3-16-795/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

06.06.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-795

Haldusasi

Alexander Zavorotny, Aleksandr Reiteri, Artur

Sindikase ja Vitaly Minyaylo kaebus Maksu- ja

Tolliameti 11.02.2016. a maksuotsuse nr 2.23/032464-

10 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.05.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Reiteri, Artur Sindikase ja Vitaly Minyaylo

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad Alexander Zavorotny

Aleksandr Reiter

Artur Sindikas

Vitaly Minyaylo

Esindaja v.adv. Küllike Namm

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksandr Reiteri, Artur Sindikase ja Vitaly

Minyaylo määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.05.2016. a

määrus resolutsiooni p 3 osas muutmata.

2. Jätta Aleksandr Reiteri, Artur Sindikase ja Vitaly

Minyaylo taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 22.01.2016. a maksuotsusega nr 12.2-

3/032464-10 A. Zavorotnyt, A. Reiterit, A. Sindikast ja V. Minyaylot tasuma

impordimaksude võlgnevust summas 28 196,14 eurot, mille tasumise eest vastutavad

nad solidaarselt.

2. A. Zavorotny, A. Reiter, A. Sindikas ja V. Minyaylo esitasid 25.04.2016 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles nad palusid tühistada MTA 11.02.2016. a maksuotsus

nr 12.2-3/032464-10 ning peatada maksuotsuse kehtivus kuni kohtuotsuse

jõustumiseni või alternatiivselt peatada maksuotsuse täitmine kuni kohtuotsuse

jõustumiseni.

3. Tartu Halduskohus jättis 26.04.2016. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajatele

7 päeva puuduste kõrvaldamiseks – riigilõivu tasumiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse

põhistamiseks. Kohus märkis, et lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 104 lgst 1 tuleb igal kaebajal tasuda riigilõivu kaebuse esitamisel 750 eurot ja esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel 15 eurot.

4. Kaebajad esitasid 03.05.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles nad palusid võtta

A. Zavorotny, A. Reiter, A. Sindikas ja V. Minyaylo kaebus menetlusse; jätta HKMS § 104

lg 1 A. Zavorotny, A. Reiter, A. Sindikas ja V. Minyaylo kaebusele kohaldamata vastuolu tõttu

PS § 15 lg-ga 1 või alternatiivselt lugeda riigilõiv tasutuks A. Zavorotny eest; rahuldada

A. Zavorotny esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajad leidsid, et riigilõivuseadus (RLS) § 60 lg

4 ja HKMS § 104 lg 1 ei ole koostoimes materiaalselt põhiseaduspärased, kuna riive ei vasta

proportsionaalsusnõudele. Kaebajad olid seisukohal, et kuna maksuotsusega seatakse

maksusumma tasumine solidaarkohustusena, s.t igaühel eraldi ei ole maksusumma tasumise

kohustust, ei peaks neil olema ka kohustust tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu igaühel eraldi.

5. Tartu Halduskohus võttis 10.05.2016. a määrusega A. Zavorotny kaebuse menetlusse

(resolutsiooni p 1); kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus (resolutsiooni p 2); tagastas

A. Reiteri, A. Sindikase ja V. Minyaylo kaebused (resolutsiooni p 3); jättis A. Zavorotny

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4); jättis A. Reiteri,

A. Sindikase ja V. Minyaylo taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata

(resolutsiooni p 5); jättis kaebajate taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks rahuldamata (resolutsiooni 6). Määruse põhjendused:

A. Reiter, A. Sindikas ja V. Minyaylo ei tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel, mistõttu tuleb

nende kaebused tagastada lähtuvalt HKMS § 121 lg 1 p-st 2 ja § 104 lg-st 2. Maksukorralduse

seaduse (MKS) § 38 alusel tuleb solidaarse vastutuse mõistet maksuõiguses sisustada

vastavalt võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatule ning VÕS § 65 lg-st 1 lähtuvalt on MTA-l

õigus nõuda kogu maksusummat ükskõik milliselt kaebajalt ning kaebuse rahuldamise korral

vabaneb vastav kaebaja kogu maksusumma ehk 28 196,14 tasumise kohustusest. Kaebajad on

kaebuse esitamisel üksteisest sõltumatud ega teosta koos neile ühiselt kuuluvat õigust, vaid

igal kaebajal on õigus ja võimalus iseseisvalt otsustada, kas vaidlustada maksuotsus või mitte,

seega iga kaebaja puhul tuleb kohtul eraldi ja vastava kaebajaga seotud asjaolude põhjal

hinnata, kas see kaebaja vastutab maksuvõla tasumise eest, millisel juhul on põhjendatud, et

igal kaebajal tuleb tasuda eraldi riigilõiv. Kaebajatel oleks olnud võimalik esitada kohtule neli

eraldi kaebust. Põhjendatud ei ole isikute erinev kohtlemine lähtudes sellest, kas nad

otsustavad esitada kaebused eraldi või ühiselt. Ekslik on kaebajate väide, et riigilõiv praeguses

asjas on 3000 eurot, vaid riigilõivu suurus on iga kaebaja puhul 750 eurot, ning riigilõivu

määra ei saa tuletada sellest, mitu isikut otsustas maksuotsuse vaidlustada. Kaebajate

avaldustest tuleneb, et riigilõiv summas 750 eurot ei ole nende arvates PS-ga vastuolus, seega

on igal kaebajal juurdepääs õigusemõistmisele, kui ta selles summas riigilõivu tasub.

Kaebajad ei täpsustanud, miks ei ole neil võimalik riigilõivu tasuda ning juhul kui kaebajad

pidasid silmas majanduslikke põhjuseid, siis oleks nad riigilõivu tasumise asemel saanud

esitada menetlusabi taotluse, kuid seda ei ole nad esitanud. Kaebajate esindajaks on

vandeadvokaat ja see võimalus ei saanud olla talle teadmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Reiteri, A. Sindikase ja V. Minyaylo esitasid 25.05.2016 määruskaebuse, milles

paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 10.05.2016. a määrus resolutsiooni p 3 osas ning saata

A. Reiteri, A. Sindikase ja V. Minyaylo kaebused tagasi Tartu Halduskohtule menetlusse

võtmise uuesti otsustamiseks. Alternatiivselt paluvad algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus RLS § 60 lg 4 ja HKMS § 104 lg 1 osas. Määruskaebuse põhjendused:

1) Kaebajatel ei ole võimalik mitte vaidlustada ainult nende endi suhtest võlausaldajaga

tulenevaid kohustusi, vaid ka solidaarkohustusest üldiselt tulenevaid kohustusi. MTA ei ole

koostanud igale kaebajale eraldi personaalset maksuotsust – tegemist on ühe maksusumma

ning ühe solidaarkohustusega, millel on üks ühine põhjendus. Õige pole kohtu seisukoht,

mille järgi kaebajad on kaebuse esitamisel üksteisest täielikult sõltumatud ning nad ei teosta

koos neile ühiselt kuuluvat õigust. Kui üks kaebajatest vaidlustab maksuotsuse õiguslikud

alused, siis ei saa õigusvastaselt koostatud maksuotsus kehtima jääda ka teiste

solidaarvõlgnike suhtes, kuna VÕS § 67 lg 2 järgi saab iga solidaarvõlgnik tugineda samale

vastuväitele.

2) RLS § 60 lg 4 ja HKMS § 104 lg 1 tõlgendamine selliselt, et iga kaebaja peab maksma

riigilõivu summas 750 eurot on vastuolus PS §-dega 13, 14 ja 15, kuna takistab isikute

juurdepääsu õigusemõistmisele. Selline tõlgendus riivab põhiõigust tõhusale õiguskaitsele,

kuna kehtestab kohtusse pöördumiseks käesolevas asjas, s.o ühe maksuotsuse tühistamisnõue,

kokku 3000 euro suuruse riigilõivu. Seejuures on RLS § 60 järgi halduskohtumenetluse

toimingute kõrgeimaks riigilõivu määraks 750 eurot.

3) Kohus on vääralt kohaldanud menetlusõigust tagastades kaebajate kaebused. Kui kohus

leiab, et halduskohus ei ole 10.05.2016. a määruses vääralt tõlgendanud HKMS § 104 lg-t 1 ja

RLS § 60 lg-t 4, on kõnealused normid koostoimes põhiseadusvastased, mistõttu tuleb kohtul

algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Riive ei vasta proportsionaalsusnõudele ega

ole kooskõlas mõõdukuse nõudega, kuna takistatud on isikute võimalus pöörduda oma õiguste

kaitseks kohtu poole. Seega ei ole tagatud kaebajate PS § 15 lg-st 1 tulenev õigus pöörduda

oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Maksuotsuse vaidlustamiseks nõutakse

kaebajatelt ühiselt kokku neljakordset RLS § 60 lg-s 4 seatud riigilõivu ülemmäära. Kuna

maksuotsusega seatakse maksusumma tasumine solidaarkohustusena – s.t kaebajatel igaühel

eraldi ei ole maksusumma tasumise kohustust, ei peaks neil olema ka kohustust tasuda

kaebuse esitamisel riigilõivu igaühel eraldi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et A. Reiteri, A. Sindikase ja V. Minyaylo määruskaebuse

rahuldamiseks puudub alus.

8. . Reiteri, A. Sindikase ja V. Minyaylo määruskaebusest nähtuvalt vaidlustavad nad Tartu

Halduskohtu 10.05.2016. a määrust üksnes resolutsiooni p 3 osas, millega halduskohus

tagastas nende kaebused lähtudes HKMS § 121 lg 1 p-st 2 ja § 104 lg-st 2. Ringkonnakohus

on seisukohal, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena HKMS §

121 lg 1 p-i 2, tuginevalt ka HKMS § 104 lg 2 ls-le 2. Ringkonnakohus nõustub Tartu

Halduskohtu 10.05.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4) ning on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud

väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. MTA on vaidlustatud maksuotsuses viidanud, et Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92,

12.10.1992. a, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS), art 213 näeb ette, et kui

ühest tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutavad mitu isikut, vastutavad need

selle eest solidaarselt. MKS § 41 lg 1 kohaselt isik, kes on süüdi mõistetud

karistusseadustikus (KarS) sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema

poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui nimetatud paragrahvi lg 1 alusel

vastutab mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Seega tulenevalt

MKS §-st 41 tekib solidaarne maksukohustus KarS-is sätestatud maksualase kuriteo

toimepanemise eest. MKS § 41 lg 1 on isiku vastutuse osas imperatiivne ega võimalda

kaalutlusõigust. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et A. Zavorotny tunnistati Viru Maakohtu

25.07.2014. a otsusega nr 1145439 süüdi KarS § 376 lg 1 järgi ning A. Reiter, A. Sindikas, A.

Jeršov ja V. Minyaylo tunnistati Viru Maakohtu 02.10.2014. a otsusega nr 1-14-5252 süüdi

KarS § 376 lg 1 järgi. Riigikohus on leidnud, et osas, mis puudutab maksumärgiga

märgistamata müügipakendis tubakatoodete käitlemist, on KarS § 376 sisuliselt käsitatav

maksusüüteona (06.03.2009. a otsus nr 3-1-1-3-09, p 19.3). Seega on kaebajad süüdi

mõistetud maksualase kuriteo toimepanemise eest. Ringkonnakohus selgitab, et solidaarne

vastutus maksukohustuse eest tähendab, et maksuhaldur saab valida vastutavate isikute

hulgast, kelle suhtes ta nõude täitmisele pöörab – kohustuse täitmist võib nõuda täielikult või

osaliselt kõigilt vastutavatelt isikutelt (VÕS § 65). Kui maksuhaldur nõuab maksuvõla sisse

ühelt vastutavalt isikult mitmest, on nõude täitnud isikul omakorda õigus sisesuhtest

tulenevalt tsiviilõiguslikus korras esitada nõue teiste vastutavate isikute vastu (VÕS § 69)

(Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2015. a otsus nr 3151731, p 9). Eelnevat arvestades on

halduskohus õigesti märkinud, et kaebajad on kaebuse esitamisel üksteisest sõltumatud, tuues

sealjuures asjakohaselt välja, et igal kaebajal on õigus ja võimalus iseseisvalt otsustada, kas

vaidlustada maksuotsust või mitte. Käesolevas asjas on tegemist olukorraga, kus kaebajatel on

sama esindaja, kuid võimalik oleks ka olukord, et igal kaebajal on erinev esindaja. Olukord,

kus kaebajatel on sama esindaja, ei muuda siiski asjaolu, et maksuotsuse vaidlustamisel on

menetlusosaliseks halduskohtumenetluses iga kaebaja eraldi. Seega on halduskohus ka õigesti

leidnud, et igal kaebajal tuleb tasuda eraldi riigilõiv. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et

määruskaebuse esitajad halduskohtu poolt nõutud riigilõivu ei tasunud. Kohustus oli tasuda

igal kaebajal riigilõivu summas 750 eurot. Vaid üks kaebajatest, s.o A. Zavorontny on tasunud

asjas nõutud riigilõivu ja tema kaebuse on halduskohus ka menetlusse võtnud. Määruskaebuse

esitajad on määruskaebuse esitamisel tasunud igaüks 15 eurot vastavalt RLS § 60 lg-le 6.

Kuna kaebajad ei kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud

puudust, s.o riigilõiv oli tasumata, mis takistas kaebuse menetlust, siis ei saanud halduskohus

määruskaebuse esitajate kaebust menetlusse võtta. Seega on ringkonnakohtu hinnangul

määruskaebuse esitajate kaebuse tagastamise õiguspärane.

10. Kaebajad on esitanud alternatiivse taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus RLS § 60 lg 4 ja HKMS § 104 lg 1 osas. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on

halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest

täidesaatva võimu teostamisel. Igalt kaebajalt maksuotsuse vaidlustamise eest riigilõivu

küsimise näol ei ole tegemist kaebajate õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega.

Kaebajatel on kaebeõigus, kuid kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb neil tasuda seaduses

ettenähtud riigilõiv või esitada kohtule nõuetekohane menetlusabi taotlus, mida aga ei ole

määruskaebuse esitajad käesolevas asjas teinud. Kaebajad PS § 15 lg 1 ls-st 1 tuleneb igaühe

õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et

isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda

kohtusse. Määruskaebuse esitajate sellekohane arusaam on ebaõige. Kaebeõigust saab

mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse

põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja

kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus

nr 33140-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne

toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu 17.03.2003. a

otsus nr 3-1-3-10-02, p 28).

11. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Reiteri, A. Sindikase ja V. Minyaylo

taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata. Samuti jätab

ringkonnakohus A. Reiteri, A. Sindikase ja V. Minyaylo määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 10.05.2016. a määrus resolutsiooni p 3 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel