3-16-553/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-16-553 Määruse kuupäev 27.05.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.S. (endise nimega D.Z.) kaebus Tartu Vangla 20.10.2015 käskkirja nr 6-2/1504 tühistamise ning Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Resolutsioon

1. Tagastada M.S. (endise nimega D.Z.) kaebus haldusasjas nr 3-16-553;

2. Määrus saata kaebajale ja teadmiseks Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M.S. (endise nimega D.Z.) esitas 20.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 20.10.2015 käskkirja nr 6-2/1504 tühistamise ning Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 22.03.2016 kohtumäärusega anti haldusasi kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

Kaebusest ja selle juurde lisatud dokumentidest nähtub, et Tartu Vangla 20.10.2015 käskkirjaga nr 6- 2/1504 karistati kaebajat distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra punkti 17.6 süülise rikkumise eest töölt eemaldamisega 1 (üheks) kuuks ning täitmisele pööramine lükati edasi 3-kuulise katseajaga. Viidatud käskkirja kohaselt määrati D. Z. 24.09.2015 käskkirjaga nr 6-3/232 vangla majandustöödele abitöölise ametikohale. Tartu Vangla koka Anna Balanova 03.10.2015 ettekande nr 5161 kohaselt hoidus juurviljapuhastajana tööle määratud kaebaja tööülesannete täitmisest kõrvale. Koka sõnul kinnipeetavale see töö ei sobinud ning seepärast tegi ta ettepaneku kinnipeetavat kööki edaspidi mitte tööle lubada. Kaebaja leiab kaebuses, et ta ei ole rikkumist toime pannud, sest tema seedimine oli sellel päeval korrast ära ja ta oli sunnitud tihti tualetis käima. Kui ta nägi riietusruumis riietuvaid inimesi, siis arvas ta, et ka tema tööpäev on läbi. Kui vangla tegevused tunnistatakse juriidiliselt ebaõigeks, siis palub kaebaja määrata endale kompensatsiooni mittevaralise kahju eest kohtu äranägemisel. Lisaks tuleks hüvitada ka kohtule kirja (kaebuse) kirjutamise ja konsultatsiooni kulud. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

3. Kaebaja on ühe nõudena esitanud Tartu Vangla 20.10.2015 käskkirja nr 6-2/1504 tühistamise nõude.

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kaebaja on Tartu Vanglast vabanenud 07.03.2016. Kaebus on seega kohtule esitatud pärast kaebaja vanglast vabanemist. Vangistuse ajal kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ei saa üldjuhul mõjutada või riivata kaebaja õigusi väljaspool vanglat. Seega tuleb käesoleval juhul kahelda selles, kas viidatud käskkirja tühistamise nõue on kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks üldse vajalik. Kaebusest nähtub, et selle esitamise eesmärgiks on hüvitise väljamõistmise saavutamine. Hüvitise saamiseks tuleks tuvastada käskkirja õigusvastasus.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja väljus köögis töötades mitmel korral tööruumidest, suhtles teiste kinnipeetavatega ning lõpetas töö ja vahetas riided enne tööaja lõppu. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud töölt eemaldamisega üheks kuuks 3-kuulise katseajaga. Käskkiri ei toonud kaebaja jaoks kaasa aga mitte ühtegi tema õigust riivavat tagajärge, kuna kaebaja jätkas töötamist koristajana ning töölt reaalselt eemaldamist ei toimunud. Kaebaja oli määratud tööle majandustööde abitööliseks ning tal puudus/puudub subjektiivne õigus nõuda kindlaid tööülesandeid (nt töötamist köögis). Juhul, kui jaatada kaebaja õigust vaidlustada käesoleval ajal Tartu Vangla 20.10.2015 käskkirja nr 6-2/1504, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebusel puuduvad ilmselgelt edulootused.

Eeltoodus tulenevalt leiab kohus, et kaebus Tartu Vangla 20.10.2015 käskkirja nr 6-2/1504 tühistamise nõudes kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

4. Kaebaja on teise nõudena palunud Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise seonduvalt 20.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1504.

Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb enne kohtule hüvitamisnõude esitamist läbida VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kohus palus Tartu Vanglal teatada, kas kaebaja on pöördunud vangla poole kahju hüvitamise nõudega seonduvalt sellega, et ta eemaldati 20.10.2015 käskkirja nr 6-2/1504 alusel töölt vangla köögist. Tartu Vangla vastas 10.05.2016 kohtule, et sellist kahju hüvitamise taotlust ei ole esitatud. Kuna kaebajal on Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole kaebus selles osas kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

5. Eeltoodus tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele. Kaebaja on viidanud veel sellele, et talle tuleks hüvitada kohtule kirja (kaebuse) kirjutamise ja konsultatsiooni kulud. Eeltoodut võiks käsitleda menetluskulude väljamõistmise taotlusena. Kuna aga kaebus tagastatakse ilma seda menetlusse võtmata, siis peab kaebaja oma menetluskulud ise kandma.

Kaebuse tagastamise tõttu puudub käesoleval juhul vajadus võtta seisukoht kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik