2-15-6937/37 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2016.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-15-6937

Tsiviilasi

XXXX(pankrotis) pankrotihaldur XXXX hagiavaldus

XXXX ja XXXX vastu tehingute tagasivõitmiseks

Tsiviilasja hind

20 000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

XXXX(pankrotis)

(isikukood

XXXX)

pankrotihaldur Raivo Piirla; e-post: edikte@edikte.ee)

Kostja 1: XXXX(isikukod XXXX; elukoht: XXXX; e-

post: XXXX)

Kostja 2: XXXX(isikukood XXXX; elukoht: XXXX; e-

post: XXXX)

Kostjate lepinguline esindaja: Anatoli Orlovski (e-post:

anatoli@firetek.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

11.05.2016

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada

tagasivõitmise

korras

kehtetuks

pankrotivõlgniku

XXXXja

XXXXvahel

06.01.2012.a

sõlmitud

korteriomandi

aadressiga

Tallinn,

XXXX(kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX) müügileping ja asjaõigusleping.

3. Tuvastada XXXXkohustus anda nõusolek kohtuotsuse alusel pankrotivõlgniku

XXXX(isikukood XXXX) kandmiseks ½ mõttelise osa Tallinnas, XXXXasuva

korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX)

omanikuna kinnistusraamtusse.

4. Tunnistada tagasivõtmise korras kehtetuks XXXXja XXXXvahel 14.11.2014.a.

korteriomandi aadressil XXXXTallinn, Harjumaa (kinnistusosakonna registriosa

nr. XXXX) mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping.

5. Tuvastada XXXXkohustus anda nõusolek kohtuotsuse alusel pankrotivõlgniku

XXXX(isikukood XXXX) kandmiseks ½ mõttelise osa Tallinnas, XXXXasuva

korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX)

omanikuna kinnistusraamtusse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Määrata kindlaks hageja XXXX(pankrotis) pankrotihaldur XXXXhüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjatelt XXXXja XXXXvälja

pankrotihaldur XXXXmenetluskulud (riigilõiv) summas 50 eurot.

3. Välja mõista kostjatelt XXXXja XXXXriigituludesse riigilõiv 750 eurot, mille

tasumisest oli hageja vabastatud.

4. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.

Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Tähtaegselt

nõuetekohase

tasumata

jätmise

korral

suunatakse

nõue

sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn.

Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust

kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt Harju Maakohus algatas 16.12.2014.a. XXXX pankrotimenetluse ja

määras ajutiseks halduriks Raivo Piirla. Harju Maakohus kuulutas 22.01.2015.a. määrusega

välja XXXX pankroti ning määras pankrotihalduriks senise ajutise halduri. 3.11.2011.a.

toimus XXXX juures läbiotsimine, mille käigus leiti suures koguses sigarette + alkoholi,

selle menetluse lõppresultaadina mõisteti XXXX17.09.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas

nr. 1-14-6853 kriminaalkorras süüdi ja karistati 1 a vangistusega tingimisi. Maksu ja

Tolliameti poolt läbi viidud uurimise ajal 3.11.2011.a.-27.02.2013.a. võõrandas

XXXX6.01.2012.a. müügitehinguga korteriomandi registriosa nr. XXXX asukohaga

XXXX, Tallinn enda pojale XXXX, kes omakorda kinkis 14.11.2014 kinkelepinguga 1/2

kinnistust enda õele (ühtlasi pankrotivõlgniku tütrele) XXXX. Lisaks sellele võõrandas

XXXX 8.12.2011 registriosa nr. XXXX Tallinna linn, XXXX XXXX’ile, 12.09.2012

elamumaa, Maardu linn, XXXXregistriosa nr. XXXX XXXXja XXXX ja 4.02.2013

registriosa nr. XXXX korteriomandi Tallinna linn, XXXXkorter 174 XXXX’le. Sisuliselt

võõrandas XXXXkogu kinnistusregistris oleva vara, vältimaks vara arestimist ja ühtlasi

vara realiseerimist Maksu ja Tolliameti nõude katteks. Vara võõrandati ja hageja pole

tuvastanud

et

raha

oleks

üle

kantud,

st.

võlgniku

pangakontole

XXXXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank raha ei ole laekunud. 06.01.2012.a. sõlmitud

lepingu p 2.1. ei selgu, et müüja kinnitaks raha kättesaamist, arvestades neid asjaolusid seab

hageja kahtluse alla et kostja tasus lepingus kokkulepitu ja tegemist võis olla näiliku

tehinguga TsÜS § 89 mõttes arvestades asjaoluga, et tegemist oli tehinguga lähisugulaste

vahel.

2. Võõrandades ära kogu oma kinnisvara jäi hageja (XXXX ) tuluks ainult igakuine

invaliidsuspension 148,98 eurot ja toitjakaotuse sotsiaalabi 221,44 eurot, mida makstakse

Vene Föderatsiooni poolt, mis ei võimaldanud tal varasemast tegevusest tekkinud

hilisemaid maksekohustusi riigi ees täita ning seega muutus hageja varade võõrandamise

tõttu maksejõuetuks ja esitas pankrotiavalduse. Kuivõrd võlgnik võõrandas ära kogu oma

kinnisvara sh. XXXX Tallinn korteriomandi, mille arvel oleks olnud võimalik

võlausaldajate nõudeid rahuldada, siis kahjustas võlgnik (tehinguga) võlausaldajate huve

(PankrS § 109 lg 1).

3. Hageja on tellinud võõrandatud korteriomandi hinnangu 17.12.2015.a., mille kohaselt

moodustab korteriomandi turuväärtus 14.12.2015.a. seisuga 65 000,00 eurot, hinnangus

märgib maakler et 06.01.2012.a. müügitehingu sooritamise ajal moodustas korteriomandi

turuväärtus 46 000,00 eurot, mis ületab lepingus kokkulepitud hinda, seega müügihind

tehingu tegemise ajal ei vastanud tehingu tegemise turuhinnale, st. korteriomand võõrandati

alla turuhinna. Arvestades seda asjaolu ja hageja (pankrotivõlgniku) teadmist

uurimistoimingutest (3.11.2011.a.-27.02.2013.a.) tehingu sõlmimise ajal ja hilisemalt

tekkinud maksekohustusi riigi ees, pidi võlgnik olema teadlik oma maksejõuetuse

saabumisest

ja

tegi

tehingu,

mille

tulemusel

vähenes

oluliselt

tema

vara.

Pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõuded moodustavad 12 176,65 eurot ja

võõrandatud vara ja turuhinna vahest (vara turuväärtus 2012.a. 46 000,00 eurot miinus

müügihind 20 000,00 eurot=26 000,99 eurot) selgub, et võlgniku õigusrikkumistest

tekkinud hilisemalt tuvastatud maksekohustused saanuks rahuldatud võlgniku vara arvelt,

on tagasivõitmise hagi põhjendatud st. et müügilepingu tulemusel vähenes võlgniku vara,

vara võõrandati alla turuväärtuse, tehinguga kahjustas võlgnik võlausaldajate huvisid.

4. Hageja palub tunnistada kehtetuks 06.01.2012.a korteriomandi aadressiga XXXXTallinn,

Harjumaa kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX müügileping ja asjaõigusleping,

tunnustada XXXX(isikukood XXXX) omandiõigus, tuvastada XXXXisikukood XXXX

tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsuse alusel kande tegemiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnas korteriomandi aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa (Tartu Maakohtu

kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) XXXX le (isikukood XXXX) elukoht XXXX ,

Tallinn omanikuna ja tunnistada kehtetuks 14.11.2014.a. korteriomandi aadressil XXXX

Tallinn, Harjumaa kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX mõttelise osa kinkeleping ja

asjaõigusleping, tunnustada XXXX(isikukood XXXX) omandiõigus ning tuvastada

XXXXisikukood XXXX tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega alusel kande tegemine

Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas ½ mõttelise osas korteriomandi aadressil XXXX,

Tallinn, Harjumaa (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) XXXX le

(isikukood XXXX) elukoht XXXX , Tallinn omanikuna.

Kostjate seisukoht

5. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata.

6. Nii võlgnik kui ka kostjad ei teadnud, et võlgnik oma tehinguga tahtlikult kahjustab

võlausaldaja (antud juhul riik – Maksu- ja Tolliamet) huve. Kokkuleppes kriminaalasjas

nr.13930000192, (mis oli kohtu poolt kinnitatud) punktis 4 on märgitud, et kuriteoga

tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole. Riigi kasuks oli konfiskeeritud kaup (kokkuleppe

p.6.1.). Kriminaalasja uurimise käigus ei olnud võlgnikule esitatud materiaalseid nõudeid

(tsiviilhagi). Seega võlgnik ei saanud kahjustada riigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu), kui

võlausaldaja huve.

7. Kostjad leiavad, et hagi ei kuulu rahuldamisele esiteks sellel alusel, et võlausaldaja ei

kaitsnud pankrotimenetluses oma nõuet seaduses ettenähtud korras, teiseks, võlausaldajate

nõuete kaitsmise protokoll on vormistatud seaduse oluliste rikkumistega ning

lõppkokkuvõtteks, kostjate järeldus langeb kokku hageja aruandes (p-s.4) toodud

seisukohaga – „ vara tagasivõitmise võimalus puudub“ .

8. Kostjad leiavad, et võlausaldajate nõuded on kaitsmata. Kostjate arvates, seisnevad

„rikkumised“ alljärgnevas: 1) võlausaldajad nõuete kaitsmise koosolekust osa ei võtnud

(protokollis „koosolekust võlausaldajad osa ei võtnud“); 2) nõuete kaitsmise koosolekul

loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega

rahuldatud. Kostjate andmetel, võlausaldaja nõuded ei tugine kohtu või vahekohtu

jõustunud otsustele (Pankr 103 lg 4). Samuti jääb kostjatele arusaamatuks võlausaldajate

nõuete kujunemine. Vastavalt hageja aruandele, võlgniku (p.2.3.“andmed võlgade kohta“ –

summa moodustab 8682,82 eurot) „tunnustatud“ väidetavalt 12 176,65 eurot. 3) Protokollis

„Haldur viib läbi nõuete kaitsmine“. Protokollist ei selgu, kuidas toimus hääletamine Pankr

§ 82 mõttes. On arusaadav, et hääletamist ei toimunud; 4) Pankr § 103 lg 6 kohaselt, iga

nõude läbivaatamise kohta märgitakse nõuete kaitsmise koosoleku protokolli, kas nõuet ja

nõuet tagavat pandiõigust tunnustati või mitte ja kes vaidles nõudele, selle

rahuldamisjärgule või nõuet tagavale pandiõigusele vastu. Samuti märgitakse protokolli,

kes loobus esitatud vastuväitest. Protokollis puuduvad andmed esitatud nõuete vastuväidete

osas. Tähelepanuväärivaks on ka see, et protokollis „haldur tänas olevaid võlausaldajaid ja

luges koosoleku lõppenuks“. (kostjatele jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik tänada

puuduvaid võlausaldajaid); 5) hageja ei selgitanud võlgnikule tema põhilisi õigusi (esitama

vastuväited, kaebused) toimunud võlausaldajate koosolekul. Pankr § 55 lg 2 kohaselt,

haldur peab arvestama võlgniku huve.

9. Kostjad leiavad, et võlausaldajate üldkoosolek, mis toimus 24.04.2015.a. on õiguslikult

tühine (ei olnud otsusevõimeline Pankr § 81 lg 1 kohaselt, „ võlausaldajate üldkoosoleku

otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega“.).

TsÜS § 84 lg1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

10. Hageja on leidnud, et 06.01.2012.a. sõlmitud lepingu p.2.1 ei selgu, et müüja kinnitaks raha

kättesaamist. Kostjad leiavad, et hageja „kahtlused“ raha kättesaamise osas on alusetud.

Kostja 1 on alati abistanud XXXX ’t nii varem kui ka praegu. Kostjad esitasid XXXX ’i

kinnituse, kes andis kostajale 1 raha korteri ostmiseks. Kostjalt 1 saadud rahast XXXX ostis

endale väiksema pinnaga (16,30 m2) korteri aadressil: XXXX , Tallinn.

11. Kostjad ei saa lugeda õigeks, hageja järeldusi korteriomandi turuväärtuse osas. 2012.a. turu

statistikast on näha, et korteriomandi võõrandamisel (miinimum) 1 m2 hind on 375,83-

347,88 eurot. XXXX müüs oma korteriomandi hinnaga 1m2 447,43 eurot.

Kohtu põhjendused

12. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

13. Kohus on tuvastanud ja poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: Harju

Maakohus algatas 16.12.2014.a. XXXXpankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks

Raivo Piirla; Harju Maakohus kuulutas 22.01.2015.a. määrusega välja XXXXpankroti ning

määras pankrotihalduriks senise ajutise halduri; 3.11.2011.a. toimus XXXXjuures

läbiotsimine, mille käigus leiti suures koguses sigarette + alkoholi, selle menetluse

lõppresultaadina mõisteti XXXX17.09.2014 kohtuotsusega (kriminaalasja nr. 1-14-6853

(13930000192)) krim. korras süüdi 1 a vangistust tingimisi; 6.01.2012.a.sõlmis XXXX

korteriomandi müügilepingu, hooneühistu liikmelisuse müügilepingu ja asjaõiguslepingu,

millega võõrandas korteriomandi registriosa nr. XXXX asukohaga XXXX, Tallinn enda

pojale XXXX(I kd lk 23-32); 14.11.2014 sõlmis XXXXoma õe XXXX kinkelepingu, mille

kohaselt kinkis 1/2 mõttelist osa korteriomandi registriosa nr. XXXX asukohaga XXXX,

Tallinn oma õele XXXX( I kd lk 33-40); XXXXon XXXXpoeg ja XXXXon XXXXtütar.

14. XXXX(pankrotis) pankrotihaldur XXXXon esitanud kohtule kaks nõuet:

1. tunnistada kehtetuks 06.01.2012.a korteriomandi aadressiga XXXXTallinn, Harjumaa

kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX müügileping ja asjaõigusleping, tunnustada

XXXXomandiõigus, tuvastada XXXXisikukood XXXX tahteavaldus ja nõusolek

kohtuotsuse alusel kande tegemine Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas korteriomandi

aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr

XXXX) XXXX le;

2) tunnistada kehtetuks 14.11.2014.a. korteriomandi aadressil XXXXTallinn, Harjumaa

kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping,

tunnustada XXXXomandiõigus ning tuvastada XXXXtahteavaldus ja nõusolek

kohtuotsusega alusel kande tegemine Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas ½ mõttelise osas

korteriomandi aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna

registriosa nr XXXX) XXXX le.

15. Tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS § 109 lg 1 järgi võlgniku tehingu kehtetuks. Et

tagasivõitmine saaks kaasa tuua PankrS §-s 119 ettenähtud tagajärgi, st tehingu teisele

poolele kohustuse tehingu toimingu järgi üleantu tagastada või hüvitada, peab

tagasivõitmise hagi olema esitatud tema vastu. Tuvastatud asjaolude kohaselt on nii

vaidlusaluse müügilepingu kui ka kinkelepingu poolteks kostjad. Kostja 1 on müügilepingu

puhul ostjaks ja kostja II oli kinkelepingu puhul kingisaajaks. Seega on kostjad vaidlustatud

tehingute teiseks pooleks.

16. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 06.01.2012 XXXX ja kostja XXXX vahel sõlmitud

korteriomandi aadressiga XXXX, Tallinn müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga, kahjustas

võlgnik XXXX teiste võlausaldajate huve.

17. PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110-114

sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti

väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 110 lg 1 p-le 3 kuulutab kohus kehtetuks tehingu, kui

tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas

teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik

kahjustas sellega võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 3 kohaselt võib kohus käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kehtetuks tunnistada ka müügi-, vahetus- või muu

lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või

osaliselt kinke iseloom. Vastavalt PankrS § 110 lg 3 võlgniku lähikondse puhul eeldatakse

et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS

§ 117 lg 1 p-le 3 on füüsilisest isikust võlgniku lähikondseks võlgniku ülenejad ja alanejad

sugulased ja nende abikaasad.

18. Kohus on tuvastanud on, et 06.01.2012.a korteriomandi aadressiga XXXXTallinn,

Harjumaa müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti 06.01.2012 ning ajutine haldur määrati

XXXX ’le 16.12.2014, st enam kui 2 aastat pärast müügilepingu sõlmimist. Seega sõlmiti

müügileping kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Vaidlust pole selle üle,

et kostja 1 on võlgniku poeg ja seega 06.01.2012 korteriomandi aadressiga XXXXTallinn

müügileping on sõlmitud lähikondsega.

19. PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt tehingu tagasivõitmise eelduseks on võlausaldajate huvide

kahjustamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-08 punktis 12 selgitanud, et võlgnik

kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike

toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla

teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist olla siis, kui huvide kahjustamine

on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse tagajärg, mille saabumist

võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või

võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha, saab järeldada tema tahtest. Konkreetsete

võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas

võlgnik teadis asjaoludest, millistest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist.

Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta

oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste

võlausaldajate kahjustamise. Võlausaldajate huvid võivad olla kahjustatud ka siis, kui

võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve,

ning üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid

ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (vt Riigikohtu

21. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12, p 10).

20. Hageja leiab, et 06.01.2012 müügilepingu punkt 2.1. kokku lepitud müügilepingu eseme

hind 20 000 eurot ei vastanud lepingu sõlmimise ajal vara tegelikule väärusele, selle

tulemusel võlgnikule ei laekunud vastusooritusena turuhinnale vastavat rahasummat.

Hageja leiab, et 06.01.2012 müügitehingu sooritamise ajal moodustas korteriomandi

turuväärtus 46 000 eurot, seega võõrandati korter alla turuhinna. Hageja alternatiivse

käsitluse kohaselt 06.01.2012 müügilepingust raha laekunud ei ole ning tegemist võis olla

näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõttes.

21. Kohtule esitatud UusMaa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr XXXX kohaselt on XXXX

, Tallinn korteriomandi turuväärtus 06.01.2012 seisuga 46 000 eurot. Arvestades, et korteri

üldpind on 44,7m2, siis on 1 m2 hinnaks 1029,08 eurot (II kd lk 55-80). Kostjate

vastuväidete kohaselt oli nimetatud korteriomand müügi hetkel remontimata. Kostja on

kohtule esitanud fotod, millist nähtuvad vaidlusaluse korteri elutuba ja köök enne ja pärast

remonti (II kd lk 67-73). Kohus leiab, et kostjate poolt esitatud fotodega on leidnud

tõendamist, et nimetatud korterit on remonditud pärast 06.01.2012 ning tõenäoliselt võob

mõjutada korteri turuhinda asjaolu, kas korter on remonditud või vajab remont. Samas

UusMaa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr XXXX koostamisel on kasutatud

võrdlusobjektina XXXX asuvat korterit, mille suuruseks on 43,4 m2 , mis on remonti vajav

ja mille m2 hind on 1037 m2 (II kd lk 73-74). Seega on võrreldava korteri, mis vajab

remonti, m2 hind kõrgem kui on XXXX , Tallinn asuva korteri turuhind 06.01.2012.

22. Kostja vastuväidete kohaselt kostjate poolt kohtule esitatud 2012 turu statistika kohaselt oli

korteriomandi võõrandamisel miinimum m2 hind 375,83-347,88 eurot ja XXXXmüüs oma

korteriomandi hinnaga 447,43 m2. Kohtule jääb kostjate käsitlust arusaamatuks. Nimelt

kostjate poolt kohtule esitatud Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel 2012 Harju

Maakond, Tallinna linn, Tondi asum ja Kristiine linnaosa 1.01.2012 kuni 31.12.2012

perioodi kohta koostatud turu ülevaatest nähtuvalt Kristiine linnaosas asuvate eluruumide

suurusega 41-54,99 m2 minimaalne tehingu hind oli 84,93 eurot/m2 ja maksimaalne

tehingu hind oli 2033,20 eurot/m2, mis teeb keskmiseks tehingu hinnaks 1059,47 eurot/m2

ja Tondi asumis asuvate eluruumide suurusega 41-54,99 m2 minimaalne tehingu hind oli

104,99 eurot/m2 ja maksimaalne tehingu hind oli 926,87 eurot/m2, mis teeb keskmiseks

tehingu hinnaks 926,87 eurot/m2. Seega ei tõenda kostjate poolt esitatud turuülevaade, et

vaidlusalune korter võõrandati pankrotivõlgniku poolt kostjale I turuhinnaga. Kostjad ei

ole esitanud kohtule omapoolseid tõendeid, milline oli XXXXTallinn asuva korteriomandi

turuhind.

23. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud UusMaa Kinnisvarabüroo

eksperthinnanguga nr XXXX on leidnud tõendamist, et XXXX , Tallinn korteriomandi

turuväärtus 06.01.2012 seisuga oli 46 000 eurot ning nimetatud korteriomand on

võõrandatud võlgniku XXXXpoolt oma pojale XXXX alla turuhinna, mistõttu ei saanud

XXXXvastusooritusena turuhinnale vastavat rahasummat. Seega on kohtu hinnangul

tegemist kinke iseloomuga tehinguga. PankrS § 111 lg 3 sätestab, et kohus võib käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus-, või muu

lepingu kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul on kinke

iseloom.

24. Hageja alternatiivse käsitluse kohaselt 06.01.2012 müügilepingust raha laekunud ei ole ning

tegemist võis olla näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõttes, mille eesmärgiks oli näidata end

võlausaldajatele varatuna. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näiline tehing tühine, kui sellega

varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kui

sõlmitud võlaõigusliku tehingu eesmärgiks on kinnistu omandi tasuta üleminek, oli tehingul

kinkelepingu iseloom.

25. Kohtule esitatud 6.01.2012.a. korteriomandi müügilepingu, hooneühistu liikmelisuse

müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt võõrandas XXXXkorteriomandi registriosa nr.

XXXX asukohaga XXXX, Tallinn XXXX . Lepingu punkt 2.1. kohaselt müüja müüb

lepingu eseme I ostjale hinnaga 20 000 eurot, milline summa on müüjale tasutud enne

käesoleva lepingu sõlmimist ( I kd lk 23-32). Hageja väitel ei ole võlgnik müügilepingu

alusel raha saanud. Kohus leiab, et müügilepingu punkt 2.1 on käsitletav täitmise

kviitungina VÕS § 94 järgi. Riigikohus on 02.06.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08

leidnud, et tegemist on dokumendiga, millega võlgnik saab tõendada oma kohustuste

täitmist ja muudab tavalist tõendamiskohustust võlasuhtes. Kui kviitung täitmise kohta on

välja antud, siis üldjuhul eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud ja tõendamiskoormis

täitmise mittetoimumise kohta läheb üle võlausaldajale. Juhul kui täitmise kohta on

väljastatud kviitung, on võlausaldaja võimalused kohustuse täitmata jätmise tõendamise

kohta piiratud. Muuhulgas võib pool kasutada TsMS §-s 268 sätestatud võimalust anda

vande all ütlusi, samuti on tal võimalik esitada tõendeid selle kohta, et võlgniku sissetulekud

ei võimaldanud tal soetada sellises väärtuses vara, mida oleks olnud vaja müügilepingus

nimetatud kinnistu ostmiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. novembri 2007. a otsus

asjas nr 3-2-1-106-07 ja 23. jaanuari 2006. a otsus asjas nr 3-2-1-147-05).

26. Kostjate poolt kohtule esitatud XXXX i kinnistuse kohaselt viimane kinnitab, et andis

10.12.2011 sularahas laenu XXXX , isikukood XXXX summas 20 000 eurot korteri

ostmiseks aadressil XXXXTallinn. Võlg tagastati kolme aasta jooksul sularahas (I kd lk 93-

94). 11.05.2016 kohtuistungil vande all üle kuulatud kostja XXXX ütluste kohaselt

XXXXTallinn korteri müügitehing viidi läbi seetõttu, et ema XXXXtegi ettepaneku müüa

korter, kuna temal on raskusi korteri haldamisega ja kommunaalmaksete maksmisega. Mina

leides raha ostsin emalt korteri summas 20 000 eurot eest. 20 000 eurot andsin emale

sularahas selleks, et ta saaks osta endale teise korteri, mille ülalpidamine oleks odavam. Osa

rahast ta kulutas isiklikuks otstarbeks. Enne seda kui me sõlmisime tehingu andsin 20 000

eurot üle. See oli 2011 a lõpus. Mina sain 20 000 eurot oma sõbralt laenuks, mille tasusin

talle tagasi. Minul oli oma firma, mis oli hästi tasustatav ja ma sain raha tagasi maksta./../

Kinnitan, et sain XXXX ilt 20 000 eurot. Ema ostis XXXX ilt saadud raha eest korteri

aadressil XXXX , Tallinn. Müügitehingu XXXX, Tallinn ajal minul isiklikke sissetulekuid

ei olnud, laenasin raha sõbrakäest. Kinnitan, et raha laenasin sõbralt 10.12.2011 (II kd lk

103).

27. Kohus leiab, et XXXX i kinnituse ja kostja XXXX vande all antud ütlustega on leidnud

tõendamist, et kostja XXXX laenas XXXXTallinn korteri ostmiseks 20 000 eurot XXXX

ilt ja andis selle raha üle võlgnikule XXXX le sularahas enne 6.01.2012 korteri

müügilepingu sõlmimist. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega ei ole leidnud

tõendamist, et 06.02.2012 müügilepingu näol on tegemist TsÜS § 89 järgi näiliku

tehinguga.

28. Pankrotihaldur on seisukohal, et nii võlgnik kui kostjad pidi teadma, et hageja kahjustab

nimetatud tehinguga võlausaldajate huve. 05.12.2014 esitatud pankrotiavalduses märgib

XXXX , et on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus põhjuseks peab XXXXMaksu- ja

Tolliameti poolt esitatud maksunõuet, maksunõude aluseks on õigusrikkumised, mis said

alguse 3.11.2011 MTA läbiotsimisel, s.o. ebaseaduslik tegevus sigarettide ja alkoholi

hoiustamisel, mille järgnes süüdimõistev kohtuotsus 17.09.2014.a. Pankrotihaldur (hageja)

on seisukohal, et XXXX (võlgnik) makseraskused tekkisid seoses uurimisega juba

3.11.2011, varad võõrandati vältimaks realiseerimist Maksu-ja Tolliameti nõude katteks.

29. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 17.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6853 on

XXXXkokkuleppemenetluses süüdi mõistetud KarS § 376 lg 1 järgi ning mõistetud

karistuseks 1 aasta vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga. XXXX t süüdistati selles, et tema

03.11.2011 hoidis ja ladustas suures koguses maksumärgiga märgistamata nõuetel

mittevastavas müügipakendis tubakatooteid Tallinnas, aadressil XXXX. 03.11.2011 leiti ja

võeti läbiotsimiste käigus XXXXTallinn ära XXXX valdusest, tema korterist ja selle juurde

kuuluvast garaažist ja keldriboksist maksumärkidega märgistamata sigarette, mida

üldkogusena oli 136 000 sigaretti. Kuivõrd 03.11.2011 läbiotsimiste käigus võeti XXXX

elukohas sigarette kokku ära 136 000, siis nende arvestuslik aktsiis on 9928 eurot, st ületab

sajakordselt summat 7300 eur- seega oli ära võetud sigarette suures koguses (I kd lk 17-21).

Maksu-ja Tolliamet 23.02.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027391-6 kohaselt 03.11.2011

XXXXhoidis ja ladustas suures koguses maksumärgiga märgistamata nõuetele

mittevastavas pakendis tubakatooteid Tallinnas, aadressil XXXX . Läbiotsimise käigus

võeti eelnimetatud korterist, selle juurde kuuluvast garaažiboksist ja keldrist ära Eesti

Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigarette üldkoguses 136 000 tükki. MTA on

seisukohal, et XXXX l on tekkinud importtollimaksude võlgnevus summas 15 519,73 eurot.

Importmaksude

võlgnevus

tekkis

03.11.2011

tema

valduses

tuvastatud

Eesti

maksumärkidega märgistamata sigarettidelt ( II kd lk 132-145).

30. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 12.02.2015 tõendi nr 7-1/15/362 kohaselt on XXXX

võõrandanud

ajavahemikus

2010-2014

järgmised

kinnistud/korteriomandid:

XXXXMaardu linn, võõrandati XXXXja XXXX , sisse kantud 19.09.2012, XXXXTallinn,

võõrandati XXXX , sisse kantud 17.01.2012, XXXX Tallinn, võõrandati XXXX, sisse

kantud 13.12.2011 ja XXXX , võõrandati XXXX, sisse kantud 11.02.2013 ( I kd lk 41).

31. Eeltoodud

tõendeid

kogumis

hinnates

asub

kohus

seisukohale,

et

võlgnik

XXXX06.01.2012 müügilepingut sõlmides oli teadlik, et nimetatud tehing kahjustab tema

võlausaldajate huve. Nimelt võlgnik XXXX pidi olema teadlik, et seoses 03.11.2011 tema

valdusest, korterist ja selle juurde kuuluvast garaažist läbiotsimise tulemusena leitud ja

äravõetud 136 000 maksumärkidega märgistamata sigarettidega võib tekkida temal Eesti

Vabariigile maksude tasumise kohustus ja ta võib muutuda maksejõutuks. Seega on ta

06.1.2012 müügilepingu sõlminud teadlikult võlausaldajate huvide kahjustamiseks, s.o.

eesmärgil muuta ennast varatuks, et Eesti Vabariik ei saaks arestida temale kuuluvat

kinnisvara ja selle realiseerimist Maksu ja-Tolliameti nõude katteks. Nimetatud asjaolu

kinnitab, ka XXXX tegevus ajavahemikus 2011-2014, mille jooksul on ta võõrandanud ära

kogu oma kinnisvara. Kohus leiab, et tuvastatud on asjaolu, et nimetatud

võõrandamislepinguga, kuid lisaks ka 8.12.2011 Tallinnas XXXX korteriomandi

võõrandamisega XXXX , 12.09.2012 elamumaa Maardu linn, XXXXvõõrandamisega

XXXX ja XXXX ja 4.02.2013 korteriomandi Tallinna linn, XXXX võõrandamisega

XXXX’le jäi võlgnik sisuliselt varatuks. Samas kui võõrandamislepingu ese oleks jäänud

võlgniku omandisse, oleks selle realiseerimisel ilmselgelt olnud võimaliku rahuldada

võlausaldajate nõuded.

32. Vastuseks kostja vastuväidetele kohus märgib, et asjaolu, et kriminaaluurimise ajal ei olnud

XXXX le esitatud tsiviilhagi, ei tähenda, et võlgnik ei saanud kahjustada riigi (Maksu-ja

Tolliameti kaudu) kui võlausaldaja huve. Käesoleval juhul on Masku-ja Tolliamet teinud

XXXXsuhtes maksuotsused, mida ei ole ta aga vara puudumise tõttu suutnud täita.

33. Vastavalt PankrS § 110 lg 3 võlgniku lähikondse puhul eeldatakse et ta teadis, et võlgnik

kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 117 lg 1 p-le 3 on

füüsilisest isikust võlgniku lähikondseks võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende

abikaasad. Käesoleval juhul 06.01.2012 sõlmitud korteriomandi aadressiga XXXX, Tallinn

müügilepingus ostja näol on tegemist võlgniku pojaga, seega PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt

võlgniku lähikondsega ning PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul

eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve. Vastav eeldus

tuleb kostjal ümber lükata. 11.05.2016 kohtuistungil XXXX poolt vande all antud ütluste

kohaselt ajal kui ta tegi tehingu elas tema oma sõbranna juures, kuid käis ema korteris

perioodiliselt oma isiklike vajaduste tõttu ja selleks et teha remont (II kd lk 163). Kostja I

ei ole tõendanud, et ta ei teadnud, et vaidlusaluse tehinguga kahjustatakse võlausaldajate

huve. Kuna tegemist on PankrS § 111 lg 3 sätestatud kinke iseloomuga tehinguga, siis ei

ole kostja I tõendanud, et 06.01.2011 tehingu tegemisel oli võlgnik maksujõuline ega

muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.

34. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist PankrS § -de 110 ja 119 kohaldamise eeldused, s.o.

et võlgnik XXXXkahjustas 6.01.2012 korteriomandi XXXXTallinn müügilepingu

sõlmimisega teadlikult võlausaldajate huve ning kostja I teadis või pidi teadma, et võlgnik

kahjustas sellega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus tagasivõitmise

korras kehtetuks pankrotivõlgniku XXXXja XXXXvahel 06.01.2012.a sõlmitud

korteriomandi aadressiga XXXXTallinn, Harjumaa (kinnistusosakonna registriosa nr.

XXXX) müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega pankrotivõlgnik XXXXmüüs

XXXXtalle kuulunud korteriomandi aadressiga XXXXTallinn, Harjumaa.

35. Hageja leiab, et kostja I poolt korteriomandi aadressil XXXXTallinn 1/ 2 mõttelise osa

kinkimine kostjale II tuleb tagasi võita PankrS § 116 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et 14.11.2014 sõlmis XXXXoma õe XXXX kinkelepingu, mille

kohaselt kinkis 1/2 mõttelist osa korteriomandi registriosa nr. XXXX asukohaga XXXX,

Tallinn oma õele XXXX . PankrS § 116 lg 2 alusel võib tagasivõitmise nõude esitada

võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõtmise nõude

kui: 1) eriõigusjärgasele oli omandamise ajal teada võlgniku tehingu tagasivõitmise aluseks

olnud asjaolud; 2) juhul kui eriõigusjärglane omandas saadu tasuta.

36. Kohus leiab, et on 14.11.2014 kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kinkelepingule on

kohaldatav PankrS § 116 lg 2 p 2 kuna XXXXomandas ½ mõttelise osa kinnistust tasuta.

Täiendavalt märgib kohus, et täidetud oleksid ka PankrS § 115 lg 2 p 1 asjaolud, kuna

XXXXon pankrotivõlgniku XXXXtütar ning seega lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 5 alusel

ning lähikondsele on omistatav teadmine tagasivõidetavuse aluseks olevatest asjaoludest

PankrS § 11 6 lg 3 alusel ning seda eeldust ümberlükkavaid asjaolusid või väiteid esitatud

ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohus tunnistab tagasivõtmise korras kehtetuks XXXXja

XXXXvahel

14.11.2014.a.

korteriomandi

aadressil

XXXXTallinn,

Harjumaa

kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu.

37. PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on

teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse lepingu alusel saadu koos viljade muu

kasuga. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 ¹ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks

või kustutamiseks vajalik selle isiku nõusolek, kelle kinnisturegistriossa kantud õigust

kanne kahjutaks (puudutud isik). KRS § 34 ¹ lg 2 p 2 kohaselt on puudutatud isikuks

eelkõige asjaõiguse kustutamisel kustutatava asjaõiguse omaja. KRS § 34 ¹lg 8 kohaselt

võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on

lisaks 06.01.2011 müügilepingu ja 14.11.2014 kinkelepingu kehtetuks tunnistamisele

vajalik muuta omanikukannet ning selleks on vajalik ka läbi võõrandamise kinnistu

omanikuks saanud kostjate nõusolek, kes PankrS § 119 lg-st 1 tulenevalt on kohustatud

nõusoleku andma. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust anda.

38. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat XXXXandma nõusolek pankrotivõlgnik

XXXXkandmiseks kohtuotsuse alusel aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa (Tartu

Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) asuva korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse ja kohustada XXXX anda nõusolek kohtuotsuse alusel

pankrotivõlgniku XXXX kandmiseks kohtuotsuse alusel ½ mõttelise osa aadressil XXXX,

Tallinn, Harjuma (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) asuva

korteriomandi omanikuna kinnistusraamtusse.

39. Vastuseks kostjate vastuväidetele, et hagi ei kuulu rahuldamisele esiteks sellel alusel, et

võlausaldaja ei kaitsnud pankrotimenetluses oma nõuet seaduses ettenähtud korras, teiseks,

võlausaldajate nõuete kaitsmise protokoll on vormistatud seaduse oluliste rikkumistega

ning lõppkokkuvõtteks, kostjate järeldus langeb kokku hageja aruandes (p-s.4) toodud

seisukohaga – „ vara tagasivõitmise võimalus puudub“, märgib kohus, et tegemist ei ole

käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohaste vastuväidetega. Pankrotivõlgnikul XXXX l on

olnud võimalik vaidlustada võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, esitada

vastuväiteid pankrotimenetluses esitatud nõuetele, mida aga tehtud ei ole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

41. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

kuulub rahuldamisele, siis tuleneb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

42. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt

hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

43. Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, seega juhindudes TsMS § 174 lg 1

sätestatust määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks

tsiviilasja materjalid.

44. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu tõlgikulu. TsMS §

143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulu dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulu.

45. Hagi tagamisel tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagi tagamise avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50

eurot. Kohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

kostjatel hageja kasuks välja riigilõivu 50 eurot.

46. Vastavalt kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud hagihinna

20 000 eurot puhul tuli tasuda riigilõivu 750 eurot. Harju Maakohtu 12.05.2015 määrusega

on kohus vabastanud hageja riigilõivu maksmise kohustusest 750 eurot ulatuses.

Juhindudes TsMS § 190 lg 2 ja TsMS § 190 lg 4 sätestatust mõistab kohus kostjatelt XXXX

il ja XXXX riigituludesse välja riigilõivu summas 750 eurot. Tasumine peab toimuma 15

päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tasumisega viivitamise korral tuleb

tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses sätestatud ulatuses. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral

suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik