Legislator Case Law & Legislation
1-14-4969/154 AI generated

1-14-4969/154 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-4969/154
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Dmitri Belohhin kannab alates 14.01.2014 Tartu Vanglas temale Pärnu Maakohtu 18.05.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud kolme aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg

Legislator headnote

AI generated

1-14-4969/154 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Tema karistusaeg

Keywords

AI generated
borderline personality disorder substance addiction deportation despite health issues recurrent depressive disorder adjustment disorder detoxification clinic
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4969

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 18. mai 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Dmitri Belohhin (isikukood 38303240355),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 18. mai 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Belohhin kannab alates 14.01.2014 Tartu Vanglas temale Pärnu Maakohtu 18.05.2015

otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud kolme aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg

lõppeb 14.01.2017.

2. Tartu Maakohus 18.05.2016 määrusega jättis D. Belohhini tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt.

2.1

Dmitri Belohhin on varasemalt korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Ta

on toime pannud eriliigilisi süütegusid - korduvalt liiklussüütegusid (sh liiklusnõuete rikkumisega

põhjustanud inimese surma), varavastase süüteo ja karistuse täitmise vastase süüteo. Käesoleval ajal

kannab D. Belohhin karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

2.2

D. Belohhinile on mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalselt ärakandmisele kuuluvat

vangistust (3 korda). Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele (sh karistustele, mida võimaldati

kanda vabaduses) on D. Belohhin jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega on igati alust arvata, et

eelnevad karistused ei ole teda õiguskuulekusele mõjutanud.

2.3

D. Belohhini kuriteo asjaolud on rasked. Teda on süüdi mõistetud selles, et ta 2013. aastal

käitles korduvalt kanepit (kokku 98,96 g) ja MDMA-d sisaldavaid tablette ecstasy kogumassiga

179,01 g (milles 38,09 g MDMA-d). D. Belohhin on kuriteod toime pannud eesmärgiga aidata

sõpra (kes lubas ka raha maksta), narkootikume ta ise juba aastaid tarvitanud ei ole. Lisaks on

kuriteo asjaolud rasked ka seetõttu, et D. Belohhin aitas oma tegevusega ilmselgelt kaasa sellele, et

tema omandatud ja hoitud narkootikume oleks võimalik hilisemalt turustada. Pärnu Maakohtu

18.05.2015 otsusest nähtuvalt on D. Belohhini omandatud narkootikum jõudnud edasi

lõpptarbijateni.

2.4

Kohus leidis, et D. Belohhini käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja

seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Süüdimõistetul on 3 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Teave sellest ei võimalda olla veendunud, et D. Belohhin on valmis

kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima.

2.5

Kohus pidas positiivseks, et D. Belohhin on 14.09.2015-26.02.2016 osalenud

sotsiaalprogrammis „Õige hetk,“ 18.11.2015-29.02.2016 teinud kaasa vangla majandustöödel ja

tegelenud vanglas ka spordiga. Samuti luges maakohus positiivseks, et D. Belohhinil on kindel

elukoht oma vanemate juures, lähedaste tugi (sh on vanemad valmis poega esialgu ka materiaalselt

toetama), talle on tagatud kindel töökoht ja ta on väljendanud motivatsiooni rahalisi nõudeid

vähendada. Samas märkis kohus olulisena aga ära sellegi, et D. Belohhin elas ja töötas samades

kohtades ka enne vangistust, samuti olid tal olemas lähedased. Seega ei ole nimetatud asjaolud

mõjutanud D. Belohhinit oma käitumist muutma.

2.6

Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades asus maakohus seisukohale, et D. Belohhini

tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra

kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et tema puhul saab täheldada positiivseid momente, ei kaalu

need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja vangistuse vabastamist mittevõimaldavaid

asjaolusid (eelkõige varasem elukäik, kuriteo asjaolud ja osaliselt käitumine karistuse kandmise

ajal.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse D. Belohhin ise, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised.

3.1

D. Belohhin märgib, et ta on saavutanud kõik individuaalses täitmiskavas määratud

eesmärgid, tema viimasest distsiplinaarkaristuses on möödas rohkem kui üheksa kuud, vähem kui

ühe kuu pärast kustub üks karistustest ning ta on mõistnud karistuste vajalikkust.

3.2

D. Belohhin leiab, et tulevase kuritegeliku käitumise ennustust ei saa teha tema varasemate

karistuste põhjal. Ta on nüüd mõistnud, et igale kuriteole järgnevad temale olulised piirangud ning

ta on võtnud kindla sihi jätkata oma elu edaspidi õiguskuulekalt. D. Belohhin tahab võimalust

näidata, et ta on suuteline käituma õiguskuulakalt ning tema suhtes saab kohaldada

käitumiskontrolli, millega saab toetada positiivseid muutusi temas.

3.3

Veel leiab D. Belohhin, et lapse sünd on erakorraline perekondlik sündmus ning märgib ära

oma soovi olla koos perega ning toeks abikaasale ja lapsele. Hetkel on abikaasa lapsepuhkusel ning

laps vajab täisväärtuslikku elu, mida D. Belohhin saaks tagada pere keskel olles ja sissetulekuid

omades. Sissetulekud võimaldaksid tasuda ka hagisid. D. Belohhin toonitabki lõpetuseks, et tal on

kindel elukoht, töökoht, toetavad lähedased, uus pereliige ja motivatsioon rahalisi nõudeid

vähendada. Ta väga palub võimalust ühineda oma perega ja elada seaduskuulekalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja

määruskaebusega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et

D. Belohhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd

kohtumääruses toodud vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, kasutab

kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse

põhiosa asjaolud üle kordamata ja rõhutab määruskaebusele vastates üksnes järgmist.

5. Ringkonnakohus möönab, et D. Belohhini vangistusaegses käitumises on täheldatavad

mõningased positiivsed momendid ning samuti ootavad teda vabaduses ees elu- ja töökoht ning

toetavad lähedased, s.o esinevad asjaolud, millele on oma määruskaebuses tähelepanu juhtinud ka

süüdistatav ise. Eelnev ei ole aga D. Belohhini tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks

piisav.

6. Nimelt leiab ka apellatsioonikohus, et arvestades D. Belohhini varasemat elukäiku, tema

korduvaid vangladistsipliini rikkumisi ja kuriteo asjaolusid, ei saa kinnipeetava karistuse eesmärke

veel lugeda täidetuiks. D. Belohhini lubadused käituda edasiselt seaduskuulekalt, tema soov olla

toeks oma perekonnale ning viide asjaolule, et viimasest distsiplinaarkaristusest on möödas üheksa

kuud, ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Kõigepealt ei pea kolleegium üheksat

kuud nii pikaks tähtajaks, et selle põhjal saaks järeldada kinnipeetava käitumise muutumist. Teiseks

annavad korduvad vanglakorra rikkumised omakorda aluse kahtlemiseks nii süüdimõistetu

motivatsioonis elada oma elu edasiselt seaduskuulekalt kui tema suutlikkuses järgida vabaduses

kriminaalhoolduse nõudeid.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus