2-15-107721/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-107721

Tsiviilasi

OÜ Alledem hagi OÜ Mäenurga Talu vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

933,02 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. detsembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Alledem apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Alledem (registrikood 10196978),

esindaja Sergei Desjatnikov

Vastustaja (kostja): OÜ Mäenurga Talu (registrikood

10830323), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 21. detsembri 2015 otsus ja

teha asjas uus otsus.

2. Rahuldada OÜ Alledem hagi OÜ Mäenurga Talu vastu.

3. Välja mõista OÜ-lt Mäenurga Talu OÜ Alledem kasuks

võlgnevus 819,93 eurot ja viivis 113,09 eurot.

4. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ

Mäenurga Talu kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus

kindlaks pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Alledem (hageja) esitas 8. mail 2015 Viru Maakohtule hagi OÜ Mäenurga Talu (kostja)

vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 819,93 eurot ja viivised

113,09 eurot.

Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostjal hagejale tasumata 15. mai 2013 arve nr T20130233 ja

18. juuli 2013 arve nr T20130307, kokku summas 819,93 eurot, millele lisandub viivis. Kostja

tellis hagejalt nõudepesumasina remondi, mille käigus vahetati arvetel nimetatud detailid.

Pärast remonti oli nõudepesumasin töökorras. Masin oli amortiseerinud ja hageja selgitas seda

kostjale. Kui probleem oleks olnud ebakvaliteetses töös, nagu väidab kostja, oleks pidanud iga

järgnev viga olema sarnane eelnevaga, aga igal järgneval korral tuli välja vahetada uus detail.

Teostatud tööd vastasid lepingutingimustele ja hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks alates

töö valmimisest.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses

nõudepesumasina remontimiseks. Hageja on lepingut rikkunud, sest kostjale ei ole hageja poolt

üle antud soovitud tulemust, st töökorras ja kasutamiskõlblikku nõudepesumasinat. Tasunõue ei

ole sissenõutavaks muutunud ning hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Hageja

põhinõude põhjendamatuse tõttu on põhjendamatu ka viivise nõue. Kui kohus leiab, et tasunõue

on muutunud sissenõutavaks, siis tuleks hagejapoolseid rikkumisi arvestades vähendada viivist

nullini.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 21. detsembri 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja tellis 15. mail

2013 ja 18. juulil 2013 hagejalt nõudepesumasina remondi (töövõtuleping). Tööde vastuvõtmist ei

saa lugeda tõendatuks kostjapoolse masina äraviimisega pärast remonti hageja töökojast ning

proovimisega masinat kasutada. Kuna tellija allkirjastatud akte tööde vastuvõtmise kohta ei ole

ning ka poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlused ega tunnistaja ütlused ei tõenda tööde

vastuvõtmist tellija poolt, ei ole kostja VÕS § 637 lg 4 kohaselt töid vastu võtnud ja tasunõue ei

ole sissenõutavaks muutunud. Asjaolu, et hageja vahetas välja teatud detailid, andis masina

kostjale ning esitas arved, ei saa tähenda tööde vastuvõtmist kostja poolt. Kohtu hinnangul ei

saanud lugeda kostjat töid vastuvõtnuks ka VÕS § 638 teise lause kohaselt.

Isegi kui hageja vahetas välja arvetel nimetatud detailid ning tegi töö valmis, võib tellija (kostja)

keelduda tasu maksmisest juhul, kui töövõtja poolt teostatud töö ei vasta lepingutingimustele

(VÕS § 641). Poolte seaduslike esindajate vande all antud selgituste ja tunnistajate ütluste põhjal

ei saa lugeda tõendatuks, et remondijärgselt oli nõudepesumasin töökorras, sihipäraselt kasutatav

ning võimalikud järgnevad rikked tulenesid amortisatsioonist või kostjapoolsest masina ebaõigest

ekspluatatsioonist. Ainuüksi detailide vahetus ei kinnita ega tõenda tööde vastavust

lepingutingimustele. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et kostja teavitas hagejat masina

mittetöökorras olekust korduvalt.

Kui töövõtja (hageja) leidis, et masina seisukorra tõttu ei ole seda mõistlik ega tehniliselt võimalik

ning majanduslikult otstarbekas parandada, jäi maakohtule selgusetuks, miks seda siiski tehti.

Maakohus märkis, et nõudepesumasina nõuetekohasel töötamisel ei ole vee leket põrandal, vaid

vesi põrandal annab veelkord kinnitust sellest, et masin ei olnud töökorras ka sel juhul, kui pump

oli tõepoolest vahetatud.

Isegi kui lugeda, et kostja on hageja teostatud tööd on vastu võtnud, ei muuda see VÕS § 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet. Töö vastuvõtmine ei võta iseenesest tellijalt õigust tugineda

puudustele tehtud töös.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Alledem esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. detsembri 2015

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on kohus jätnud tähelepanuta, et lepingu tingimusteks oli ainult detailide vahetus. Lepingu

tingimuste analüüsimisel ei arvestanud kohus poolte seaduslike esindajate ega tunnistaja

V.Š. ütlustega. Kostja oli teavitatud masina seisukorrast ja optimaalsest lahendusest (uue masina

soetamine), kuid rahaliste vahendite puudumiste tõttu võttis kostja riski ja tellis detailide

vahetamise. Tööd tehti kostja korraldusel;

2) oli nõudepesumasin remondijärgselt töökorras ja sihipäraselt kasutatav (tunnistajate V.Š. ja

T.K. ütlused). Võimalikud järgnevad rikked tulenesid masina amortisatsioonist või ebaõigest

ekspluatatsioonist;

3) toimusid diagnostika ja veepumba vahetus (esimene remont) hageja juures. Nõudepesumasin

oli ära viidud kostja juurde ja järgmised kolm remonti toimusid kostja juures. Järelikult töötas

masin pärast esimest remonti. Kostja seadusliku esindaja ütlustest tulenevalt oli meister kutsutud

seoses veega põrandal. Seega oli pesupump enne veejagaja vahetamist (veejagaja remont oli juba

teine töö ja ei olnud seotud pesupumba remondiga) töökorras ja pesumasin töötas. Kostja seaduslik

esindaja ei viidanud nõudepesumasina mittetöötamisele, vaid ainult veele põrandal. Tunnistaja

T.K. ütlustest tuleneb, et pärast teist remonti (veejagaja vahetamist) tegi nõudepesumasin paar

pesu, aga hiljem oli sama probleem. Asja materjalidest nähtuvalt ei töötanud nõudepesumasin

seekord küttekeha tõttu, mis on juba teine detail ning ei ole seotud veejagaja ja pesupumbaga.

Apellant tõi paralleele sõiduauto remondiga.

5. OÜ Mäenurga Talu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle läbivaatamata jätmist.

Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) taotleb vastustaja TsMS § 643 alusel apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist.

Apellatsioonkaebus on ebaõigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse;

2) ei ole apellant põhjendanud apellatsioonkaebuses nimetatud õigusnormide kohaldamise

vajalikkust või ebaõiget kohaldamist;

3) on maakohus andnud õige hinnangu võlgnevuse sissenõutavuse ja lepingu tingimuste kohta.

Apellant teostas töid mittenõuetekohaselt ja ebakvaliteetselt. Apellant ei ole töövõtulepingut

täitnud, sest vastustajale ei ole töötavat masinat üle antud;

4) on maakohus lepingu tingimuste analüüsimisel arvestanud kostja ja hageja seaduslike

esindajate, samuti tunnistaja V.Š. ütlusi. Apellandi põhjendus masina halva remondieelse

seisukorra osas ei ole asjakohane. Apellant oli masina seisukorrast teadlik ja sõlmis töövõtulepingu

masina remondiks. Tunnistaja V.Š. ütlused ei tõenda, et masin töötas vastustajale üleandmise ajal.

Tunnistaja T.K. ütlustega on vastupidiselt apellandi poolt väidetule tõendatud, et masin ei töötanud

ja seda ei saadudki korda;

5) ei ole apellatsioonkaebuses toodud käsitlus sõiduauto remondi kohta asjakohane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru

Maakohtu 21. detsembri 2015 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab OÜ Alledem hagi

OÜ Mäenurga Talu vastu ning mõistab välja OÜ-lt Mäenurga Talu OÜ Alledem kasuks

võlgnevuse 819,93 eurot ja viivise 113,09 eurot.

7. Tegemist on lihtmenetluse asjaga. Vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja taotlenud TsMS

§ 643 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmist.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi ja samuti selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ning see on oluliselt mõjutanud asjas tehtud lahendit. Seetõttu on alusetu vastustaja väide

kaebuse ebaõigesti menetlusse võtmise kohta.

8. Asja materjalide kohaselt nõuab hageja kostjalt arve nr T20130233 (tl 24) ja arve nr T20130307

(tl 20) alusel kokku 819, 93 euro (519, 79 + 300, 14 eurot) tasumist.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli suuline töövõtuleping nõudepesumasina remondiks.

Vaidlus seisneb eelkõige selles, kas suulise töövõtulepingu järgne tasu on muutunud

sissenõutavaks. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas töö vastas lepingutingimustele või mitte.

9. Asja materjalidest nähtuvalt on ringkonnakohtu arvates poolte vahel sõlmitud kaks suulist

töövõtulepingut – esimene 15.05.2013 (tl 23) ja teine 18.07.2013 (tl 21). Mõlema töövõtulepingu

esemeks oli nõudepesumasina remont.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu.

Tulenevalt töövõtulepingu mõistest ning asjas olevatest tellimustest nr 13183 ja nr 13275 ning

arvetest nr T20130233 ja nr T20130307 on ebaõige apellandi väide, et töövõtulepingu esemeks oli

ainult detailide vahetus, mitte aga nõudepesumasina parandamine. Asja materjalide põhjal on

tuvastatav asjaolu, et kostja soovis siiski nõudepesumasina remonti (mitte ei soovinud ainult

nõudepesumasina detailide vahetust).

10. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö

(valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on

omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes.

Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha,

kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud

sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle

rahuldamisest ajutiselt keelduda.

Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui on kokku

lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS

§ 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud töö vastuvõtmises tellija poolt. Arvestades

remonditööde objekti ja mahtu, ei saa väita, et töö vastuvõtmine eraldi vormistatava toiminguna

oleks tavaline. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et antud juhul kohaldub VÕS § 637

lg 3, mille kohaselt muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Lähtudes eeltoodust ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kuna tööde üleandmise-

vastuvõtmise akte vormistatud ei ole, siis ei ole töid vastu võetud ning tasunõue ei ole muutunud

sissenõutavaks.

11. Antud juhul on tasunõue muutunud sissenõutavaks ka arvestades VÕS § 637 lg-s 5 sätestatut.

VÕS § 637 lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle

vaadata.

Kostja seaduslik esindaja Aleksander Dubrov ütluste kohaselt (tl 117) viis ta hageja juurest

nõudepesumasina ära seda eelnevalt kontrollimata, sest masin oli juba transportimiseks valmis

pandud.

Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli võimalik 15.05.2013 sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud

töö üle vaadata pärast seda, kui ta viis nõudepesumasina asupaika ja paigaldas selle, s.o tal oli

võimalik kontrollida nõudepesumasina korrasolekut selle tavalises paiknemiskohas. Juhul, kui

nõudepesumasin ei töötanud, pidi ta sellest informeerima mõistliku aja jooksul töövõtjat (kostjat),

kuid kostja ei ole teatanud hagejale, et pärast remonti nõudepesumasin ei töötanud. Seega on

muutunud 15.05.2013 töövõtulepingu järgne töötasu sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 ja 5 alusel.

Samuti on muutunud sissenõutavaks 18.07.2013 sõlmitud töövõtulepingu järgne tasu. Nimetatud

töövõtulepingu järgseid töid teostati kostja asukohas ning tal oli võimalik remonditööd üle vaadata

(s.o kontrollida nõudepesumasina töökorras olekut).

12. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Arvestades VÕS § 82 lg-s 7 sätestatut muutus 15.05.2013 sõlmitud töövõtulepingu järgne töötasu

nõue sissenõutavaks alates 24.05.2013 ning 18.07.2013 sõlmitud töövõtulepingu järgne töötasu

muutus sissenõutavaks alates 26.07.2013.

13. Kostja on keeldunud tasu maksmisest, väites, et töö ei vastanud lepingutingimustele ning

seetõttu on VÕS § 111 alusel kostjal kui tellijal õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest,

eelkõige töövõtjale tasu maksmisest puudustele vastavas ulatuses (maksmisest keeldumise õigus

on ka siis, kui töö on vastu võetud). Siinkohal ei ole kostja täpsustanud, millised olid puudused

töös ning kui suures ulatuses seetõttu on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest. Asja

materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale teatanud enne kohtumenetluse algust puudustest

töös.

Käesoleval juhul oli töövõtuleping sõlmitud nõudepesumasina remonttööde tegemiseks. Kui

remonditööd ei ole edukad, st kui asja remontimise tulemusena ei saa sellel esinenud viga

kõrvaldatud, ei ole kokku lepitud tulemus saavutatud ega leping täidetud. Antud juhul ei ole kostja

tõendanud asjaolu, et nõudepesumasina remontimise tulemusena ei kõrvaldatud sellel esinenud

viga (s.o viga, mille esinemise tõttu nõudepesumasin remonti anti).

Töövõtulepingud sõlmiti 15.05.2013 ja 18.07.2013, hageja on pöördunud tasu nõudega kohtusse

20.05.2015. Kostja väitel ei olnud nõudepesumasin töökorras kohe pärast remonti, s.o väidetavad

puudused avastas kostja koheselt pärast nõudepesumasina remonti. Samas ei ole kostja esitanud

kohtumenetluse kestel tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejale VÕS § 644 lg 1 kohaselt mõistliku

aja jooksul teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest.

Toimikus on kostja 22.01.2015 e-kiri Kreedix OÜ-le (tl 49), milles ta märgib, et ei ole nõus võlga

tasuma, kuna nõudepesumasin ei ole pärast remonti töökorras ja ta on sellest OÜ-d Alledem

teavitanud. Nimetatud kiri ei anna alust asuda seisukohale, et kostja oleks teavitanud hagejat töö

lepingutingimustele mittevastavusest. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks enne

kohtumenetluse

algust

teavitanud

hagejat

puudustest

töös,

siis

on

toimunud

töö

lepingutingimustele mittevastamisest teatamine ebamõistliku tähtaja jooksul. Samuti ei ole kostja

tõendanud seda, et asjas esinevad VÕS § 645 lg-s 1 sätestatud alused, s.o et kostja tellijana võib

tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta ei teatanud õigeaegselt

lepingutingimustele mittevastavusest.

14. VÕS § 644 lg 3 järgi kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja

hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

Antud juhul ei ole kostja soovinud alandada makstavat tasu ega nõudnud kahju hüvitamist, vaid

on tuginenud VÕS § 111 lg-st 1 tulenevale kohustuse täitmise keeldumise õigusele.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja tellijana ei ole teatanud hagejale kui töövõtjale töö

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt (s.o mõistliku aja jooksul), siis on ta VÕS § 644

lg 3 järgi kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, st kostja ei saa

keelduda tasu maksmisest põhjusel, et hageja andis talle väidetavalt üle puudustega töö.

15. Tööde vastuvõtmine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada

sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema

tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud töö lepingutingimustele mittevastavust ja sellest

tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist, peab ta hagejale kokkulepitud

tasu maksma.

Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja

vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi

ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu

maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna

alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel

lepingust taganedes.

Antud juhul ei ole kostja kasutanud eelloetletud õiguskaitsevahendeid, s.o kostja ei ole kasutanud

hageja nõuet välistavaid õiguskaitsevahendeid.

16. Kuigi kostjal ei ole VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest

seetõttu, et ta on VÕS § 644 lg 3 järgi kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele

mittevastavusele, märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole ka tõendanud töö lepingutingimustele

mittevastavust.

Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et nõudepesumasin ei olnud remondijärgselt töökorras ja

sihipäraselt kasutatav. Nimetatud asjaolu ei tõenda tunnistajate T.K., H.K., Ü.T. ja kostja

seadusliku esindaja A. Dubrovi vande all antud ütlused (nagu on ekslikult leidnud maakohus).

Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt (tl 121) „Enne seda töötas, peale seda oli kutsutud

meister./…/Paar pesu see ikka tegi, aga hiljem oli sama probleem.“

Tunnistaja Ü.T. ütlustest nähtuvalt (tl 120) käidi ühel korral nõudepesumasinat parandamas ja

pärast seda ei ole masinat kasutatud.

Tunnistaja H.K. ütluste kohaselt (tl 119) teab ta seda, et naised helistasid kogu aeg, et masin ei

tööta.

Kostja seadusliku esindaja A. Dubrovi ütluste järgi (tl 117-118) teavitas ta hagejat korduvalt

nõudepesumasina mitte töökorras olekust.

Ringkonnakohtu arvates ei võimalda eelviidatud ütlused tuvastada, millises seisukorras oli

nõudepesumasin hageja poolt 15.05.2013 ja 18.07.2013 töövõtulepingute täitmise tulemusena.

Tunnistajate T.K., H.K., Ü.T. ja kostja seadusliku esindaja A. Dubrovi vande all antud ütlused on

laialivalguvad ja üldsõnalised ning nende alustel ei ole tuvastatav, millises seisus oli

nõudepesumasin hageja poolt lepingute täitmise tulemusel. Tunnistaja V.Š. ja hageja seadusliku

esindaja E. Trummi vande all antud ütluste kohaselt oli nõudepesumasin remondijärgselt

töökorras ja kostja ei ole tõendanud kohtumenetluse käigus vastupidist.

15. Lähtudes kõigest eeltoodust leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt välja

mõista hageja kasuks arvete nr T20130233 ja nr T20130307 alusel tasumisele kuuluv summa

819,93 eurot, millele lisandub viivis 113,09 eurot.

Kostja vastuväite kohaselt on viivisesumma põhjendamatult suur ja selle esitamine on vastuolus

hea usu põhimõttega, sest hageja on ise rikkunud omapoolseid kohustusi.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni.

Antud juhul on hageja nõudnud viivist kindla summana (viivise arvestus tl 25) ning ei ole esitanud

viivise nõuet kuni kohase täitmiseni. Hageja on nõudnud viivist seaduses sätestatud määras ning

seetõttu on ebaõige kostja väide, et viivisesumma on põhjendamatult suur. Tõendatud ei ole

hagejapoolne lepingu rikkumine ning viivise nõude esitamine ei ole vastuolus hea usu

põhimõttega.

16. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad mõlemad rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud

maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse

peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus

menetluskulude rahalist suurust ei määra.

Antud juhul ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud ning tulenevalt TsMS § 174

lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson