Legislator Case Law & Legislation
3-15-469/25 AI generated

3-15-469/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-15-469/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Linnavalitsuse 21.01.2015 korraldus nr 66-k „J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine“ ja

Legislator headnote

AI generated

3-15-469/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine“ ja

Keywords

AI generated
sectoral plan for aviation infrastructure revision of spatial plan sectoral plan for transmission lines road layout plan planning objective building plan
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

3. juuni 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-469

Haldusasi

OÜ Baltek Arendus kaebus Tallinna Linnavalitsuse

21.01.2015 korralduse nr 66-k „J. Sütiste tee 17 kinnistu

detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine“ tühistamiseks ja

Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks otsustada J. Sütiste

tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle 2 (kahe)

kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – OÜ Baltek Arendus, esindaja v.adv Üllar

Aedna

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Jaan Lindsaar

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Linnavalitsuse 21.01.2015 korraldus nr

66-k „J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine“ ja

kohustada Tallinna Linnavalitsust otsustada J. Sütiste tee 17 kinnistu

detailplaneeringu vastuvõtmise üle 2 (kahe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest.

2. Mõista Tallinna linnalt OÜ Baltek Arendus kasuks välja menetluskulud summas

5089 (viis tuhat kaheksakümmend üheksa) eurot (sisaldab käibemaksu).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04. juulil 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine

ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg

6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus jättis 21.01.2015 korraldusega nr 66-k (edaspidi ka Korraldus) J.

Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastu võtmata. Korralduse põhimotiivi kohaselt ei

võimalda Retke tee ja Sütiste tee piirkonna pingeline liiklusolukord J. Sütiste tee 17 kinnistule

5 korruselist hoonet rajada. Retke tee ja Sütiste tee ei ole sobilik intensiivseks autoliikluseks,

uue hoone rajamine pingestab märgatavalt piirkonna tänavate liikluskoormust ja juurdepääsu

nii tervishoiuasutustele kui ümbritsevatele korterelamutele ning halvendab piirkonna

liiklusohutust. Piirkonna liikluslahendust pole võimalik lahendada selliselt, et kvartali

liikluskoormus hajuks, mistõttu puudub liiklusskeemi teostatavuse osas õiguskindlus. Täiendav

liikluskoormus muudab olemasoleva hoonestuse teenindamise keeruliseks. (tl 10-17 pöördel)

2. 25.02.2015 esitas OÜ Baltek Arendus Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnavalitsuse 21.01.2015 korralduse nr 66-k „J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu

vastuvõtmata jätmine“ tühistamiseks ja Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks otsustada J.

Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle 2 (kahe) kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest.

3. Tallinna Halduskohus võttis 09.03.2015 määrusega OÜ Baltek Arendus kaebuse menetlusse.

Asjas toimus eelistung 27.10.2015, kus otsustati jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses.

07.03.2016 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Vaidlustatud Korraldus ei vasta planeerimisseaduse kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsiooni

(PlanS v.r) § 1 lg 6, § 4 lg 2 p 2 ja § 18 lg 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1, lg

2, § 4 vlg 2, § 6 § 55, § 56 lg 1 ja 3 nõuetele – rikutud on kaalutlusotsuse põhjendamise kohutust.

4.1.1. Kaebaja leiab, et korralduses esitatud üldsõnalised väited piirkonna liikluskoormusele

on faktiliselt põhjendamata ja J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu lahendusega seostamata.

Esiteks puudub Korralduses faktipõhine olemasoleva liiklusolukorra kirjeldus. Teiseks puudub

faktipõhine käsitlus, millised asjaolud ja õigusaktid on vastava liiklusolukorra aluseks.

Kolmandaks puudub seisukoht, kuivõrd mõjutab olemasolevat liiklusolukorda J. Sütiste tee 17

kinnisasjale kavandatava 5-korruselise hoone kasutus. Kaebaja on seisukohal, et rikutud on

HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtet.

Kuna Korralduse väited liiklusolude kohta on üldsõnalised ja konkretiseerimata, siis puudub

otsuses esitatud väidetel pingelistest ja pingestuvatest liiklusoludest ning liiklusskeemi

teostamatusest ka vajalik faktiline alus. Tegemist on HMS § 4 lg 2 ja § 56 lg 2 rikkumisega.

4.1.2. Kaebaja toob välja, et detailplaneeringu menetluses viidi läbi J. Sütiste tee 17

keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus hinnati ka liiklusest tulenevaid mõjusid.

Korralduses ei ole J. Sütiste tee 17 hoonestamise ja piirkonna liiklusolude hindamisel KSH

aruannet kui tõendit üldse käsitlenud. Samuti on korralduses käsitlemata detailplaneeringu J.

Sütiste tee 17 detailplaneeringulahenduse materjalid, sealhulgas selle seletuskirjas planeeringu

koostaja EA Reng AS esitatud olukorra kirjeldus.

Kaebaja toob välja, et planeeringuga on kavandatud tervishoiuteenustele suunatud hoone.

Hoone kavandamise tingis vajadus erinevate meditsiiniteenuste järgi ja olemasolevate hoonete

100% täituvus. Uue hoone asukoht on valitud lähtudes kõrvalasuvast PERH-i kompleksist ja

omal kinnistul asuvast meditsiiniteenuseid osutavast hoonest. Kavandatud hoone lisab

piirkonda funktsionaalsust ja rajab võimalused patsientidel ühest piirkonnast saada erinevaid

meditsiiniteenuseid. Klientide ja oma töötajate parkimine on lahendatud omal kinnistul,

hoonete vahel liikumiseks on kavandatud kergliiklusteed ning samuti on kinnistut läbiv

kergliiklustee oluliseks ühenduseks kõrvalasuvate alade ja PERH-i vahel (DP seletuskiri -

planeeringuga kavandatu p 3.2.).

4.1.3. Kaebaja leiab, et korralduses esitatud käsitlus piirkonna liiklusoludest ja hinnang, et J.

Sütiste tee 17 krundi hoonestamisega pingestub olukord veelgi, on tõendamata ja

põhjendamata. Korralduse tagajärjeks olev keeld J. Sütiste tee 17 krunti hoonestada rajaneb

üldsõnalisel väitel, et piirkond ei talu 5 korruselise hoonega kaasnevat täiendavat

liikluskoormust välja ja liiklusskeem pole seetõttu teostatav. Kuna tegemist on korralduse

keskse väitega, siis pidi linn seda väidet eriti tähelepanelikult põhjendama, sealhulgas

selgitama, miks ei ole arvestatud detailplaneeringu menetluse käigus koostatud materjalidest

nähtuvat teavet (KSH aruanne, detailplaneeringu koostaja esitatud liikluslahendus ja sellel

rajanevad järeldused). Tõendeid ja nende analüüsi ei asenda korralduses esitatud viited naabrite

hinnangulisele seisukohale pingelistest liiklusoludest, sest neist ei nähtu, millel need väited

rajanevad ja kuidas seostuvad J. Sütiste tee 17 planeeringulahendusega.

Eraldi toob kaebaja välja, et vastustaja jättis J. Sütiste tee 17 planeeringulahendust hinnates J.

Sütiste tee 19 tee-ehitusloaga kehtestatud liikluskorralduse tähelepanuta ja lähtus ebaõigesti

üksnes PERH-i 03.04.2014 kirjast. Vastustaja tegi sellega kaalutlusvea. Lisaks eksis vastustaja

kaebaja arvates PlanS v.r § 17 lg 4-5, § 18 lg 1 vastu, sest jättis analüüsimata Transpordiameti

kooskõlastuse ja PERH-i seisukohtade vastavuse õigusaktidele.

4.2. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel on jäänud proportsionaalsuse põhimõte arvestamata ja

korralduses on olulisi asjaolusid valesti hinnatud.

Kaebaja on seisukohal, et kui planeeringus kavandatava uue 5-korruselise hoonega kaasnev

mõju liiklusoludele on tühine nagu selgub asjas koostatud KSH aruandest, siis pidi linn

korraldust tehes hindama, kas proportsionaalsuse põhimõtte ja huvide tasakaalustamise

eesmärgiga on kooskõlas keelata J. Sütiste tee 17 krundile uue hoone rajamist täielikult (PlanS

v.r § 4 lg 2 p 2, HMS § 3 lg 1 ja § 4 lg 2). Sealhulgas pidi linn arvestama J. Sütiste tee 17

planeeringulahendusega kaasnevaid positiivseid mõjusid, nt asjaolu, et planeeringulahendus

tagab Sütiste tee 17 maal asuva kergliiklustee korrastamise ja avaliku kasutuse (vt DP

seletuskiri p 3.3.).

Sellist proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvat igakülgset, tasakaalustatud hinnangut

planeeringulahendusele kaebaja väitel korraldusest ei leia. Korralduses puudub selgesõnaline

kaalutlus, kas detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Mustamäe üldplaneeringus

kavandatuga. Nimelt asub Sütiste tee 17 krunt üldplaneeringus näidatud tervishoiuasutuste

arengualas. Kuivõrd üldplaneering kajastab vaieldamatult avalikke huve, siis on J. Sütiste tee

17 krundile tervishoiuteenuseid osutava keskuse kavandamine ka avalikes huvides.

Lisaks on jäetud hindamata, kas meditsiiniasutuste koondumine Sütiste tee, Tervise tee ja Retke

tee piirkonda ei too linnaruumis tervikuna kaasa hoopis liikluskoormuse vähenemist.

Kaebaja toob välja, et korralduses pole pööratud mingit tähelepanu ühistranspordi võimalustele

ja pole käsitletud muid liiklusega kaasnevaid alternatiivseid võimalusi ja meetmeid, mille

kaudu saaks piirkonna liiklusolusid mõjutada ja mis võib mõjutada ka J.Sütiste tee 17 uue hoone

väidetavat liiklusmõju.

Kaebaja toob täiendavalt välja, et J. Sütiste tee 19 ja J. Sütiste tee 17 planeeringulahenduste

võrdlusest järeldub, et J. Sütiste tee 19 ja Retke tee 32 ning sellega piirneva maa-ala

hoonestustihedust ja keskkonda mõjutab eelkõige J. Sütiste tee 19 hoonestus. J. Sütiste tee 17

planeeringul on piirkonna liiklustingimustele ja juurdepääsule tühine mõju.

Kaebaja rõhutab, et piirkonna linnaehituslikud arengud ja sellega kaasnevad mõjud on

otsustatud J. Sütiste tee 19 planeeringu vastuvõtmisega ja tulenevad J. Sütiste tee 19

planeeringu realiseerimisest.

Sütiste tee 19 tee liikluskorralduse jooniselt selgub, et Sütiste tee 19 kinnistule ehitatakse

kaherealine ja -suunaline sõidutee Retke teeni. Lisaks rajatakse uus juurdepääs Sütiste teelt, mis

tagab kiirabiautodele ning haiglat teenindavale transpordile eraldi juurdepääsu (ehitusprojekti

juurdepääs nii Sütiste tee hooneni kui Retke teeni. Antud J. Sütiste tee 19 rajatava tee

liikluslahendus tagab juurdepääsu J. Sütiste tee 17 kinnistuni (vt vastustaja 30.04.2015 esitatud

ehitusprojekt SA PERH D-korpus, C-korpus ja kahetasandiline parkla, Sütiste tee 19, joonis

liikluskorraldus). Kaebaja selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei takista J. Sütiste tee 19 rajatava

sõidutee liikluskorraldus ligipääsu J. Sütiste tee 19 eest J. Sütiste tee 17 kinnistuni.

Seoses liiklusolude ja parkimisvõimalustega on Tallinna linn jätnud kaebaja arvates 21.01.2015

korralduses ja 30.04.2015 vastuses tähelepanuta fakti, et J. Sütiste tee 19 planeeringuga on ette

nähtud lisaparkimiskohad ja teed. J. Sütiste tee 19 planeeringulahendusega kavandanud

parkimisvõimalused ja juurdepääsu vastavad õigusaktide nõuetele. Sama järeldus kehtib J.

Sütiste tee 17 planeeringulahenduse kohta. Uutel teedel ja parkimiskohtadel on positiivne mõju

juurdepääsule, J. Sütiste tee ja Retke tee piirkonna parkimisvõimalustele ja liiklusohutusele.

Tallinna linn pole 21.01.2015 korralduses J. Sütiste tee 17 ja sellega piirneva ala juurdepääsu

ja liiklusohutust käsitledes eeltoodud asjaolusid arvestanud. Sellega on vastustaja teinud

kaalutlusvea.

4.3. Kaebaja leiab, et korralduses puudub ka faktidel rajanev seisukoht, miks ei ole antud

piirkonna hoonestusplaane võimalik teostada tasakaalustatult viisil, kus hoonestusvõimalus on

tagatud ka J. Sütiste tee 17 kinnistul. Sellise põhjenduse puudumise tõttu ei saa väita, et Tallinna

linn on otsuse tegemisel järginud PlanS v.r § 4 lg 2 p 2 toodud eesmärki tagada planeeringu

koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute tasakaalustatud arvestamine.

Linn on Korralduses avalikke ja erahuvide määratlemisel ja nende rõhutatult vastandamisel

eksinud. Esiteks, detailplaneeringu eesmärk pole rajada ärihoonet. Eesmärk on luua keskus, kus

osutatakse erinevaid tervishoiuteenuseid. Asjaolu, et J. Sütiste tee 17 rajatav hoone kuulub

kaebajale kui eraõiguslikule isikule, eeltoodud hoone rajamise eesmärki ja kavandatud

sihtotstarvet ei muuda. Selle asemel, et konstateerida J. Sütiste tee 17 detailplaneeringus

kavandatu kooskõla üldplaneeringuga ja avaliku huviga tagada kvaliteetse tervishoiuteenuse

kättesaadavus, on leitud, et J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu vastuvõtmisel ei saa lähtuda

üksikisiku erahuvist.

4.4. Seoses huvide määratlemise ja kaalumisega nähtub kaebaja arvates otsusest linna arusaam,

et planeeringuala naabrite seisukoht on käsitatav avalikku huvina. Kaebaja leiab, et

planeeringuala naabrite huve tuleb tasakaalustatult arvestada. Samas tuleb naabrite seisukohti

hinnates kõigepealt tuvastada, kas need väited kajastavad avalikku huvi või hoopis naabri enda

subjektiivset huvi. Eelkõige tuleb planeeringuotsuse tegemisel tuvastada, milliseid väidetavaid

naabrite huve J. Sütiste tee 17 planeeringulahendus üldse puudutab ja kas kavandatu mõju

naabri huvidele on oluline. Sellist käsitlust kaebaja väitel korralduses ei leidu. Seega on linn

oma otsuses tuginenud naabrite rahulolematusele ja vastuseisule, kuid jätnud samas otsuses

põhjendamata ja tõendamata, kuidas konkreetselt J. Sütiste tee 17 krundile ehitamine või

ehitamata jätmine naabreid üldse mõjutab. Kuna korralduses ei ole naabrite seisukohti ja J.

Sütiste tee 17 detailplaneeringuga kavandatut ratsionaalselt seostatud, ei ole kontrollitav, kas

naabri vastuseis rajanes üldse põhjendatud huvil ja kas kaalumisprotsess toimunud

ratsionaalselt. Ka ei leidu hinnangut sellele, et J. Sütiste tee 17 planeeringulahendust on naabrite

arvamusest lähtudes korrigeeritud, nt on vähendatud hoone kavandatud korruselisust kaheksalt

viiele (vt korralduse seletuskiri lk 10). Samuti on planeeringulahenduses tehtud muid naabrite

seisukohtadest lähtuvaid täpsustusi (vt detailplaneeringu menetluses 2011-2013.a naabrite

esitatud ettepanekud ja nendele esitatud vastused).

Korraldusest ei selgu, et eksisteerib naabrite huvi, mis on kaalukam kui üldplaneeringus toodud

avaliku huvi rajada antud piirkonda, sealhulgas J. Sütiste tee 17 krundile, kvaliteetset

tervishoiuteenust osutav meditsiiniasutus.

4.5. Kaebaja märgib, et korralduses esitatud hinnang detailplaneeringu keskkonnamõjudest on

puudulik. Kaebaja toob välja, et Mustamäe üldplaneeringus pole nõuet, et antud piirkonnas

tuleb vältida uute hoonete rajamist, millega kaasneb autoliiklus või väheneb loodusliku kattega

pinnas. Selline järeldus on ka vastuolus üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega, milleks on

tervishoiuasutuste arenguala. Mustamäe üldplaneering näeb ette, et antud piirkonnas kui

tervishoiuasutuste arengualas tuleb ehitiste ümber tagada heakorrastatud haljasalade rajamine,

üldkasutatava avaliku ruumi kvaliteet ja ala siseste juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede

olemasolu. Nendest nõuetest on J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu koostamisel ka lähtutud.

Kaebaja toob esile, et detailplaneeringu koostaja on planeeringu seletuskirjas sedastanud, et

planeering vastab üldplaneeringule (vt detailplaneeringu seletuskiri p 3.1. planeerimislahendus,

linnaehituslikud seosed). Ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet on detailplaneeringu menetluses

avaldanud arvamust, et detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas (vt J. Sütiste tee 17

detailplaneeringu vastuvõtmise eelnõu seletuskiri punkt 2, Mustmäe linnaosa üldplaneering).

Ka planeeringu keskkonnamõjusid hinnanud eksperdid jõudsid tulemusele, et planeering vastab

üldplaneeringule (KSH kokkuvõte lk 4: hinnati detailplaneeringu lahenduse vastavust

asjakohastele

strateegilistele

eesmärkidele,

sh

Eesti

keskkonnastrateegiale

aastani

2030,Tallinna keskkonnastrateegiale aastani 2030 ning Mustamäe linnaosa üldplaneeringule

(vastavusanalüüs)).

Seega on kaebaja arvates korralduses seoses keskkonnakaalutlustega esitatud hinnang, et

detailplaneeringu lahendus läheb vastuollu Mustamäe üldplaneeringuga, ebaõige. Kaebaja

arvates on siinkohal tegemist olulise kaalutlusveaga detailplaneeringu vastuvõtmise

otsustamisel.

Kaebaja toob välja, et korraldusest ei leia selgitusi, millist mõju 5-korruseline hoone piirkonna

keskkonnale avaldab, eelkõige seda, kas mõju on oluline või vähene. Ka pole käsitlust, milline

on piirkonna üldine looduskeskkond ja võimalused. Nii on jäetud käsitlemata naabruses asuvad

J. Sütiste parkmets ja Lepistiku park, mis on aga piirkonna keskkonnatingimuste oluline

kujundaja.

Korralduses on jäetud kajastamata ka asjaolu, et J. Sütiste tee 17 detailplaneeringus on püütud

keskkonnakaalutlusi igati arvestada. Samuti on kajastamata fakt, et uue 5-korruselise hoone

ehitamise järel jääb krundile nii kõrghaljastust kui haljasala (vt roheala osakaal ja

täisehitusprotsent). Vastavad asjaolud on jäänud hindamata.

Kaebaja märgib, et keskkonnakaalutlusega seotud asjaolud on toodud detailplaneeringu

seletuskirjas ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. KSH aruande

kohaselt J. Sütiste tee 17 krundil uue 5 korruselise hoone rajamisega ei takistata rohevõrgustiku

sidusust, rekreatiivhaljastuse maht ümbritsevate hoonete elanikele jääb piisavaks (KSH aruanne

tabel 8 - mõju haljastusele).

Kaebaja toob välja, et korralduses on detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruanne,

detailplaneeringu seletuskiri, samuti 23.02.2011 koostatud haljastuse hinnang ja 13.02.2012

liiklusmüra uuring kui tõendid jäänud käsitlemata. Jättes detailplaneeringu menetluses kogutud

tõenditest nähtuva teabe arvestamata, analüüsimata ja selgitamata, miks ei ole

haldusmenetluses kogutud tõend ja sellest nähtuv teave oluline, on Kaebaja arvates korralduses

toodud seisukohad keskkonnamõjudest esitatud puudulikult.

4.6. Kaebaja leiab, et korralduses puudub kohane põhjendus J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu

vastuolust õigusakti või linna ruumilise arengu eesmärkiga, mis annab aluse jätta

detailplaneering vastu võtmata. Korraldus ei vasta PlanS v.r § 18 lg 1 toodud kaalutlusõiguse

eesmärgile. Korralduses puuduvad põhjendused ja kaalutlused, miks tuleb J. Sütiste tee 17

planeeringumenetlus lõpetada ja tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 14.09.2011

korraldus nr 1417-k. Sellega on J. Sütiste tee 17 planeeringumenetluse lõpetamisel tehtud

kaalutlusviga. Korraldus on faktilise põhjenduse ja kaalutluste puudumise tõttu sisuliselt

õigusvastane (HMS 4 lg 2, § 56 lg 2 rikkumine) ja tuleb tühistada.

4.7. Kaebaja toob välja, et linn on otsuse tegemisel jätnud samuti arvestamata ja kaalumata

alljärgnevad olulised faktilised ja õiguslikud väited ja asjaolud.

4.7.1. Planeeringulahendus on koostatud vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõuetele.

Linnaplaneerimise Amet on leidnud, et kavandatu on linnaruumi sobiv (vt tl 18 pöördel).

4.7.2. Linna ja riigi ametiasutused (sealhulgas Mustamäe linnaosavalitsus ja Transpordiamet)

on planeeringu kooskõlastanud. Hilisemas menetluses Mustamäe linnaosavalituse ja

Transpordiameti poolt esitatud uued seisukohad on üldsõnalised ja pole J. Sütiste tee 17 krundi

hoonestamisega sisuliselt seotud. Vastuolu õigusnormidega pole tuvastatud.

4.8. Korraldus J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu vastu võtmata jätmise kohta on Mustamäe

üldplaneeringus määratud piirkonna juhtfunktsiooniga ja motiividega, millest vastustaja lähtus

J. Sütiste tee 19 planeeringu kehtestamisel, vastuolus ja ebaproportsionaalne.

4.9. Korralduses puudub planeeringulahenduse vastuvõtmata jätmise proportsionaalsuse

põhjendus (HMS § 3 lg 2 § 4 lg 2). Proportsionaalsuse nõude rakendamata jätmine on oluline

sisuline eksimus.

4.10. Jättes avaliku huvi J. Sütiste tee 17 kinnistul asuva jalakäijate tee avaliku kasutuse vastu

21.01.2015 korralduse andmisel arvestamata (30.04.2015 vastusest nähtuvalt avalikku huvi

koguni eitades), on Tallinna linn jätnud J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu vastuvõtmise

otsustamisel olulise asjaolu kõrvale ja teinud sellega kaalutlusvea.

4.11. Kaebaja toob välja, et vale on vastustaja 30.04.2015 vastuses toodud väide, mille kohaselt

olevat “üldteada“ see, et PERH-i ümbruses on parkimiskohti oluliselt vähem, kui parkida

soovijaid, mis tähendavat parkimiskohtade puudust. Kaebaja väidab, et PERH-i piirkonnas on

piisavalt parkimiskohti ja selles asjaolus võib veenduda igaüks, kes antud piirkonda külastab.

Ka vastustaja poolt korduvalt viidatud PERH ise on väljendanud seisukohta, et piirkonnas on

piisavalt parkimiskohti ja J. Sütiste tee 19 planeeringu elluviimisega lisandub neid veelgi.

Kahjuks ei ole vastustaja seda PERH-i seisukohta kohtu ette toonud.

4.12. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude

nimekirjale (tl 127-138) kokku summas 6189 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Vastustaja leiab seoses lahenduse kooskõlaga Mustamäe üldplaneeringuga, et selleks, et

kohalikul omavalitsusel tekiks õigus kaaluda, kas algatatud detailplaneering vastu võtta või

vastuvõtmata jätta, ei pea esinema kõik diskretsiooni elemendid korraga. Ka ainult ühe

kirjeldatud tingimuse esinemine ei kahanda kohaliku omavalitsuse diskretsiooni nullini ehk nt

kui detailplaneering on vastuolus linna ruumilise arengu eesmärkidega, siis tuleks kohalikul

omavalitsusel igal juhul jätta detailplaneering vastu võtmata. Seadusandja on näinud näiteks

ette detailplaneeringu menetluses täiendavate toimingute tegemise kohustuse (nt pikem avalik

väljapanek, täiendavate kooskõlastuste hankimine, maavanemale järelevalveks esitamine jt)

olukorras, kui detailplaneeringulahendus on vastuolus linna ruumilise arengu eesmärkidega.

See tähendab, et lahendus ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, sest üldplaneeringu üheks

ülesandeks on valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine (PlanS v.r § 8 lg 3 p

1).

Sama kehtib ka vastupidisel korral. Käesoleva vaidluse kontekstis tähendab eeltoodu vastustaja

arvates seda, et kui detailplaneering on kooskõlas kõrgema astme planeeringuga, siis tuleks see

kindlasti vastu võtta ja hiljem ka kehtestada.

Vastustaja nõustub, et ettepanek planeeringualale tervisekeskuse rajamisest on kooskõlas

Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe üldplaneeringuga.

Planeeringuala asub üldplaneeringu maakasutuskaardi kohaselt arengualal, ehk täpsemalt IX

mikrorajooni arengualal A-1, mis on määratletud tervisehoiuasutuste arengualana. Nimetatud

arengualal võib (üldplaneeringu seletuskiri p 1.2.1) paikneda tervishoiuasutuste hoonestus,

tervishoiuasutusi teenindavad ehitised, parklad, juurdepääsuteed ja haljasalad.

Mustamäe linnaosa üldplaneering annab ka tingimused detailplaneeringute koostamiseks:

Tagada ehitiste ümber heakorrastatud haljasalade rajamine, üldkasutatava avaliku ruumi

kvaliteet ja ala siseste juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede olemasolu. Parkimine lahendada

ala piires.

Vaidlustatud korralduses on märgitud, et: „Ehitiste, teede ja parklate kavandamine toimub

loodusliku kattega pinnase arvelt. Seoses intensiivsema liiklemisega suureneb koormus

looduskeskkonnale. Seega läheb nimetatud tegevus vastuollu Mustamäe linnaosa

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbes toodud põhimõttega, kus tervishoiuasutuste

arengualas tuleb ehitiste ümber tagada heakorrastatud haljasalade rajamine, üldkasutatava

avaliku ruumi kvaliteet ja ala siseste juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede olemasolu“.

Planeeringulahenduse kohaselt lahendatakse parkimine osaliselt olemasoleva hoone ümber,

mis tähendab, et nende parkimiskohtade rajamisega senine haljastatud pinna osakaal väheneb.

Järelikult tagab planeeringulahendus Mustamäe üldplaneeringu nõude parkimise lahendamisest

planeeritaval krundil, kuid ei taga haljasalade rajamise nõuet.

PlanS v.r § 18 lg 1 sätestatud detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse kaalutlus, mis peab

arvestama linna ruumilise arengu eesmärke, ei saa hõlmata ainult hinnangu andmist

kavandatava hoone funktsiooni (tervisekeskus) vastavusest üldplaneeringule. Järgima peab ka

linna ruumilist arengut üldisemast aspektist. Linna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on

kahtlemata ka liiklusohutuse tagamine, millel vastustaja peatub pikemalt allpool.

5.2. Vastustaja arvates, pole vaidlust pole selles, et Mustamäe Linnaosa Valitsus ja Tallinna

Transpordiamet ei ole vaidlusalust detailplaneeringut kooskõlastanud. Kaebaja väidab, et

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmised on liialt üldsõnalised või pole J. Sütiste tee 17

krundi hoonestamisega sisuliselt seotud.

Vastustaja lisab vahemärkusena, et detailplaneeringut pole kooskõlastanud ka Mustamäe

linnaosa halduskogu (seejuures ühehäälselt), kelle seisukohta peab linnaosa vanem,

ehitusmääruse § 15 lg 3 p 1 järgi arvesse võtma.

Kuna Mustamäe Linnaosa Valitsus, kes Tallinna linna ehitusmäärusest tulenevalt peab

detailplaneeringu kooskõlastama, pole seda teinud, tõendab see, et detailplaneering ei vasta

õigusaktidele. Planeeringumaterjalidele lisatud Mustamäe Linnaosa Valitsuse 22.01.2014

kirjast nr 1-12/13/978-9 nähtuvad ka konkreetsed põhjendused, miks J. Sütiste tee 17

planeeringulahendust ei kooskõlastata.

Sama kehtib Tallinna Transpordiameti kooskõlastuse kohta, sest ehitusmääruse § 15 lg 3 p 6

kohaselt on nimetatud ameti kooskõlastus vajalik.

Tallinna Transpordiamet on oma varasema positiivse J. Sütiste tee 17 planeeringulahenduse

kooskõlastuse 20.01.2014 kirjaga nr 4.1/14/14 kehtetuks tunnistanud ja seega pole see

ametiasutus detailplaneeringut kooskõlastatud. Tallinna Transpordiamet on kooskõlastuse

kehtetuks tunnistamist ka esialgselt kavandatud liikluslahenduse muutumisega põhjendanud.

Nimelt on selgunud, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi lühendatult PERH) soovib

piirata PERH esisel teel läbisõitu. Lisaks märkis Tallinna Transpordiamet, et Retke tee 32

kinnistule planeeritava 526 kohalise parkimismaja tõttu kasvab liikluskoormus Retke tee 30

korterelamu ees paikneval teel niigi oluliselt.

Ehitusmääruse § 15 lg 3 p 6 järgi tuleb Tallinna Transpordiametil lahenduse kooskõlastamisel

analüüsida, kas detailplaneeringuga kavandatav toob kaasa avalikult kasutataval tänaval

liikluskorralduse muudatused või liikluskoormuse olulise kasvu.

Seega on Tallinna Transpordiameti varasema kooskõlastuse kehtetuks tunnistamise

põhjendused käsitletavad J. Sütiste tee 17 planeeringulahenduse kooskõlastamata jätmise

põhjendustena.

5.3. Planeeringulahenduse mittevastavusena õigusaktidele on vaadeldav ka asjaolu, et

detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeringualale sõidukite juurdepääs ette nähtud J.

Sütiste teelt, kuigi menetluse käigus on selgunud, et tegelikult ei ole sellise juurdepääsu

rajamine reaalselt teostatav.

Vaidlust ei ole selles, et detailplaneeringu seletuskirja p 3.3 „Liikluskorraldus ja parkimine“

järgi on sõidukite juurdepääs planeeringualale kavandatud J. Sütiste ja Retke teelt.

J. Sütiste teelt planeeringualale juurdepääsu tagamine on võimalik vaid PERH hoone esise tee

kaudu, mida kinnitab planeeringumaterjalidele lisatud liikluskeemi joonis (joonis nr DP 6). Nii

liiklusskeemi jooniselt aga ka osaliselt põhijooniselt (joonis nr DP 4) nähtub, et kõnealune

teemaa jääb täielikult J. Sütiste tee 19 (PERH peahoone) kinnistu koosseisu, mida kinnitavad

pruunid jooned (kinnistu piiri tähistus) mainitud kaartidel Seega saab järeldada, et

planeeringualale juurdepääs J. Sütiste teelt on võimalik üksnes läbi J. Sütiste tee 19 kinnistu

koosseisu kuuluva tee.

PERH on 03.04.2014 kirjas nr 6-21.6-21.5/3-2 märkinud, et „soovite PERH-ilt seisukohta, kas

PERH peab võimalikuks J. Sütiste tee 17 ja J. Sütiste tee 19 kinnistute vahelise tee avamist

tavaliiklusele või J. Sütiste tee 17 kinnistu kasuks juurdepääsu servituudi seadmist nii, et

liikluskoormuse hajutamiseks on juurdepääs J. Sütiste tee 17 kinnistule võimalik tagada lisaks

Retke teele ka J. Sütiste teelt läbi PERH-le kuuluva tee“.

Samas kirjas on PERH selgitanud, et „PERH rõhutab jätkuvalt, et ei pea võimalikuks ligipääsu

kinnistule J. Sütiste tee 17 ja J. Sütiste tee 17a läbi PERH-le kuuluva eratee (J. Sütiste tee 19)

ning soovib, et ligipääs oleks lahendatud Retke tee 28 ja Retke tee 30 kinnistute eest mööda

kulgeva avaliku sõidutee kaudu. PERH ei ava J. Sütiste teed 19 avalikuks liikluseks ega ole

nõus seadma nimetatud teele servituuti patsientidele ja töötajatele ohutuse tagamise ning teel

asuva liikluskoormuse tõttu“.

Järelikult PERH, kui tee omanik, ei ole nõus avama juurdepääsu planeeringualale J. Sütiste teelt

ega seadma ka J. Sütiste tee 17 omaniku kasuks servituuti.

(Tee)servituudiga seonduvalt on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-78-12 punktis 11 asunud

seisukohale, et „kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut,

kas teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja

põhjendatud. Seda saab otsustada üksnes kohus hagita menetluses. Kohaliku omavalitsuse

ülesanne on kaaluda erinevate planeerimismenetluses osalejate huvisid, kas ja milliste

kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi

osalejate huvisid kõige vähem. Sealhulgas peab kohalik omavalitsus hindama, kas ühe isiku

huvi ehitustegevuseks, millega kaasneb juurdepääsutee tihedam kasutus ehitamise ajal ja

pärast ehitiste valmimist, kaalub üles teise isiku huvi senise olukorra säilimiseks. Võimalikeks

kaalutluskriteeriumiteks on sellisel juhul asjaolud, kas tegemist on elamu- või äripiirkonnaga,

milline on planeeritava juurdepääsu liikluskoormus, lähedus elamutele ja vastavus avalike

teede nõuetele. Kolleegium leiab, et kohalik omavalitsus võib juurdepääsu küsimuse

lahendamisel lähtuda servituudi seadmisega sarnastest kriteeriumitest olukorras, kus

juurdepääsu soovival isikul on olemas teine juurdepääs avalikult kasutatavale teele või teise

juurdepääsu kasutamine oleks odavam või muid isikud vähem koormav“.

Seega saab Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et juurdepääsu servituudi küsimuse

lahendamine on üheks planeeringu ülesandeks. Teiseks on servituudi seadmise võimalikkus

kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse teostamise lähtealuseks. Kolmandaks võib kohalik

omavalitsus juurdepääsu küsimuse lahendamisel teostada servituudi seadmise küsimuses

diskretsiooni sarnaselt kohtule.

Käesoleval juhul on planeeringualale juurdepääs tagatud ka Retke tee 28 ja Retke tee 30

kinnistute eest kulgeva avaliku tee kaudu Retke teele. Järelikult, kui J. Sütiste tee 17 kinnistu

omanik taotleks kohtult servituudi seadmist PERH-ilt (J. Sütiste tee 19 kinnistu omanik) jätaks

kohus sellise avalduse ilmselt rahuldamata, sest J. Sütiste tee 17 kinnistule on tagatud

juurdepääs Retke teele ka avaliku tee kaudu. Eeltoodu omakorda tähendab, et

planeeringulahendus ei oleks selliselt realiseeritav.

Vastustajale jäävad selgusetuks kaebaja väited, et J. Sütiste tee 19 ning Retke tee 32 ja selle

detailplaneeringu alusel antud tee-ehitusload kinnitavad J. Sütiste tee 17 detailplaneeringus

toodud liiklusskeemi vastavust PERH ala detailplaneeringule. J. Sütiste tee 19 ja Retke tee 32

detailplaneeringuga ei määratud PERH-i esist teed avalikuks kasutamiseks, samuti ei teinud

seda 22.06.2011 välja antud ehitusluba nr 50043.

Asjaolu, et J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu lahendusega kavandati planeeringualale

juurdepääs J. Sütiste teele PERH-i hoone esise olemaoleva eratee kaudu ning kinnistu omanik

on kirjalikult kinnitanud oma keeldumist sellise läbipääsu võimaldamisest, näitab et

vaidlusalune planeeringulahendus ei ole realiseeritav ning ei vasta seaduse nõuetele.

5.4. Kaebaja erahuvi, mis väljendub eelkõige (nagu iga eraettevõtte puhul) soovis oma varalt

võimalikult suurt tulu teenida, ei saa siinkohal vastustaja arvates ka täielikult tähelepanuta jätta.

Kuna kaebaja heidab vastustajale ette planeeringu realiseerimisega kaasnevat avalikku huvi

ebaõiget kaalumist, siis vastustaja analüüsib järgnevalt, kaebaja poolt väidetud avaliku huvi

olemasolu ja teiste avalike huvide seoseid ja nende kaalumisel teostatud diskretsiooni.

Vastustaja arvates ei ole korralduses otsitud era ja avalike huvide konflikti nagu väidab kaebaja,

vaid korralduses ja selle seletuskirjas on põhjendatult leitud, et kaebaja esile toodud avalikud

huvid ei ole üks-ühele võrdsustatavad naaberkrundi omaniku (PERH) poolt seaduse alusel

teostatavate avalike huvidega. Samastatavad ei ole ka kaebaja ja lähinaabruses asuva kinnistu

omaniku - SA Tallinna Lastehaigla (edaspidi lühendatult lastehaigla) - huvid.

Tähelepanuta ei saa jätta seda, et detailplaneeringuga hõlmatud J. Sütiste tee 17 krundi

maakasutuse sihtotstarve oli juba enne planeerimismenetluse algust ärimaa ning seda

sihtotstarvet ei olnud planeeringuga kavas muuta.

Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende

määramise kord“ § 6 p 2 kohaselt tähendab ärimaa - ärilisel eesmärgil kasutatavat maad. Äri-,

büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Alajaotusena

ärieesmärgil kasutatavate tervishoiuehitiste maa.

Määrus seega rõhutab just ärilist eesmärki. Sotsiaalmaa on määruse § 6 p 13 järgi maa, millelt

ei taotleta kasumit. PERH ja lastehaigla kinnistute maakasutuse sihtotstarve on sotsiaalmaa.

Seega, kui pärast planeeringualale rajatud hoone kasutuselevõttu tervisekeskusena ilmneb

mingil põhjusel, et tervisekeskuse kontseptsioon ei ole enam kasumlik, siis puuduvad

põhimõttelised takistused sama hoone kasutuselevõtuks mõnel muul ärilisel eesmärgil.

Kohalikul omavalitsusel puudub õiguslik alus nõuda, et eraettevõtja kasutaks hoonet

tervisekeskusena, kui see on ettevõtjale ebarentaabel. Sellises olukorras ei saaks kohalik

omavalitsus nõuda nt Mustamäe üldplaneeringuga vastuoleva funktsiooniga hoone

lammutamist.

PERH seevastu on Vabariigi Valitsuse 10.07.2002 määruse nr 222 „Tervishoiukorraldus

hädaolukorras“ § 4 lg 2 punkt 1 järgi piirkondlik haigla, mille vastutuspiirkond tervishoiualase

hädaolukorra lahendamisel on Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Pärnumaa,

Saaremaa ja Hiiumaa. Teiste sõnadega arvestatav osa Põhja-Eestist ja Lääne-Eesti tervikuna.

Selgitusena, et selle määruse § 2 lõike 1 järgi võib tervishoiualase hädaolukorra põhjustada

mingi sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab inimeste elu ja tervist ning on põhjustanud või

võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse.

Väljaspool tervisehoiualast hädaolukorda tegutsevad mõlemad haiglad piirkondlike haiglatena

(vastavalt haiglavõrgu arengukavale), mille rahastamine on riiklikult lahendatud.

Sotsiaalministri 19.08.2004 määruse nr 103 „Haigla liikide nõuded“ §-des 31 kuni 641 on

loetletud (nt erakorralise meditsiin, kardioloogia, sünnitusabi jt) missuguseid teenuseid

piirkondlikud haiglad peavad osutama ning sätestatud on teenuse osutamise nõuded.

Isegi kui vaidlusaluse planeeringu alusel rajatavas hoones peaks hakatama osutama

tervisehoiuteenust, on vastustaja arvates ilmne, et selle teenuse maht ei ole PERH ja lastehaigla

teenuste mahuga võrreldavas suurusjärgus. Ka ei hakata selles hoones kunagi osutama

vältimatu abi teenust (kiirabi) ning arstiabi ei saa olema kättesaadav ööpäevaringelt.

Hüpoteetiline ja tõendamata on kaebaja väide sellest, et avalikuks huviks on just J. Sütiste tee

17 krundil suuremas mahus tervishoiuteenuste pakkumise võimaldamine.

Eeltoodut kokkuvõtvalt saab nõustuda korralduse seletuskirja põhjendusega, et arvestades

planeeritava ala naabruses asuvat kahte suurt ja riikliku tähtsusega haiglakompleksi, on vajalik

ja esmatähtis tagada nende töö. Olukord, kus täiendav liikluskoormus kitsastel tänavatel

halvendab nii patsientide kui operatiivautode juurdepääsu haiglale, on siinkohal lubamatu.

Avalik huvi, mis seisneb haiglate ja kiirabi töö toimimise tagamises on kaalukam, kui J. Sütiste

tee kinnistu detailplaneeringust huvitatud isiku ärihuvid, sest kriisisituatsioonis sõltub nende

toimimisest sisuliselt pool Eesti Vabariigi elanikkonnast.

Lisaks on kaebaja viidanud asjaolule, et tema kinnistut läbib kergliiklustee, mis on avalikus

kasutuses ja toonud selle välja planeeringu kehtestamist kindlustava tegurina. Täpsemalt

selgitab kaebaja „sealhulgas pidi linn arvestama ka Sütiste tee 17 planeeringulahendusega

kaasnevaid positiivseid mõjusid, nt asjaolu, et planeeringulahendus tagab Sütiste tee 17 maal

asuva kergliiklustee korrastamise ja avaliku kasutuse“.

Vastustaja täpsustab, et nimetatud kergliiklustee on avalikus kasutuses juba praegu, millele

viitab

PERH

osundatud

03.04.2014

kirjas.

„Arvestades

PERH-i

logistikakeskuse

liiklusvoogusid, samuti asjaolu, et nimetatud jalgtee omab olulist tähtsust Magistrali keskuse

suunalt saabuvatele ja lahkuvatele patsientide ja töötajate liikumisvoos (iga päev ca 1500

külastajat)...“. Lisaks tuleb täiendavalt arvestada ka lastehaiglat külastavate isikutega, kes

samuti sama kergliiklusteed kasutavad.

Kuivõrd J. Sütiste tee 17 kinnistut läbiv kergliiklustee on avalikus kasutuses juba aastakümneid

ning see on ka kinnistule tervisekeskuse rajamisel klientidele ja töötajatele juurdepääsuks

vajalik, siis nn positiivne avalik huvi jääks kergliiklusteed kasutatavatele isikutele ja

linnaehituslikult täiesti märkamatuks.

Erinevate avalike huvide kaalumisel on oluline märkida sedagi, et J. Sütiste tee 17 planeeringu

realiseerimisel kasvaks risk kinnistut läbivat kergliiklusteed kasutatavate inimeste tervisele ja

varale märkimisväärselt. Nimelt on rajatava hoone esisele alale planeeritud parkimiskohad,

millele pääseb juurde ainult siis, kui parkida soovivad sõidukid ületavad kergliiklusteed.

Loomulikult võib väita, et parklas on sõidukite liikumiskiirus ligilähedane jalakäija

liikumiskiirusega, ehk väike ja parkimiskohti ei ole palju rajatava hoone ees ei tee see siiski

liiklusohtu olematuks. Samas on teed kasutatavate kergliiklejate arv märkimisväärne. PERH

hinnangul kasutavad seda teed ainuüksi 1500 nende töötajat ja külastajat päevas ja täna ei

ohusta neid isikuid miski, sest kergliiklustee ei ristu sõiduteega üheski punktis.

Kuna planeeringualale ei pääse J. Sütiste teelt (PERH esine tee), siis jääb ainukeseks

juurdepääsu võimaluseks Retke tee 30 korterelamu esine tee, millest parempööret tehes pääseb

Retke teele. Nimetatud tee on kahesuunaline, mis tähendab, et kõik rajatavat tervisekeskust

sõidukitega külastavad isikud kasutavad seda teed kaks korda – juurde- ja väljapääsuks.

Kirjeldatud olukorra kahjulikku avalikku mõju on kirjeldatud lastehaigla 10.01.2014 kirjas nr

1-11/2014/80-1. „Kuna teadaolevalt suletakse PERH-i poolt üks tee selle hooneni, siis allesjääv

ainus ligipääsutee Sütiste tee 30 ja PERH-i vahelt on niigi ülekoormatud ja selle koormus veelgi

oluliselt kasvab. Sealt käivad läbi ka lastehaigla külastajad, kes tulevad jala Sõpruse puiestee

peatusest ja neile on see läbipääs ohtlik, arvestades, et puudub korralik jalakäijatele mõeldud

tee. On oht, et sellisel kitsal teelõigul võib tekkida avarii olukorra tõttu tõsine ummik“.

Käeolevat alapunkti kokkuvõtvalt võib seega väita, et erinevate isikute erinevad huvid on

menetluses välja selgitatud, arvestatud on nende tähtsusega avaliku huvi realiseerimisel ning

selle tulemusena on langetatud diskretsioonil põhinev õiguspärane otsus.

Teadaolevaks asjaoluks võib nimetada seda, et PERH ümbruses on parkimiskohti oluliselt

vähem kui parkida soovijaid, mis tähendab parkimiskohtade suurt puudust. Kuigi planeeritaval

alal on parkimiskohtade normatiiv tagatud võib tekkida olukordi, kus rajatava tervisekeskuse

ja olemasoleva tervisekeskuse külastajatel ei jätku J. Sütiste tee 17 kinnistul parkimiskohti.

Ilmselgelt ei loobu isikud ka sellises olukorras tervisekeskuse külastamisest kui arstiga on aeg

kokkulepitud, vaid hakkavad otsima alternatiivseid parkimisvõimalusi lähiümbruses, mis

lähipiirkonna kitsaste tänavate liiklusolukorda pingestaks ja teid ummistaks.

5.5. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt taotletud menetluskulud ei ole kogu ulatuses põhjendatud

ning menetluskulusid tuleb vähendada sh tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.

Vastustaja leiab, et põhjendatud menetluskulud on summas 2886 eurot (tl 139-140 pöördel).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

7. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas Tallinna Linnavalitsuse 21.01.2015 korraldus nr 66-

k „J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine“ on õiguspärane või mitte.

Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas korralduses on teostatud seaduse nõuetekohaselt

kaalutlusõigust.

8. HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud

volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi

ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Riigikohus on oma mitmetes lahendites selgitanud, et detailplaneeringu menetlemisel ja

kehtestamisel diskretsiooniõiguse kasutamine eeldab seda, et kaalumisele võetakse kõik

menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kohalik omavalitsus peab

planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitma PlanS-st tulenevaid kohustusi mh

erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. Kohalik omavalitsus peab

planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal

piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud

või piisavaks peetud. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega

kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid

planeeringu koostamise käigus (vt näiteks Riigikohtu lahendid 3-3-1-39-07; 3-3-1-54-03 jt.).

Kohus leiab, et eeltoodud põhimõtted on kohaldatavad ka detailplaneeringu vastuvõtmata

jätmise otsuse põhjendamisele.

9. Kohus leiab nõustudes kaebajaga, et korralduses esitatud väited piirkonna liiklusoludest ei

rajane tõenditel ja on faktiliselt põhjendamata, millest tulenevalt ei saa olla veendumust, et

korralduse tegemisel on kõiki olulisi asjaolusid kaalutud ja tasakaalustatult arvestatud. Samuti

ei nähtu korraldusest selles osas proportsionaalsuse põhimõttega arvestamist.

Korralduses on märgitud, et: „J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu on korduvalt jätnud

kooskõlastamata Mustamäe Linnaosa Valitsus ja Mustamäe linnaosa halduskogu,

põhjendades, et 5-korruselise büroohoone rajamisega suureneb liikluskoormus Retke teel ja J.

Sütiste teel. J. Sütiste tee 17 kinnistuni viivad nn kvartalisisesed teed, mis ei ole sobilikud

intensiivseks autoliikluseks. Uue 5-korruselise hoonemahu püstitamine halvendaks veelgi

nimetatud piirkonna liiklusohutust. Eelnimetatu on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS v.r

mis kehtis kuni 30.06.2015)§ 1 lg 3 sätestatuga.

Arvestades naabruses oleva sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka PERH) ja

Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla (edaspidi SA Lastehaigla) kehtivate planeeringute alusel

kavandatut, mis näeb ette haiglahoonete ja neid teenindavate ehitiste ulatuslikku laiendamist,

eesmärgiga tagada kvaliteetne tervishoiuteenuste mugavam kättesaadavus, pingestab J. Sütiste

tee 17 detailplaneeringus kavandatu elluviimine märgatavalt piirkonna tänavate

liikluskoormust ja raskendab juurdepääsu nii tervishoiuasutustele kui ka ümbritsevatele

korterelamutele, samuti väheneb haljastuse osakaal.“

Kohus leiab, et ei eelpool toodust ega ka korralduse seletuskirjast ei ole võimalik välja lugeda

ega aru saada, millistele tõenditele on vastustaja eelpool viidatud seisukohta avaldades

tuginenud. Samuti puudub korralduses igasugune analüüs, kuidas just vaidlusaluse

detailplaneeringuga kavandatu suurendab liikluskoormust sedavõrd, et detailplaneeringu

vastuvõtmisest tuli keelduda arvestades, et Sütiste tee 19 ja Retke tee 32 kinnistute

detailplaneeringuga, mis on kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 02.11.2011 korraldusega nr

1708-k, ja milline planeeringuala on käesolevas asjas vaidluse all oleva planeeringuala kõrval,

on planeeritud juba ainuüksi Retke tee 32 parkimismajja 526 parkimiskohta. Võrreldes seda

käesoleva vaidluse esemeks oleva detailplaneeringus esitatud parkimiskohtade arvuga, milleks

on 67 kohta, jääb arusaamatuks, kuidas saab mõjutada Sütiste tee 17 krundile planeeritav

liikluskorraldust sedavõrd negatiivselt, et planeeringu vastuvõtmisest tuli keelduda. Ühtegi

vastavat kaalutlust ega analüüsi vaidlusalusest otsusest ei nähtu. Kaebaja on õigesti toonud välja

ka asjaolu, et korralduses on sisuliselt läbi analüüsimata ja tähelepanuta jäänud J. Sütiste tee 17

detailplaneeringulahenduse materjalid sh liiklusolukorda ja mõjusid kinnitavad tõendid – KSH

aruanne, planeeringu seletuskiri ja joonised.

Kohus märgib, et KSH aruandes on välja toodud liiklusest tulenevad mõjud (vt KSH aruande

lk 29 ja 48). KSH aruandes on märgitud, et kui alale lisandub 67 parkimiskohta, siis sellest

tulenev liiklussageduse kasv on tühine võrreldes olemasoleva liiklusega planeeringuala

piirkonnas ja olulist mõju ei kaasne. Seejuures on samas välja toodud, et isegi kui uut hoonet ja

parklat ei rajata, siis vastavalt prognoosidele liiklussagedus ning sellest tulenevad mõjud

piirkonnas kasvavad sõltumata käesolevast (vaidlusalusest) planeeringust.

Arvestades kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetega, oleks vastustajal tulnud põhjendada, miks

ta esitatud materjalidega ei arvesta või nendes avaldatud seisukohtadega ei nõustu. Sellist

analüüsi ja selgitusi korraldusest ei nähtu.

Seejuures on kaebaja juhtinud korralduse kohaselt (korralduse p 6 lk 12) vastustaja tähelepanu

sellele, et: „J. Sütiste tee 17 maatükk piirneb J. Sütiste tee 19 kinnistuga, J. Sütiste tee 17

maatükil kavandatav ehitustegevus on võrreldes J. Sütiste tee 19 kinnistu arendustegevusega

tühine. Antud kontekstis väärib tähelepanu linnavalitsuse seisukoht, mille kohaselt J. Sütiste

tee 19 kavandataval ehitustegevusel (PERH Sütiste tee haiglakompleksi laiendus) ei ole

eeldatavalt olulist keskkonnamõju, liikluskoormuse mõju kohta esitatud vastuväited on

hüpoteetilised ja ei põhine uuringutel (vt Tallinna Linnavalitsuse 02.11.2011 korraldus nr 1708-

k J. Sütiste tee 19 detailplaneeringu kehtestamise kohta, seletuskiri p 6). Sama seisukohta

väljendas linn J. Sütiste tee 19 detailplaneeringu suhtes toimunud järelevalvemenetluses (vt

Harju Maavanema 06.06.2011 heakskiit). Ei ole alust arvata, et linn hindab J. Sütiste tee 17

planeeringu kohta esitatud vastuväiteid oluliselt erinevalt J. Sütiste tee 19 detailplaneeringu

kohta esitatud analoogsetest väidetest.“. Vastustaja ei ole oma seisukohtades ja kaalutlustes

toonud välja ühtegi põhjendust, miks ta asus käesoleval juhul liikluskoormuse ja

keskkonnamõju osas sisuliselt võrreldes naaberkinnistu detailplaneeringuga risti vastupidisele

seisukohale ja jättis sealjuures arvestamata, et ehitusmahud käesoleval juhul on kordades

väiksemad. Kohus on seisukohal, et vastustajal oleks eeltoodut arvestades tulnud eriti hoolikalt

oma seisukohta põhjendada ja toetuda sealjuures oma seisukoha esitamisel ka konkreetsetele

tõenditele. Seda vastustaja teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal õigus ka selles osas,

et antud juhul on oluliselt rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna olulised asjaolud on ka

proportsionaalsuse aspektist hindamata.

Korrektne ei ole ka vastustaja poolt korralduses leitu, et detailplaneeringut ei saa vastu võtta,

kuna antud juhul on juurdepääsud planeeritavale alale lahendamata (Korralduse lk 13 p 8

kolmas lõik). Kohtule esitatud detailplaneeringu materjalidest sellist olukorda ei nähtu. Nii

detailplaneeringu joonistelt kui seletuskirjast nähtub üheselt, et planeeritavale alale on

kavandatud sõidukite juurdepääs J. Sütiste ja Retke teelt (vt detailplaneeringu kaust joonis

„Liiklusskeem“ ja seletuskiri lk 13-14). Vastustaja ei eita, et planeeringualale on juurdepääs

olemas Retke tee 28, 30 ja 32 kinnistute eest kulgeva avaliku tee kaudu.

Kohus märgib siinkohal, et isegi juhul, kui J. Sütiste teelt ei ole võimalik otse planeeringualale

sõita, siis on seda võimalik teha Retke tee kaudu vastustaja enda poolt viidatud teed mööda.

Kohus märgib siinkohal eraldi, et hetkel ei toeta vastustaja väidet, et J. Sütiste teelt

planeeringualale sissesõit keelatakse, ükski kohtule esitatud tõend. J. Sütiste tee 19 ja Retke tee

32 detailplaneeringu materjalidest sellist olukorda ei nähtu. Nimetatud planeeringu joonised

kinnitavad vastupidist (vt J. Sütiste tee 19 ja Retke tee 32 detailplaneeringu joonis

„Liiklusskeem“). Kuigi J. Sütiste tee 19 kinnistu koosseisu kuulub ka J. Sütiste tee 19 eest

mööduv tee ja vastav tee on ilmselt tema asumise tõttu Sütiste tee 19 krundil eratee, siis ühestki

dokumentaalsest tõendist ei nähtu, et tegemist ei oleks avalikus kasutuses oleva erateega.

Seejuures, juhul kui vastav tee suletaks täielikult tavaliiklusele (so ka PERHI külastavatele

isikutele), siis ilmselgelt oleks tegemist olukorraga, mis ei vastaks ala suhtes kehtivale

detailplaneeringule, kuivõrd nimetatud detailplaneering näeb ette juurdepääsuteedena samuti J.

Sütiste teelt sissesõitu ning Retke teelt sissesõitu ning Tallinna Lastehaigla ja PERH-i vahelise

tee kaudu sissesõidu (seda ühes suunas).

Kohus toob välja, et vastustaja poolt viidatud PERH-i kirjast, et PERH ei ole nõus seadma

nimetatud teele servituuti kaebaja kasuks patsientide ja töötajate ohutuse tagamiseks ning teel

asuva liikluskoormuse tõttu. Siinkohal jääb kohtule täiesti selgusetuks, kuidas kavatseb PERH

teha reaalselt vahet enda patsientidel ja isikutel, kes ei kavatse külastada PERH-i, vaid teisi

läheduses asuvaid meditsiiniasutusi või külastavad mõlemaid asutusi või suunduvad eemal

olevate kortermajade juurde, kui PERH-i enda patsientide pääsemiseks näiteks Retke tee

parkimismajja on detailplaneeringu kohaselt ette nähtud mh ka PERH-i ees asuva eratee

kasutamine. Arusaamatuks jääb ka viide juba olemasolevale liikluskoormusele sellel teel, kui

see tee avalikus kasutuses ei ole (st seda ei saa ju kasutada ka patsiendid). Seega on ka PERH-

i enda seisukohad vastuolulised ning ebaselged ega vasta kehtivale detailplaneeringule.

Samuti leiab kohus, et otsuses ei ole kaalutud seda, kas PERH-i poolt soovitud lahendus, mis

ei vasta kehtivale detailplaneeringule ja sellega kaasnev kehtiva detailplaneeringuga määratud

liiklusskeemi muutmine on üldse põhjendatud.

Otsuses ei ole analüüsitud J. Sütiste tee 17 ja sellega piirneva ala juurdepääsu ja liiklusohutust

seostades seda J. Sütiste tee 19 planeeringulahendusega, millel on ette nähtud

lisaparkimiskohad ja teed, mis leevendavad juurdepääsuküsimust ning seda, et kehtiva

detailplaneeringu kohaselt ei ole kuidagi takistatud ligipääs J. Sütiste tee 19 eest ka J. Sütiste

tee 17 kinnistuni.

Eeltoodud andmetest nähtub kohtu arvates üheselt, et vastustaja seisukoht juurdepääsu

küsimuse lahendamata jätmise osas on ekslik ega tugine asjas kogutud materjalidel ja tõenditel,

samuti on nimetatud seisukoht vastuolus antud piirkonnas kehtiva detailplaneeringu ning selles

ettenähtud liikluslahendusega. Eeltoodud põhjustel on asjakohatud ka vastustaja arutlused, mis

puudutavad servituudi seadmise vajadust nimetatud teele, kuid mille seadmisega PERH nõus

ei ole.

Kohus märgib, et siinkohal ei saa vastustaja kaebajale ette heita mingil konkreetsel viisil

juurdepääsu küsimuse lahendamata jätmist, sest detailplaneeringu koostamise ajal teada

olevatest kehtivatest andmetest tulenevalt ei olnud võimalik ette näha selles kajastatust

teistsuguse lahenduse tegemise vajadust.

Kaebaja on kohtu arvates ka õigesti viidanud, et täiesti analüüsimata on asjaolu, et antud

piirkonnas on olemas ka hea ühistranspordiühendus ja selle mõju liikluskoormusele. Samuti ei

ole analüüsitud positiivseid mõjusid – nagu meditsiiniteenuste koondumine ühte kohta (mis

näiteks omakorda peaks tegelikult vähendama liikluskoormust, kuivõrd isikud saavad kõik

teenused ühest piirkonnast) arvestades, et krunt asub tervishoiuasutuste arengualas. Kaalumata

on alternatiivsed meetmed, mille kaudu saaks piirkonna liiklusolusid mõjutada.

Kohus leiab kaebajaga nõustudes, et kõige eeltooduga on rikutud HMS § 3 lg 2, § 4 lg 2, 56 lg

1-3, planeerimisseaduse (kehtiv kuni 30.06.2015 edaspidi PlanS v.r) § 4 lg 2 p 2 ning juba

üksnes see toob kaasa korralduse tühistamise.

10. Kaebaja leiab, et arvestades J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu eesmärki rajada krundile

meditsiiniasutus, on korralduses esitatud vastandus erahuvist ja avalikust huvist (seejuures on

vastustaja käsitlenud avaliku huvina naabrite huve) ekslik ja asjakohatu, millest tulenevalt ei

saa ka väita, et korralduses on avalikke ja erahuve õigesti väärtustatud ja kaalutud.

Kohus ei saa kaebaja eeltoodud seisukohaga täielikult nõustuda. Käesolevas asjas ei ole vaidlust

selles, et kaebaja ühe naaberkrundi omanikuks on PERH, kes osutab teenuseid avalikes huvides

pea poolele Eesti elanikonnale. Seega antud juhul tuleb PERH-i huve kindlasti käsitleda kui

avalikke huve, samuti tuleb Tallinna Lastehaigla huve käsitleda avalike huvidena. Eeltoodut ei

välista see, et ka neil asutustel võivad olla teatavad erahuvid. Seega on õige vastustaja seisukoht

selles, et arvestades planeeritava ala naabruses asuvat kahte suurt ja riikliku tähtsusega

haiglakompleksi, on vajalik ja esmatähtis tagada nende töö. Olukord, kus täiendav

liikluskoormus kitsastel tänavatel halvendab nii patsientide kui operatiivautode juurdepääsu

haiglale on siinkohal lubamatu. Ülekaalukas avalik huvi, mis seisneb haiglate ja kiirabi töö

toimimise tagamises. Samas ei nõustu kohus sellega, et siinkohal ei oleks pidanud tõsisemalt

kaaluma ka J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringust huvitatud isiku huvisid ja põhjendama,

milles need huvid on vastuolus PERHi huvidega. Kohus leiab, et adekvaatne ei ole ka kaebaja

viide

kriisisituatsioonile,

sest

sellises

olukorras

on

mitmeid

lihtsaid

(ajutisi

liikluskorralduslikke) võimalusi tagada esmajoones avalike huvide järgimine. Kohus märgib

huvide kaalumise seisukohast ära ka selle, et ta tuvastas juba eelnevates punktides, et

liikluskorralduse suhtes on vastustaja sisuliselt esitanud põhjendamata ja tõenditega vastuolus

olevad väiteid.

Samas ei tähenda eeltoodu, et vastustaja ei oleks pidanud sisuliselt analüüsima, kas

vaidlusalune detailplaneering tõepoolest toob kaasa vastustaja poolt väidetud olukorra või on

liikluskoormus seal sisuliselt samasugune ka juhul, kui vaidlusalust detailplaneeringut ei oleks,

arvestades sh J. Sütiste tee 19 ja Retke tee 32 detailplaneeringust tulenevate mahtudega.

Kuivõrd vastav sisuline analüüs korralduses puudub siis on tegemist olulise kaalumisveaga ning

korraldus on sellest tulenevalt õigusvastane.

Kaebaja viited asjaolule, et vastustaja oleks pidanud kaaluma avaliku huvi aspektist ka seda, et

tema kinnistul asuva jalakäijate tee kasutamine on avalikes huvides, siis selles osas tuleb

nõustuda vastustajaga selles, et arvestades asjaolu, et vastav jalakäijate tee on ka praegu

avalikus kasutuses ja detailplaneeringu realiseerimisel hakkaks jalakäijate teed läbima ka

autotee, millist olukorda praegu ei ole, siis selle asjaolu kaalumata jätmine ei ole oluline

menetlusviga.

11. Kohus nõustub kaebajaga, et korralduses on Mustamäe üldplaneeringus ettenähtud

piirkonna arengueesmärgi kooskõla J. Sütiste tee 17 detailplaneeringulahendusega jäänud

selgelt määratlemata ja kaalumata. Vastustaja on küll õigesti välja toonud, et asjaolu, et

detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga, ei too automaatselt kaasa detailplaneeringu

vastuvõtmist ja kehtestamist, kuid on jätnud korralduses esitamata vastavad kaalutlused, miks

ei võeta vastu üldplaneeringuga sisuliselt kooskõlas olevat planeeringulahendust. Kohus leiab,

et vastustajal oleks tulnud põhjendada ka seda, miks väidetav vastuolu Mustamäe

üldplaneeringuga selles, et planeeringuga ei kavandata haljasala rajamist, kaalub antud juhul

üles asjaolu, et planeeringuga kavandatakse piirkonna arengueesmärkidega kooskõlas olevat

hoonet. Kohtu arvates on igati mõistetav, et hoonete rajamisega väheneb seni nende kohal olnud

looduslik pind. Samuti näeb üldplaneering ette arenguala, mille mõtteks ongi uute hoonete ja

nendes pakutavate tervishoiuteenuste mahu suurendamise. Kui aga asuda seisukohale, et

loodusliku pinna säilitamine on absoluutselt ja alati olulisem, siis ei oleks võimalik vastaval

alal ühtegi uut hoonet ega rajatist planeerida ja veel vähem sinna arenguala ette näha. Sellisel

juhul oleks ilmselgelt tegemist rangema režiimiga looduskaitsealaga. Kohus märgib

täiendavalt, et kaebaja on õigesti välja toonud, et loodusliku pinna iga hinna eest säilitamine ei

ole sätestatud ka kehtivas üldplaneeringus, mille sõnastustest nähtub, et oluliseks on peetud

eelkõige piirkonna heakorrastatust ja korralikku haljastamist peale ehituse lõpetamist.

Lisaks on vastustaja oma vastuses kaebusele selgelt märkinud, et järgima peab ka linna

ruumilist arengut üldisemast aspektist. Samas ei ole vastustaja korralduses üheselt arusaadavalt

ära näidanud neid üldisi aspekte ja sidunud neid konkreetse planeeringuga selliselt, et nähtuks,

millistest kaalutlustest ja milliseid ja kelle huve silmas pidades on vastav otsus tehtud. Kuivõrd

sisulisi põhjendusi korralduses selles osas ei nähtu, siis kohus leiab, et tegemist on ilmselge ja

olulise kaalutlusveaga.

12. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et korralduses esitatud hinnang detailplaneeringu

keskkonnamõjudest on puudulik ega tugine haldusmenetluses kogutud materjalide igakülgsel

hindamisel, millest tulenevalt on rikutud põhjendamiskohustust ning tehtud järjekordne

kaalutlusviga.

Vaidlust ei ole selles, et Mustamäe üldplaneeringus on sätestatud mh, et „Tagada ehitiste ümber

heakorrastatud haljasalade rajamine, üldkasutatava avaliku ruumi kvaliteet ja ala siseste

juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede olemasolu. Parkimine lahendada ala piires.“

Otsuses on märgitud, et: „/…/Iga uus- ja juurdeehitusega kaugeneb Mustamäe kunagisest

parklinna ideest. Ehitiste, teede ja parklate kavandamine toimub loodusliku kattega pinnase

arvelt. Seoses intensiivsema liiklemisega suureneb koormus looduskeskkonnale. Seega läheb

nimetatud tegevus vastuollu Mustamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarves

toodud põhimõttega, kus tervishoiuasutuste arengualas tuleb ehitiste ümber tagada

heakorrastatud haljasalade rajamine, üldkasutatava avaliku ruumi kvaliteet ja ala siseste

juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede olemasolu.“

Kohus leiab, et vastustaja on asunud ekslikule seisukohale, et antud juhul läheb detailplaneering

vastuollu Mustamäe üldplaneeringuga. Kohus nõustub kaebajaga selles, et Mustamäe

üldplaneeringus ei ole nõuet, et antud piirkonnas tuleb vältida uute hoonete rajamist, millega

kaasneb autoliiklus või väheneb loodusliku kattega pinnas. Selline järeldus on ka vastuolus

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega, milleks on tervishoiuasutuste arenguala.

Mustamäe üldplaneering näeb ette, et antud piirkonnas, kui tervishoiuasutuste arengualas, tuleb

ehitiste ümber tagada heakorrastatud haljasalade rajamine, üldkasutatava avaliku ruumi

kvaliteet ja ala siseste juurdepääsuteede, sh kergliiklusteede olemasolu. Vastustaja ei ole

põhjendanud, miks ta leiab, et detailplaneering neile tingimustele ei vasta ja millistele

andmetele ta oma seisukoha esitamisel tugineb. Seda eriti olukorras, kus detailplaneeringule

tehtud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne vastustaja seisukohti ei kinnita.

Vastustaja ei ole sisuliselt üldse analüüsinud, millist mõju detailplaneering keskkonnale

avaldab

–

sh

on

analüüsimata

krundi

täisehitusprotsent,

naabruses

asuvad

keskkonnatingimused, roheala osakaal ja kvaliteet praegusel krundil, tegemata on liiklusmüra

uuring.

13. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et korralduses puuduvad põhjendused ja kaalutlused,

miks tuleb J. Sütiste tee 17 planeeringumenetlus lõpetada ehk puuduvad kohased põhjendused

planeeringu vastuolust õigusakti või linna ruumilise arengu eesmärkidega.

Vastustaja on küll õigesti märkinud, et vastavalt Tallinna linna ehitusmääruse (Tallinna

Linnavolikogu 06.09.2012 määrus nr 21) § 15 lg 3 p 1 edastab Amet detailplaneeringu koos

lisadega arvamuse avaldamiseks TPR-i kaudu elektrooniliselt vastava linnaosa vanemale, kes

võtab arvesse halduskogu otsuse, ning sama määruse § 15 lg 3 p 6 sätestab, et Amet edastab

detailplaneeringu koos lisadega arvamuse avaldamiseks TPR-i kaudu elektrooniliselt Tallinna

Transpordiametile, kui planeeritavat ala läbib ühistransport, detailplaneeringuga kavandatav

toob kaasa avalikult kasutataval tänaval liikluskorralduse muudatused või liikluskoormuse

olulise kasvu, kuid eeltoodust ei tulene seda, et juhul kui vastavat kooskõlastust ei anta, et siis

oleks detailplaneering vastuolus õigusaktidega või et sellisel juhul ei tuleks otsuses endas (või

seletuskirjas) põhjendada, milles detailplaneeringu vastuolu õigusaktidega seisneb.

Vastav kohustus tuleneb mh ka Tallinna linna ehitusmääruse § 15 lg 2, mis sätestab, et Amet

analüüsib ja hindab planeeringumenetluse õiguspärasust ning planeeringulahenduse sisulist

vastavust õigusaktidele, üldplaneeringule ning muudele alusdokumentidele (keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne, arengukavad, ehitusmäärus, standardid jms), sobivust

linnaruumi ja eelnenud koostöö piisavust ning esitab vajaduse korral planeeringu koostajale

nõude detailplaneeringut täiendada või esitada lisaandmeid. Sama paragrahvi lg 5 ja 7 viimasest

lausest tuleneb, et Amet arvestab planeeringu kohta esitatud arvamustega ning korraldab

detailplaneeringu kooskõlastamise või esitab planeeringu koostajale nõude täiendada

detailplaneeringut või esitada lisaandmeid. Amet võib põhjendatud juhul jätta esitatud

arvamusega arvestamata, teavitades sellest arvamuse esitajat. Kui kooskõlastamisel ei viidata

vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks.

Viimati nimetatud põhimõte tuleneb ka PlanS v.r § 17 lg 4, mis sätestab, et kui kooskõlastamisel

ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud

planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud

teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Tallinna Transpordiamet oma 22.01.2014

dokumendis nr 4-1/14/14 ja Mustamäe Linnaosa Valitsus oma 14.02.2013 dokumendis nr 1-

12-/684 ja 22.01.2014 dokumendis nr 1-12/13/978-9 (vt DP kaust) oleks välja toonud

detailplaneeringu vastuolu õigusaktidega.

Mustamäe Linnaosa Valitsuse seisukohas kooskõlastuse andmata jätmise kohta on küll

üldsõnaline viide PlanS v.r § 1 sätestatud põhimõtte arvestamata jätmisele (so võimalikult

paljude ühiskonnaliikmete huvidega tasakaalustatult arvestamise põhimõtte rikkumine, kuivõrd

Mustamäe elanike esinduskogu ja J. Sütiste tee 11, 13 ja 15 elanikud ei ole detailplaneeringuga

nõus), kuid ei ole välja toodud, milles see õigusvastasus seisneb. Pelgalt naaberkinnistute

omanike vastuseis ei tähenda seda, et detailplaneering oleks vastuolus PlanS v.r §-ga 1. Selleks,

et tugineda detailplaneeringu vastuolule PlanS v.r §-ga 1 tuleb konkreetselt ka välja tuua, milles

see naaberkinnistute huvidega arvestamata jätmine seisneb ja kaaluda kõige poolte huve.

Selliseid kaalutlusi korraldusest ei nähtu.

Samuti on Mustamäe Linnaosa Valitsus märkinud, et otsus oleks tühine HMS § 63 lg 2 p 5

alusel, kuid ka selles osas jääb selgusetuks, miks leitakse, et detailplaneeringu vastuvõtmise

otsus oleks tühine, sest õiguskindluse puudumine soovitud liiklusskeemi teostatavuse osas

vastavat tagajärge kaasa ei too.

Seega leiab kohus, et vastustaja on jätnud korralduses välja toomata, milles seisneb

detailplaneeringu

vastuolu

õigusaktidega.

Seisukoht,

et

kuivõrd

eelpool

viidatud

kooskõlastused on jäetud andmata ning et see tõendab, et detailplaneering ei vasta

õigusaktidele, ei ole õige ja põhjendatud. Kindlasti ei saa käsitleda detailplaneeringu

õigusaktidega vastuoluna asjaolu, et detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeringualale

sõidukite juurdepääs ette nähtud J. Sütiste teelt. Vastustaja selgituste osas, et tulevikus võib

tekkida olukord, et sellise juurdepääsu rajamine ei ole reaalselt teostatav PERH-i võimaliku

vastuseisu tõttu, on kohus väljendanud oma seisukohta käesoleva otsuse punktis 9 märgituga

ja siinkohal ei hakka seda üle kordama.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on teinud korralduse andmisel olulise

kaalutlusvea, mis toob kaasa korralduse tühistamise.

14. Kaebaja märkis veel, et 21.01.2015 korraldus Sütiste tee 17 detailplaneeringu vastu võtmata

jätmise kohta on ebaproportsionaalne ja vastuolus Mustamäe üldplaneeringus määratud

piirkonna juhtfunktsiooniga ja motiividega, millest vastustaja lähtus Sütiste tee 19 planeeringu

kehtestamisel,

Kohus märgib, et käsitles juba eelpool küsimust seoses vaidlusaluse planeeringu vastavusega

Mustamäe üldplaneeringule ega pea vajalikuks oma seisukohti korrata. Mis puudutab aga

väidetavat proportsionaalsuskohustuse rikkumist arvestades, et naaberkinnistule on

detailplaneering kehtestatud, siis selles osas leiab kohus, et kaebaja käsitlus ei ole päris õige.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et juhul kui samas piirkonnas keeldutakse sama

juhtfunktsiooniga alal sarnaste eesmärkidega detailplaneeringu vastuvõtmisest (või

kehtestamisest), milline detailplaneering on kehtestatud näiteks naaberkinnistule, on tegemist

proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega. Detailplaneeringu kehtestamise pädevus on

kohalikul omavalitsusel. Isikul on õigus üksnes kaalutletud ja seaduse nõuetele vastavale

otsusele.

15. Kohus nõustub kaebajaga selles, et korralduses puudub planeeringulahenduse vastuvõtmata

jätmise proportsionaalsuse põhjendus (HMS § 3 lg 2 § 4 lg 2) ja proportsionaalsuse nõude

rakendamata jätmine on oluline sisuline eksimus. Korralduses ei ole kaalutud, miks oli vajalik

just detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine, mitte näiteks kaebajale täiendava võimaluse

andmine detailplaneeringu lahenduse muutmiseks või täiendamiseks.

16. Vastustaja viited üldteada olevale parkimiskohtade puudusele PERHI ümber ja kaebaja

vastuväited sellele jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd kohus kontrollib üksnes Korralduse

õiguspärasust. Korralduses vastavale asjaolule ei ole tuginetud.

17. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd Korralduse tegemisel ei ole järgitud nõutekohaselt

kaalutlusreegleid ja rikutud on oluliselt põhjendamiskohustust, siis tuleb vaidlustatud Tallinna

Linnavalitsuse 21.01.2015 korraldus nr 66-k tühistada. Kuivõrd kohus rahuldas

tühistamiskaebuse, siis kuulub rahuldamisele ka kohustamiskaebus Tallinna Linnavalitsuse

kohustamiseks otsustada J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle. Kohus

leiab arvestades kõiki asjaolusid ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, et vastustajal on

võimalik vastav otsus vastu võtta 2 (kahe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud

18. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks.

Kaebuse esitaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 6189 eurot

vastavalt Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ arvetele nr 125-A, 197-A, 353-A, 649-A,

1A, 81-A, 302-A (tl 128-134 pöördel). Arved on tasutud (tl 135-138).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust.

Kohus on seisukohal, et arvestades kuluarvetes ja neile lisatud dokumentides kajastatud töö sisu

on esindaja kulu kohtu hinnangul seotud käesoleva vaidlusega ning töö maht on vastavuses

sellele kulutatud ajaga.

Kohus leiab, et osaliselt põhjendatud on vastustaja väide, et menetluskulusid tuleks vähendada,

kuna detailplaneeringu menetluses esindab kaebajat sama esindaja. Kohus nõustub

vastustajaga, et esindaja varasem osalemine detailplaneeringu menetluses vähendab esindaja

töö mahtu seoses käesoleva kohtumenetlusega selles osas, mis puudutab ennast asjaoludega

kurssi viimisesse ja eriti kaebuse enda koostamise osas. On ilmselge, et esindajal, kes on

varasemalt tuttav asjaoludega ja ka haldusmenetluse dokumentatsiooniga, kulub kaebuse

koostamiseks vähem aega, kui esindajal, kes peab alustama esindamist täiesti tundmatus asjas.

Kohus leiab, et põhjendatud on vastustaja vastuväide kaebuse koostamiseks kulunud aja suhtes.

Kohtule esitatud kaebus koosneb sisuliselt 13 leheküljest tekstist, millest 1,5 lehekülge on

menetluslikke taotlusi. Kohus leiab, et osaliselt on õigustatud vastustaja taotlus vähendada

kaebuse koostamisega seotud kulusid ja kohus leiab, et õigustatud on nende vähendamine ¼

ulatuses ehk kohus peab õigustatuks kompenseerida osutatud õigusabi selle arve osas 15 tunni

ulatuses s.o. 2100 euro + käibemaks ulatuses. Samuti peab kohus osaliselt õigustatuks

vastustaja vastuväidet seoses 26.10.2015 arvega seoses ettevalmistusega halduskohtu

kohtuistungiks. Kohus nõustub vastustajaga, et sisuliselt ei olnud vajalik enam arvel toodud

detailplaneeringu materjalide analüüs ja suuresti oli täiendavalt vaja analüüsida ainult

vastustaja vastust. Kohus leiab, et selles osas on õigustatud õigusabi väljamõistmine 3 tunni

eest ehk arve üldsummat tuleb vähendada 1,75 tunni osas ja 245 eurot + käibemaks võrra.

Kohus leiab, et vastustaja seisukoht selles, et menetluskulud tuleks välja mõista ilma

käibemaksuta, ei ole õige. Kohus juhib siinkohal vastustaja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr

3-3-1-54-12, mille kohaselt Riigikohtu praktikas (otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-07, p-d 15 ja

16) on leitud, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga ning see

seisukoht on halduskohtumenetluses jätkuvalt kohaldatav.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kantud ja

põhjendatud menetluskulud summas 5089 eurot (koos käibemaksuga).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik