3-16-826/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-826

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Merle Siibak

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

OÜ Geltif, seaduslik esindaja Svetlana Makarova

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. mai 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Geltif määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Geltif määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. mai 2016. a

määrus haldusasjas nr 3-16-826 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 28.04.2016 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu) kohtulik hüpoteek OÜ Geltif kinnistule asukohaga Tirgu tn 6, Tallinn (registriosa

number 5442601), summas 595 894,83 eurot.

Maksuhaldur alustas 06.04.2015 teatega nr 12.2-3/031707-1 OÜ Geltif veebruar 2015. a

käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse tuvastamise menetlust. Samuti alustas

MTA 15.04.2015 korralduse nr 12.2-3/031707-2 ja 20.04.2015 korralduse nr 12.2-3/031707-4

alusel OÜ Geltif suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab käibemaksu arvestamise ja

deklareerimise õigsust äriühingu poolt teostatud ehitustööde osas kinnistul aadressiga Tirgu tn

6, Tallinn perioodil 2011. a juuli ˗ 2015. a aprill. MTA kontrollib 16.09.2015 korraldusega nr

12.2-3/031707-17, 18.09.2015 korraldusega nr 12.2-3/031707-18 ja 09.10.2015 korraldusega

nr 12.2-3/031707-25 ka äriühingu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust seoses

3-16-826

2(9)

Tirgu tn 6 majutusteenuse osutamisega perioodil 2015. a aprill ˗ 2015. a oktoober.

Maksuhaldur teavitas 28.04.2016 teatega nr 12.2-3/031707-34 OÜ-d Geltif, et on laiendanud

äriühingu suhtes läbiviidavat üksikjuhtumi kontrolli ja alustanud ka tulu- ja sotsiaalmaksu

(erisoodustus) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 01.07.2011

˗ 30.09.2015. MTA on käibemaksu kontrolli käigus taotlenud aresti seadmist äriühingu

ettemaksukontole ja hüpoteegi seadmist kinnisasjale Tirgu tn 6 ning kohus on MTA vastava

taotluse rahuldanud ning andnud loa OÜ Geltif ettemaksukontole aresti seadmiseks summas

10 712,71 eurot ning hüpoteegi seadmiseks Tirgu tn 6 asuvale kinnisasjale summas 167

614,30 eurot. MTA taotleb praeguses taotluses täitmist tagavate toimingute sooritamise luba

28.04.2016 alustatud tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli

raames (kontrolliperiood 01.07.2011 ˗ 30.09.2015).

Kontrolli käigus on selgunud, et OÜ Geltif on perioodil 2011. a juuli ˗ 2015. a aprill teinud

Tirgu tn 6 eramu ehituse (sh sisustuse) tarbeks kokku kulutusi summas 898 333,28 eurot ning

deklareerinud ehituskulude arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 147 496,36 eurot.

OÜ Geltif poolt esitatud müügiarvetest nähtus, et äriühing on perioodil 30.04.2015 –

14.10.2015 osutanud majutusteenust Tirgu tn 6 eramus erinevatele eraisikutele ning

deklareerinud 2015. a aprill ‒ 2015. a oktoober käibedeklaratsioonidel majutusteenuse

osutamisest tekkinud 9% määraga maksustatavat käivet kokku summas 8027,20 eurot ja

sellelt arvestatud käibemaksu kokku summas 722,45 eurot. Lisaks on äriühing kontrolli

käigus 14.05.2015 müünud 400/2353 mõttelist osa Tirgu tn 6 kinnistust maksuvabalt summas

204 000 eurot. OÜ Geltif on deklareerinud eelnimetatud müüki 2015. a mai KMD-l summas

204 000 eurot. Ühtlasi on äriühing korrigeerinud eelnevalt sisendkäibemaksus kajastatud

Tirgu tn 6 eramu ehitusega seotud kulutustelt tasutud käibemaksu summas 30 413,80 eurot

2015. a mai KMD-l.

Maksuhaldur on seisukohal, et Tirgu tn 6 eramu ehitusega seotud kulutused, kinnistu

mõttelise osa müük ja majutusteenuse osutamine ei ole tegelikkuses tehtud OÜ Geltif

ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks, vaid OÜ Geltif juhatuse liikme Svetlana Makarova

tütre J. S-i perekonna huvides. OÜ-ga Geltif tekitas S. Makarova äriühingul võimaluse saada

riigilt tagasi oma lähikondlase (tütre) pere eramu ehitamisel tasutud kuludelt arvestatud

käibemaks. Seega ehitati eluase valmis sisendkäibemaksu võrra ehk 20% odavamalt. OÜ

Geltif esitatud dokumendid Tirgu tn 6 eramus majutusteenuse osutamise kohta on tehtud vaid

maksuhalduri jaoks, näitamaks 9% määraga maksustatava käibe tekkimist, õigustades eramule

tehtud ehituskulutusi. Maksuhaldurile äriühingu esitatud lepingud (sh kinnistu mõttelise osa

müügileping) on näilikud ning vormistatud varjamaks tegelikku olukorda ehk eramu ehitamist

S. Makarova tütre J. S-i perekonna huvides. Äriühing teadis, et Tirgu tn 6 eramu on ehitatud

J. S-i huvides ning tegelikkuses majutusteenuse osutamist Tirgu tn 6 eramus ja Tirgu tn 6

kinnistu mõttelise osa müüki toimunud ei ole.

Äriühing ei ole ise varasemalt hooneid edasimüügi eesmärgil ehitanud ning on tegelenud

peamiselt kinnisvara rendile andmisega, mistõttu ei ole mõistlik, et Tirgu tn 6 eramu

ehitamiseks puudus eelarve ja prognoos. Lisaks on MTA kindlaks teinud, et juba 2009. a-l oli

äriühingu juhatuse liikme tütre perekonnal plaanis ehitada eramu aadressile Tirgu tn 6. MTA

kahtlusi kinnitab ka asjaolu, et eramu ehitus on toimunud 4 aasta vältel, mis ei ole müügi

eesmärgil ehitatavate eramute puhul tavapärane. Tirgu tn 6 müügikuulutus on üldsõnaline ja

eramule tehakse minimaalset reklaami, müügihind on põhjendamatult ülehinnatud (1 500 000

eurot), mistõttu ei väljenda müügitegevus tegelikku müügisoovi. Eramut kasutab 5-liikmeline

perekond (vaatluse ajal kasutas juhatuse liikme tütre pere ja eramu oli täies ulatuses

sisustatud). Seejuures ei ole usutav eramus väidetavalt pakutavast majutusteenusest kasumi

tekkimine. Lisaks puudusid vaatluse ajal külastuskaardid ning hiljem esitatud kaartide

autentsus on MTA poolt seatud kahtluse alla. Ka ei ole äriühingu poolt majutusteenuse

3-16-826

3(9)

osutamine tõendatud (reklaami pole ning esitatud agendilepingu alusel pole saadud ühtegi

klienti, naabrid majutusteenuse osutamisest ei tea, külaliste valimine ei ole usutav, kirjalik

dokumentatsioon külastajate leidmise kohta puudub). Kindel ei saa olla, et väidetud sularahas

tasumine võimalike klientide poolt oleks toimunud. Väidetud koristusteenuse osutamine

eramus on tegelikult toimunud äriühingu juhatuse liikme tütre pere huvides, mitte seonduvalt

väidetud majutusteenuse osutamisega. Eramu ehitust on finantseerinud äriühingu juhatuse

liikme väimehega seotud ettevõtted ning sama isik on osalenud projekteerimis- ja

ehitusprotsessis.

OÜ-l Geltif puudub õigus Tirgu tn 6 eramu ehituskuludelt tasutud sisendkäibemaksu summas

147 496,36 eurot maha arvata perioodil 2011. a juuli ‒ 2015. a aprill. Kuna majutusteenuse

osutamist Tirgu tn 6 eramus äriühingu poolt ei toimunud perioodil 30.04.2015 ‒ 14.10.2015,

ei teki äriühingul perioodil 2015. a aprill ‒ 2016. a oktoober 9%-lise käibemaksumääraga

maksustatavat käivet summas 8027,20 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 722,45

eurot ning selle kajastamise õigust KMD-l. Kuna Tirgu tn 6 kinnistu mõttelise osa maksuvaba

müüki tegelikkuses äriühingu poolt ei toimunud 14.05.2015, ei teki äriühingul 2015. a mais

maksuvaba käivet summas 204 000 eurot ning selle kajastamise õigust KMD-l. Eeltoodud

põhjusel ei teki äriühingul ka eelnevalt sisendkäibemaksus kajastatud Tirgu tn 6 eramu

ehitusega seotud kulutustelt tasutud käibemaksu summa 30 413,80 euro korrigeerimise ja

selle kajastamise õigust 2015. a mai KMD-l. Kogu OÜ-l Geltif tekkiv käibemaksukohustus

kokku on 116 360,11 eurot (147 496,36 ˗ 722,45 ˗ 30 413,80).

OÜ Geltif on teinud Swedbank pangakontolt perioodil 01.07.2011 ‒ 30.09.2015 Tirgu tn 6

eramu ehituseks väljamakseid summas 848 274,57 eurot. Kuna kontrolli käigus on

maksuhaldur tuvastanud, et Tirgu 6 eramu ehitusega seotud kulutused ei ole tegelikkuses

tehtud OÜ Geltif ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks, vaid Tirgu tn 6 eramu on ehitatud

äriühingu juhatuse liikme S. Makarova tütre perekonna huvides, siis on äriühingu juhatuse

liikme tütar saanud rahaliselt hinnatavat hüve Tirgu tn 6 eramu ehitamisest OÜ Geltif

finantsvahendite arvelt. OÜ Geltif poolt juhatuse liikme S. Makarova tütrele J. S-ile antud

rahaliselt hinnatavat hüve käsitab MTA vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg-le 6

erisoodustusena S. Makarova tütre eluasemekulude katmisel. Seega tekib OÜ-l Geltif lisaks

käibemaksukohustusele ka erisoodustuse tulumaksukohustus summas 223 485,52 eurot (721

546,50 × 21/79 + 126 728,07 × 20/78) ja erisoodustuste sotsiaalmaksukohustus summas 353

680,83 eurot [(848 274,57 + 223 485,52) × 33/100].

Kogu OÜ-le Geltif tekkiv maksukohustus kokku on 693 526,46 eurot (116 360,11 + 223

485,52 + 353 680,83), millest 10 712,71 eurot on kaetud aresti seadmisega äriühingu

ettemaksukontole ja 139 678,58 eurot hüpoteegi seadmisega kinnisasjale Tirgu tn 6 Tallinna

Halduskohtu määruse nr 3-15-1032 alusel. Seega on 543 135,17 eurot äriühingule tekkivast

maksukohustusest hetkel katmata.

MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle

sundtäitmine osutuda raskendatuks või isegi võimatuks. Maksuhalduri sellekohaseid kahtlusi

kinnitab ainuüksi asjaolu, et MTA-l on tekkinud kahtlus äriühingu poolt maksupettuse

toimepanemises. Samuti kinnitab sundtäitmise raskusi asjaolu, et äriühingu KMD-lt ei nähtu

kasumlikku tegevust. MTA on kindlaks teinud, et äriühingu arvelduskontol on vabasid

vahendeid seisuga 15.10.2015 kokku 16 979,29 eurot, kuid arvelduskonto seis on hetkeline ja

ajas kiiresti muutuv ega pruugi peegeldada äriühingu reaalset võimet katta tekkivat

maksukohustust. 2014. a majandusaasta aruande järgi oli äriühingu kahjum 4316 eurot ja

jaotamata kasum 241 837 eurot, kuid arvelduskonto seis kinnitab, et äriühingul ei ole vabu

rahalisi vahendeid jaotamata kasumi näol. 01.07.2011 ‒ 15.10.2015 pangakonto väljavõttelt

nähtuvad laekumised üksnes laenu saamisena Tirgu tn 6 ehitustegevuseks. Äriühing on

3-16-826

4(9)

võtnud ehitustegevuseks laenu kokku summas 823 800 eurot. Perioodi 01.07.2011 ‒

15.10.2015 pangakonto väljavõtte järgi on sularaha sissemakseid ja laenusaamisi kokku olnud

1 103 325 eurot. Äriühing on saadud laenusummast tagastanud pangakonto järgi 388 700

eurot. Kassaarvestust OÜ Geltif MTA-le 20.04.2015 korralduse nr 12.2-3/031707-4 raames

esitanud ei ole. 2014. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul 31.12.2014 seisuga

lühi- ja pikaajalisi laenukohustusi kokku summas 568 212 eurot. S. Makarova on kinnitanud,

et eramu ehituseks võetud laenude tagasimaksed toimuvad siis, kui eramu müüakse. Seetõttu

on tõenäoliselt ka praegusel hetkel OÜ-l Geltif endiselt kohustused kolmandate isikute ees

seoses laenuvõtmistega eramu ehituseks. Äriühingule ei kuulu muud registervara, kui Tirgu tn

6 asuva kinnistu 1953/2353 kaasomandist. Ette teatamata vaatluse päeval 15.04.2015 kuulus

äriühingule kogu Tirgu tn 6 olev kinnistu, kuid pärast sisulise kontrolli alustamist võõrandati

14.05.2015 kinnistu mõtteline osa äriühingu juhatuse liikme lähikondlasele ning reaalselt ei

ole äriühing sellest tehingust MTA-le teadaolevalt raha saanud. Seetõttu ei saa välistada, et

äriühing võib pärast kontrollakti ja maksuotsuse väljastamist võõrandada kogu kinnistu

seejuures raha saamata. Kinnistu on äriühingu ainuke vara ja on endiselt müügis ning

maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et võimalik müügist saadav summa ei kata äriühingu

laenude tasumise järgselt määratavat maksukohustust. Kinnistu turuväärtuseks on Ober-Haus

Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangu kohaselt 889 000 eurot.

Maksuhaldur leiab, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise

korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks või vähemalt oluliselt raskendatuks.

Kinnistule hüpoteegi seadmine on sobivaim meede, sest see on ainuke äriühingu vara, mis

kataks tekkiva maksukohustuse ning hüpoteegi seadmine ei takista mingil viisil äriühingu

majandustegevust. Kuigi kinnistu on juba koormatud hüpoteegiga summas 167 614,30 eurot,

on kinnistu väärtust arvestades võimalik seada MTA kasuks veel üks hüpoteek. MTA peab

vajalikuks äriühingu kaasomandi osale hüpoteegi seadmist summas 595 894,83 eurot

põhjusel, et tagatud oleks määratav osaline maksusumma 543 135,17 eurot ja eeldatavad

sundtäitmise kulud 52 759,66 eurot (kohtutäituri põhitasu 4% nõude summast ja menetluse

alustamise tasu kokku 26 089,66 eurot käibemaksuga + võimalik lisatasu enampakkumise

korraldamise jm kulude eest 3% vara müügihinnast summast 26 670 eurot).

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.05.2016 määrusega maksuhalduri taotluse ja andis

MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmist OÜ Geltif omandis

olevale 1953/2353 kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga 5442601, asukohaga

Tirgu tn 6, Tallinn, summas 595 894,83 eurot.

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohtule esitatud

taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt suureneks kontrollitava isiku maksukohustus

maksuhalduri hinnangul 693 526,46 euro võrra. Taotluses esitatud asjaolude pinnalt ei saa

väita, et maksukohustuse määramine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksu

määramise aegumistähtaeg ei ole veel möödunud. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1

sätestatud eeldus, et maksuhaldur on asunud läbi viima maksude tasumise õigsuse kontrolli

ning kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

Kohus nõustub maksuhalduri kahtlusega, et kohustuse määramisel ei pruugi äriühingul olla

piisavalt vahendeid kohustuse täitmiseks. OÜ Geltif on maksumenetluse käigus võõrandanud

mõttelise osa endale kuuluvast kinnisasjast ning äriühingu seaduslik esindaja on kinnitanud

eramu müügi soovi äriühingul lasuvate laenukohustuste katmiseks. Maksuhalduri kahtlusi

kinnitavad äriühingu majanduslik seis (äriühingul lasuvad kohustused, rahaline seis,

kasumliku tegevuse puudumine ning registervara puudumine). On tõenäoline, et äriühing võib

3-16-826

5(9)

maksu määramise hetkeks olla varatu või ei piisa olemasolevast varast maksukohustuste

täitmiseks. Ka maksupettuse kahtlus ja selle põhjendamiseks välja toodud asjaolud viitavad

äriühingu käitumisele maksukohustuste täitmisest kõrvale hoidmisel. Seetõttu on põhjendatud

maksuhalduri kahtlus, et maksuotsuse täitmine võib tulevikus osutuda raskendatuks või

võimatuks. Valitud meede on proportsionaalne. Võrreldes arvelduskontol olevate rahaliste

vahendite arestimisega on hüpoteegi seadmine maksukohustuslast vähemriivavam meede, mis

ei muuda äriühingut tegutsemisvõimetuks. Arvestades kinnisvaraportaalides müügiks

pakutavate sarnaste kinnisasjade hindasid, ei ole maksuhalduri pakutud kinnisasja eelduslik

väärtus ülepaisutatud ega ka ebamõistlikult madal. Samuti ei näe kohus põhjust kahelda

maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude summa suuruses. Taotluse rahuldamine on

maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

3. OÜ Geltif esitas halduskohtu määruse peale 18.05.2016 määruskaebuse. Tallinna

Halduskohus ei pidanud 23.05.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. OÜ Geltif palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 02.05.2016 määrus tühistada.

Täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmise eeldused ei ole täidetud. Halduskohus ei

teostanud kaalutlusõigust kooskõlas seadusega. OÜ-l Geltif puudub maksuvõlg ning

maksuhaldur ei ole teinud ühtegi etteheidet äriühingu varasemale maksekäitumisele. Seega ei

saa kaebaja varasemast käitumisest teha järeldust, et kaebaja asub maksuotsuse saamisel selle

täitmisest kõrvale hoidma. Maksuhaldur ei ole veenvalt põhjendanud kahtlust, et määratava

maksukohustuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda raskendatuks

või võimatuks.

Maksuhaldur on seadnud kahtluse alla dokumentide koostamise aja ja autentsuse. Sellest ei

saa teha järeldusi maksukohustuslase tahtluse kohta (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-54-11, p

14). Ka asjaolust, et külastajakaardid ei asunud vaatluse teostamise ajal majutusteenuse

pakkumise kohas, ei saa teha järeldusi dokumentide autentsuse ja koostamise aja osas. Seega

ei saa nendest asjaoludest teha järeldusi kaebaja edasise käitumise kohta maksuotsuse

saamisel. Taotluses esitatud põhjendused on spekulatsioon.

Maksuhaldur on OÜ Geltif arveldusarve seisu ja kohustuste suurust kontrollinud seisuga

15.10.2015, kuid taotlus on esitatud 28.04.2016. Pool aastat vanad andmed ei peegelda

kaebaja

majanduslikku

olukorda

õigesti.

Samuti

on

maksuhaldur

tuginenud

eksperthinnangule, mille aluseks on 12.05.2015 toimunud ülevaatus. Vanadele andmetele

tuginemise tõttu ei ole asjakohane maksuhalduri seisukoht, et kinnisvara müügist saadav raha

ei pruugi katta maksuotsuses toodud maksusummat ja võlausaldajate nõudeid. Värskemate

andmete uurimata jätmisega on maksuhaldur rikkunud uurimiskohustust.

Maksuhaldur on märkimata jätnud, et OÜ Geltif kinnistut koormab juba üks hüpoteek, mis

takistab kinnistu võõrandamist maksuhalduri nõusolekuta. Maksuhaldur ei ole pakkunud

kaebajale võimalust hüpoteegi asendamiseks tagatisega ega ole põhjendanud, miks ei sobi

tagatiseks näiteks juba riigi kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist laekuv summa.

Teise hüpoteegi seadmine samale kinnistule sama isiku kasuks kitsendab asjatult kaebaja

omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning muudab müügiks ehitatud kinnisasja ostjatele

pakkumise võimatuks, mis viib kokkuvõttes tõenäoliselt kaebaja pankrotini.

3-16-826

6(9)

Valitud meede ei ole proportsionaalne, sest hüpoteegi seadmine kinnistule muudab

määruskaebuse esitaja tegutsemisvõimetuks. Hüpoteegiga koormamine muudab kinnisvara

müümise turuhinnaga sisuliselt võimatuks, mistõttu seiskub määruskaebuse esitaja

majandustegevus peaaegu täielikult.

OÜ-le Geltif toimetati määrus 02.05.2016 määrus kätte 10.05.2016, kohtulik hüpoteek seati

aga juba 09.05.2016, mistõttu puudus kaebajal võimalus oma õigusi efektiivselt kaitsta. Vara

koormamine oli võimalik ära hoida täitmise peatamise taotlemisega. Seega on halduskohus

rikkunud menetlusnorme.

5. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle

jätta rahuldamata.

Kohtul tuleb loa andmise eelduste täidetuse kontrollimisel lähtuda Riigikohtu 30.04.2013

määruse nr 3-3-1-8-13 p-st 11 ning halduskohus on seda teinud. Asjaolud, mis puudutavad

dokumentide koostamise aega ja autentsust ning külastajakaarte, on põhivaidluse

(maksuotsuse)

esemeks.

Asjatundmatu

on

määruskaebuse

esitaja

tuginemine

kohtulahenditele, mis ei käsita täitetoiminguks loa andmist, vaid haldusakti ennast ehk

põhivaidlust, samas kui maksuhaldur ja kohus on oma põhjendustes lähtunud põhjendatud

kahtlusest. Seda kahtlust ei ole määruskaebuse esitaja kummutanud.

Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine on prognoos, kus maksuhalduril ja

kohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust. Kohus peab kontrollima, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on

maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.

Maksuhalduri taotlus eeldab esmajärjekorras põhistamist, mitte tõendamist (HKMS § 63).

Määruskaebuse esitaja on piirdunud üksnes hüpoteetilise spekulatsiooniga kinnistu

võimalikuks müügiks, esitamata seejuures omapoolseid põhjendusi, kuidas täiendava

hüpoteegi seadmine võrreldes olemasoleva hüpoteegiga kahandab kinnistu müümise

väljavaateid või tõendeid väidetava müügiprotsessi toimumise kohta.

Määruskaebuse esitaja paljasõnaline kriitika ilma omapoolsete värskemate andmeteta jääb

arusaamatuks. Seda eriti olukorras, kus määruskaebuse esitaja ise leiab, et kinnisvara müügist

saadav raha ei pruugi katta maksuotsuses toodud maksusummat ja võlausaldajate nõudeid.

Määruskaebusest ei selgu, kuidas määruskaebuse esitaja jaoks soodsam olukord saab tema

õigusi rikkuda.

Määruskaebuse esitaja on põhjendamatult samastanud varasemalt seatud hüpoteeki

käimasolevas maksumenetluses taotletud hüpoteegi seadmisega. Tegemist on erinevas

summas ja erinevatel alustel tekkinud nõuete katteks seatud hüpoteekidega. Seetõttu on ka

väited sobivast tagatisest asjassepuutumatud ning etteheited teise hüpoteegi seadmisest

samale kinnisasjale kohut eksitavad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei korda neid. OÜ

Geltif määruskaebuses ei ole esile toodud rikkumisi, mis võiks anda alust määruse

tühistamiseks.

7. MKS § 1361 lg 1 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei hinda kohus seda, kas

maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kontrollib

üksnes järgmiste eelduste täidetust: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b)

3-16-826

7(9)

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c)

maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus või oluline raskendatus tuleneb

maksukohustuslase tegevusest; e) halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on kõik loetletud eeldused praegusel juhul täidetud.

Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise

olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta

tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata

isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg-s

1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle

tasumisest kõrvalehoidumine leiab aset, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist

tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude

tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei

saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse

määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse

lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile

toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames

võimalik ja tõenäoline. MKS §-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur

peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad

toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise

võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrus nr 3-12-2678, p 7).

9. Maksuhalduri poolt OÜ Geltif suhtes läbiviidava kontrolli tõenäoliseks tulemuseks saab

pidada rahalise nõude määramist (MKS § 1361 lg 1). Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis

välistaksid maksuhalduri taotluses toodud asjaolude pinnalt maksuotsuse koostamise (sh ei

ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud). Halduskohtule esitatud taotluses on

märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitusega, millele vastav hinnang tugineb

(MKS § 1361 lg 2 p 2).

10. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Kuna

põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.

Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses

põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase

tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda

pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks.

Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid

toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat

sissenõudmist või et maksukohustuslane peaks eelnevalt olema olnud maksuvõlglane. MKS §

1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine on nähtud ette maksuvõla

täitmata jätmise ärahoidmiseks.

11. Maksuhaldur on oma taotluses toonud välja kahtluse, et OÜ Geltif osales maksupettuses,

leides kontrollaktis, et Tirgu tn 6 eramu ehitusega seotud kulutused, kinnistu mõttelise osa

müük ja majutusteenuse osutamine ei ole tegelikkuses tehtud OÜ Geltif ettevõtluse ja

maksustatava käibe tarbeks, vaid OÜ Geltif juhatuse liikme S. Makarova tütre perekonna

huvides. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ-ga Geltif tekitas juhatuse liige S. Makarova

võimaluse äriühingul riigilt tagasi saada oma lähikondlase pere eramu ehitamisel tasutud

3-16-826

8(9)

kuludelt arvestatud käibemaksu, ning ühtlasi on äriühingu esitatud dokumendid Tirgu tn 6

eramus majutusteenuse osutamise kohta näilikud ja vormistatud maksuhalduri jaoks tegeliku

olukorra varjamiseks. Tegelikkuses majutusteenuse osutamist ega kinnistu mõttelise osa

müüki ei toimunud. Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtuga, et maksupettuse

kahtlust arvestades on alust arvata, et OÜ Geltif võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda.

Maksupettuse toimepanek on alati teadlik ja tahtlik tegevus. Maksupettuse kahtluse korral

esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla sissenõudmine võimalik või on

oluliselt raskendatud.

12. MTA on põhjendatud kahtlust põhistanud ka asjaoluga, et OÜ-l Geltif puudub muu

registervara kui 1953/2353 kaasomandi osa Tirgu tn 6 asuvast kinnistust. Taotluse kohaselt on

30.04.2015 Tallinna Halduskohtu määruse nr 3-15-1032 alusel kinnisasjale seatud hüpoteek

summas 139 678,58 eurot, kuid võttes arvesse kinnisasja ligikaudset väärtust (889 000 eurot),

siis on võimalik veel ühe hüpoteegi seadmine MTA kasuks. Kinnistu on endiselt müügis ning

põhjendatud on maksuhalduri kahtlus, et müügist saadav summa ei kata äriühingu laenude

tasumise järgselt määratavat maksukohustust. Olukorras, kus maksukohustuslasel ei ole muud

registervara, mille arvel maksuvõlga sisse nõuda, võib jääda määratav maksukohustus

täitmata. Maksuhalduri kahtlusi kinnitavad ka asjaolud, et OÜ-l Geltif puudub kasumlik

tegevus ning äriühingul lasuvad rahalised kohustused kolmandate isikute ees seoses

laenuvõtmistega eramu ehituseks.

13. Ringkonnakohus möönab, et täitmist tagavate toimingute kohaldamine riivab

maksukohustuslase õigusi. Samas ei ole alust väita, nagu riivaks hüpoteegi seadmine

praegusel juhul määruskaebuse esitaja õigusi ebaproportsionaalselt. Määruskaebuse esitaja

vastav väide on paljasõnaline ja põhistamata. Samuti ei ole alust väita, et taotletud meede

muudaks äriühingu tegutsemisvõimetuks. Antud juhul puudub muu vähem koormavam

abinõu, mis võimaldaks saavutada eesmärki sama tulemuslikult. Kinnisasjale kohtuliku

hüpoteegi seadmisel säilib kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik

leppida maksuhalduriga kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Hüpoteegi seadmisega

kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise

korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude

laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2012

määruste nr 3-12-88 ja nr 3-12-96 p-des 7 viidatud kohtupraktika). Maksuhaldur on taotluses

märkinud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui OÜ Geltif on esitanud tagatise summas

595 894,83 eurot ning valinud tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 toodud loetelule.

14. Määruse õiguspärasust ei mõjuta ja selle tühistamist ei too kaasa see, et määruskaebuse

esitajale ei toimetatud halduskohtu määrust kätte enne hüpoteegi seadmist. HKMS § 265 lg-te

3 ja 4 kohaselt toimetatakse loa andmise määrus menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta

teisiti. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale ehk MTA-le. Jõustunud määrus

avaldatakse arvutivõrgus vastavalt HKMS §-le 175, kui seadus ei sätesta teisiti. Eelnevast

nähtuvalt pidi halduskohus loa andmise määruse toimetama määruskaebuse esitajale kätte

pärast määruse jõustumist ehk selle kättetoimetamist MTA-le. Asja materjalidest nähtuvalt

ongi halduskohus nii toiminud. MTA on halduskohtu määruse saanud kätte 03.05.2016 ning

teavitanud halduskohut 10.05.2016 hüpoteegi seadmisest 09.05.2016. Halduskohus on

viivitamatult (10.05.2016) edastanud vaidlustatud määruse OÜ-le Geltif, kes on kinnitanud

selle kättesaamist 11.05.2016. Seega on määruskaebuse esitajale olnud tagatud

edasikaebeõigus.

3-16-826

9(9)

15. Määruskaebuse esitaja väited seonduvalt esitatud dokumentide koostamise aja ja

autentsuse ning külastajakaartidega ei kuulu lahendamisele loa andmise menetluses, vaid

tuleb esitada põhivaidluse raames. Asjakohatud on määruskaebuse esitaja etteheited sellest, et

MTA on tuginenud vananenud andmetele. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud väidet ega

esitanud tõendeid sellest, et MTA andmed oleksid valed.

16. Eelneva põhjal jääb OÜ Geltif määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

02.05.2016 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe