2-15-4616/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-15-4616

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-4616

Määruse tegemise aeg ja koht

01.06.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Tiit Kollom

Kohtuasi

A.X’i taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.03.2016 kohtumäärus riigi õigusabi

osutaja tasu ja kulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

A.X`i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.X (isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Veljo

Viilol (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. A.X`i määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Pärnu Maakohtu 22.03.2016 määrus tühistada ning saata asi uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile

(Rahandusministeeriumi kaudu).

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates).

Asjaolud

1. Pärnu Maakohtu 08.04.2015 kohtumäärusega on määratud A.X-ile riigi õigusabi

andmine kohustusega ühekordse maksena hüvitada 75 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude kindlaksmääramist.

2. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on määratud vandeadvokaat Veljo Viilol (OÜ

Veljo Viiloli Advokaadibüroo, asukoht Suur-Karja 21, 10148 Tallinn).

3. 19.11.2015 esitas vandeadvokaat Veljo Viilol Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

4. Taotlusele oli lisatud Veljo Viiloli selgitus A.X-i keeldumise kohta anda nõusolek

advokaadi tasule ja kuludele. A.X märgib vastuses advokaadile, et ta ei ole kunagi

taotlenud riigi õigusabi kohtulikuks menetluseks ega selleks ettevalmistamiseks ja

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-15-4616

leiab, et advokaadi taotlus on paljuski põhjendamatu ja põhjendamata. A.X ei ole

märkinud, mis on konkreetselt taotluses põhjendamatu.

5. Taotluse kohaselt sisaldas õigusabi osutamine järgmisi toiminguid: 1) kohtulikuks

menetluseks ettevalmistamine hagita menetluses: 14.04.2015 esmane tutvumine

dokumentidega seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega ja sellega kaasnevates

nõuetes – 0,50 h so 20 eurot; 2) kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine hagita

menetluses:

17.04.2015 kohtumine õigusabi saajaga Pärnus asjaolude

väljaselgitamiseks ja täpsustamiseks – 1,50 h so 60 eurot; 3) kohtulikuks menetluseks

ettevalmistamine hagita menetluses: 20.04.2015 tõendite analüüs, õigusliku

positsiooni kujundamine ja vastuse koostamine töövaidluskomisjonile – 3,00 h so 120

eurot; 4) kohtulikus menetluses osalemine: 21.04.2015 osalemine Pärnu

Töövaidluskomisjoni istungil - 2,00 h so 80 eurot, 5) 17.04.2015 tasu sõidule kulunud

aja eest (kohtumine õigusabi saajaga) 134 km so 20 eurot; 5) 21.04.2016 tasu sõidule

kulutatud aja eest (Pärnu Töövaidluskomisjoni istung) 134 km so 20 eurot. Tasud

summas 320 eurot, millele lisandub käibemaks summas 64 eurot, so kokku tasud

summas 384 eurot.

6. Taotluse kohaselt sisaldasid riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud: 1)

17.04.2015 sõidukulud Pärnusse (asjaolude arutelu õigusabi saajaga) 268 km so 80,40

eurot; 2) 21.04.2015 sõidukulud Pärnusse (Pärnu Töövaidluskomisjoni istung) 268 km

so 80,40 eurot. Kulud summas 160,80 eurot, millele lisandub käibemaks summas

32,16 eurot, so kulud kokku summas 192,96 eurot.

7. Taotluse kohaselt moodustasid tasud ja kulud kokku 480,80 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 96,16 eurot, kõik kokku koos käibemaksuga 576,96 eurot.

8. Advokaat märkis taotluses, et tegelik töömaht oli üle kahe korra arvestatust suurem

ning lisas taotlusele töövaidluskomisjoni otsuse, mida ei olnud kohtus vaja

vaidlustada. Advokaat leidis, et sellest lähtuvalt tuleks A.X-ile määratud 75% õigusabi

tasust proportsionaalselt maha võtta ja vastaspoolelt mitte välja mõistmisel jätta riigi

kanda. Kaaluda tuleks ka sõidukulude riigi kanda jätmist, sest õigusabi saajal on

mõistlik loota, et õigusabi osutama määratakse kohalik advokaat, kes sõitma ei pea.

Maakohtu määrus

9. Pärnu Maakohus määras 22.03.2016 kohtumäärusega kindlaks riigi õigusabi osutaja

tasuna ja kuludena A.X-ile osutatud õigusabi eest kokku 576,96 eurot, kohustusega

see tasuda riigieelarvest vandeadvokaat Veljo Viilolile ning A.X`il eelnimetatud

summa hüvitada 75 % ulatuses, so 432,72 eurot ühekordse maksena ühe aasta jooksul

peale kohtumääruse jõustumist.

10. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et advokaadi poolt esitatud tasu ja kulude

taotlus tuleb rahuldada vastavalt Riigi õigusabi seaduse § 21 lõike 3 alusel õigusabi

toimingute tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.12.2009

otsusega kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord“ punktidele 37 ja 38, mille kohaselt isiku esindaja tasu

tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta ja

tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagita asjades on 20

eurot iga poole tunni kohta.

11. A.X-ile määrati vastavalt tema taotlusele riigi õigusabi andmine esindamiseks

tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Advokaat on tasu ja kulude taotlusele

lisanud tema poolt õigusabi andmise käigus koostatud 5-leheküljelise avalduse

töövaidluskomisjonile töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ja saamata töötasu,

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-15-4616

kasutamata puhkuse hüvitise, lepingu erakorralisest ülesütlemisest tuleneva hüvitise

ning viiviste nõudes OÜ-lt X.

12. Kohtu hinnangul on tegemist mahuka õigusdokumendiga ja keeruka töövaidlusasjaga

Pärnu Töövaidluskomisjonis, kus lisaks A.X-i seitsmele nõudele esitas nõuded ka

tööandja OÜ X. Töövaidluskomisjoni 28.04.2015 otsuse kohaselt A.X-i töölepingu

ülesütlemise aja nõue rahuldati ja tema rahalised nõuded rahuldati ca 1/3 ulatuses ja

2/3 ulatuses jäeti rahuldamata ning OÜ X nõuded jäeti rahuldamata. Kohus leidis, et

advokaadi tehtud tasu taotluses märgitud töö maht on vajalik ja põhjendatud ning

advokaadi tasu taotlus tuleb täielikult rahuldada.

13. Kohus leidis, et advokaadi poolt esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise kohta

jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulude eest on põhjendatud „Korra“ punktide 471,

52 ja 54 alusel ning tuleb rahuldada täies ulatuses.

14. Lähtudes Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.12.2009 otsusega kehtestatud „Riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja

kord“ tuleb osutatud riigi õigusabi eest maksta vandeadvokaat Veljo Viilolile riigi

õigusabi tasuna ja riigi õigusabi kuludena kokku 480,80 eurot, millele lisandub

käibemaks 20% summas 96,16 eurot, kokku 576,96 eurot.

15. Riigi õigusabi määrati A.X-ile kohustusega ühekordse maksena hüvitada 75 %

ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Seega vastavalt

08.04.2015 kohtumäärusele tuleb A.X’il tema poolt hüvitamisele kuuluv summa

432,72 eurot tasuda riigile ühekordse maksena ühe aasta jooksul peale käesoleva

kohtumääruse jõustumist.

16. Advokaat on palunud kohtul jätta riigi kanda A.X-i poolt riigile tasumisele kuuluv 75

protsendiline osa õigusabi tasust ja kuludest, kuna A.X-i nõue töövaidluskomisjonis

suures osas rahuldati. Samuti leiab advokaat, et kaaluda tuleks ka sõidukulude jätmist

riigi kanda, sest õigusabi saajal on mõistlik loota, et õigusabi määratakse osutama

kohalik advokaat, kes sõitma ei pea. Kohus leidis, et puuduvad alused jätta riigi

õigusabi tasu riigi kanda ja määrata riigi õigusabi saaja hüvitamisele kuuluva osa

protsent teisiti.

Määruskaebus

17. Avaldaja esitas Pärnu Maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub

maakohtu määruse tühistada, vabastada määruskaebuse esitaja õigusabi saamisel

tekkinud kuludest mõjuval põhjusel ja kindlaks määratud õigusabikulud jätta X OÜ

kanda.

18. Määruskaebuse kohaselt ei ole advokaadi poolt maakohtul esitatud dokumenti

avaldajale enne kohtumääruse tegemist tutvustatud, samuti ei ole teavitatud sellise

taotluse kohtule esitamisest. Kohus on märkinud, et avaldaja ei ole esitanud

vastuväiteid, millega ei saa nõustuda.

19. Kohtumääruses on kohus leidnud, et advokaat on koostanud

töövaidluskomisjonile mahukaid dokumente. See ei ole nii olnud, sest ajaks, mil

avaldajale määrati riigi õigusabi korras advokaat, olid dokumendid juba komisjonile

esitatud. Dokumendid koostas jurist Evelyn Bach Tallinnas asuvast õigusabibüroost.

Advokaadi ülesandeks oli avaldaja esindamine ja tema õiguste kaitsmine

töövaidluskomisjoni istungil, mida ta ka tegi. Eelnevalt oli tal vajadus tutvuda esitatud

dokumentidega ja kujundada enda seisukoht ning esitada töövaidluskomisjonile.

Määruskaebuse esitaja esitas tõenditena kirjavahetuse juristiga.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-15-4616

20. Määruskaebuse esitaja palub end vabastada riigi õigusabi kulude hüvitamisest

mõjuval põhjusel, milleks loeb endise tööandja X OÜ poolt enda sotsiaalsetest

tagatistest ilma jätmist ja riigimaksude tasumata jätmist avaldaja kasuks välja

mõistetud tasudelt.

Menetluse edasine käik

21. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

22. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS §

657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja tuleb

osaliselt rahuldada. Vaidlustatud kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide

rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese

astme kohtule, kuna ringkonnakohtus ei saa ise asja lahendada.

23. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 määrab kohus pärast isikule õigusteenuse

osutamise lõpetamist käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi

õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud

tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

24. RÕS § 22 lg 7 1. lause kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus,

uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust

ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud

põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi

õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi

õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.

25. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus kindlaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude

korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva

toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti.

26. RÕS § 21 lg 1 1.lause kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks

eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi

õigusabi eeldatavat mahtu.

27. Tsiviilasja materjalide kohaselt on advokaadi taotluses kajastatud esindamine seoses

kohtulikus menetluses osalemise ja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest

hagita menetluses, mh on ajaliselt välja toodud töövaidluskomisjoni istungil

osalemise, töövaidluskomisjonis dokumentidega tutvumisele kulunud ja

kliendikohtumisele kulunud aeg. Sealjuures ei ole taotluses selgitatud, millest

tulenevalt on taotleja toimingud paigutanud eelnimetatud liikide alla (tlk 59-63) .

28. Vaidlust ei ole selles, et käesolevas asjas esindas advokaat õigusabi saajat

töövaidluskomisjonis. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et töövaidluskomisjoni

menetlus on seaduses sätestatud kohtueelne menetlus TsMS § 144 p 4 tähenduses (vt

näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-177-15).

29. Õigusabi osutamise ajal kehtinud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord), mis kehtis 01.11.2014

kuni 30.04.2015 p. 36 1. lause sätestas, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtuvälises

menetluses osalemise eest (sh läbirääkimised kompromissiks) on 20 eurot iga poole tunni

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-15-4616

kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 160 eurot. Seega kehtestas Kord kohtuvälises

menetluses esindamise eest maksimummäära, millest suuremat tasu nõuda ei saa.

30. Maakohus on vaidlustatud kohtumäärusega rahuldanud advokaadi taotluse täies

ulatuses summas 576,96 eurot, viidates tasude kindlaksmääramisel Korra punktile 37

(mis reguleerib esindamist tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisel hagita

asjades) ja punktile 38 (mis reguleerib esindamist tsiviilasja kohtulikus menetluses).

Avaldaja on vastuses advokaadile leidnud, et ta pole kunagi taotlenud õigusabi

kohtulikuks menetluseks ega selleks ettevalmistumiseks (tlk 56). Maakohus ei ole

vaidlustatud määruses põhjendanud, millisel alusel tuleb töövaidluskomisjonis

esindamine Korra mõttes lugeda advokaadi poolt märgitud tsiviilasja kohtulikuks

menetluseks ettevalmistamiseks hagita asjas ja esindamiseks tsiviilasja kohtulikus

menetluses, rikkudes sellega TsMS § 436 lõikes 1 sätestatud põhjendamiskohustust.

31. Lisaks ei ole vaidlustatud määrusest jälgitav, mille alusel, kui üldse, maakohus

taotluses märgitud toimingutele kulunud aja põhjendatust kontrollinud on, millega on

rikkunud RÕS § 22 lõikes 7 sätestatud kontrollikohustust. Tsiviilasja toimikus

sisaldub töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsus (tlk 70-75), kuid selle alusel ei ole

võimalik kontrollida istungile kulunud aega ega sedagi, kes milliseid

menetlusdokumente töövaidluskomisjonile esitanud on. Avaldaja on määruskaebuses

esitanud väite, et advokaat ei ole õigusabi osutanud määruses märgitud mahus, kuna

osaliselt olid menetlusdokumendid töövaidluskomisjonile esitatud enne advokaadi

poolt õigusabi osutamisele asumist.

32. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul TsMS § 477 lõigetes 5 ja 7 sätestatud

uurimisprintsiibist juhindudes töövaidluskomisjonilt välja nõuda asja toimik ning

vajadusel advokaadilt nõuda esitatud taotluses puuduste kõrvaldamist ja taotluse

esitamist vastavuses Korra regulatsiooniga. Seejärel on maakohtul võimalik asuda

hindama taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrata kindlaks põhjendatud tasu ja

riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud, kontrollides

ühtlasi ka määruskaebuse esitaja väiteid advokaadi poolt tegelikult osutatud õigusabi

mahu osas. Edasi saab maakohus hinnata, kas asjas esinevad alused avaldaja

vabastamiseks riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks. Praegusel juhul ei ole

vaidlustatud määrus ka selles osas seadusele vastav, kuna maakohus ei ole määruses

TsMS § 436 lg 1 kohaselt põhjendanud, miks kohus leiab, et puuduvad alused jätta

riigi õigusabi tasu riigi kanda ja määrata riigi õigusabi saaja hüvitamisele kuuluva osa

protsent teisiti.

33. Ühtlasi juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu TsMS § 179 lõikes 9 sätestatud

kohustusele märkida menetluskulude väljamõistmise lahendis, et kohtulahendi alusel

riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise

korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

34. Kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik osutatud õigusabi tasu ja kulude põhjendatust ja

vajalikkust esmakordselt hindama hakata, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks

samale esimese astme kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav

Tiit Kollom

5(5)