotsuse jõustumise

järel kustutada T. R.ile kuuluvale kinnisasjale asukohaga Xxxxxx xx xxxxxs (registriosa

nr xxxxxxx) L. K.i kasuks seatud kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 17 934,22 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

2-15-11966

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

11.08.2015 L. K. esitas Pärnu Maakohtule hagi T. R.i vastu laenu, intressi ja sissenõutavaks

muutunud viivise väljamõistmiseks kokku summas 17 934,22 euro ja alates hagiavalduse

esitamisest lisanduva viivise kokkulepitud määras 0,2% põhinõudest päevas väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt 31. augustil 2007 sõlmid L. K. ja T. R. laenulepingu, mille kohaselt L. K.

andis ja T. R. sai laenu kokku summas 200 000 (kakssada tuhat) krooni ehk 12 782,33 eurot.

Laenulepingu p 2.1. kohaselt sai laenusaaja laenu summast 15 000 krooni ehk 958,67 eurot kätte

sularahas enne laenulepingu sõlmimist, mida kinnitab oma allkirjaga laenulepingul.

Laenusummast 185 000 krooni ehk 11 823,65 eurot on 31. augustil 2007 üle kantud laenusaaja

kontole nr xSEB pangas.

Laenuleping on tähtajatu, pooled on leppinud kokku selles, et laenusaaja peab laenult tasuma

intressi 5% aastas ehk 0,42% tagastamata laenu summalt kuus. Intresside summa peab laenusaaja

laenuandjale tasuma hiljemalt laenu tagastamise tähtajal summaarselt. VÕS § 398 lg 1 järgi oli

hageja õigustatud kahekuulise etteteatamistähtajaga laenulepingu üles ütlema.

Hageja on laenulepingu üles öelnud. 20.03.2015 esitas hageja kostjale laenulepingu

ülesütlemisavalduse, millega ütles laenulepingu üles alates 25.05.2015 ning nõudis laenusumma

kokku 12 782,33 eurot tagastamist ja laenult arvestatud intresside tasumist (ülesütlemisavaldus).

20.03.2015 ülesütlemisavalduse edastas hageja kostjale e-postiga (kostja e-posti aadressil xxx,

milles palus ka kinnitust kirja kättesaamise kohta. Kostja vastas, et hageja e-kirjale lisatud manus

ei tule lahti. 23.03.2015 tekstifaixxxx saadetud ülesütlemisavaldusele kostja enam ei vastanud.

26.03.2015 saatis hageja kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse tähitud postiga kostja

elukoha aadressile xxxxxxx x, xxxxxx, kiri tagastati hagejale 13.04.2015 hoiutähtaja

möödumisel.

09.04.2015 saatis hageja kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse tähitud postiga kostja

töökoha (xxxxxxxxxx OÜ) aadressil xxxx x, xxxxxx. 13.04.2015 hagejale tagastatud

postisaadetisel oli ümbrikule 10.06.2015 tehtud märkus: „Keeldus vastu võtmast, põhjendus ei

tunne saatjat“. Hageja loeb laenulepingu ülesütlemisavalduse kättesaamise päevaks 10.04.2015,

mil kostja keeldus postitöötajalt ülesütlemisavaldust vastu võtmast ning mil tal oli mõistlik

võimalus ülesütlemisavaldus kätte saada ja sellega tutvuda. Laenulepingu lõppemise päevaks

loeb hageja 10.06.2015, mil möödus laenulepingu ülesütlemiseks ettenähtud kahekuuline

etteteatamistähtaeg.

Laenulepingu ülesütlemise päeva seisuga oli hagejal kostja vastu laenu tagastamise nõue

summas 12 782,33 eurot ning laenult arvestatud intresside nõue summas 4993,17 eurot, kokku

17 775,50 eurot. Hageja laenulepingu lõppemise päeva seisuga laenu põhiosa ega intresse ei

tasunud, ei esitanud hagejale ka ühtegi vastuväidet, vaid on asunud hagejat vältima.

Laenulepingult tasumisele kuuluv intressimäär kuus on 12 782,33 x 0,42%= 53,69 eurot.

Laenulepingu kehtivuse periood on 31.08.2007 kuni 10.06.2015, kokku 93 kuud. Seega on

laenulepingult tasumisele kuuluv intressisumma kokku 93 kuud x 53,69 eurot = 4993,17 eurot.

Laen summas 12 782,33 eurot on hagiavalduse päeva seisuga tagastamata.

Vastavalt laenulepingu punktile 5 on laenu tagasimaksetega viivitamise korral kohaldatav viivise

määr päevas 0,2% x 12 782,33 = 2,56 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga hageja oli

viivituses 62 päeva (10.06.2015 kuni 11.08.2015). Seega hagiavalduse päeva seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivise summa 158,72 eurot = 62 päeva x 2,56 eurot.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 17 934,22 eurot, millest 12 782,33 eurot on

laenu tagasinõue, 4993,17 eurot intresside nõue ja 158,72 eurot hagi esitamise päevaks

sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivise, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel

sissenõutavaks muutunud, välja mõista 0,2% ulatuses põhinõudest alates hagiavalduse esitamise

päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud hageja palub jätta kostja kanda.

2-15-11966

Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 28.01.2016 menetlusdokumendis märgib, et lisaks

vaidlusalusele laenule on hageja andnud kostjale erinevaid rahasummasid ning täitnud tema eest

kohustusi, mille vastavalt poolte kokkuleppele kostja lubas hagejale tasuda. Kostja poolt hagejale

09.02.2010 tehtud ülekannet summas 150 000 krooni, mille selgituseks kostja on märkinud

„võlg“, ei saa käsitleda vaidlusaluse laenu tagasimaksena. Kostja on selle maksega tasunud

hagejale võlga, mis tulenes hageja poolt kostja eest tehtud järgmistest maksetest.

- Hageja tasus kostja eest kostja poolt liisitud sõiduki liisingmakseid perioodil 10.10.2006 –

28.08.2007 kokku summas 10 452,82 krooni (668,06 eurot).

- xxxx xx xxx kinnistu ostuks võttis kostja pangast laenu. Kuna kostja ei suutnud laenumakseid

tasuda, kandis hageja igakuiselt kostja kontole laenumakse tasumiseks vajaliku rahasumma,

maksete selgitusega „majalaenu tasumine“, perioodil 09.02.2009 – 09.12.2009 kokku 27 000

krooni (1725,61 eurot).

- Kostjal oli tekkinud võlg oma korteri elektri eest. Kuna kostjal selle tasumiseks vajalikud

vahendid puudusid, tasus hageja 19.04.2007 kostja eest elektrivõla 5356,9 krooni (342,37 eurot).

- Lisaks tegi hageja kostjale erinevaid rahalisi ülekandeid: 23.04.2010 summas 2000 krooni ja

7.05.2014 summas 200 eurot, kokku 327,82 eurot.

-xxxx xx xxx kinnistule hoone ehitamiseks ei olnud kostjal endal piisavalt rahalisi vahendeid, ta

väitis, et ei saanud vahendeid ka pangast. Selleks võttis hageja omal nimele Swedbank’ ist laenu

kokku summas 100 000 krooni. Laenusumma võttis hageja perioodil 06.01.2007 – 30.02.2007

osade kaupa sularahas kontolt välja ning kõik need summad kasutas kostja hagejale kuuluva

kinnistule xxxx xx xxx elamu ehitamiseks, kokku 76 200 krooni (4870,07 eurot).

- hageja rahaliste vahendite arvelt on 08.01.2007 – 21.08.2009 ostetud elamu xxxx xx xxx

sisutus ja kodutarbed kokku summas 114 433,75 krooni ehk 922,48 eurot.

Kokku on hageja teinud kostja eest makseid ja kulutusi kokku summas 168 301,24 krooni ehk

10 756,41 eurot.

Hageja ei ole oma 28.01.2016 menetlusdokumendis esitanud nõuet kostja vastu ega väitnud, et

nendest tõendistest tuleneb tal nõue kostja vastu, mis on täna täitmata. Need tõendid

põhjendavad kohustust, mille täitmiseks kostja 09.02.2010 tasus hagejale 150 000 krooni

selgitusega „võlg“. Täidetud kohustuse kohta aegumise vastuväite esitamine ei ole põhjendatud.

KOSTJA VASTUS

08.09.2015 kirjalikus vastuses kostja esitatud hagi õigeks ei võta ning ei tunnista enda vastu

esitatud nõudeid. Kostja on 31.08.2007 laenulepingust tulenevad enda kohustused hageja ees

täies ulatuses täitnud.

Nii on kostja 09.02.2010. aastal enda SEB Pank AS kontolt kandnud võla katteks hageja

pangakontole nr EEx Swedbank AS-is 150 000 (ükssada viiskümmend tuhat) krooni.

Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele arvestatakse T. R.i 16.02.2010 makse AS-ile xxxx xxxx

arve nr 106 katteks summas 86 000 krooni võlgnevuse ja intressi katteks. Selle summa tasus T.

R. L. K.i poolt ostetud sõiduauto xxxx xxxxx xxx xxx eest. Samuti on kostja tasunud hageja

kontole nr EEx Swedbank AS-is enda Swedbank AS pangakontolt võlgnevuse ja intressi katteks

järgmised summad:

07.11.2010 summas 3000 krooni

16.11.2010 summas 5000 krooni

16.04.2013 summas 200 eurot

01.05.2013 summas 200 eurot

07.08.2013 summas 200 eurot

09.09.2013 summas 300 eurot

06.12.2013 summas 150 eurot

05.05.2014 summas 200 eurot

22.05.2014 summas 800 eurot

Seega on kostja hagiavalduses viidatud laenulepingust tulenenud põhivõlgnevuse ja intresside

katteks kokku hagejale tasunud 244 000 krooni (15 594,44 €) ja 2050 eurot. Kostja poolt

2-15-11966

hagejale tasutud summa eurodes on 17 644,44 eurot. Seega on hagiavalduses esitatud

põhivõlgnevuse ja intressi nõuded ebaõiged.

Kuna kostja ei aktsepteeri põhivõlgnevust, siis ei saa kostja mingilgi määral aktsepteerida ka

intressi nõuet summas 4993,17 eurot ega lisanduva viivise nõuet.

Kostja ei aktsepteeri hageja ekslikku arvamust, et hageja on teinud kostja eest makseid ja

kulutusi summas 10 756,41 eurot. Kostjal endal olid olemas rahalised vahendid vajalikeks

väljaminekuteks ning hageja finatsilist abi kostja ei vajanud. Hageja poolt 28.01.2016 esitatud

kirjalikud tõendid ja selgitus ei kinnita mingilgi määral fakti, nagu oleks hageja andnud kostjale

erinevaid rahasummasid ning täitnud kostja eest kostja kohustusi, mille siis vastavalt poolte

kokkuleppele olevat kostja lubanud hagejale tasuda. Kostja ei tasunud 150 000 krooni

väidetavate muude maksete katteks. Lisaks on kõik 28.01.2016 esitatud kirjalikud tõendid ja

nendest väidetavalt tulenevad hageja nõuded kostja vastu on juba ammu aegunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosalised ära

kohtuistungil vande all ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid,

leiab, et hagi ei ole tõendamist leidnud ja tuleb jätta rahuldamata.

2. Asjas ei ole vaidlust ja kohtule esitatud kirjaliku laenulepinguga (I kd, lk 9-10) on tõendatud,

et hageja ja kostja sõlmisid 31.08.2007 tähtajatu laenulepingu, millega T. R. sai L. K.ilt laenu

kokku 200 000 krooni (12 782,33 eurot). Vaidlust ei ole, et selles summas on kostja hagejalt

laenu saanud. Kostja on allkirjaga laenulepingul kinnitanud 15 000 krooni sularahas kättesaamist

enne kirjaliku lepingu sõlmimist ning ülejäänud 185 000 krooni suuruse laenusumma

ülekandmist 31.08.2007 hageja pangakontolt kostja pangakontole tõendab maksekorraldus (I kd,

lk 11). Samuti ei ole asjas vaidlust, et hageja on 20.03.2015 kirjaliku avaldusega laenulepingu

üles öelnud alates 10.6.2015 ning nõudnud kostjalt laenusumma tagastamist ja kokkulepitud

intressi tasumist.

Kostja väidetel oli aga laenuleping selle ülesütlemise ajaks tema poolt täies ulatuses täidetud.

Seega hagi lahendamiseks peab kohus välja selgitama, kas laenulepingu hageja poolt 20.03.2015

avaldusega ülesütlemise ajal oli poolte vahel kehtiv võlasuhe, mida üles öelda, ning kas kostjal

on hageja ees laenulepingust tulenevaid täitmata kohustusi.

3. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Vastavalt VÕS § 398 lg 1 võib juhul, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, laenuandja

nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad

tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja ongi lähtunud

seaduses ettenähtud kahekuulisest etteteatamise ajast, kuigi laenulepingus on ülesütlemisest

etteteatamiseks kokku lepitud vähemalt üks kuulises tähtajas.

Pooled on 31.08.2007 laenulepingu punktis 3.1. kokku leppinud, et kostja maksab saadud laenult

intressi 0,42% kuus ehk 5% aastas, intressi arvestatakse tagastamata laenusummalt. Laenusaaja

on kohustatud intressid tasuma hiljemalt laenu tagastamise tähtajal summaarselt. Laenusumma

tagastamise ja intressi maksmise aega täpsustatakse laenulepingu punktis 4.5., milles laenusaaja

kohustub laenusumma tagastama ja tasuma laenult arvestatud intressi laenulepingu lõppemise

päevale järgneval päeval.

4. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis tõendavad, et kostja on laenusumma ja

intressid täies ulatuses hagejale tasunud enne hageja poolt laenulepingu ülesütlemist. Kostja ei

pidanud laenu tagastamiseks ootama hageja vastavat nõuet ega lisaks raha maksmisele

laenulepingut täiendavalt ise üles ütlema. VÕS § 84 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ei või nõuda

kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva, kuid ta ei või keelduda kohustuse täitmise

vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi. Ka

pooltevahelisest laenulepingust ei tulene kostjale kohustust oodata laenu tagastamisega kuni

hageja vastava nõude esitamiseni. Laenulepingu punkti 6.2. kohaselt leping lõpeb selle täitmisel

2-15-11966

poolte poolt. Lepingu punkti 6.3. kohaselt leping loetakse täidetuks, kui laenusaaja on tagastanud

kogu laenusumma ja tasunud laenatud vahendite kasutamise eest arvestatud intressid ning muud

käesolevast lepingust tulenvad maksed.

5. Kostja pangakonto väljavõte (I kd, lk 59) tõendab, et T. R. tasus 09.02.2010 hagejale

pangaülekandega 150 000 krooni (9586,74 €), makse selgitusega „võlg“. 16.02.2010 on kostja

enda SEB Pangas asuvalt pangakontolt ülekandega (I kd, lk 59) tasunud AS-i Xxxx- xxxx poolt

16.02.2010 L. K.ile väljastatud arve nr 106_IAP (I kd, lk 49) summas 86 000 krooni (5496,40 €).

Kostja oli vastavalt laenulepingu punktile 3.1. kohustatud intressi tasuma tagastamata

laenusummalt 5% aastas. Kostja makseid laenukohustuse täitmiseks arvestamise korral tuleb

intressi arvestada 31.08.2007 – 09.02.2010 summalt 200 000 krooni ja 10.02.2010 – 16.02.2010

summalt 50 000 krooni ning kokku oli kostja kohustatud intressi tasuma summas 24 487 krooni

(1565 eurot). Seega kokku oli kostjal 16.02.2010 seisuga laenulepingust tulenevaid kohustusi

summas 224 486,93 krooni (14 347,33 eurot). Kostja tasus 09.02.2010 ja 16.02.2010 maksetega

hagejale kokku 236 000 krooni ehk 11 513,07 krooni rohkem.

Samuti on kostja tõendanud enda pangakonto väljavõtetega (I kd, lk 50 – 59), et on pärast

nimetatud makseid hagejale maksnud perioodil 07.11.2010 – 22.05.2014 veel kokku 2561,29 €.

6. Kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja

üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib

võlgnik VÕS § 88 lg 1 järgi määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kui

võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist

määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle

võlausaldaja. Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha,

esemed või teenus arvestatakse, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks

esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis tsiviilasjas 3-2-1-166-13 asunud seisukohale, et võlgnik

saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-

te 2 ja 3 mõttes. Seega saab kohus tuvastada, et võlgnik on määranud, millise kohustuse

täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes

oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha maksti just võlgniku väidetud kohustuse

täitmiseks. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes.

Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või

lepingusarnasest võlasuhtest. Kohtul tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi

lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe

ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust

rikastumisest tulenev võlasuhe. Hageja kinnitas, et nõue põhineb laenulepingul ning 09.02.2010

maksega on lõppenud muudest poolte kokkulepetest ja hageja poolt kostja kohustuse täitmisest

tulenevad kostja kohustused hageja ees. 16.02.2010 makset AS-ile Xxxx- xxxx hageja ühegi

kostja kohustuse täitmisena ei arveta.

Kohus leiab, et praeguses asjas kostja on üheselt arusaadavalt määranud, et tasub laenuvõlga

ning hageja ei ole tõendanud kostjal hageja ees muude kohustuste olemasolu sellises summas,

mille katteks hageja saanuks kostja 09.02.2010 ja 16.02.2010 makseid arvestada.

7. Lahendis 3-2-1-15-08 on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 76 lg 4 kohaselt juhul, kui

võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse, et täitmine oli täielik,

täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 76 lg-s 4 määratletakse

tõendamiskoormis, mitte ei sätestata reegleid kohustuse täitmise nõuetekohasuse kohta. Seega

vaidluse korral, kui kumbki pool ei suuda tõendada oma väiteid, lähtutakse sellest, et täitmine on

olnud nõuetekohane. Võlausaldajal on võimalus kohase täitmise eeldus ümber lükata. Kohtu

hinnangul hageja ei ole seda teinud.

8. Hageja kinnitas, et nõue põhineb laenulepingul ning muud kostja kohustused on lõppenud

09.02.2010 maksega. Hageja ei ole tõendanud väidetavat kokkulepet poolte vahel, et nimetatud

maksetega kostja hüvitas hagejale hageja poolt kostja kohustuste täitmiseks tehtud maksed ning

2-15-11966

kostja kinnistule hageja poolt tehtud kulutused. Kohus jätab TsMS § 329 lg 1 teise lause alusel

tähelepanuta alles kohtuistungil vande all ütluste andmisel hageja poolt esmakordselt välja

toodud väite, et 86 000 krooni hageja ostetud sõiduauto eest tasumisega kostja soovis teha

hagejale kinke.

Hageja järeldus, et 09.02.2010 tasumist ei saa lugeda laenumakseks, sest kostja on märkinud

makse selgituseks „võlg“ mitte „laen“, on meelevaldne. Võlg võib tähendada ka laenuvõlga.

Kostja vande all ütlusi andes selgitas, et täitis 2010 xxxx xx xxx müügirahast laenulepingust

tulenevaid kohustusi, kooskõlastades eelnevalt hagejaga summa ja tasumise viisi. Kostja ütluste

kohaselt kokkuleppel hagejaga toimus laenu ja intresside tasumine osaliselt ülekandega ja

osaliselt hageja uue sõiduauto eest tasumisega AS-ile Info - Auto.

Muude tõenditega vastuolus ja eluliselt väheustutavad on hageja vande all antud ütlused, mille

kohaselt oli neil kostjaga algusest peale kokkulepe, et hageja võib elada xxxx xx xxx elamus

tasuta ning kui maja peaks minema müüki, siis kostja hüvitab hagejale kõik hageja poolt kostja

varale tehtud kulutused, ning et 09.02.2010 ülekande 150 000 krooni kostja tegi selle lubaduse

katteks.

9. Kostja tasus hagejale 2010.a veebruaris 150 000 krooni ja auto eest 86 000 krooni, kokku

236 000 krooni + aasta jooksul täiendavalt üle 32 000 krooni. Samal ajal oli hageja poolt

väidetavalt kostja huvides tehtud maksete ja hageja poolt võetud laenust väidetavalt kostja

kinnistu jaoks antud summaga (72 000 krooni) selleks ajaks maksimaalselt 8290,35 €

(129 715,79 krooni). Kohus ei arvestanud kostja sõiduki liisingulepingust tulenevate kohustuste

hageja poolt tasumisena hageja tehtud makseid summas 238,24 €, sest kohtule esitatud tõenditest

(II kd, lk 8 – 14) nähtuvalt on selles summas tegemist arvuti ostmiseks hageja enda nimel

sõlmitud EGO järelmaksu lepingust tulenevate kohustustega ning hageja kohtuistungil selles

osas loobus vastuväidetest.

10. Samuti ei saanud kostja 09.02.2010 ja 16.02.2010 maksetega tasuda hageja poolt 23.04.2010

(2000 krooni) ja 07.05.2014 (200 eurot) kostjale tehtud ülekannete eest. Kohus siinkohal märgib,

et 07.05.2014 hageja makse kostjale on selgitusega „tagastus“ ning hageja ei selgitanud, miks ta

kostjale raha tagastas, kui samal ajal kostjal väidetavalt oli hageja ees täitmata kohustusi.

11. Eeltoodust järeldub, et isegi juhul, kui lugeda õigeks hageja väited, et 09.02.2010 ja

16.02.2010 maksetega hüvitas kostja hagejale muid võlgnevusi (kinget summas 86 000 eurot

kohus ei pea usutavaks), ületab kostja tasutu väidetavate muude võlgnevuste summa ning hagejal

ei saa ühelgi juhul olla kostja vastu laenulepingust tulenevat nõuet hagiavalduses näidatud

suuruses. Kohus leiab, et muude kohustuste olemasolu ja kostja soov tasuda 09.02.2010 ja

16.02.2010 maksetega tegelikult muid kohustusi hageja ees ei ole tõendatud.

12. Lisaks hageja ei ole tõendanud, et maksed Pärnu Mööblimajale, Novalux’i, Kodulux’i,

Tekstiil’i, Teaspon’i, Sunorek’i kauplustele, AS-ile Indoor Group, Linco Mööbel, Luku-expert ja

Overall Eesti AS-ile, kokku summas 14 433,75 krooni (922,48 €) (I kd, lk 103 – 118) on seotud

xxxx xx xxx kinnistuga. Kohus kohtuistungitel juhtis hageja tähelepanu sellele, et

maksekorraldused ei tõenda, mida ja millise kinnistu jaoks osteti. Hageja palus kirjalikke

tõendeid hinnata koos hageja ütlustega vande all, kuid ka vande all hageja ei täpsustanud, mida

konkreetselt ta kostjale kuulunud kinnistule oma vahendite eest ostis. Kostja kinnitusel hageja

ostis elamusse magamistoamööbli, kuid enne maja müümist müüs hageja selle mööbli

internetiportaali kaudu ise ka ära. Hageja seda ei vaidlustanud.

13. Tõendamata on hageja väidetav poolte kokkulepe, et xxxx xx xxx kinnistu müügi korral

kostja hüvitab hagejale kõik kooselu ajal tehtud kulutused. Asjas ei ole vaidlust, et pooled elasid

2005.a algusest kuni 2014.a lõpuni ühise perena: kooselu alustati kostja xxxxxxxx tn korteris,

selle müümise järel ja xxxx xx xxx ehitamise ajal elati koos hageja üüritud majas xxxxx tänaval

ning 2007.a. jaanuaris koliti valminud xxxx xx xxx majja. Mõistlikult usutav ei ole hageja väide,

et kuna kostja oli poolte kooselu ajal teise naisega abielus, siis vastavalt poolte kokkuleppele pidi

hageja elama kostja majas tasuta. Kostja eitab sellise kokkuleppe olemasolu. Hageja tasuta

elamise väide on vastuolus ka hageja enda ütlustega selle kohta, et ta käis iganädalaselt poes

2-15-11966

perele süüa ostmas ning tasus vajadusel arveid, arveid tasus ta enda algatusel ja soovist aidata,

kui kostjal oli makseraskusi. Asjaolu, et vastuseks kostja vastuväidetele hageja püüdis tõendada

kostja kohustuste täitmist muu hulgas hageja enda järelmaksulepingu täitmiseks tehtud

maksetega, tekitab kahtluse, et hageja püüab olemasolevate tõendite pinnalt tagantjärele

konstrueerida tegelikkusele mittevastavaid poolte väidetavaid kokkuleppeid ja kooseluaegseid

majanduslikke suhteid selliselt, et need kinnitaksid hageja nõuet.

14. Samuti on tõendamata, et hageja enda nimel 2006.a võetud 100 000 krooni laenust võttis

suurema osa sularahas osade kaupa välja ning andis xxxx xx xxx ehitamiseks ja sisustamiseks

kostjale. Hageja ei suutnud mõistlikult selgitada, miks pidanuks ta raha kostjale andma sularahas.

Paljasõnalised väited, et kostja soovis nii ja hageja ei sekkunud oma mehe rahaasjadesse, ei

kinnita hageja väidete tõepärasust. Hageja vande all ütlustes samal ajal kinnitas, et xxxx xx xxx

kinnistu ostmiseks ja ehitamiseks kostja müüs 30.03.2006.a oma korteri xxxxxx xxxxxxxxxx

tänaval ning võttis 26.09.2006 pangast laenu. Kostja on esitatud lepingutega ja

maksekorraldustega (I kd, lk 142 – 157, lk 172 – 174; II kd lk 3 - 4) tõendanud, et tal olid

kinnistu ostmiseks ja ehitamiseks endal vahendid olemas. Esitatud laenulepingust (I kd, lk 121 –

126) nähtuvalt võttis hageja 2006.a laenu enda nimel, vande all antud ütluste kohaselt hageja

võttis laenu, sest soovis aidata ja anda enda panuse ühisesse kodusse.

Hageja ei ole tõendanud ka väidetud koguses sularaha väljavõtmist enda pangakontolt ja kostjale

andmist. Samuti tekitab hageja ütluste usaldusväärsuses kahtlusi see, et hageja on esitanud

erinevaid väiteid enda võetud laenust kostjale antud summade suuruse kohta: kirjalikult esitatud

vastuväidetes hageja märgib kostjale antud rahasumma suuruseks 76 200 krooni, vande all ütlusi

andes hageja väitis, et summa võis jääda 50 000 – 60 000 krooni kanti.

15. Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et kui poolte vahel oleksid olnud hageja väidetud

kokkulepped, et maja müümise korral kostja hüvitab hagejale viimase poolt 2006.a võetud ning

kostja kinnisvara arendamiseks kasutatud laenu ja hageja poolt tehtavad kulutused, siis

31.08.2007 hageja lepingulise esindaja A. Murulaiu juures kirjaliku laenulepingu vormistamisel

oleksid pooled vormistanud kirjalikult ka hageja väidetud kokkuleppe muude hageja poolt kostja

varale tehtavate (või vähemalt juba tehtud) kulude hüvitamise kohta.

Eluliselt usutavad ei ole hageja väited, et kooselu jätkumise korral või hageja algatusel

lõppemise korral ei oleks ta kostjalt tagasi küsinud laenu, mille kohta olid pooled pidanud

vajalikuks vormistada kirjaliku laenulepingu, kuid samal ajal soovis kooselu ajal, et kostja

täidaks väidetava kokkulepe hüvitada majamüügist saadud vahendite arvelt hagejale viimase

poolt ühisele kodule vabatahtlikult tehtud kulutused, kostja abistamise eesmärgil tasutud

majalaenu maksed, elektriarve (dokumentaalsed tõendid (I kd, lk 198 – 199) ei kinnita

elektrivõla olemasolu, arvelt mingit võlgnevust ei nähtu ning arve on tasutud tähtaegselt) ning 3

liisingumakset sõiduki eest, mida alates 2005.aastast kasutasid ka hageja ja tema tütar. Pooled

peavad võlasuhtes üksteise suhtes käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Hageja

antud tõlgendus kostja poolt kohustuste täitmisele selliselt, et hageja loeb kirjaliku laenulepingu

asemel täidetuks dokumentaalselt tõendamata kohustused või kohustused, mis on tekkinud pärast

laenulepingu sõlmimist ja olid hagi esitamise ajaks aegunud, on vastuolus hea usu põhimõttega.

16. 09.02.2010 maksekorralduse ja kostja vande all ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kostja on

määranud, et tasub laenuvõlga. Hageja on kohustuse täitmise vastu võtnud ega ole enne

kohtumenetluses kostja vastuse saamist kostjale teatanud, et arvestab tasutu kostja muude

kohustuste katteks. Hageja ei ole tõendanud muudest pooltevahelistest kokkulepetest, käsundita

asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenvate nõuete olemasolu kostja vastu. Kostja väidetel

on hageja muude kulude hüvitamise võimalikud nõuded aegunud. Kohus leiab, et hagejal

puuduvad laenulepingust tulenevad mistahes nõuded kostja vastu. Muid alternatiivseid nõude

aluseid hageja välja tuua ei soovinud. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et

VÕS § 186 p 1 alusel lõppes poolte vahel 31.08.2007 sõlmitud laenuleping kohase täitmisega

16.02.2010. Kohus tuvastas, et kostja on hagejale tasunud vähemalt summa, mis katab laenu

põhiosa ja sellelt arvestatud intressi. Kuna laenuleping on lõppenud kohase täitmisega enne

tähtajatu lepingu hageja poolt ülesütlemist, puudub hagejal viivisenõue kostja vastu. Seetõttu ei

2-15-11966

oma asjas tähtsust, millal kostja hageja ülesütlemisavalduse kätte sai või pidi saama. Kohus jätab

hagi täies ulatuses rahuldamata.

17. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt kohus määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse. TsMS § 174 lg

1 teine lause sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Praeguses asjas kostja on menetluskulude

nimekirja esitanud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

19. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri,

milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab menetluskulude nimekirja

esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine.

Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest

arvates.

Kohus leiab, et kostja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostja ei

esitanud menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlust. Pärast asja arutamise lõppemist kohtu

määratud tähtaja jooksul esitatud nimekiri sisaldab lisaks kohtuistungil osalemisele (2,5 tundi) ka

4 tunni ulatuses õigusabi kohtuistungiks ettevalmistumisel ja koos esindatavaga tsiviilasja

kohtuliku menetluse analüüsi 03.05.2016. Nimetatud 4 tunni osas õigusabi oli osutatud ja seega

kulukohustus tekkinud kohtuistungi ajaks ning selles osas tulnuks kulunimekiri esitada istungil

enne kohtuvaidlust. TsMS § 331 lg 1 alusel kohus hilinemisega esitatud osas menetluskulude

nimekirja ei menetle.

20. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud seoses 04.05.2016 kohtuistungil osalemisega 2,5 tunni

eest vastab kohtuistungi protokollis kajastatud istungi kestusele, kulu on vajalik ja põhjendatud.

Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, on mõistlik. Riigikohus on

lugenud põhjendatuks advokaadi tunnitasu 120 eurot koos lisanduva käibemaksuga. Hageja

kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kostja on kinnitanud, et ei saa esindajatasult

käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb T. R.ile esindajatasu 2,5 tunni eest hüvitada koos

käibemaksuga, kokku 300 eurot.

21. Hagi tagamise tühistamine. Selles tsiviilasjas kohus 12.08.2015 määrusega hagi tagamiseks

seadis kostjale kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks. TsMS § 386 lg 4 alusel

kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kuna hagi jäi rahuldamata. TsMS § 388 lg 6

kohaselt hagi tagamise tühistamisel omandab hüpoteegi kinnisasja omanik. Tema taotlusel

kustutatakse

kohtulik

hüpoteek

hagi

tagamise

tühistamise

kohtulahendi

alusel

kinnistusraamatust.

Hagejal on õigus taotleda hagi tagamise tagatise tagastamist TsMS § 391 lg-s 2 sätestatud korras.

Heli Käpp

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik