2-15-18112/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuni 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-18112

Tsiviilasi

AB Kreditex AS hagi XXXXvastu alusetult saadud

14 991,28 euro tagastamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

17 520,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AB Kreditex AS (registrikood 12041659,

asukoht Rävala pst 8C, Tallinn 10143; e-post

teade@kredtiex.ee)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana

Sobko (e-post oksana@selberg.ee)

Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX),

Kostja seaduslik esindaja kuni 11.02.2016 XXXX (e-

post XXXX)

Kostja määratud esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Alan Biin (e-post alan@biin.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.04.2016 ja edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXXX AB Kreditex AS kasuks alusetult saadud 14 991,28 eurot.

3. Välja mõista XXXXAB Kreditex AS kasuks viivis põhinõude 14 991,28 euro

täitmata osalt alates 02.12.2015 kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata AB Kreditex AS hagi XXXX vastu sissenõutavaks muutunud

viivise 1 322,26 euro väljamõistmise osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. AB Kreditex AS (edaspidi hageja) esitas 01.12.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse

XXXX(edaspidi kostja) vastu alusetult saadu 14 991,28 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivise 1 322,26 euro nõudes. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis

põhinõude täitmata osalt alates 02.12.2015 kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.06.2014 laenulepingu nr XXXX(edaspidi leping),

mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 15 000,00 eurot. Samal päeval sõlmiti poolte

vahel ka hüpoteegi seadmise-ja asjaõigusleping nr XXXX, millega seati kostja kasuks

hüpoteek hagejale kuuluvale korteriomandile aadressil XXXX, Tallinn koos igakordse

omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteek tagab kõiki nõudeid kostja

vastu, mis tulenevad poolte vahel 13.06.2014 sõlmitud laenulepingust nr XXXX ja selle

võimalikest lisadest ja muudatustest. Kostja poolt on tehtud vaid üks tagasimakse, mis

vähendas põhiosa 8,72 euro võrra. Kuna vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei täitnud

kostja laenulepingut korrektselt, siis 16.12.2014 oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema kostja

poolt lepingu olulise rikkumise tõttu, eelnevalt andes kostjale korduvalt täiendava tähtaja

võlgnetavate tagasimaksete tasumiseks.

2. Hageja esitas 15.01.2015 avalduse täitemenetluse algatamiseks. Alles täitemenetluse käigus

selgus, et kostja näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga. Kostja üle on 17.02.2014

kohtumäärusega seatud eestkoste ning tema eestkostjaks on määratud XXXX. Nii

laenulepingu sõlmimisel kui ka hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel ei tekkinud hagejal

ega ka notaril kahtlust, et kostja näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga. Hageja esitas

avalduse täitemenetluse peatamiseks ning 16.02.2015 otsusega peatas kohtutäitur kostja

suhtes 15.01.2015 alustatud täitemenetluse täiteasjas nr 026/2015/189.

Peale täitemenetluse peatamist püüdis hageja korduvalt pidada läbirääkimisi kostja seadusliku

esindajaga, kuid tulemuseta. Hageja tegi kostja seaduslikule esindajale ettepaneku kiita kostja

poolt 13.06.2014 teostatud tehingud heaks. Alternatiivselt palus hageja tagastada alusetult

saadud summad. Kostja seaduslik esindaja ei ole hageja kirjale reageerinud. Kostja tegi

10.07.2014 hagejale ülekande, mis vähendas põhiosa 8,72 euro võrra. Kuna kostja alusetu

rikastumise võlasuhe tekkimisest alusetult saadut kogu ulatuses välja ei andnud, siis saab

hageja väljaandmisele kuuluvast rahasummast arvestada viivist alates 10.07.2014.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 08.03.2016 esitatud seisukohas, et kostja

seadusliku esindaja kohustuseks on mh kostja (eestkostetava) kõigi varaliste õiguste ja huvide

kaitsmine, kostja esindamine varaliste tehingute tegemisel. Kostja võib ilma eestkostja

nõusolekuta teha vaid pisitehinguid ühe kuu jooksul kuni 100 euro suuruses summas. Seega

on kostja seaduslikul esindajal õigus sissepääs kostja kontodele, kohustus pidevalt kontrollida

kõiki kostja poolseid sissetulekuid ja väljaminekuid, teha vastavad maksed kostja nimel jms.

Notariaalse lepingu kohaselt edastas notar osa hoiustatud summast kohtutäiturile ja ülejäänud

summa, millest oli mahaarvatud tehingu sõlmimisega seotud kulud, kostja kontole. Kostja

seaduslik esindaja pidi kindlasti märkama märkimisväärse summa laekumist. Laekumisest oli

selgelt näha, et tegemist on laenusummaga (maksja on notar ja maksel on vastav selgitus).

Kostja seaduslik esindaja teadis kindlasti, et tegemist on tühise tehinguga ning kostjale raha

üleandmisel puudus õiguslik alus (ilma kostja seadusliku esindaja nõusolekuta), kuid ta võttis

laekunud raha vastu.

Sellest tulenevalt oli kostja (ja kostja seaduslik esindaja) hagejalt soorituste saamise ajal

pahauskne. Ta teadis, et saadu on omandatud õigusliku aluseta. VÕS § 1035 lg 1 kohaselt

käesoleva seaduse §-s 1033 sätestatut ei kohaldata juhul, kui saaja üleandmise ajal teadis või

pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas

peatükis sätestatule. Seega ei ole kostjal alust tugineda VÕS § 1033 lg 1.

4. Hageja kandis kostjale 15 000 eurot kohustuse täitmiseks, mida ta arvas endal laenulepingu

alusel olevat. Kui laenuleping on tühine, on hagejal kostja vastu nõue tühise tehingu alusel

saadu tagastamiseks. Kostja rikastumine ei ole ära langenud. Täisealise isiku puhul ei pruugi

olla alati selge, kas ta üldse on piiratud teovõimega või mitte ning kui on, siis millises

ulatuses. Kostjale on seatud eestkoste kaheks aastaks. Sellest võib teha järelduse, et tegemist

ei ole raske psüühika häirega. Kostja etteheited, et hageja väidetavalt ei järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud seadusest tulenevaid kohustusi täitnud jms, on

alusetud. Hageja on nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

kostjaga laenulepingu sõlmimisel rakendanud sellisel määral hoolt, nagu seda nõuab seadus.

5. Hageja esitas 03.05.2016 kohtule seisukoha kostja poolt esitatud tõenditele. Asjaolu, et

raha on kulutatud ei tähenda apriori, et alusetu rikastumine on ära langenud. Kostja on võtnud

laenu, laenu sihtotstarbeks oli refinantseerimine. Asjaolu, et laenuleping on muutunud

tühiseks tol ajal kostja piiratud teovõime tõttu, ei ole aluseks jätta võetud raha tagastamata.

Seda enam, 11.02.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-14862 kohaselt XXXX sõnul

määrati talle 2014 eestkostjaks tema õde, kuigi tema tervislik seisund ei olnud selline, et ta

oleks eestkostet vajanud. Asjaolu, et kuu aja pärast laenu kättesaamist, oli kostja kontolt

teinud ülekande mh ka XXXX summas 1160 eurot (kas XXXX või XXXX poolt), kinnitab

hageja poolt varem avaldatud seisukohta, et kostja ja tema seaduslik esindaja on pahausksed.

Väide, et saadud raha on kulutatud ei ole asjakohaseks argumendiks lugeda, et rikastumine on

ära langenud.

6. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus, millega jätta kõik menetluskulud

kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 990 eurot ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma viivist

menetluskuludena väljamõistetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 alusel. Õigusteenuse tunnihind

on 110 eurot ilma käibemaksuta ning hageja on kandnud õigusabikulusid kokku 7,75 tunni

eest.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja vaidleb hagile vastu terves ulatuses. Kostja ei vaidle vastu hagiavalduses toodule,

mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.06.2014 laenulepingu nr XXXX, millega hageja

laenas kostjale 15 000 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et kostjale kuuluvale kinnisasjale,

milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX, seati hüpoteek

summas 30 000 eurot hageja kasuks. Vaidlus puudub ka asjaolus, et Harju Maakohtu

17.02.2014 määrusega on kostja üle seatud eestkoste ning kostjal on õigus ilma eestkostja

nõusolekuta igakuiselt teha pisitehinguid kuni 100 euro suuruses summas.

8. Kostjal on hagile järgnevad vastuväited. Antud juhul ei ole laenuandja s.t hageja oma

seadusest tulenevaid kohustusi täitnud ja on jätnud kontrollimata kas sõlmitav laenuleping

vastab kostja vajadustele ja finantsolukorrale. Laenuandja ei ole enne kostjale laenu andmist

küsinud ühtegi täiendavat tõendit kostja maksevõime kohta. Ainuüksi üks pilk kostja

omanduses oleva kinnisasja kinnistusraamatu väljavõttele oleks igale vastutustundlikule

laenuandjale selgitanud, et sellisele isikule ei tohi laenu anda. Kui laenuandja oleks täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis vestluse käigus oleks ta saanud aru kostja halvast

majanduslikust ja vaimsest seisundist.

Vaidlus puudub selles, et kostja teovõime on piiratud. Kostjal puuduvad vahendid, mille

arvelt saadud laen tagastada. Hagiavalduse lisaks nr 3 olevast hüpoteegi seadmise lepingust

nähtuvalt kinnitab notar, et ta on kontrollinud kostja isikusamasuse PPA andmebaasi alusel

ning tema perekonnaseisu rahvastikuregistri andmete alusel. Andmed kostja teovõime

piiramise kohta on avaldatud rahvastikuregistris. Kostja hinnangul on hagejal suurema

tõenäosusega võimalik oma nõue rahuldada notari vastu kui kostja vastu, sest notar on oma

tegevuses üles näidanud vähemalt rasket hooletust.

9. Kostja hageja viivisenõuet summas 1 322,26 eurot ei tunnista. Viivise- ja intressinõue tuleb

esitada mõistliku aja jooksul alates hetkest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hagiavalduse p

3 kohaselt sai hageja teada kostja teovõimetusest hiljemalt 16.02.2015. Viivisenõude esitas

hageja esmakordselt alles hagiavalduses 01.12.2015. Kostja on seisukohal, et viivisenõude

esitamine 9 ja pool kuud peale nõudeõigusest teada saamist, ei ole kooskõlas hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 6 ja § 7). Hageja eksib viivise arvestamisel VÕS § 113 lg 2

vastu. Eelnimetatud sätte kohaselt arvestatakse alusetu rikastumise sätete alusel esitatavalt

nõudelt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi. Hageja ei ole tõendanud, millal ta teatas võlgnikule oma nõudest.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks viivisenõudest või nõudest teavitanud kostja

seaduslikku esindajat.

10. Kostja määratud esindaja esitas 26.04.2016 kohtule kostja AS-s SEB Pank asuva

arveldusarve väljavõtte perioodi 13.06.2014 – 31.07.2014 kohta, millest nähtub hagejalt raha

laekumine ja selle kasutamine. 13.06.2014 kandis notar Lee Mõttus kostja arveldusarvele 12

664,93 eurot. Saadud summast on kostja kulutanud kasside ravimiseks 19.06.2014 50 eurot,

22.06.2014 60,23 eurot, 04.07.2014 5 eraldi maksega kokku 246,21 eurot, 09.07.2014 52,44

eurot. Varasemalt võetud laene ja võlgnevusi kohtutäituritele on kostja tagastanud järgmiselt:

19.06 kohtutäitur Kairi Kummile 50 eurot, Danske Bank A/S-le 8 eurot, 26.06 Julianus

Inkassole 409,67 eurot, AS-le Swedbank 300 eurot, KÜ-le Veerenni 1 172,04 eurot, Intrum

Justitia AS-le 66,98 eurot, 30.06.2014 Hüpoteeklaen OÜ-le 7987,59 eurot, 10.07.2014 AB

Kreditex AS-le 279 eurot, 14.07.2014 Swedbank AS-le 256 eurot, 15.07.2014 XXXX 1160

eurot ja 25.07.2014 kohtutäitur Kairi Kummile 50 eurot. Seega on hagejalt saadud raha

kulutatud kostja varasemate kohustuste katteks.

11. Kostja esitas 10.05.2016 vastuväite hageja menetluskuludele, milles palub hageja

menetluskulude taotluse rahuldada üksnes osaliselt. Kostja leiab, et hagiavalduse

koostamisele väidetavalt kulutatud aeg 3,5 tundi on liiga pikk. Arvestades vaidluse iseloomu

ning asja mahukust, peab kostja mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse koostamiseks 2,5 tundi.

Hageja on väidetavalt kulutanud 19.04. istungi ettevalmistamiseks 1 tunni. Kostja hinnangul

on nimetatud ajakulu ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Toimiku ülevaatamiseks ja mälu

värskendamiseks ei kulu sellise vaidluse juures üle 0,5 tunni. 19.04.2016 istungi ajakuluks on

hageja märkinud 0,5 tundi. Istungi protokolli järgi kestis istung 10.00-10.16. Seega on

eelnimetatud kulu 14 minuti ulatuses alusetult suurendatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega, hinnanud kõiki kohtule esitatud

tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt põhinõude ja alates

02.12.2015 viivise väljamõistmise osas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude viivise 1

322,26 euro väljamõistmise osas.

Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 13.06.2014 sõlmitud tühise laenulepingu nr XXXX alusel

alusetult saadud 14 991,28 euro tagastamist ning viivist tagastamata summalt. Hageja nõue

võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel, mille kohaselt kui isik (saaja) on midagi

saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi

nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

13. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle, mis kohus loeb

esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

1. hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2014 laenulepingu nr 40613-1, millega hageja laenas

kostjale 15 000 eurot;

2. kostjale kuuluvale kinnisasjale, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr XXXX, seati hüpoteek summas 30 000 eurot hageja kasuks;

3. kostja üle seati Harju Maakohtu 17.02.2014 määrusega eestkoste ning kostjal on õigus

ilma eestkostja nõusolekuta igakuiselt teha pisitehinguid kuni summas 100 eurot;

4. Kostja tasus 10.07.2014 hagejale 8,72 eurot.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tagastama saadu summas 14 991,28 eurot või

on kostja rikastumine äralangenud ja ei pea seetõttu hagejalt saadud tagastama. VÕS § 1028

lg kohaldamise eelduseks on asjaolu, et sooritus peab olema tehtud ilma õigusliku aluseta, st

kohustust, mida üleandja täita soovis, ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb

pärast selle täitmist ära.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 kohaselt piiratud isiku poolt seadusliku

esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui

seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist

teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.

Harju Maakohtu 17.02.2014 määruse kohaselt seati XXXX üle eestkoste ja määrati XXXX

eestkostjaks XXXX. Sama määruse resolutsiooni p 5 kohaselt võib XXXX ilma eestkostja

nõusolekuta teha pisitehinguid ühe kuu jooksul kuni 100 euro suuruses summas (tl 30). Seega

ei olnud kostja 13.06.2014 sõlmitud tehinguid õigustatud tegema iseseisvalt. Hageja tegi

TsÜS § 11 lg 4 alusel 03.11.2015 hageja seaduslikule esindajale saadetud kirjas ettepaneku

kiita XXXX poolt 13.06.2014 teostatud tehingud heaks (tl 33-34). XXXX eestkostja XXXX

tehinguid heaks ei kiitnud. XXXX on pärast tehingu tegemist muutunud tervise paranedes

täielikult teovõimeliseks, kuna Harju Maakohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-15-14862 11.02.2016

määrusega kostja üle seatud eestkoste alates 11.02.2016. XXXX kohtule teadaolevalt pärast

teovõimeliseks muutumist 13.06.2014 teostatud tehinguid heaks kiitnud ei ole. Seega on

heaks kiitmata jäämise tõttu poolte vahel 13.06.2014 sõlmitud laenuleping tühine TsÜS § 11

lg 1 alusel.

Seega on tõendamist leidnud, et kostja on saanud hagejalt 15 000 eurot tühise lepingu alusel.

Kostja on tasunud hagejale nimetatud summast 8,72 eurot. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust

hageja poolt viidatud asjaolu, et kuna kostjale seati eestkoste kaheks aastaks, siis võib sellest

teha järelduse, et tegemist ei ole raske psüühika häirega. Samuti ei oma mingit tähtsust kostja

enda hinnang miks ta oli eestkoste seadmisega nõus. Eestkoste seadmise eeldused on

sätestatud PKS §-is 203. Eestkostet ei seata isiku nõusolekul või soovil, vaid selleks peavad

olema täidetud seaduses sätestatud eeldused.

15. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õigusikke tagajärgi. Tühise

tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Tühise tehingu täitmist ei saa nõuda, kui aga tühise tehingu järgi on midagi

üle antud, tuleb see tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Tagastamise nõude

õiguslikuks aluseks on VÕS § 1028. Eeltoodust tulenevalt on täidetud VÕS § 1028

kohaldamise eeldus, kuna käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hageja võib kostjalt

saadu (so tühise lepingu alusel saadud 14 991,28 eurot) tagasi nõuda, kuna kohustust

üleandmiseks ei ole olemas.

16. Kostja esitas VÕS § 1033 lg 1 järgi rikastumise äralangemise vastuväite. Järgmisena

võtab kohus seisukoha, kas kostja on hageja arvel 14 991,28 euro võrra alusetult rikastunud

või on rikastumine ära langenud. VÕS § 1033 lg 1 alusel saaja ei pea saadut tagastama ega

selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või

kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Riigikohus on

sedastanud, et kui tuvastatakse rikastumise äralangemine (VÕS § 1033 lg 1), tuleb kontrollida

lisaks VÕS § 1034 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. VÕS § 1034 lg 1, kui vastastikune leping on

tühine, võib saaja lepingu kohaselt saadu tagastamise nõude suhtes tugineda VÕS § 1033 lg-s

1 sätestatule üksnes juhul, kui leping on tühine saaja piiratud teovõime või tehing on tühine

üleandja ähvarduse või vägivalla tõttu. Ka VÕS § 1034 lg-s 1 sätestatud erandi korral on VÕS

§ 1033 lg 1 kohaldamise eelduseks see, et ei esine VÕS § 1035 lg-tes 1 ja 2 nimetatud

asjaolusid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-131-15, p 15).

Kohtule esitatud kostja AS-is SEB Pank asuva arveldusarve väljavõtte kohaselt kandis notar

Lee Mõttus 13.06.2014 kostja arveldusarvele 12 664,93 eurot (tl 63). Nimetatud summat

kasutas kostja kasside ravimiseks, varasemalt võetud laenude ja võlgnevuste tasumiseks,

igapäevaste elamiskulude katteks ning 1160 eurot on kostja kandnud enda eestkostja XXXX

arveldusarvele (vt kostja arveldusarve väljavõtted tl 63-68). Seega on kostja hagejalt saadud

raha kasutanud enda varasemate kohustuste kui ka enda igapäevakulutuste katteks. Seega

saab asuda seisukohale, et kostja rikastus alusetult võlgade tasumisega, kasside ravi arvete

tasumise ja igapäevaste elamiskulude tasumisega hageja arvel. Samuti on õiguskirjanduses

asutud seisukohale, et saadu äratarvitamise korral tuleb rikastumise äralangemine kõne alla

üksnes juhul, kui sellega ei kaasne muude kulutuste tegemise vajaduse äralangemist või

vähenemist ehk (alusetut) säästmist, reeglina seega saadu äratarvitamine rikastumise

äralangemist kaasa ei too. Juhul, kui saaduks on rahasumma, on rikastumise äralangemine

väga erandlik ja tuleb kõne alla üksnes juhul, kui konkreetne saajale üleantud rahasumma

temalt varastatakse, kaob või läheb muul viisil tema valdusest välja. Rahasumma

„äratarvitamine“ ei too reeglina kaasa rikastumise äralangemist, kuna võimaldab saajal säästa

muid kulutusi (vt Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne, § 1033 komm 3.1.2, lk

597).

17. Piiratud teovõimega isikute suhtes VÕS § 1034 lg-s 1 sätestatud erand on tingitud

asjaolust, et ilma seadusliku esindaja nõusolekuta tehtud tehingu alusel ei tekiks piiratud

teovõimega isikule varaliselt kahjulikke tagajärgi. Samas, nagu juba eelpool viidatud, VÕS §

1034 lg-s 1 sätestatud erandi korral on VÕS § 1033 lg 1 kohaldamise eelduseks see, et ei

esine VÕS § 1035 lg-tes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid. Kuna käesoleval juhul asus kohus

seisukohale, et rikastumine ei ole ära langenud ei ole edasi vaja analüüsida asjaolu, kas kostja

ja tema seaduslik esindaja olid pahausksed VÕS § 1035 lg 1 mõttes. Kohus märgib küll, et

antud juhul on kostja eestkostja jätnud oma kohustused täitmata ning isegi juhul, kui kohus

oleks asunud seisukohale, et rikastumine on ära langenud, ei kuuluks VÕS § 1033 lg 1

kohaldamisele. Kostja seaduslik esindaja teadis, et tegemist on tühise tehinguga mis annab

aluse laenu tagasinõudmiseks.

18. Kostja esitas muu hulgas ka vastuväite, et hageja ei järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise hindamisel

asjas tähendust, kuna kostja ei ole sellest tulenevaid vastunõudeid esitanud ega põhjendanud

laenulepingu tühisust vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Laenuleping saab

tõepoolest olla tühine ka mitmel alusel, kuid käesoleval juhul on lepingu tühisus tuvastatud

lepingu sõlmimise ajal kostja piiratud teovõime tõttu. Samuti märgib kohus, et käesoleval

juhul sõlmiti ka hüpoteegi seadmise- ja asjaõigusleping, millega seati hüpoteek kostjale

kuulvale korteriomandile. Notaril on kohustus lepingu sõlmimisel kontrollida isiku teovõimet

ja antud juhul oleks kostja teovõime kontrollimisel rahvastikuregistrist selgunud, et kostja

näol on hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimise hetkel tegemist piiratud

teovõimega isikuga.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud kostja alusetu

rikastumine 14 991,28 euro võrra hageja arvel ning täidetud on VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise

eeldused.

19. Hageja esitas hagiavalduses ka viivise nõude. Hageja nõuab kostjalt viivist 1 322,26 euro

nõudes alates 10.07.2014. Kostja viivisenõuet ei tunnista ning leiab, et viivsenõude esitamine

9 ja pool kuud peale nõudeõigusest teada saamist ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttega. Samuti leiab hageja, et hageja eksib viivise arvestamisel VÕS § 113 lg 2 vastu.

VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Samuti märgib Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-66-15,

p-is 19, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 2

esimese lause kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas

raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

20. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1 322,26 eurot, tuleb jätta

rahuldamata. Hageja sai kostja piiratud teovõimest teada täitemenetluse käigus hiljemalt

16.02.2015. Hageja pöördus kostja seadusliku esindaja poole alles 03.11.2015 (vt tl 33-34).

Hagiavalduse kohtusse esitas hageja alles 01.12.2015. Hageja ei ole põhjendanud mis

takistas tal koheselt kostja piiratud teovõimest teada saamisel pöördumast kostja seadusliku

esindaja poole tehingu heakskiitmiseks ja /või kohtusse hagi esitamast. Kohus nõustub kostja

esindaja seisukohaga, et viivise- ja intressinõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul alates

hetkest, mil nõue muutub sissenõutavaks ning viivisenõude esitamine 9 ja pool kuud peale

nõudeõigusest teada saamist ei ole kooskõlas VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks viivisenõudest või

nõudest teavitanud kostja seaduslikku esindajat. Viivise nõue esitati hageja poolt

esmakordselt hagiavalduses 01.12.2015.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise nõudele alates 02.12.2015 välja mõistmiseks kuni

põhinõude rahuldamiseni. Kohus leiab, et hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks

viivis põhinõude 14 991,28 euro täitmata osalt alates hagi esitamisest, so alates 02.12.2015

kuni põhinõude rahuldamiseni, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viivis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

21. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda. Hagi rahuldatakse osaliselt, põhinõue summas 14 991,28 eurot ja viivise nõue alates

hagi esitamisest rahuldatakse ja sissenõuatavaks muutunud viivise nõue 1 322,26 eurot jääb

rahuldamata. Kohus möönab, et käesoleval juhul rahuldas kohus hagi suurema nõude osas (so

põhinõude osas) ja väiksemas osas jäi rahuldamata. Kulude poolte endi kanda jätmist õigustab

kohtu arvates käesoleva vaidluse iseloom, so asjaolu, et kostja oli tehingu sõlmimisel piiratud

teovõimega. Samuti asjaolu, et hageja ei võtnud kostja piiratud teovõime teadasaamisest

koheselt ühendust kostja seadusliku esindajaga ega püüdnud piisava põhjalikkusega

kohtuvälist lahendust leida. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostjalt osaliselt

menetluskulude väljamõistmine võib panna kostja raskesse majanduslikku olukorda,

arvestades kostjalt välja mõistetud põhivõlgnevuse summat.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik