3-16-895/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

ja koht

31. mai 2016, Jõhvi

Kohtuasja number

3-16-895

Kohtuasi

Ühispakkujate Best Building OÜ ja Sepmar

OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

28.04.2016 otsuse nr 82-16/172398

täielikuks ning Sillamäe Linnavalitsuse poolt

riigihankeasjas nr 172398 nende

kvalifitseerimata jätmise kohta 13.04.2016

tehtud protokollilise otsuse osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebajad: ühispakkujad Best Building OÜ

ja Sepmar OÜ, esindaja Priit Kala

Vastustaja: Sillamäe linn, esindaja Deniss

Iškin

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ühispakkujate Best Building OÜ ja Sepmar OÜ kaebus täies ulatuses

rahuldamata.

2. Jätta kaebajate menetluskulu nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 10.06.2016.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.03.2016 on Sillamäe Linnavalitsus (edaspidi vastustaja) avaldanud riiklikus

riigihangete registris hanketeate (tl 6-7) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke

viitenumbriga 172398 „Sillamäe Gümnaasiumi ja Sillamäe Linna Keskraamatukogu

rekonstrueerimistööd. Osa C“ kohta. 13.04.2016 koostatud protokollilise otsusega (tl 25-

38) jättis vastustaja ühispakkujad Best Building OÜ ja Sepmar OÜ (edaspidi kaebajad)

mittevastavuse tõttu hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktidele 3 ja 6 kvalifitseerimata.

28.04.2016 otsusega nr 82-16/172398 (tl 39-41) jättis riigihangete vaidlustuskomisjon

(edaspidi VAKO) selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaidlustuse rahuldamata.

Veel on kohtuasja toimikusse esitatud vaidlustusmenetluse toimik (tl 48-62, 64-179 ja 180-

185), hankedokumentide lisaks 13 olev tehniline kirjeldus (tl 189-197) ning OÜ Marystyle

juhatuse liikme kinnitus (tl 217). Omal algatusel on kohus toimikusse võtnud väljatrüki

eelnimetatud osaühingu äriregistri andmetest (tl 194-200).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 09.05.2016 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-5) palusid

kaebajad, et kohus tühistaks VAKO 28.04.2016 otsuse nr 82-16/172398 täielikult ning

vastustaja 13.04.2016 protokollilise otsuse osas, millega nad kvalifitseerimata jäeti. Nad

väitsid, et vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mistõttu on

mõlemad otsused õigusvastased ning rikuvad alusetult ja põhjendamatult nende õigust

olla riigihankemenetluses kvalifitseeritud ja sõlmida edukaks osutunud pakkumuse

esitajana hankeleping. Hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktis 3 esitatud tingimuse kohta

märkisid kaebajad, et see on sõnalises ja numbrilises osas vastuoluline ja eksitav,

vastustaja selgitused aga olid äärmiselt ebamäärased ega aidanud tema tahet mõista.

Seetõttu esitasid nad pakkumuse heas usus ja oma parimas mõistmises sõnalisest

tingimusest lähtuvalt ning võrdse kohtlemise printsiibi tagamiseks tulnuks ka see

arvestada piisavaks. Veel märkisid kaebajad, et peavad VAKO seisukohta Kohtla-Järvel

Kalda 10 suhtes üllatuslikuks ja kummaliseks ning selgitasid, et referentsobjektiga seotud

maa sihtotstarve ei oma mingisugust tähendust, vaatlusalune objekt on muuhulgas ka

garaaž ja maja ehitati ühiskondlikult kasutamiseks mõeldud lastehoiuks. Hanketeate osa

III punkti 2.3 alapunkti 6 osas väitsid kaebajad, et selle täitmiseks oli nõutav üksnes

omakäeline kinnitus aastate 2012-2014 keskmise töötajate arvu kohta. Nemad esitasid

sellise kinnituse ning jääb arusaamatuks, millist õiguslikku tähendust omavad äriregistri

andmed ja miks peeti õigeks just neist lähtumist. Veel märkisid nad, et hanketeates pole

määratletud, keda tuleks lugeda töötajaks, millise valemi ja meetodiga tuleks keskmine

töötajate arv arvutada ja millised avalikud andmed peaksid aluseks olema. Ning leidsid, et

niisuguses olukorras on kogu VAKO käsitlus, arvutuskäik ja järeldus ekslik ja arusaamatu

ning kvalifitseerimise aluseks sai olla üksnes nende poolt esitatud omakäelises kinnituses

antud keskmine töötajate arv, mis arvestab nii täis- ja osalise tööajaga töötajaid kui

töövõtulepingu alusel kaasatud töötajaid ja tõendab sedamoodi võimet hankelepingut täita.

25.05.2016 volitatud esindaja koostatud täiendavas seisukohas (tl 213-215) märkisid

kaebajad, et jäävad varasemalt esitatu juurde ja peavad vastustaja väiteid ja taotlusi

täielikult alusetuteks ja põhjendamatuteks. Täiendavalt märkisid nad, et aastal 2016

alustatud hankemenetlusele eelnenud viimased viis aastat on 2011-2015, mitte 2010-2014

ning kuna vastustaja seda vastuolu hanketeatest ei kõrvaldanud ega tingimust pakkujatele

ühemõtteliselt arusaadavaks ei teinud, kehtib ka sõnalisel kujul esitatu. Kohtla-Järvel

Kalda 10 asuv hoone suhtes väitsid kaebajad, et see rekonstrueeriti lasteasutuseks

(lastehoiuks), vastav tegevusluba on väljastamisel, lasteasutus (lastehoid) alustab plaani

kohaselt tegevust 05.10.2016 ja lisasid, et asjakohatu on nii küsitavat tähendust omavatele

allikatele tuginemine kui väide justkui poleks üksikelamu juures asuv garaaž

ühiskondlikuks kasutamiseks. Töötajate keskmist arvu puudutava tingimuse osas esitasid

kaebajad oma arusaamise, kuidas tuleks vastav näitaja välja arvutada ja leidsid, et igal

juhul on nad vastava tingimuse täitnud, sest nende ümardatud keskmised töötajate arvud

viimasel kolmel aastal moodustavad kokku hanketeate vastavas punktis nõutu. Ühtlasi

esitasid nad nimekirja ja kuludokumendid riigilõivude ja õigusabi teenusega seotud kokku

2791 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks (tl 219-222).

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 206-207) ei nõustutud kaebusega, paluti see

rahuldamata jätta ning leiti, et vaidlustatud protokoll ja VAKO otsus on õiguspärased.

Hanketeate osa III punkti 2.3 alapunkti 3 osas märgiti, et kaebajate poolt tehtud tööde

nimekirja lisatud hoone aadressil Kalda 10, Kohtla-Järve ei tõenda nende kvalifikatsiooni,

sest avalikest andmebaasidest nähtuvalt on tegemist üksikelamuga ja hoone pole

mõeldud ühiskondlikuks kasutamiseks. Lisaks nõustuti ka VAKO seisukohaga, et kaebaja

ei saa pärast kaebeõiguse kasutamata jätmist kvalifitseerimistingimuste vaidlustamisel ja

pakkumuste esitamise tähtaja möödumist enam nõuda hanketeate sisustamist enda

arusaamadele vastavalt. Hanketeate osa III punkti 2.3 alapunkti 6 kohta märgiti, et

riigihangete registrist nähtuvalt on kaebajad esitanud andmed üksnes Sepmar OÜ

töötajate kohta ning vaidlustusmenetluse andmete alusel on kontrollitav, et ümardatud

keskmine töötajate arv 8 vastab äriregistri andmetele ja kaebajad ei täidaks kehtestatud

keskmiselt 15 töötaja nõuet.

26.05.2016 vormistatud täiendavas seisukohas (tl 224-225) palus vastustaja kaebajate

täienduses toodud uute asjaoludega mitte arvestada väites, et hilinenud esitamise tõttu

puudus tal nendega tutvumise ja enda vastuväidete esitamise võimalus. Kaebajate

õigusabikulude osas leidis ta, et need ei saanud ulatuda rohkem kui ühe kolmandikuni

arvel märgitust.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, kas kaebajate kvalifitseerimata jätmine

hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktidele 3 ja 6 mitte vastamise tõttu oli põhjendatud.

5. Hanketeate osa III punkt 2.3 alapunktis 3 (tl 7) kehtestas vastustaja RHS § 41 lg 1 p-le tuginevalt

nõude, et pakkuja peab olema viimase viie aasta jooksul (2010-2014) teostanud ühiskondlikuks

kasutamiseks mõeldud objektide (ehitiste grupp „12000 mitteelamud“) ehitustöid kokku vähemalt

900 000 euro eest (ilma käibemaksuta) ning neist ühe lepingu maksumus peab olema mitte väiksem

kui 300 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Kaebajad on selle tingimuse osas nõutud hankedokumentide lisasse 4a (tl 114) märkinud aastal

2014 Marystyle OÜ tellimusel Kohtla-Järvel Kalda 10 asuva „lasteasutuskaitse“ hoone ehitamise

maksumusega 600 000 eurot. Interneti vahendusel kõigile avalikult kättesaadavatel andmetel on

tegemist Ahtme linnaosa üksikelamute piirkonna aadressiga. Ehitisregistri ja kinnistusraamatu

andmetel asub sellel Arthur ja Ljubov Seppernile kuuluv 600 m2 suurune elamumaa sihtotstarbega

kinnistu, millel on 149 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga elamu-garaaž. VAKO toimikus on olemas

22.04.2016 tehtud ja vastustaja poolt vaidlustusele antud vastuse lisana esitatud samade

andmetega ehitisregistri ja maaameti geoportaali väljatrükid (tl 139-141). Pakkumuses ja

vaidlustusmenetluses pole kaebajad ise peale hankedokumentide lisaks 4b oleva

eralasteasutuskeskuse rekonstrueerimis- ja ehitustööde lepingu ja hea tava kohase

teostamise kinnituse (tl 115) mingeid selle objektiga seonduvaid dokumentide või selgitusi

esitanud. Kaebuse väitel on tegemist lasteasutusega, sest maja ehitati ühiskondlikult

kasutamiseks mõeldud lastehoiuks. Kaebusele esitatud täienduse kohaselt rekonstrueeriti

hoone ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud lasteasutuseks (lastehoiuks), milline alustab

plaani kohaselt tööd 05.10.2016. Kuigi sama nähtub ka Marystyle OÜ juhatuse liikme poolt

kohtumenetluse käigus vormistatud kinnitusest ja täiendusele on lisatud väljatrükk

tegevusloa taotluse andmetest, pole siiski piisava usutavusega tõendatud, et eelnimetatud

asjaoludega objekt ehitati tõepoolest hankedokumentide lisaks 4a olevas nimekirjas

märgitud rahasumma ulatuses ümber ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud lasteasutuse

hooneks, mitte ei kohandatud eraõiguslikel alustel osutatava koduse lastehoiuteenuse

tarbeks.

6. Vaidlustuse, kaebuse ja sellele lisatud täienduse väidetest nähtuvalt pole kaebajad

tegelikult rahul sellega, kuidas on vastustaja tõlgendanud hanketeate osa III punkti 2.3

alapunktis 3 olevat sõnalist mõistet „viimased viis aastat“. Nad peavad seda samas oleva

numbrilise näitaja tõttu mitmeti mõistetavaks ja eksitavaks ning väidavad, et nemad

lähtusid pakkumuse esitamisel aastal 2015 tehtud tööde nimekirja lisamisel just sõnalisest

mõistest. Lisaks pole nad rahul ka sellega, kuidas on vastustaja täitnud

selgitamiskohustust. VAKO toimikus olevast hankega seotud küsimusi ja vastuseid

kajastavast dokumendist (tl 61p) nähtuvalt küsis üks kaebajatest 04.04.2016 nimetatud

probleemi kohta selgitust ning sai samal päeval sellele ka vastuse, milles teatati täiesti

selgelt ja üheselt mõistetavalt, et nõutakse just aastate 2010 kuni 2014 jooksul teostatud

ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud objekte. Asjaolu, et kaebajad pole sellise

selgitusega nõus olnud ning on kahel korral palunud tingimuse juures toodud aastaarvud

ära parandada (tl 62p), kuid saanud vastuseks eelnevaga sarnase selgituse, ei kinnita

vastustaja poolset selgitamiskohustuse täitmata jätmist, vaid viitab hanketeates

sisalduvate kvalifitseerimistingimuste vaidlustamise soovile. Seda on RHS § 117 lg-st 1 ja

lg 2 p-st 1 ning § 121 lg-st 1 tulenevalt võimalik aga teha üksnes vastava vaidlustuse

esitamisega VAKO-le kümne päeva jooksul alates oma õiguste rikkumisest teada

saamisest. Kuna kaebajad jätsid vastava vaidlustuse esitamata, kehtivad

kvalifitseerimistingimused hanketeates esitatud kujul ning nad ei saa kvalifitseerimise

tulemuste vaidlustamisel enam tugineda väitele, et kuna vastustaja nimetatud vastuolu

hanketeatest ei kõrvaldanud, kehtivad ka sõnalisel kujul esitatud tingimused ja arvesse

tulnuks võtta nende poolt esitatud aastatest 2011 kuni 2015 pärinevad andmed. Siinkohal

pole võimalik tugineda ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele, sest kohtule esitatud

hankemenetluse dokumendid ei kinnita, et teisi pakkujaid oleks selle tingimuse osas

kaebajast erinevalt koheldud.

7. Hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktis 6 (tl 7) kehtestatuga nõudis vastustaja RHS § 41 lg 1 p 7

kohaselt, et pakkuja keskmine töötajate arv kolmel viimasel aastal (2012-2014) peab olema

vähemalt 15 ning pakkujal tuleb esitada selle kohta omakäeline kinnitus.

Kaebajad on vastavasse hankedokumentide lisaks 6 olevasse vormi (tl 134)märkinud ainult Sepmar

OÜ töötajate keskmised arvud aastatel 2012, 2013 ja 2014, millised olid väidetavalt 0, 110 ja 93.

Vaidlustuses sisalduvatest andmetest (tl 49) nähtuvalt võivad niisugused numbrid olla saadud kõigi

erinevatel kuudel tööl olnud töötajate arvu kokku liitmisel ega saa seetõttu kuidagi kajastada

töötajate tegelikku keskmist arvu. Tõepärast keskmist töötajate arvu näitavat tulemust on võimalik

saavutada vaid siis, kui jagada igal kuul tööl olnud töötajate arv hanketeate vastavas tingimuses

nõutud kolme aasta kõigi kuude arvuga. Antud juhu oleks selle ühispakkuja töötajate keskmine arv

seega 5,68. Seetõttu jäävad täielikult arusaamatuks need arvutused ja järeldused, mis on kaebajate

poolt tehtud vaidlustuses ja kaebuses. Hanketeatest ei nähtu küll, millise meetodiga tuleks

töötajate keskmine arv välja arvutada, kuid igale tavapäraselt mõtlevale inimesele peaks

ka ilma selleta selge olema, et vastav näitaja peab jääma arvutamisel aluseks võetud

minimaalse ja maksimaalse arvu vahele ega saa kuidagi olla mitmeid kordi kõrgem, kui on

olnud maksimaalne alusarv. Lisaks lubavad eelnevalt viidatud dokumendid ja kaebajate endi

poolt koostatud 2012, 2013 ja 2014 majandusaasta aruannete (tl 142-179) vastavates

osades kajastatu arvata, et hankedokumentide lisaks 6 olevasse tabelisse märgiti hoopis Best

Building OÜ töötajate andmed. RHS § 41 lg 7 võimaldab küll ühispakkujatel oma tehnilise või

kutsealase pädevuse tõendamisel tugineda teiste ühispakkujate pädevusele, kuid VAKO toimiku

materjalides sisalduvad kaebajate pakkumuse dokumendid ei kinnita, et antud juhul oleks üldse

täidetud ja esitatud teise ühispakkuja osas samasugust hankedokumentide lisale 6 vastavat

dokumenti. Lisaks ei aitaks teise ühispakkuja keskmist töötajate arvu kajastavate andmete arvesse

võtmine kaebajatel oma kvalifikatsiooni vastavust ka tõendada, sest juba osundatud vaidlustuse

tabelisse kuude lõikes märgitud arvud, millised olid nõutud aastatel vastavalt 138, 115 ja 52,

annavad Sepmar OÜ töötajate kolme aasta tegelikuks keskmiseks arvuks 8,47. Seega on mõlema

keskmise kokku liitmisel võimalik saada kaebajate töötajate keskmiseks arvuks nõutud vähemalt 15

asemel ainult 14,15. Kuna kaebajate täienduses teostatud ümardamist ja selle tulemusel saadud ilma

murdosata keskmist töötajate arvu pole võimalik õigeks pidada, ei saa hanketeate vastavas

alapunktis töötajate keskmise arvu suhtes seatud tingimus nende puhul kuidagi täidetud olla.

8. RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima pakkuja tehnilise ja kutsealase

pädevuse vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 38 lg 1 p 6

kohustab kõrvaldama pakkuja, kes esitas valeandmeid selle seaduse teise peatüki kolmandas jaos

sätestatud nõuetele või seal sätestatu alusel hankija poolt kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.

Eelnevalt käsitletu kinnitab, et kaebajad pole esitanud pakkumuses enda kohta tõeseid andmeid ega

vasta tegelikult käesoleva vaidluse põhjuseks oleva riigihanke viitenumbriga 172398 hanketeate

osa III punkti 2.3 alapunktides 3 ja 6 seatud kvalifitseerimise tingimustele. Seega on nii

vastustaja protokolliline otsus kui VAKO poolt selle peale esitatud vaidlustuse kohta tehtud

otsus igati õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks.

9. Eeltoodud järeldustest tulenevalt jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kuna

vastustaja oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ja kuludokumente ei esitanud,

jäävad nii tema võimalikud kulud kui kaebaja poolt riigilõivude ja õigusabi teenuse eest

tasumisega kantud kokku 2791 euro suurune menetluskulu HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1

kohaselt poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane